Ideekalendri 69. nädal. Projektõpe

Head sõbrad!

Ideekalender hakkab novembrikuu projektide teemat kokku võtma ning tasapisi suuname oma pilgu jõulude poole.

Viimastel aastatel on projektõpe olnud koolides üsna aktuaalne. Kes seda õppevormi ei praktiseeri, on vähemasti sellest kuulnud ning mingi arvamuse selle põhjal kujundanud. Lühidalt on projektõpe õppeviis, mis aitab lastes arendada üldpädevusi. Kooliti võivad need pädevused erineda, kuid üsna populaarseks on muutunud sotsiaalsete pädevuste arendamine ja kujundamine. Lastel on võimalus töötada kindlates huvigruppides, teha rühmatööd ning avastada endas koostööoskused. See omakorda aitab õppida arvestama teistega ning leidma kompromisse.

Tänases Ideekalendris jagame artiklit projektis „Creative classroom“ tutvustatud kaasaegsest õpimeetodist – projektõppest. „Creative Classroom“ on Erasmus+ projekt mida juhib BCS Koolitus.

Projektis koolitasid Tallinna Ülikooli, Rijeka Ülikooli, Ljubljana Ülikooli ja Metropolia Rakendusülikooli õppejõud Eesti õpetajaid looma innovaatilisi õpistsenaariume digitehnoloogiaga. „Creative Classroom“ tegevused toimusid ajavahemikus 1.09.2014–31.08.2016. Eesmärgiks oli aidata Eesti üldhariduskoole digipöördel ja selleks arendati õpetajate oskusi kaasaegsete õppemeetodite vallas. Projektis korraldati õpetajatele digididaktika koolituse raames neli töötuba ja iseseisvaid praktilisi töid, mille tulemused ning kogemused koondati, et jagada neid kõigile koolidele.

Head lugemist!


 

Projektõpe

Mart Laanpere, Tallinna ülikooli haridustehnoloogia vanemteadur
Kai Pata, Tallinna ülikooli digitaalsete õpiökosüsteemide vanemteadur

Projektõpet rakendatakse, et liikuda seniselt õppimiselt õpetajate/kooli jaoks niisugusele õppimisele, mis võimaldab õpitut igapäevaelus rakendada. Haridus peaks andma õpilastele oskuse olla aktiivne ühiskonnaliige ning rakendada koolis omandatud teadmisi erinevates valdkondades, aidata neid integreerida uudsete probleemide lahendamisel ja teha koostööd.

Projektõpe põhineb õpetaja ja õpilaste vahelise suhete uuel paradigmal. Õpetaja ülesanne pole niivõrd läbi viia õpiprotsessi, edastada teoreetilisi teadmisi ning rakendada sobivaid õpiülesandeid ja hindamismooduseid, vaid õpetajate ja õpilaste vahel on õppimisel partnerlussuhe. See tähendab, et õpitava raamistiku paneb paika õppekava, kuid selle sisu planeerimises ja uute teadmiste omandamises osalevad õppurid ja õpetaja võrdselt. Projektid keskenduvad õpilaste huvidele ja vajadustele, mis hoiab kõrget sisemist motivatsiooni ja jagab vastutust õpiprotsessi eest õpetajate ja õpilaste vahel.

Projekt on ühekordne, pretsedendita, piiratud ressurssidega (aeg, raha) ja täpselt määratud väljundiga ettevõtmine, mis viiakse läbi kas üksi või eelistatult meeskonnatöös.

Projektõpe (project learning) tähendab eelkõige õppekavaga seotud eesmärgistatud õppimist õpiprojektide elluviimise kaudu. Projektõppes osaleb kogu klass ning selle eesmärk on võimaldada õpilastel omandada õppekavaga sätestatud teadmisi ja oskusi aktiivselt ning sisemiselt motiveeritud kujul.

Termin õpiprojekt (learning project) seondub ainealaste või integratiivsete õpilaste poolt teostavate projektidega, mis on õppekava välised ja toimuvad näiteks ringitööna või koduse iseseisva tööna.

Seega ei käsitleta projektõppena väljaspool koolitunde tehtavaid individuaalseid loome- või uurimisprojekte, vaid õpitegevusi, mis on tehtud koolitöö raames ja viiakse läbi aineid lõimides, näiteks läbiva teema tehnoloogia ja innovatsioon raames, samuti põhikooli ühise loovtööna.

Projektimeetod on rutiinse ja loomingulise töö vahevariant. Projekti teema ja tulem võimaldab loomingut, projekti teostamist saab juhtida projektitöö võtteid kasutades.

  • Õpilaste teadmisi ja oskusi tuleb arendada seotuna reaalse eluga.
  • Õpilased haaratakse kaasa sisemiselt motiveeritud teadmiste omandamise protsessi.
  • Õpetaja ja õpilaste vahelises kommunikatsiooniprotsessis õpitakse leidma probleemidele lahendusi.
  • Vajalik on õpilastevaheline koostöö, et kujundada välja sotsiaalsete suhete malle ja treenida õpilaste sotsiaalseid oskusi.
  • Koostöö edendab seeläbi õpilaste vastastikust austust ning üksteise mõistmist.
  • Kool kui organisatsioon muutub avatumaks ja ühiskonnaeluga rohkem seotuks.

 

Näiteid projektõppe rakendusvõimalustest koolis

Projektõpe kui õppeaine

Projektõppe tund planeeritakse õpilaste õppekavasse (fakultatiivaine), selle käigus tegutsetakse aastaringselt konkreetsete integratiivsete projektidega. Hindamine on projektipõhine.

Projektõpe sulandatult ainetundidesse

Õpetaja rakendab konkreetsete teematsüklite õpetamisel lühiprojektide metoodikat vaheldumisi tavapärase õpetamisega. Hindamine toimub testide jm tavapärases vormis.

Projektinädal koolis

Projektõppega täidetakse üks õppenädal, mille jooksul tavapärast õppetööd ei toimu. Hindamine on projektipõhine.

  • Nädala üldteema kuulutab välja kool, kitsama valdkonna valivad õpilased ise.
  • Iga klass teostab ühe projekti, nädala viimasel päeval tutvustatakse projekti kõigile koolikaaslastele.
  • Ühe klassiga tegeleb kaks õpetajat – lisaks klassijuhatajale veel üks aineõpetaja. Õpetajate paaride moodustamisel võiks püüda kokku panna erinevate tööstiilidega õpetajaid, et üksteiselt koostöö kaudu õppida ja teineteist paremini mõista.
  • Arvutiklassi kasutamine peaks olema võimalikult paindlik nii info hankimiseks kui ka oma töö vormistamiseks.
  • Nädala jooksul võiks toimuda õpilastele ka ühine aktiivne tegevus (viktoriinid, võistlused).
  • Projektinädala tegevusse võiks kaasata ka vilistlasi.

Koolidevaheline ja rahvusvaheline projektõpe

Need projektitööde vormid aitavad lisaväärtusena arendada õpilaste digipädevusi.

  • Projektõpe viiakse läbi koolidevaheliselt, suhtlemiseks ja projekti elluviimiseks kasutatakse arvuteid.
  • Projekti lisaväärtuseks on õpilaste digitaalselt jäädvustatud looming, tulemused jne, mida tuleb arvutite abil jagada.
  • Võimaldab avastada teisi kontekste ja kultuuriruume, näha ennast kõrvalt.
  • Aitab eri rahvustel üksteist paremini mõista, vabaneda eelarvamustest.
  • Arendab keeleoskust.
  • Koolidevaheline koostöö konkreetse teema raames aitab õpilastel luua omavahel kontakte.

 

Projektid jagunevad tegevuste alusel järgmiselt:

  • Andmekogumise projektid – projekti tulemusel sünnib ühine andmekogum, mida saab edasi kasutada uurimistööde tegemise eesmärgil või probleemi lahendamiseks (nt koguvad keskkonnahariduslikud projektid „Tere Kevad“ ja Globe ühiselt vaatlusandmeid).
  • Arendusprojektid – projekti käigus arendatakse kasutajaid, kaasates uusi esemeid või lahendusi (nt protsess, tegevus, keskkond, teenus, toode). Näiteks õppekasvatustöö arenduslik projekt on seotud kooli igapäevaeluga, toimub tunniplaani raames ja mitme klassi osalusel ning mõjub positiivselt kogu koolile.
  • Loomeprojektid – projekti eesmärgiks on innovaatilised loomingulised lahendused, näiteks etendused, näidendid, performance’id, ühisloomeprojektid (nt koos kirjanikuga raamatu kirjutamine).
  • Teemapäevad – projektõppe päeva või nädala raames valitakse õpitegevustele keskne teema. Oluline on, et projekti kavandamise ja läbiviimise faasi oleks kaasatud ka õpilased.
  • Simulatsiooniprojektid – projekti käigus simuleeritakse rollimängu vms elemente kasutades mingit nähtust või olukorda kas otseselt või kaudselt (väljamõeldud analoogiat kasutades), et seda osalejate seisukohast süvitsi tundma õppida. Õpilased on kaasatud projekti kavandamisse ja läbiviimisse, reeglid on osaliselt loodud õpilaste ja õpetaja koostöös.
  • Mudeldamise projektid – projektis mudeldatakse mingit nähtust või olukorda, mida on raske otseselt vaadelda või mõõta. Mudeli eesmärk võib olla demonstreerida nähtuse/olukorra toimimist (nt flashmob, robot), kuid mudel võib võimaldada ka korduvate uurimisandmete kogumist probleemi lahendamiseks.

Tutvu põhjaliku projektõppe kirjelduse ja „Creative Classroom“ töötubades valminud tunnistsenaariumitega veebilehel https://creativeclassroomprojekt.wordpress.com/creative-classroom-kogumik/projektope/

Vaata videot Avatud kooli projektist “Loomad meie ümber”: https://www.youtube.com/watch?v=Td4LAjQCx3k

 

Ideekalendri igakuiste töölehtede saamiseks täida registeerimisvorm järgneval lingil: Täida registreerimisvorm

Ideekalendri 68. nädal. Teadmised, kogemused, kaine mõistus!

Head sõbrad!

Avalik esinemine pole just igaühe lemmiktegevus. Paljudel tuleb seda siiski teha, kuna amet nõuab. Poliitikud peavad kodanikele aru andma, miks nende valimislubadused läbi ei lähe, ja seda tuleb teha nii veenvalt, et mitte kellelgi ei tekiks kahtlust poliitiku pädevuses. Õpetajad esinevad iga päev oma õpilaste ees ning taoline esinemine nõuab julgust, kindlat meelt ning võimet säilitada piire.

Õpetajatöö vist ongi kõige keerukam avalik esinemine. Publikuks on lapsed – ausad ja vahetud. Nad annavad kõige siiramat tagasisidet ning nende usaldus ja austus tuleb välja teenida vastastikuse koostööga. Esinemishirmu jaoks siin ruumi pole.

Tänases Ideekalendri postituses saab sõna ajakirjanik ja kommunikatsiooniekspert Raul Rebane, kes annab õpetajatele häid ideid, kuidas harjutada oma klassiga meediasuhtlust ja avalikku esinemist.

Head lugemist!


 

Teadmised, kogemused, kaine mõistus!

Tekst: Raul Rebane, ajakirjanik ja kommunikatsiooniekspert

Teadmised, kogemused, kaine mõistus – see on mu uue raamatu „Hirmust eduni. Meediasuhtluse 8 reeglit“ moto. Kirjutasin selle seepärast, et liiga paljud inimesed kardavad meediat ja avalikku suhtlust. Enamik probleemidest on lihtsalt kõrvaldatavad suuremate teadmiste ja harjutamisega. Tean, mida räägin, sest olen selle valdkonnaga tegelenud kolm pikka perioodi.

  1. 25 aastat teletegemist nii reporterina kui ka programmijuhina
  2. 15 aastat koolitaja ja õpetajana
  3. 15 aastat olümpiavõitja Gerd Kanteri tiimi juhina, mil tuli palju meediaga suhelda teiselt poolt jõge

Sellest viimasest huvitavast ajast olen kirjutanud ka mitmeid raamatuid, milles on „oma loo tegemisest“ ja imagovõitlusest palju jutte. „15 sammu võiduni“ ja „Võimalik!“ on mõlemad ilmunud mitmes keeles ja ka seal on palju näiteid, kuidas praktilisi meediaprobleeme lahendada. Neid oli omajagu.

Kuidas siis harjutada?

„Gerd, sul on 2 minutit aega mõtlemiseks, seejärel alustame näidisintervjuud BBC-le Eesti spordist ja sinu karjäärist, intervjuu pikkus 4 minutit, inglise keeles!“ Niisuguste harjutustega treenisime Gerdi esinemisoskusi. Tema areng kohmetust külapoisist praeguste oskusteni on olnud silmatorkav ja julgustav kõigile.

Olen koolitanud meediaesinemisteks paljusid, sõpradest tippjuhtideni välja ja enamik probleeme on sarnased. Peamine on see, et ei treenita! Õpetajaks tuleb õppida, samuti tuleb selleks, et juhilube saada, harjutada, aga avaliku esinemise puhul arvatakse, et küll ma midagi ära räägin. Ei räägi sa midagi või kui räägid, siis kehvasti.

Igal koolitusel rõhutan, et täna oli viimane päev sinu elus, kus sul võis tekkida mõte minna avalikult esinema või meediasse ilma ettevalmistuseta! Häda on selles, et ega neid ettevalmistusnippe pole kuskilt võtta. Mina töötasin aastate jooksul välja oma süsteemi ja harjutused ning mitmeid teen praeguseni ise enne esinemisi läbi. Seda hoolimata tuhandete teleesinemiste kogemusest.
Kõik algab sellest, et peab olema oma lugu, seda nii inimesel, koolil, klassil, külal, maakonnal ja riigil. Kui sa tead, kes sa oled, siis on palju lihtsam sellest ka rääkida, sest sa oled põhimõtted juba läbi töötanud.

Soovitan siin õpetajatele ja miks mitte ka koolidele oma lemmikharjutust oma loo väljamõtlemisel. Mõtlesin selle välja palju aastaid tagasi ja mind rõõmustab, kui häid tulemusi see annab.

Filmitest

Te tellite reklaamifirmalt filmi oma koolist. Reklaami sihtrühm on Eesti avalikkus ja eesmärk on koolist võimalikult hea mulje jätta.
Te siiski ei usalda reklaamifirmat ja seepärast annate ette kuus asja (objekti, inimest, üritust, tegevust, heli vm), mida nad ilmtingimata peaksid kasutama. Valik on täiesti vaba, aga on selge, et need peavad olema teie koolile iseloomulikud, eristuma teistest. Teil on oma superstaar, kool on ilusas kohas, teil on traditsioone, mida teistel ei ole, te olete eriti tugevad matemaatikas, teil on legendõpetaja jne jne.

Mis need sinu arvates peaks olema?

  • …………………………………
  • …………………………………
  • ………………………………….
  • …………………………………
  • …………………………………
  • …………………………………

Eriti tore on seda harjutust teha paljude rühmadega, näiteks vanemate klassidega. Siis tuleb palju sõnu, mille seest valida, sest mõeldakse ju erinevalt. Minu kogemus ütleb, et teinekord mõtlevad lapsed välja äärmiselt mittestandardseid ja ootamatuid, lausa geniaalseid ideid. Kasutage nende värsket aju!

Kui see on tehtud, siis tuleb paljudest sõnadest välja valida ikkagi kuus kõige olulisemat. See on raske, sest valik on tihti suur. Aga teha tuleb, kasvõi hääletades.

Kui kuus sõna olemas, proovige alguses ise nende põhjal oma kooli lugu rääkida, soovitavalt kõva häälega. Aga miks mitte lasta seda teha ka lastel, kõik õpivad palju.

Loodan, et saite aru, oma lugu tuleb endal teha ja siis õppida seda ette kandma. Selliste harjutustega saab kiiresti suurendada oma oskusi ja konkurentsivõimet.

Aga kui sellised harjutusi on 15?
Õpetajad on kõige suurema esinemiskogemusega inimesed kogu riigis. Nad teevad seda päevast päeva ja aastate jooksul töötavad välja oma võtete süsteemi, mõistes, mis toimib, mis mitte. Loodan, et minu reeglid ja võtted aitavad õppeprotsessi kiirendada ja ehk ka leida midagi uut ja huvitavat. Äkki ongi põnev?

Ideekalendri 67. nädal. Mis saab, kui vanemad on osa klassist

Head sõbrad!

Ideekalendri projektide kuu on jõudnud teise postituseni. Projekt tuleb ladinakeelsest sõnast projectus, mis tähendab etteheiteid, esile paisatud. Projektide iseloomu peegeldab see sõna päris täpselt. Kutsuvad ju kõik projektid mingil kujul esile muutusi, täiustusi või edasiarendusi ja samas on nad kõik suunatud ettepoole – tulevikku. Seega võib öelda, et kõik projektid on suuremal või vähemal määral arendusliku iseloomuga. Läbi projektide käivitamise püütakse leida lahendusi erinevatele probleemidele või arenguvajadustele.

Üks vaheldusrikas viis lastele koolis mitmekülgseid elamusi pakkuda, on vanemate kaasamine õppetöösse. Just sellist projekti katsetas Paide Hillar Hanssoo põhikool 1. kooliastmes ning lapsevanemad on laste koolitegevustesse siiani kaasatud. Taolise projekti eesmärk on pakkuda lastele kogemusi, mille kaudu õpib laps tundma ennast ja oma oskusi. Samuti tagab taoline koostöö usalduse, hoolimise, enesekindluse ja ühtekuuluvustunde ning aitab 1. kooliastmes rakendada aktiivõppemeetodeid nagu rühmatöö jms.

Tänases postituses kirjutab Kersti Viilup, Paide Hillar Hanssoo põhikooli lapsevanem, kuidas vanemate kaasamine koolitegevustesse välja näeb ning milline on koostöö laste ja õpetajatega praeguseks.

Head lugemist!


 

Mis saab, kui vanemad on osa klassist

Tekst: Kersti Viilup, lapsevanem algklassidest

Seda, et inimene õpib kogu elu, teab ilmselt igaüks, isegi kui teinekord on iseendale raske teadvustada, kuidas õppimine toimub. Pikemalt peatumata erinevatel näidetel, räägiksin kohe sellest, kuidas mõte „kõik on uus septembrikuus“ sai rohkem kui kolm aastat tagasi uue tähenduse neile emadele-isadele, kelle laps alustas kooliteed Paide Hillar Hanssoo põhikoolis õpetaja Heli Prii klassis.

Kõigi minu kolme lapse esimene õpetaja on olnud Heli Prii. Kolmandat korda seista esimesel koolipäeval sama klassi ukselävel oli tuttav ja turvaline tunne. See, kuidas meid, lapsevanemaid, kohe esimesest päevast õppetöösse kaasati, toimus nii sujuvalt, et ega polegi väga aru saanud, et nii ei peaks olema. Kui nüüd elavama ettekujutusega inimesed mõtlevad, kuidas nad kõik klassiruumi ära mahuvad, rohkem kui 20 õpilast ja emad-isad, siis tegelikult ei olegi see õppetöö toimunud klassiruumis.

Igal aastal oleme kooliaastat alustanud või lõpetanud ühise matka või piknikuga. Kohe esimesel koolikuul käisime matkamas ja allikat vaatamas. Pealtnäha tavaline väljasõit, aga andis võimaluse üksteisega tutvuda, rääkimata loodusõpetuse tunnist otse sündmuskohal. Järgmisel retkel võtsime ette juba pikema retke, sõitsime kaugema raba matkateele. Kaasa võetud vanema astme loodusainete õpetaja jagas teadmisi nii lastele kui ka vanematele. Jälle said kõik targemaks ja kasvasime veelgi kokku. Kolmas kord tegime tiiru ümber järve ja viimane ühine kokkusaamine oli hoopis rahulik sügisene piknik, kus julgemad said teha karastava septembriujumise. Kõik pealtnäha lihtsad ettevõtmised, aga ääretult olulised üksteisest hoolivate inimeste kasvatamisel, kogemuste jagamiseks, vahetus õhkkonnas murede lahendamiseks ning oma laste ja ka nende õpetaja toetamiseks.

Lisaks üheskoos looduses käimisele kasvatab meie klassi ühtsust ja koostöömeelt lapsevanemate kaasamine erinevate teemapäevade läbiviimisse. Näiteks on vanemad käinud lastele raamatuid ette lugemas ja lugusid jutustamas, aga ka tutvustanud oma ameteid karjääripäeva raames. Kevadel said soovijad terve päeva jälgida juuksuri tööd, teised õppisid talus erinevaid masinaid tundma ja kolmandad külastasid hoopis alpakafarmi, ja üks lapsevanem haris lapsi rahajuttudega. Kõiki neid tegevusi viisid läbi lapsevanemad ise, sealjuures organiseerides nii koha, teema kui ka transpordi.

Kokkuvõtteks pole ju ime, kui kool on pere jaoks nii tavaline osa elust, et kaovad pinged hinnete, hakkamasaamise ja muu pärast, kus esikohale jäävad üksteisega arvestamine, eneseväljendusoskused ja head suhted. Praegu on meie lapsed juba neljandas klassis ja koosõppimine jätkub!


 

Lõbusaid lugusid Paide Hillar Hanssoo põhikooli väikestelt mudilastelt

 

Tee Vallimäele ja tagasi polnud just lühike, aga jõukohane küll. Või peaaegu jõukohane….
Kuskil bussijaama juures leidis aset järgmine jutuajamine.
Õpetaja: “Olete täna nii tublid olnud, et kirjutan teile kiituse!”
Õpilane: “Kas poolsurnud lastele ka?”
Õpetaja: “Keda sa silmas pead?”
Õpilane: “Eks ikka ennast!”

 

Õpetaja jagab isa kuuldes kiitust. sest laps oli peast arvutamises väga tubli.
Õpilane: „Kas ma kingituse ka saan?“
Õpetaja: „Isa kindlasti kingib sulle midagi.“
Õpilane: „Ma tahan telefoni!“
Isa õpetajale: „Ära rohkem kiitusi pane!“

 

Loodusõpetuse tund. Püüame õues eristada looduslikke ja tehislikke hääli. Üks teine rõõmus poiss askeldab puuoksaga ja vehib kogu hingest kätega ning ei lase end õpetaja jutust segada. Kui pärast selgituste andmiseks läheb, et miks ja mida, kõlab vastus:
„Ma tahtsin linde laulma õpetada.“

 

Esmapäeva hommik. Rõõmus poiss astub klassi, ütleb tere ja lisab: „Panin täna ennast särtsakamalt riidesse!“.
Tõepoolest – valge pluus ja sinine vest olid särtsakad küll :)

 

Ideekalendri 66. nädal. Pusime üheskoos lindude heaks

Head sõbrad!

November, kõikide isade kuu, on alanud. Kellele ei meenuks lapsepõlves isaga käsikäes läbi tallatud metsarajad, sügisel korjatud seened, õline autokapotialune või kevadised aiatööd ja lindudele pesakasti ehitamine. Kõik need avastused ja seiklused on olnud meie lapsepõlves väikesed projektid, millest õppida ning mõista meid ümbritseva looduse ja elu olemust.

November on Ideekalendris projektide kuu. Sel kuul võtame vaatluse alla kõik, mis võimaldab areneda ja õppida läbi käelise, praktilise tegevuse.

Töölehed on sel kuul tavalisest erinevad. Need läbivad ühtse tervikuna kolme järgnevat nädalat ning on mõeldud III kooliastmele. Üheks projektiks on lõimitud bioloogia, geograafia, matemaatika, muusika, eesti keel, tööõpetus ja kunstiõpetus.

Mauruse loodusainete toimetaja Siim Kilki on matemaatikaõpetajana töötanud ühes uuendusmeelses Ida-Virumaa koolis, Kiviõli 1. keskkoolis, kus sellise projekti idee välja töötati. Siim kirjutab lähemalt, mida see täpsemalt endast kujutab.

Põnevat uurimist ja avastamist!


 

Pusime üheskoos lindude heaks

Tekst: Siim Kilki, kirjastus Mauruse loodusainete toimetaja

Koostööprojekt „Linnud meie pargis“, kus iga õpilane sai linnalindude heaoluks oma panuse anda.

Kiviõli kool toimetab pisut teisiti, kui paljud teised koolid. Palju on praktilisi tegevusi koolis sees, kuid on ka selliseid tegevusi, mis on suunatud koolist väljapoole. Väljapoole suunatud tegevused ei ole Kiviõlis ainult ekskursioonid, kuigi ka neid toimub väga palju, et õpikeskkonnana kasutada loodust, muuseume ja ettevõtteid.

Näiteks rajasin koos kuuenda klassi õpilastega matemaatikatunnis igale korrusele koridori põrandale paberteibist keksukastid. Igale korrusele tegime erinevat tüüpi keksukasti, mida õpilased hakkasid kohe aktiivselt kasutama. Eesmärgiks oli näidata matemaatika praktilisi rakendusvõimalusi ja suurendada õpilaste füüsilist liikumist vahetunnis. Mõlemad eesmärgid said täidetud.

Paljudes keskkoolides teevad õpilased vabatahtlikku tööd. Kiviõlis on see integreeritud karjääriplaneerimise kursuse tegevustesse. Igal aastal võetakse osa ka Teadlaste Öö Festivalist, mil ühe nädala jooksul toimub kümneid üritusi üle kooli ja kõigile klassidele. Keskkooliõpilased valmistavad ette huvitavaid katseid noorematele ja viivad neid ise läbi. Hiljem saavad läbiviijad aineõpetajatelt tagasisidet, kuidas neil klassi juhtimine ja õpetamine sujus. Igal kevadel korraldavad keskkooliõpilased projektipäevi ja ülelinnalist jooksuvõistlust, kus on külluslikult auhindu ja korraldus põhjalikult läbi mõeldud.

Teostuselt nägi selle kuu Ideekalendri koostööprojekti idee välja nii, et ühel kevadisel iganädalasel koostöökoosolekul jagas juhtkond õpetajad rühmadesse, kus erinevate ainete õpetajad pidid leidma ühe Kiviõli Õunapuuparki atraktiivsemaks tegeva idee ning selle erinevaid õppeaineid lõimides õppeprojektiks vormistama. Ühe tunniga suutsime välja mõelda idee, kirja panna sellega seotud õpiväljundid, üles ehitada tundide loogilise struktuuri ja paika panna hindamiskriteeriumid.

Õpiväljundite, struktuuri ja esialgsete ülesandeideede põhjal töötasime välja töölehed igaks tunniks. Töölehtede väljatöötamine aitab õpetajatel luua ühtse töölehtede vormi, mis oleks õpilastele õppeaineteüleselt äratuntav. Tuttavas keskkonnas on õpilastel psühholoogiliselt turvalisem ja seeläbi õppimine efektiivsem. Tulemuseks valmis võrdlemisi pikk õppeprotsess 32 ainetunniga 7. klassile, kus olid lõimitud bioloogia, geograafia, matemaatika, muusika, eesti keel, tööõpetus ja kunstiõpetus. Projekti tulemuseks olid tegutsedes õppimine, uued teadmised ning lindude pesakastid ja toidumajad kohalikus pargis. Lisaks saavad õpilased matemaatikat „katsuda“ ja naeltega kokku klopsida ning erinevaid teadmisi päriselt praktikasse panna. Areneb nii loovus kui ka loogika. Õpilastele annab see projekt koostöö- ja suhtlemisoskusi, hurraa- ja ahhaa-momente ja eneseteostust.

Kiviõlis oli idee lähtepunktiks kohalik Õunapuupark, kuid töölehti üksikuna ja projekti tervikuna saab rakendada kõikjal, kus kasvavad puud-põõsad ja lendavad linnud. Hea oleks muidugi läbi viia projekt tervikuna, et arendada nii õpilaste kui ka õpetajate koostööoskusi, mida elus väga tihti vaja läheb.

Õpetajana tundsin projekti käigus, et sain teiste õppeainete ja õpetajate metoodikate kohta uut teada. Kiviõlis tehakse palju ühistegevusi, mis loob kollektiivis mõnusa õhkkonna. Ka õpilased naudivad praktilisi tegevusi, kuna need on erilised ja huvitavad. Õpilastele pakub rahuldust, kui nad teevad õppides midagi päriselt ära ning projekti tulemus on midagi käegakatsutavat.

Õppeprojekt võimaldab ka ühiselt midagi suurt ära teha, kas kooli või kogukonna heaks. Sellisest ühise eesmärgi nimel tegutsemisest on nii õpilastel, õpetajatel kui ka teistel asjasse pühendatutel ainult võita. Õpetajana leidsin end tihti rühmajuhi rollis, mis pole varem mu kõige tugevam oskus olnud. Seega olge tähelepanelikud ja koguge kokku kõik töölehed ühtseks lõimitud projektiks!

 

Ideekalendri igakuiste töölehtede saamiseks täida registeerimisvorm järgneval lingil: Täida registreerimisvorm