Mauruslaste lubadused uueks aastaks

Pärisime oma kollektiivilt, missuguseid uusaastalubadusi nemad on andnud ja kuidas nende täitmine on õnnestunud. Ideekalendri kirja jaoks said lubadused skemaatilise kuju, kuid põhjalikumaks tutvumiseks avaldame need ka siin.

“Üldiselt ma ei anna endale kunagi suuri uusaastalubadusi – vist tunnen oma nõrkusi juba nii piisavalt hästi, et ei oska nende vasu võidelda. Peamine on see, et igal aastal ostan uue kalenderpäeviku ja luban endale, et ma hakkan seda täitma ja esimesed paar nädalat kirjutan sinna tavalisest rohkem asju sisse, aga siis read jälle hõrenevad. Üldjoontes käivad (eriti pärast jõulusöömisi) peast läbi plaanid tavapärasest rohkem kaalu alandada, aga seda mõtet veeretan ma tegelikult aasta läbi ja mitte ainult uuel aastal.”

“Uusaastalubaduste asemel olen pikemat aega kirja pannud häid harjumusi, mida võiks juurutama hakata. Suur osa neist on tervislikuma eluviisiga ja enesearenguga seotud. Näiteks, et teen igal hommikul 5 tiibetlase harjutusi. Või pean digipaastu, vaatan telefoni ja arvutisse tööpäeviti kl 9.30-18.00. Või loen igal õhtul vähemalt 30 minutit. Jne. Ühe harjumuse sissetöötamiseks peaks kuluma 66 päeva. Ainukesena on õnnestunud ja juba aastateks sisse juurdunud see hommikune klaasitäis vett. Aga asi seegi “

“Minu uusaastalubadused on varasemalt ikka olnud seotud tervislikuma eluviisiga alustamisega. Aga mingil hetkel on need lubadused kahjuks meelest ära läinud. Kui selle ära tabad, siis see tekitab muidugi stressi. Seetõttu ma viimasel ajal enam uusaastalubadusi ei anna, vaid püüan lihtsalt igal päeval elada targemini.”

“Tegelikult ma hoidun uusaastalubadustest. Aga üleüldiselt katsun alati midagi enda juures parandada. Praegu on käsil tervislikuma toitumise juurutamine (vähem näksimist!).”

“Väga keerulised küsimused, ma hakkasin mõtlema, et mul vist ei olegi olnud uusaastalubadusi. Luban endale igasugu asju jooksvalt :). Aga viimasel koolitusel välja mõeldud mõte: Õpin järgmisteks jõuludeks pähe vähemalt kolm uut luuletust.”

“Mulle väga meeldib uue aasta alguses oma elu üle vaadata ja eesmärke seada. Enamasti mul nende täitmine väga hästi ei õnnestu, kuid ma ei ole siiani lasknud ennast sellest morjendada. Mulle väga meeldib oma elu analüüsida ja mõelda, mis need harjumused ja väärtused on, mida tahaksin rohkem arendada. Sel aastal püüdsin keskenduda rohkem omadustele, mida tahan endas arendada. 2018. aastal olen julge, aus, järjekindel, avatud, hinnanguvaba ja positiivselt egoistlik. Mõned elustiililised lubadused lipsasid ka sisse: iga päev söön ma vähemalt ühe puuvilja, loen kas või natuke ja harjutan klaverit kas või natuke. Aastate jooksul on lubadusi muidugi olnud erinevaid: teen rohkem tööd, teen vähem tööd, puhkan rohkem, logelen vähem, käin jooksmas, tarbin vähem alkoholi jne. Päris mõõdetavaks ei ole ma neid eesmärke kunagi suutnud teha ja jätan endale ikkagi võimaluse viilida ka. Aga küllap on see protsess, mis just mulle sobib.”

Ideekalendri 2. nädal: Õpetaja – kas eesmärgid on seatud?

Teksti autor: Reijo Väljak

Kujuta ette lennukit, mis ootab oma stardijärjekorda. Kütus on võetud ja rutiinne tehniline kontroll teostatud. Lennuk saab signaali, hakkab vaikselt veerema, kogub kiirust ja tõuseb õhku. Algab tee sihtkohta.

Ka sina oled samamoodi teel. Sinu viivad sihtkohta aga ettevalmistus, kalkuleeritud tegevuskava ja järjepidev tegutsemine. Eesmärkide seadmine võib olla sama loomulik nagu elukestev õpe. Õigemini, need kaks lihtsalt täiendavad teineteist suurepäraselt.

EESMÄRKIDE SEADMIST TULEB HARJUTADA

Eesmärgid ei pea meid alati viima kõrgemale ja kaugemale. Eesmärkide mõte on aidata meil jõuda tulemuseni, milleks me suutelised oleme – ning meid innustavad iseendale antud lubadused. Näiteks, kui ma unistan tihti sellest, et saan paremasse füüsilisse vormi, ometi ei tee selleks tegelikult midagi, siis probleem on ju selles, et ma ei rakenda oma tegelikke võimeid täielikult.

Eesmärgid ei ole õhku visatud uue aasta lubadused, millest 92 protsenti inimestest kinni ei pea. Vastupidi, need on väikesed tegevused, mida järjepidevalt läbi aastate teha tuleks.

Näiteks, kui võtta eesmärgiks hakata tegema trenni, peaks eesmärk olema selgelt sõnastatud, lihtsasti mõõdetav ja ka saavutatav – näiteks, kõnnin kolmel päeval nädalas kolmkümmend minutit.

OLE REALIST

Eesmärke seades arvestame millegipärast ideaaltingimustega, aga igapäevatoimetused, teised inimesed ja võõras keskkond muudavad meie kavatsusi. Vihmasadu, kutse õhtusöögile või kolmeaastase lapse haigestumine ei sobitu kuidagi tehtud plaanidega ja nii on paratamatu, et eesmärgi täitmine kipub ebaõnnestuma.

Kui aga mõtleks eesmärgi uuesti läbi ja arvestaks ka ootamatustega?

Mõtleme näiteks nii: nädalas kuuel päeval saaksin trenni teha. Vähemalt ühel neist sajab vihma ja kahel tuleb ette midagi, mis kogu tegevuskava segi paiskab. Järgi jääbki kolm päeva, mis nõuavad niikuinii juba teatavat pingutust.

Muidugi tahame kohe suurelt pihta hakata, kuid tegutsema peab täpselt vastupidi. Tunne võib küll olla, et mis see siis ära ei ole, viiel päeval nädalas jalutama minna! Tegelikult on mõistlik seada endale aga märksa tagasihoidlikum eesmärk.

Varu kannatust. Aeg möödub kiiresti ja parim tulemus oleks see, kui suudad regulaarselt aastast aastasse kõndimas käia, mitte ainult uue aasta esimesel kolmel nädalal.

Enamasti ei pea inimesed uue aasta lubadustest kinni sellepärast, et need on absurdselt suured ja põhjalikult läbi mõtlemata. Kui ikka varem pole kolm korda nädalas trenni teinud, siis niisama järsku see harjumus ei teki. Alusta ühest korrast ja pea üks kuu nii vastu. Alles seejärel kaalu eesmärgi suurendamist – ka siis vaid pisikeste sammude haaval.

KUIDAS PIHTA HAKATA?

Kui palju varuda aega ühe koolitunni ette valmistamiseks? Kuidas planeerida tegemisi nii, et tööpäev lõppeks kell 17? Mida teha, et õpilaste tööd juba koolis parandatud saaks?

Millest oled ammu mõelnud, aga pole söandanud pihta hakata? Mis oleks see selge, konkreetne ja mõõdetav tükk igaks nädalaks? Mis oleks see tulemus, mis rõõmustaks sind näiteks esimese kuu lõpus?

Võta kalender ja märgi see tegevus kohe üles. Üks väike samm korraga. Terve aasta on ju veel ees.

Reijo Väljak on ettevõtja, coach ja õpetaja. Reijo tegemiste kohta saab rohkem infot tema kodulehelt https://www.reijovaljak.ee/ .

UURI LISAKS:

 

 

 

 

 

Mauruse ideekalender ja televisioon alustavad!

Head õpetajad!
Ilusat ja inspireerivat alanud aastat!

Kohtusime paljudega teist möödunud aasta sügistalvel oma koolitustel ja koolides kohapeal käies. Meile väga õpetliku tagasiside hulgas jäi kõlama vajadus igapäevast õppetööd rikastavate lisamaterjalide ja üldhariva põneva info järele. 

Kui on soov, siis on oht, et see ka täitub!

Alanud aastal toome teieni kaks teineteist toetavat ja täiendavat lisamaterjalide formaati: MAURUSE IDEEKALENDRI ja MAURUSE TV.

IDEEKALENDER on kuude lõikes jagatud erinevate teemade vahel, mis puudutavad meid kõiki nii õppetöös kui tavaelus. Jaanuari teemad on „Eesmärkide püstitamine, prioriteetide seadmine ja ajaplaneerimine“. Iga järgmise kuu teema avalikustame eelmise teemakuu viimases postituses.

IDEEKALENDRI SISU jõuab soovijateni igal kolmapäeval ja sealt leiate:

  • 3 erinevat kuu teemaga haakuvat töölehte, mida saab kasutada nii aine- kui klassijuhataja tundides või lihtsalt väikeseks vaimuvärskenduseks (väike isutekitaja esimestest töölehtedest);
  • populaarteaduslikke ja arutlevaid artikleid oma ala professionaalidelt;
  • teadusartiklite ja uuringute refereeringuid meie toimetajatelt ja autoritelt;
  • videoblogi õpilaste ja õpetajate kogemuste ning arvamustega;
  • videoblogi Mauruse tegemistest.

Ideekalendri kuu võtab kokku teemast juhitud TÖÖTUBA, millelt teeme ka otseülekande huvilistele, kellel kohale tulla ei õnnestu. Töötube viivad läbi tunnustatud oma ala spetsialistid meie toimetusest ja väljastpoolt.

IDEEKALENDRIGA LIITUMINE on lihtne. Saates oma soovi läbi esimeses postituses oleva registreerumisvormi jõuab ideekalender teie e-postkasti juba regulaarselt igal kolmapäeval (v.a juuni–juuli). Liitu ideekalendriga!

IDEEKALENDRI POSTITUSED ja materjalid on järelvaadatavad Mauruse kodulehe uudiste rubriigis. Töölehed saadame ainult ideekalendriga liitunud huvilistele.

MAURUSE TV avaneb meie kodulehe esikülje bänneri alt ja sisaldab:

Meie Mauruses igatahes usume, et jagatud teadmistel on topelt võimalus kellegi tööd ja elu paremaks muuta.
 
Head uudistamist ja järgmise kalendripostituseni!