Ideekalendri 4. nädal: Miks laps on laisk? Prokrastineerimise psühholoogilistest põhjustest

Inimese hariduse üks suuri eesmärke on eneseregulatsioonivõime arendamine. Õpetajatena teame, et igas klassis on väga erineva enesekontrollioskusega õpilasi. On neid, kellel alati kodutööd tehtud ja ülesanded enne tähtaega valmis, ja ka õpilasi, kes ei suuda tähtajakski tööd valmis saada. Ka täiskasvanute puhul pole asi erinev. Nii õpingute ajal kui ka hiljem koos teistega töötades oleme ilmselt märganud, et mõned suudavad oma kohustusi teistest paremini täita. Mis on selle nähtuse psühholoogilised põhjused ja kuidas saaksime aidata nii endal kui ka teistel olla tulemuslikumad ja kohusetundlikumad?

Mis on prokrastineerimine?

Kohustuste mittetäitmisel võib olla väga erinevaid põhjuseid. Kooliõpilase puhul tuleb kindlasti uurida ülesannete jõukohasust, aidata tal seada konkreetseid eesmärke ja leida sisemine motivatsioon. Vahel võivad õpilast koormata ka sotsiaalsed või perekondlikud mured. Õpetaja saab aidata tal oma muredega paremini toime tulla, mis omakorda aitab õpilasel paremini koolitöödele keskenduda.

Kui aga õpetaja on omalt poolt teinud kõik, ent õpilane endiselt oma ülesannetega toime ei tule, võib asi olla hoopis psühholoogilises nähtuses, mida nimetatakse prokrastineerimiseks. Prokrastineerimine on kohustuste irratsionaalne edasilükkamine, mis muudab inimese ebaefektiivseks. See tähendab, et õpilane võib olla täiesti teadlik sellest, et kui ta koduülesannet ei täida, siis sellel on tema jaoks negatiivsed tagajärjed (halb hinne, karistus), kuid ometi ei suuda ta kodutööga alustada. Prokrastineerimisega kaasnevad ka halb enesetunne, ärevus ja süütunne, mis võivad pikema aja jooksul põhjustada ka füüsilisi terviseprobleeme. Ometi ei aita negatiivne mõju prokrastineerimist vähendada, pigem vastupidi.

Prokrastineerimist on uuritud nii koolilaste, üliõpilaste kui ka täiskasvanute seas, on selgunud, et see on väga laialt levinud nähtus. Kuigi see avaldab inimese tegutsemisele selgelt negatiivset mõju, on ometi kuni 95% üliõpilastest ja edukatest täiskasvanud spetsialistidest oma elus prokrastineerinud. Paljude jaoks on see täiesti igapäevane praktika, sellele vaatamata suudavad ka pidevad prokrastineerijad lõpetada koole ja täita oma tööülesandeid. Vähest prokrastineerimist peetaksegi psühholoogiliselt normaalseks, olulisem on aga ära tunda n-ö riskigruppi kuuluvad prokrastineerijad, kes ei suuda end piisavalt kontrollida, mistõttu on oht, et õppeedukus kahaneb oluliselt või õpilane langeb sootuks koolist välja.

Prokrastineerimise erinevad tüübid

Prokrastineerimist põhjustavad peamiselt kaks erinevat tunnet: vältimine ja erutus. Vältimisreaktsiooni puhul lükkab inimene ebameeldivaid kohustusi edasi, sest kardab, et ülesande täitmine paljastab midagi negatiivset tema võimekuse või oskuste kohta, st kahjustab enesehinnangut. Teine tüüp prokrastineerijaid aga naudib adrenaliini, mida pakub lähenev tähtaeg ja pinge all töötamine tekitab neis positiivset erutust.

Teine prokrastineerimise motivaator seostub ka aktiivse prokrastineerimise mõistega, mis mõne teadusliku uuringu järgi tegelikult parandab õpitulemusi. Kuigi inimene teab, et tegevuste edasi lükkamisel võivad olla negatiivsed tagajärjed, teeb ta seda siiski ning tähtaja lähenemisest tekkiv adrenaliinitulv võimaldab tal tegutseda tavapärasest efektiivsemalt ja täita oma ülesandeid isegi paremini kui tavaolekus. Aktiivset prokrastineerimist võib seega pidada isegi positiivseks õpistrateegiaks.

Siiski tuleb ka aktiivse prokrastineerimise soodustamisega olla ettevaatlik. Suurem osa uuringuid on tõestanud, et prokrastineerimine mõjutab inimese enesetunnet ja efektiivsust üldiselt negatiivselt. Aktiivne prokrastineerimine põhjustab ärevust ja stressi kohustuste edasilükkamise perioodil, mis ei ole tervisele kuigi kasulik. Seda isegi juhul, kui lõpptulemust võib igati edukaks pidada.

Kuidas prokrastineerimist märgata?

Ilmselt oskab iga õpetaja kohe nimetada mõne õpilase, kellel on selgelt komme kohustusi edasi lükata – tihtipeale esineb see koos teiste koolitöös ebasoovitavate käitumisviisidega. Uuringud on aga näidanud, et prokrastineerimine ei ole ainult nende laste probleem, kellel on ilmselgelt raskusi õppetöös. Introvertsemate ja vaimselt võimekamate õpilaste eneseregulatsiooniprobleeme on õpetajal lihtsalt palju keerulisem tähele panna, sest need õpilased võivad koolitööga igati nõuetekohaselt hakkama saada.

Teaduslikeks uurimusteks on välja töötatud mitmeid küsimustikke, mis aitavad eneseregulatsiooniprobleeme kaardistada. Selliste küsimustike alusel on õpetajal hea välja töötada oma õpilaste vanuseastmele sobivaid küsitlusi, mille tulemused aitavad prokrastineerijaid leida. Koostasime Mauruses nende küsitluste alusel prokrastineerimise tuvastamise töölehe, mille samuti koos tänase uudiskirjaga saate. Loodame, et see aitab üles leida abi vajavad õpilased!

Kuidas prokrastineerijat aidata?

Uuringud on näidanud, et paljud õpetajad kipuvad eeldama, et enamik õpilasi omandab õpioskusi iseenesest, justkui loomuliku arengu ja kasvamise käigus. Mõnel juhul see tõesti nii on, kuid sugugi mitte alati. Oluline on teadvustada, et ka õpilase eneseregulatsioon on arendatav ja õpetajal on selles väga suur roll.

Prokrastineerimise tüüpe on erinevaid ja seetõttu on esmalt oluline kindlaks teha, mis põhjusel õpilane kohustusi edasi lükkab. Selle välja uurimine võiks olla üks arenguvestluse eesmärke, tihtipeale oskab ka lapsevanem sellel teemal kaasa rääkida, sest tema näeb lapse koduseid õpiharjumusi kõige paremini. Kui põhjuseks on negatiivse tagasiside vältimine, on küsimus õpilase enesehinnangus ja sel juhul on abiks turvalisema õpikeskkonna loomine. Lapsel peab olema lubatud eksida ja tagasisidet peaks andma viisil, mis aitab luua lapsel endast ja oma võimetest positiivset pilti. Kindlasti ei tähenda see, et arengukohtadele ei tohiks tähelepanu juhtida, kuid väga täpselt tuleb jälgida, et sellega ei rünnataks õpilase isikut.

Kui õpilane naudib kohustuste edasilükkamisest tekkivat adrenaliinitulva, tuleks tuvastada, kui teadlikult ta seda teeb, kuidas see mõjutab tema õppetöö kvaliteeti ja kui suurt stressi ta siiski prokrastineerimise tõttu tunneb. Edasilükkamisest tekkivat pingeseisundit aitab leevendada väga konkreetsete eesmärkide sõnastamine ja õpirutiini tekitamine, millele saavad kaasa aidata nii õpetaja kui ka lapsevanem. Igal juhul on tähtis, et õpilane oleks õppimise juhtimise vajalikkusest teadlik ja suudaks enda tegevusi vastavalt planeerida.

Kokkuvõtteks

Õpetaja on oma klassiruumis juht ja liider, seega on üheks tema ülesandeks aidata igal õpilasel saavutada tema iseloomule vastav kõrgeim võimalik efektiivsus, mis omakorda võimaldab kogeda väga suurt heaolutunnet. Meie õpetajad on aga tihti ülekoormatud ega pruugi alati jõuda täita kõiki ootusi, mis kool ja ühiskond neile panevad. Õpioskuste ja eneseregulatsiooni arendamine õpilastes on aga elukestva õppe baas, mis võib aidata lahendada käitumisprobleeme ja parandada õpitulemusi ka konkreetsetes ainetundides. Tegelikult tahame ju ennekõike kasvatada häid inimesi, kes on õnnelikud, oma tegemistes edukad ja suudavad end vastavalt eesmärkidele teostada ka siis, kui koolitee ammu läbi on.

Kasutatud allikad ja lisalugemine

Mauruse esimene webinar on täies mahus järelvaadatav!

Loe ideekalendrist lähemalt!

Ideekalendri esimene töötuba 30. jaanuaril kell 14.00-16.30

Mauruse ideekalendri esimese kuu võtab kokku töötuba “Teekond inspiratsioonist eesmärkideni”, mis toimub 30. jaanuaril kell 14.00-16.30 webinari vormis ja mille viib läbi koolitaja Harald Lepisk. Töötuba on tasuta ja avatud kõigile huvilistele. Registreeru webinarile!

Töötoas käsitleme järgmisi küsimusi:

  • Kuidas toetada õpilasi nende kutsumuse ja unistuste avastamise teekonnal?
  • Millised harjumused toetavad eesmärkide elluviimist?
  • Kuidas häid harjumusi integreerida enda ellu?

Koolitaja Harald Lepisk on elukutseline inspireerija. Rahvusvahelise koolitajana töötab ta ettevõtjate, õpetajate, noorte ja meeskondadega, et aidata igaühel mõtestada enda tegevusi ning realiseerida oma andeid. Hariduselt on Harald Tartu Ülikooli Ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise magister. Harald on ka Inspiratsioon.ee, Kireleidja ja Lugudevestja rakenduste looja. Vaata lisa: http://www.trainings.ee/harald

Koolitus toimub webinari formaadis – see tähendab, et videoülekande kaudu on võimalik sellest osa saada kõigil, sõltumata enda asukohast. Selleks on vaja lihtsalt internetiühendust ja arvutit või nutiseadet, millest videoülekannet vaadata. Vahetult enne töötoa algust saadame kõigile registreerunutele e-postiga webinarile sisenemise lingi.

Millised on olnud Sinu väljakutsed eesmärkide seadmisel ja elluviimisel ning õpilaste toetamisel sel teekonnal? Saada endapoolsed küsimused, mida võiksime webinaril adresseerida.

Ideekalendri 3. nädal: ajaplaneerimine

Mauruse ideekalendri kolmas nädal on pühendatud ajaplaneerimisele. Kõigil meil on ööpäevas 24 tundi, ometi jõuavad mõned rohkem kui teised. Selge on see, et aeg ei planeeri end ise efektiivselt ja igaühel on võimalik oma päevi paremini kasutama õppida, kui sellega teadlikult tegeleda. Kuidas teha nii, et võid endaga päeva lõpuks rahule jääda – oled täitnud oma kohustused, aga samas jõudnud ka päeva nautida, veeta aega lähedastega ja elust rõõmu tunda? Jagame teiega mauruslaste mõtteid aja planeerimisest

Kätlin Vainola, Mauruse algklasside toimetaja:

Minu aega aitab kõige paremini planeerida kalendermärkmik. Mulle meeldib kirjutada olulised kohustused üles ja neile aeg-ajalt pilk peale visata. Aga ainult sellest ei piisa, et tead, millal miski peab valmis olema. Et tähtaegadest kinni pidada, on parim vahend ainult töö ja tegutsemine.

Keeruline on siis, kui on palju ja erinevaid töid. Siis on küll vahel selline hetk, et ei tea, kust kinni haarata ja mida oleks parasjagu kõige õigem teha. Kõik on ju nii oluline! Olen aru saanud, et sel juhul on mõistlik alustada kõige kiiremast asjast ja see ära teha. Lõpetatud töö annab rahu ja siis on juba mõnusam järgmiste kallale asuda.

Planeerida aitab mul hästi ka see, kui kirjutan tööpäeva lõpus järgmise päeva kohustused üles. Siis on hommikul jälle hea alustada.

Anneli Pilliroog, Mauruse turundus- ja koolitusjuht:

Enese distsiplineerimine on raske töö ja üks võimalustest on päevakava koostamine ning selle järgi tegutsemine. Päevaplaani nurjajatest on esikohal ajaröövlid, nagu töövälised telefonikõned, meilidele vastamine, pikad mõnusate vestlustega kohvipausid ja lõunad. Ajaröövlite kahjutuks tegemine algab kindlasti nende teadvustamisest. Olen aeg-ajalt kirjutanud oma päeva üles mitte plaanina, vaid tegeliku kulgemise põhjal. Sealt selgub valus tõde – kui palju kulub vajalikele tegevustele, palju sellistele, mida saab hiljem või varahommikul teha. 

Minu enda jaoks on oluline hästi ära kasutada päeva kõige produktiivsem osa, mis jääb kl 9–15 vahele. Püüan kirjadele vastamise ja vähem keskendumist nõudvad asjad jätta pigem õhtupoolikuse. Väga hea abimees on järgmise päeva kolme kõige olulisema tegevuse määramine tööpäeva lõpus, tähtsuse järjekorras ja alategevusteks jaotatult. See hoiab tähelepanu joone peal ja sihi silme ees. Kui üks vajalikest töödest on tehtud, saab peale väikest puhkepausi järgmise ette võtta. Kui miski jääb järgmiseks päevaks, saab selle enne tööpäeva lõppu uueks tööpäevaks esikohale tõsta.

Marili Pärtel, Mauruse digitoimetaja ja turundusjuht:

Olen vastavalt oma kohustuste hulgale ja iseloomule väga palju erinevaid ajaplaneerimissüsteeme katsetanud. Õpetajana töötades kasutasin Bullet Journalit (https://www.youtube.com/watch?v=fm15cmYU0IM), praegu kasutan veidi lihtsamat süsteemi. Mul on kalendermärkmik, kuhu saan teha nädalate kaupa ka tegevust vajavate ülesannete nimekirja. Paraku on nii, et mida keerulisem on süsteem, seda väiksem on tõenäosus, et ma seda pikas perspektiivis pidada suudan. Seega olen liikunud järjest suurema lihtsuse suunas.

Tähtaegadest kinnipidamine on mulle väga oluline. Et seda tagada, on kasulik planeerida n-ö tagant ette: panna kalendrisse kirja lõpptähtaeg ja liikuda ajas ettepoole, et seada vahe-eesmärke. Loomulikult juhtub ootamatusi, mille tõttu tekib ka hilinemisi, kuid vähemalt enda suhtes olen ses osas väga karm ja leian, et hilinemist saab peaaegu alati vältida, kui hakata lihtsalt varem pihta. Nii tore on, kui asjad saavad valmis enne tähtaja kukkumist!

Kindlasti tuleb planeerida ka puhkeaega. Vastavalt inimtüübile võib see olla väga täpselt planeeritud nädalavahetus, kus kõik lõõgastustegevused kirjas, või vastupidi – aeg, kuhu ma ei planeeri mitte midagi ja teen täpselt seda, milleks tuju tuleb. Ise olen pigem viimase tüübi esindaja. 

Vaata ka Mauruse vlogi, kus ajaplaneerimisest kõnelevad Järveküla kooli raamatukoguhoidja Tiiu Sarapuu ja Mauruse toimetaja Maarja Valk.

Loe ideekalendrist lähemalt!

Gümnaasiumi kunstiajaloo õpikut tutvustav koolitus 26. veebruaril Tartus

26. veebruaril kell 12 (tervituskohv kell 11.30) ootab kirjastus Maurus õpetajaid tutvuma meie uue kunstiajaloo õpikuga. Koolitus toimub Tartu loomemajanduskeskuse saalis (Kalevi 13) ning koolitavad õpiku autorid Heie Marie Treier ja Sigrid Abiline. Lehitse õpikut!

Kunstiajaloo õpiku esimene köide vastab gümnaasiumi riiklikule ainekavale. See algab esiajast ning lõpeb 19. sajandi keskpaiga ehk realistliku kunstiga. Koolitusel tutvustatakse põhimõtteid, millest autorid lähtusid, mõningaid uuendusi võrreldes varasemate õpikutega, juhitakse tähelepanu ristviitamise võimalustele peatükkide vahel, samuti lõimimisele teiste ainetega (ajalugu, matemaatika, füüsika, usundiõpetus, psühholoogia jt) ja teooria peatükkidele.

Üldjoontes on kunstiajaloo õpik kantud kolmest põhimõttest: Tea! Mõtle! Loo!! Õpiku iga peatükk annab uusi teadmisi – see osa on „Tea!“. Neile aga järgneb arutlema ärgitav pildiline ülesanne – „Mõtle!“. „Loo!“ omakorda kuulub eelkõige tulevasse töövihikusse. Koolitusel on hea võimalus ülesandeid ise läbi proovida.

Koolituse ajakava

  • 11.30–12.00 Tervituskohv
  • 12.00–13.00 Õpiku tutvustus, käsitletud teemad (Heie Marie Treier)
  • 13.00–14.00 Õpiku koostamise põhimõtted, praktilised ülesanded (Sigrid Abiline)
  • 14.00–14.15 Küsimused-vastused, tagasiside

Registreeru koolitusele!

Kõik Mauruse koolitused on tasuta, soovijatele ka koolitustunnistus!

Lisainfo: marili@kirjastusmaurus.ee

 

 

 

Mauruslaste lubadused uueks aastaks

Pärisime oma kollektiivilt, missuguseid uusaastalubadusi nemad on andnud ja kuidas nende täitmine on õnnestunud. Ideekalendri kirja jaoks said lubadused skemaatilise kuju, kuid põhjalikumaks tutvumiseks avaldame need ka siin.

“Üldiselt ma ei anna endale kunagi suuri uusaastalubadusi – vist tunnen oma nõrkusi juba nii piisavalt hästi, et ei oska nende vasu võidelda. Peamine on see, et igal aastal ostan uue kalenderpäeviku ja luban endale, et ma hakkan seda täitma ja esimesed paar nädalat kirjutan sinna tavalisest rohkem asju sisse, aga siis read jälle hõrenevad. Üldjoontes käivad (eriti pärast jõulusöömisi) peast läbi plaanid tavapärasest rohkem kaalu alandada, aga seda mõtet veeretan ma tegelikult aasta läbi ja mitte ainult uuel aastal.”

“Uusaastalubaduste asemel olen pikemat aega kirja pannud häid harjumusi, mida võiks juurutama hakata. Suur osa neist on tervislikuma eluviisiga ja enesearenguga seotud. Näiteks, et teen igal hommikul 5 tiibetlase harjutusi. Või pean digipaastu, vaatan telefoni ja arvutisse tööpäeviti kl 9.30-18.00. Või loen igal õhtul vähemalt 30 minutit. Jne. Ühe harjumuse sissetöötamiseks peaks kuluma 66 päeva. Ainukesena on õnnestunud ja juba aastateks sisse juurdunud see hommikune klaasitäis vett. Aga asi seegi “

“Minu uusaastalubadused on varasemalt ikka olnud seotud tervislikuma eluviisiga alustamisega. Aga mingil hetkel on need lubadused kahjuks meelest ära läinud. Kui selle ära tabad, siis see tekitab muidugi stressi. Seetõttu ma viimasel ajal enam uusaastalubadusi ei anna, vaid püüan lihtsalt igal päeval elada targemini.”

“Tegelikult ma hoidun uusaastalubadustest. Aga üleüldiselt katsun alati midagi enda juures parandada. Praegu on käsil tervislikuma toitumise juurutamine (vähem näksimist!).”

“Väga keerulised küsimused, ma hakkasin mõtlema, et mul vist ei olegi olnud uusaastalubadusi. Luban endale igasugu asju jooksvalt :). Aga viimasel koolitusel välja mõeldud mõte: Õpin järgmisteks jõuludeks pähe vähemalt kolm uut luuletust.”

“Mulle väga meeldib uue aasta alguses oma elu üle vaadata ja eesmärke seada. Enamasti mul nende täitmine väga hästi ei õnnestu, kuid ma ei ole siiani lasknud ennast sellest morjendada. Mulle väga meeldib oma elu analüüsida ja mõelda, mis need harjumused ja väärtused on, mida tahaksin rohkem arendada. Sel aastal püüdsin keskenduda rohkem omadustele, mida tahan endas arendada. 2018. aastal olen julge, aus, järjekindel, avatud, hinnanguvaba ja positiivselt egoistlik. Mõned elustiililised lubadused lipsasid ka sisse: iga päev söön ma vähemalt ühe puuvilja, loen kas või natuke ja harjutan klaverit kas või natuke. Aastate jooksul on lubadusi muidugi olnud erinevaid: teen rohkem tööd, teen vähem tööd, puhkan rohkem, logelen vähem, käin jooksmas, tarbin vähem alkoholi jne. Päris mõõdetavaks ei ole ma neid eesmärke kunagi suutnud teha ja jätan endale ikkagi võimaluse viilida ka. Aga küllap on see protsess, mis just mulle sobib.”

Ideekalendri 2. nädal: Õpetaja – kas eesmärgid on seatud?

Teksti autor: Reijo Väljak

Kujuta ette lennukit, mis ootab oma stardijärjekorda. Kütus on võetud ja rutiinne tehniline kontroll teostatud. Lennuk saab signaali, hakkab vaikselt veerema, kogub kiirust ja tõuseb õhku. Algab tee sihtkohta.

Ka sina oled samamoodi teel. Sinu viivad sihtkohta aga ettevalmistus, kalkuleeritud tegevuskava ja järjepidev tegutsemine. Eesmärkide seadmine võib olla sama loomulik nagu elukestev õpe. Õigemini, need kaks lihtsalt täiendavad teineteist suurepäraselt.

EESMÄRKIDE SEADMIST TULEB HARJUTADA

Eesmärgid ei pea meid alati viima kõrgemale ja kaugemale. Eesmärkide mõte on aidata meil jõuda tulemuseni, milleks me suutelised oleme – ning meid innustavad iseendale antud lubadused. Näiteks, kui ma unistan tihti sellest, et saan paremasse füüsilisse vormi, ometi ei tee selleks tegelikult midagi, siis probleem on ju selles, et ma ei rakenda oma tegelikke võimeid täielikult.

Eesmärgid ei ole õhku visatud uue aasta lubadused, millest 92 protsenti inimestest kinni ei pea. Vastupidi, need on väikesed tegevused, mida järjepidevalt läbi aastate teha tuleks.

Näiteks, kui võtta eesmärgiks hakata tegema trenni, peaks eesmärk olema selgelt sõnastatud, lihtsasti mõõdetav ja ka saavutatav – näiteks, kõnnin kolmel päeval nädalas kolmkümmend minutit.

OLE REALIST

Eesmärke seades arvestame millegipärast ideaaltingimustega, aga igapäevatoimetused, teised inimesed ja võõras keskkond muudavad meie kavatsusi. Vihmasadu, kutse õhtusöögile või kolmeaastase lapse haigestumine ei sobitu kuidagi tehtud plaanidega ja nii on paratamatu, et eesmärgi täitmine kipub ebaõnnestuma.

Kui aga mõtleks eesmärgi uuesti läbi ja arvestaks ka ootamatustega?

Mõtleme näiteks nii: nädalas kuuel päeval saaksin trenni teha. Vähemalt ühel neist sajab vihma ja kahel tuleb ette midagi, mis kogu tegevuskava segi paiskab. Järgi jääbki kolm päeva, mis nõuavad niikuinii juba teatavat pingutust.

Muidugi tahame kohe suurelt pihta hakata, kuid tegutsema peab täpselt vastupidi. Tunne võib küll olla, et mis see siis ära ei ole, viiel päeval nädalas jalutama minna! Tegelikult on mõistlik seada endale aga märksa tagasihoidlikum eesmärk.

Varu kannatust. Aeg möödub kiiresti ja parim tulemus oleks see, kui suudad regulaarselt aastast aastasse kõndimas käia, mitte ainult uue aasta esimesel kolmel nädalal.

Enamasti ei pea inimesed uue aasta lubadustest kinni sellepärast, et need on absurdselt suured ja põhjalikult läbi mõtlemata. Kui ikka varem pole kolm korda nädalas trenni teinud, siis niisama järsku see harjumus ei teki. Alusta ühest korrast ja pea üks kuu nii vastu. Alles seejärel kaalu eesmärgi suurendamist – ka siis vaid pisikeste sammude haaval.

KUIDAS PIHTA HAKATA?

Kui palju varuda aega ühe koolitunni ette valmistamiseks? Kuidas planeerida tegemisi nii, et tööpäev lõppeks kell 17? Mida teha, et õpilaste tööd juba koolis parandatud saaks?

Millest oled ammu mõelnud, aga pole söandanud pihta hakata? Mis oleks see selge, konkreetne ja mõõdetav tükk igaks nädalaks? Mis oleks see tulemus, mis rõõmustaks sind näiteks esimese kuu lõpus?

Võta kalender ja märgi see tegevus kohe üles. Üks väike samm korraga. Terve aasta on ju veel ees.

Reijo Väljak on ettevõtja, coach ja õpetaja. Reijo tegemiste kohta saab rohkem infot tema kodulehelt https://www.reijovaljak.ee/ .

UURI LISAKS:

 

 

 

 

 

Mauruse ideekalender ja televisioon alustavad!

Head õpetajad!
Ilusat ja inspireerivat alanud aastat!

Kohtusime paljudega teist möödunud aasta sügistalvel oma koolitustel ja koolides kohapeal käies. Meile väga õpetliku tagasiside hulgas jäi kõlama vajadus igapäevast õppetööd rikastavate lisamaterjalide ja üldhariva põneva info järele. 

Kui on soov, siis on oht, et see ka täitub!

Alanud aastal toome teieni kaks teineteist toetavat ja täiendavat lisamaterjalide formaati: MAURUSE IDEEKALENDRI ja MAURUSE TV.

IDEEKALENDER on kuude lõikes jagatud erinevate teemade vahel, mis puudutavad meid kõiki nii õppetöös kui tavaelus. Jaanuari teemad on „Eesmärkide püstitamine, prioriteetide seadmine ja ajaplaneerimine“. Iga järgmise kuu teema avalikustame eelmise teemakuu viimases postituses.

IDEEKALENDRI SISU jõuab soovijateni igal kolmapäeval ja sealt leiate:

  • 3 erinevat kuu teemaga haakuvat töölehte, mida saab kasutada nii aine- kui klassijuhataja tundides või lihtsalt väikeseks vaimuvärskenduseks (väike isutekitaja esimestest töölehtedest);
  • populaarteaduslikke ja arutlevaid artikleid oma ala professionaalidelt;
  • teadusartiklite ja uuringute refereeringuid meie toimetajatelt ja autoritelt;
  • videoblogi õpilaste ja õpetajate kogemuste ning arvamustega;
  • videoblogi Mauruse tegemistest.

Ideekalendri kuu võtab kokku teemast juhitud TÖÖTUBA, millelt teeme ka otseülekande huvilistele, kellel kohale tulla ei õnnestu. Töötube viivad läbi tunnustatud oma ala spetsialistid meie toimetusest ja väljastpoolt.

IDEEKALENDRIGA LIITUMINE on lihtne. Saates oma soovi läbi esimeses postituses oleva registreerumisvormi jõuab ideekalender teie e-postkasti juba regulaarselt igal kolmapäeval (v.a juuni–juuli). Liitu ideekalendriga!

IDEEKALENDRI POSTITUSED ja materjalid on järelvaadatavad Mauruse kodulehe uudiste rubriigis. Töölehed saadame ainult ideekalendriga liitunud huvilistele.

MAURUSE TV avaneb meie kodulehe esikülje bänneri alt ja sisaldab:

Meie Mauruses igatahes usume, et jagatud teadmistel on topelt võimalus kellegi tööd ja elu paremaks muuta.
 
Head uudistamist ja järgmise kalendripostituseni!