Ideekalendri 83. nädal. Värvid pühademunadele otse loodusest

Head sõbrad!

Lihavõtted pole enam kaugel ja sel puhul võtame Ideekalendri värvilise kuu kokku pühade teemal. Ülestõusmispühad on tugevalt kommertsialiseerunud, mistõttu sageli kõneldakse pigem lihavõtte- või munadepühadest, pööramata nende kristlikule taustale erilist tähelepanu.

Kirikukalendris eelneb ülestõusmispühadele vaikne nädal, mis tähistab Jeesuse ristisurma ja selleni viinud sündmusi. Seepärast on vaikse nädala kristlik kombestik vaikne, mõtlik ja leinaline. Ülestõusmispühad seevastu on suur rõõmuaeg, kuna need tähistavad Kristuse surnust ülestõusmist ja inimeste lunastamist.

Tänapäevased kombed pühi tähistada erinevad kirikukommetest ning kõige levinum neist on munade värvimine ja koksimine. Kelle muna jääb terveks, on võitja. Tänases Ideekalendris jagame toidublogija Juta Raudnaski artiklit looduslikest vahenditest, millega mune värvida.

Head lugemist ja põnevat katsetamist!


 

Värvid pühademunadele otse loodusest

Artikkel on ilmunud Umami toidublogis.

Tänane postitus on kõigile, kes sooviks tuleval kuul ülestõusmispühadel mune koksida ilusate värviliste munadega, mille värv tuleb otse loodusest! Toidublogija Juta Raudnask on selle tarvis üksjagu katsetanud ja jagab teiega nii õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi ning soovitab, mida tasub proovida ja mis on puhas ajaraiskamine!

Alloleval pildil on mõningad näited meie seni värvitud munadest. Keetsin munad esmalt ära ja panin need kuumalt enne kokku segatud sooja värvilisse vedelikku seisma, kuhu jätsin terveks ööks. Võtan kasutatud „värvid“ ükshaaval ette.

Kurkum – imehea värvija, mis annab ilusa erkkollase tulemuse. Ettevaatust, määrib ka kõik muu ära, mille vastu läheb! Siiski tasub proovida!

Punane kapsas – suurim üllataja heas mõttes. Keetsin kõigepealt punase kapsa viile mõnda aega vees, kuni kapsas ise muutus helesiniseks ja kogu värv eraldus vette. Selles vees seisis muna terve öö ja hommikuks oli imeilus sinine! Tasub proovida!

Matcha tee – kui muna oli matcha’s mõned tunnid seisnud, tundus, et sellest ei tule midagi huvitavat. Aga hommikuks, ennäe imet, oli muna saanud ilusa sooja rohekaskollase tooni. PS! Kasutaksin munade värvimiseks soodsamat, Hiina matcha teed.

Must looduslik toiduvärv (peen söepulber) – muna seismisel söega segatud vees ei olnud erilist mõtet. Usun, et sama tulemuse saaks, kui süsi vähese veega lahustada ja muna sellega üle pintseldada. Peale pikka ligunemist oli osa söest siiski munale külge jäänud ja kui ma seda köögipaberiga õrnalt tupsutasin, ei tulnud see ka kuivatamisel maha. Et tulemus põnevam oleks, lisasin veidi toiduks mõeldud kullalehte. Meie suurema lapse lemmikmuna!

Punane paprika – tulemus sarnaneb tavalise pruuni koorega munaga. Paprika punasest värvist pole aimugi. Ei soovita!

Peet – poole leotamise ajal oli muna erksamat lillat värvi, hommikuks oli tegu pigem pruunikaslilla värviga. Järgmisel korral jälgisin mängu ja võtaksin varem välja. Värvi saamiseks lisasin riivitud keedupeedile kuuma vett ja jätsin riivitud peedi ka koos munaga ligunema.

Spiruliina pulber – ei tasu ette võtta, spiruliina sügava tumerohelise värvi asemel on tulemus vaevumärgatav helehall.

looduslikud-munavarvid-umami

Pildilt puudub veel üks katsetus, mille tulemus ei olnud kiita, aga mis oli iseenesest huvitav. Nimelt tahtsin teha sinist muna ja valasin kuuma vee peale kassinaeri õitele. Teadsin juba varasemast, et need annavad kiiresti ilusat sinist värvi. Ja nii oligi. Aga kui ma õisi sinisest veest välja ei võtnud, siis lisandus sellesse hiljem ka kollast ja rohelist ülejäänud õite osadest ning vedeliku värv muutus pruunikaks ja koledaks. Valasin vee ära ja tegin uue. Seekord võtsin ilusa sinise värvuse saavutamisel kõik õied välja ja panin muna sisse. Mõne aja pärast, kui mulle tundus, et värvid ikka piisavalt munadele külge ei hakanud, meenus, et kui ma mittelooduslike värvidega mune värvivedelikus hoides värvin, siis peab lisama ka veidi äädikat, et värv kinni hakkaks. Asusin siis igasse kaussi törtsu äädikat lisama. Kui ma kassinaerini jõudsin, siis juhtus selline keemiline reaktsioon, et äädika lisamisel muutus vedelik heleroosaks ja mõne aja pärast kadus värv praktiliselt üldse ära. Niisiis kassinaeri sinist värvi ei tulnud, aga pere noorematele liikmetele pakkus selline mustkunst põnevust ja seetõttu sai äädikakatset isegi korratud. Nii et pole halba ilma heata!

 


Sel nädalal olid Ideekalendri uudiskirjaga kaasas 4. klassi loodusõpetuse töölehed. Tulevaste Ideekalendri töölehtede saamiseks registreeru järgneval lingil: Täida registreerimisvorm

Ideekalendri 82. nädal. Millest räägib liikluskeskkond?

Head sõbrad!

Me oska iial ette aimata, millal elu teeb kannapöörde ning paiskab segi kõik, millega harjunud oleme. Uus nädal on alanud tormiliselt. Riik on välja kuulutanud eriolukorra, enamik inimesi on suunatud kodusele režiimile ning koolitöögi jätkus alates esmaspäevast koduseinte vahel. See kõik on toonud kaasa parasjagu segadust, aga nagu iga uus olukord, vajab seegi aega harjumiseks.

Õpetajatele, kes korraldavad distantsõpet, on Maurus tulnud vastu ning teinud vabalt kättesaadavaks kõik õppematerjalid meie eõpiku keskkonnas (õpikud ja tööraamatud) ja kodulehel (töövihikud). Õpilasedki saavad endale keskkonda kasutajakonto teha ning materjale õppimiseks kasutada.

Julgustame kasutama ka materjalide juurde kuuluvaid töökavasid, mille leiate aadressilt eõpik.ee/tookavad. Meie toimetajad tegelevad igapäevaselt töökavadele lisamaterjalide ja -ülesannete üleslaadimisega, et õppetöö oleks koduses režiimis vaheldusrikkam. Sirvige kogu töökavade lehte ja leidke endale sobivad meetodid kodus töötamiseks.

Küsimuste korral kirjutage meilile info@kirjastusmaurus.ee või helistage telefonil 505 41 57.

Ideekalender jätkab ilmumist tavapärases rütmis ning tänaseks on meile värvilise loo liikluskeskkonnast kokku pannud Kai Kuuspalu ja Solveig Edasi Maanteameti ennetustöö osakonnast. Artiklis on ka Maanteeameti töölehed liiklusteemaliste mängudega, mida saab edukalt mängida ka kodus.

Jätkuvalt tugevat tervist ja head lugemist!


 

Millest räägib liikluskeskkond?

Tekst: Kai Kuuspalu ja Solveig Edasi, Maanteeameti ennetustöö osakond

Kui tavaliseks suhtluskeeleks on kõne, mille abil saame end väljendada, selgitada ja kokkuleppeid sõlmida, siis liikluskeskkonnas on liiklejate omavaheliseks keeleks peamiselt liiklusreeglite ja -märkide keel. Kuidas me liikluses infot kogume? Mille alusel otsustame? Mismoodi omavahel suhtleme?

Värvide tähendused ja mõju inimesele

Liikluses ja liiklusmärkidel domineerivad punane, sinine, valge ja must värv. Kollast ja rohelist on vähem. Samas, ühes olulisemas liikluskorraldusvahendis, valgusfooris, on just punase kõrval kasutusel kollane ja roheline tuli.

Foore kasutatakse nii jalakäijate kui ka sõidukite teedel. Valgusfoore on põhimõtteliselt kolme tüüpi: kolmevärvilised (punane, kollane, roheline) kõigile liiklejatele, kahevärvilised (roheline ja punane) ainult kergliiklejatele ning raudteeülesõidukoha juures ühe- või kahevärvilised (punane või punane ja valge), et reguleerida liiklust raudtee ja sõidutee ristumisel. Kõigis neis foorides on üks kindel värv – punane.

Roheline on enamikus kultuurides rahustav, looduse, kasvu, harmoonia, värskuse ja viljakuse värv. Kollast värvi tõlgendatakse kerge ohu märgina – näiteks kui inimese nägu on kollaka jumega, tundub meile, et midagi on valesti, ta võib olla haige vms. Punane värv on sageli seotud raevu ja vihaga (vereringe kiirenemise tõttu muutub nahavärv punaseks). Punane märgib ka verd, ohtu, põnevust ja kiirust. Samas on punane kujunenud liikluses just keelavaks ja ohtu või ohtlikku olukorda ennetavaks värviks. Miks? Inimene eristab värvusi valguse erinevate lainepikkuste kaudu. Punase värvi lainepikkus on nähtavates spektrites kõige pikem, nii et näeme seda kaugelt, ka raskemates ilmastikutingimustes – näiteks kui sajab vihma, ilm on udune või tuul pillutab tolmu. Punasele järgnevad lainepikkuselt just kollane ja roheline värv.

Värvid, kujundid ja piktogrammid liiklusmärkidel – millest nad räägivad?

liiklusmargid

Märgi sisuolemusest annab teada piktogramm. Piktogramm on graafiline sümbol, millel on sarnasuse tõttu tähendus mingi füüsilise objektiga ning kujutis on silmale kiirelt haaratav. Me kõik teame, et inimese kõndiv kujutis märgil viitab jalakäijale; kui kujutis istub jalgrattal, siis räägib märk jalgratturitest. Kui nüüd panna märkide keele kõik kolm olulist osa (värv, kuju ja piktogramm) kokku, siis võime saada hoopis erinevaid käitumisjuhiseid.

Näiteks, mida tähendavad järgmised neli ühesuguse piktogrammiga märki?

piktogramm

Olulised sammud liiklusmärkide keele selgeks õppimisel

Liikluses toimetulek põhineb suuresti kiirel ja efektiivsel ümbritseva keskkonna hindamisel ning sellele infole toetuvalt otsuste tegemisel. Parim kombinatsioon on siis, kui liikluses on taustsüsteemi (korralduse) kohta info kergesti kättesaadav ja mõistetav ning liikleja oskab seda infot lugeda! Liikluskeelt, sh märkide keelt õpetavad lapsele ennekõike lapsevanemad, aga ka õpetajad juba lasteaias ja koolis. Märkide ja värvide tähenduse mõistmisele lisaks on vaja harjutada seda teadmist liikluskeskkonnas kasutama: kuidas märk suunab liiklejaid konkreetses keskkonnas käituma? Liiklusmärkide mõistmise oskust on hiljem täiskasvanuna väga vaja ka sõidukijuhi koolitusel.

1. samm. Õpeta lapsi märkama ja mõistma liiklusmärkide tähendust nende värvi, kuju ja seal asuva piktogrammi kaudu. Selle asemel, et õppida nimetusi pähe, harjuta lapsega märkide keele lugemist. Mida liiklusmärk ütleb? Üheks võimaluseks on näiteks mängida „Liiklusmärkide aliast“ või „Liiklusmärkide mängu“ (lisa liiklusmärgid printimiseks), mis aitab lastele liiklusmärkide põhimõtteid õpetada värvi, kuju ja piktogrammi koosmõju kaudu.

2. samm. Harjutamisel on esialgu oluline mänguline aspekt, mõistmaks värvi-kuju-piktogrammi koosmõju. Hiljem õpeta last omandatud teadmist üle kandma reaalsesse liikluskeskkonda. Kõige parem viis selleks on minna koos lapsega tänavale „infot lugema“. Harjutamiseks sobib väga hästi koduümbruse uurimine, lasteaia või kooliteel ohtude kaardistamine ja enda jaoks ohutuma teekonna planeerimine.

3. samm. Lisaks eelnevale tuleb meeles pidada, kuidas ise ennast liiklejana teistele nähtavaks teha! Teame kõik helkuri olulisust pimedal ajal, aga kuidas päeval liikluses silma paista? Just päevasel ajal aitavad end nähtavaks teha taas värvid, eriti erksad toonid nii jalakäija kui ka jalgratturi riietuses.

4. samm. Pea alati meeles – sina oled kõiges ettenäitaja, et lapsed saaksid kasvada ettevaatajateks. Sinu eeskuju loeb!

Kohtumiseni liikluses!

 


Sel nädalal oli Ideekalendri uudiskirjaga kaasas teksti autorite poolt valmistatud tööleht “Liiklusmärkide Alias” ning “Liiklusmärkide mäng”, mis aitavad lastele värvi, kuju ja piktogrammi koosmõju kaudu liiklusmärkide põhimõtteid õpetada. Tulevaste Ideekalendri töölehtede saamiseks registreeru järgneval lingil: Täida registreerimisvorm

Tähtis teade!

Head sõbrad!

Seoses koroonaviiruse levikuga Eestis ning valitsuse poolt kehtestatud eriolukorraga on alates 16. märtsist kõik Eesti koolid suletud ning lähevad üle distantsõppele.

Õpetajate ja õpilaste igakülgseks abistamiseks on alates esmaspäevast, 16. märtsist Mauruse õppematerjalid veebis kõigile tasuta kättesaadavad.

Õppematerjalid on leitavad aadressil eõpik.ee, kuhu iga õpilane ja õpetaja saab luua oma kasutajakonto.
E-õpiku lehel on olemas kõik Mauruse õpikud ja tööraamatud. Töövihikud teeme ajutiselt kättesaadavaks ning need leiate meie kodulehelt kirjastusmaurus.ee vastavate valdkondade alt.

Oleme valmis teid aitama ning kõikidele küsimustele vastama. Kui tekib muresid, võtke meiega ühendust:

Tugevat tervist!
Teie Maurus

Ideekalendri 81. nädal. Kosmiline diagramm ehk mandala

Head sõbrad!

Värvimine on mõnus! Pole ühtegi põhjust, miks mitte võtta värviraamat ette ning kanda oma loovus piirjoonte vahele. See on teraapiline tegevus nii suurtele kui väikestele. Eriliselt aitab see aga rahustada meeli just nendel inimestel, kellel kipuvad argielu pinged üle pea kuhjuma ning ärevus ja stress vajavad maandamist.

Tänases Ideekalendris jagame artiklit mandalatest, mis oma detailirohkuse poolest sobivad värvimiseks eriti hästi täiskasvanutele. Erinevaid mandalaid on aga loodud ka lastele. Need on lihtsama ülesehitusega, kuid avaldavad samasugust positiivset energeetilist mõju nagu detailsemad.

Mauruse Jutulinna õppematerjalide sari esimesele kooliastmele saab peagi täiendust uue üldõpetusliku aabitsakomplekti näol ning aabitsa töövihik saab olema tõeliselt värviteraapiline. Jutulinna aabitsakomplektist innustatuna palusime meie kujundajal teha Ideekalendri lugejatele ka Jutulinna mandala. Printige välja ja laske lastel oma loovus tööle panna!

Loovat lugemist!


Kosmiline diagramm ehk mandala

Mandala on püha ring, keskpunkti ümber koondunud sümmeetriline diagramm. Mandala maagilisi ringe on tuntud ja kasutatud aastatuhandeid. Neid võib leida üle maailma – ameerika põlisrahvaste juures, Tiibetis, Indias, Inglismaal ja mujalgi. Mandalaid on kasutatud (ja kasutatakse praegugi) maa ja tema asukate õnnistamise vahenditena, ravi eesmärgil, meditatsiooni abivahendina, õpilaste pühitsemisel jne. Neid leidub ka kõikjal looduses – õied, viljad, lumekristallid, galaktikad – on kõik mandalad. Ka kogu kosmos, pööreldes ümber oma keskme, kujutab endast mandalat. Inimese valmistatud mandalatest oleme vast kõige rohkem harjunud nägema neid, mida kasutatakse hinduistlikus või budistlikus tantrismis (sealjuures hinduism on võtnud omaks budistlikke ideid ja Mahajaana budismi kandus üle hinduismi elemente).

Mandalad ehk kosmogrammid sisaldavad jumaluste sümboolseid kujutisi, mida täiendab geomeetria. Jumalused oma erinevates vormides kujutavad kosmilisi jõude ja osutavad reaalsuse erinevatele varjatud tahkudele. Võimsamad jumalikud olendid on tihti ümbritsetud vähematest jumalustest, kes kujutavad jumaliku jõu erinevaid aspekte. Vaimsed sümbolid ja geomeetrilised vormid koos loovad ühendustee erinevate dimensioonide vahel. Välisel tasandil kujutavad mandalad maailmakõiksust tema jumalikus vormis. Sisemisel tasandil on nad juhendiks valgustumise teel. Ja salajasel tasandil kujutavad nad täiuslikku tasakaalu keha peenenergiate ja meele puhta valguse dimensiooni vahel.

Mandalad tantrismis

Tantrismis kasutatakse mandalaid kõrvuti mantrate (maagilised vormelid), mudrade (rituaalsed žestid) ja erinevate riitustega, mis annavad nende kasutajale erilise väe, muutes nad siddhadeks (väekandjateks). Tantristid usuvad, et nende vahendite abil saavad nad osa saladuslike sfääride energiast ja jõuavad läbi poolmaagilise muundumise vabanemisele. Õpetaja valib vastavalt õpilase vajadustele ja iseloomule välja kaitsejumaluse, kelle vägi aitab koondada õpilase energiad ja juhtida ta vabanemisele. Samuti valib õpetaja mantrad, mudrad ja mandalad, millega õpilane tööle hakkab. Need mandalad kujutavad endast nii teed vabanemiseni kui ka vabanemist ennast. Nad kujutavad igavesti voolavat kõiksuse energiat, kandes nii laienemise, kui ka tagasitõmbumise protsessi, mille liikumist võib võrrelda sisse- ja väljahingamisega. On terviklikkusesse, ühtsusesse, Alglätteni viiva tee sümbolid ja juhid.

Tiibeti mandala

Tiibeti mandala kujutab endast enamasti ruutu ringis. Korrapärane ruut tähendab, et absoluutne teadmine toimib ilma kõrvalekaldeta ja kujutab ühtlasi 4 küljega paleed – mandala jumaluse asupaika. Palee tähendab ühtlasi ka templit, mis sisaldab Buddha olemust. Mandala palee on jagatud diagonaalsete joontega võrdhaarseteks kolmnurkadeks, mis sisaldavad nelja viiest värvist: valge, kollane, punane, roheline, tumesinine. Iga värv assotsieerub ühega viiest transendentaalsest Buddhast. Nad assotsieeruvad viie pettekujutlusega, mis muudetakse läbi vaimsete praktikate nende viie Buddha tarkuseks. Ruudu külgedes on sissepääsud, need on 4 väravat, mis avanevad Maa nelja suunda ja sümboliseerivad kaastunnet, osavõtlikkust, heasoovlikkust ja meelerahu.

Enne mediteerimist, enne sisenemist valgustatud keskmesse, siseneb inimene väravatest ja läbib valgustumist sümboliseerivad välimised ringid: tarkuse tule (mille eesmärk on ära põletada teadmatus), vajra ringi (e teemantringi, mis sümboliseerib vastupidavust ja kartmatust), kalmete ringi (sümboliseerivad meele 8 olekut, mis tuleb ületada: nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, mõtlemine, keha, mina-tunnetus, baastunnetus) ja lootoseringi (sümboliseerib pühendumuse avatud olekut, mis on vajalik paleesse sisenemiseks). Mandala keskmesse jõudes tuleb ennast sellega samastada ja sel juhul hakkab keskme energia muutma mediteerijat ennast või teda ümbritsevat keskkonda.

Budistlikud mungad läbivad pika ja põhjaliku koolituse, kus nad õpivad erinevaid mandalaga liituvaid kontseptsioone, sümboleid jne. Alles peale rituaalide täpset valdamist on nad valmis joonistama mandalat. Mandala tegemine tähendab nende jaoks Buddha instruktsioonide järgimist valgustumise eesmärgil, ja seetõttu on nende siiral püüdlusel ja täpsetel juhendite täitmisel suur tähtsus.

Mandalad läänes

Ka läänemaailmas on mandala potentsiaal hakanud avanema ja avalduma, tehes seda omal viisil. Siin võttis ta esimesena kasutusele Carl Jung, kasutades mandala ringikujulist vormi inimese alateadvuses asuva informatsiooni väljatoomiseks.

Mandalate tegemine on põnev ja rõõmupakkuv teekond iseenda avastamiseks, abivahend oma tegelikest võimetest teadlikuks saamisel. Neid võib teha väga erinevatel teemadel, nad võivad esindada nii väliseid, kui sisemisi teekondi. Mandala värvidel ja vormidel on mõju psüühilistele, materiaalsetele ja mentaalsetele energiatele nii üksikisikus, kui ka keskkonnas. Iga värv, nagu värvide vormidki, omab erinevat vibratsiooni, mis töötavad meiega raku ja peenkehade, erinevate teadvusastmete tasandil. Rahustavad, puhastavad, täiustavad, äratavad ellu uinunud teadvuse seisundeid, liigutavad meie psüühilisi, emotsionaalseid ja mentaalseid blokeeringuid.

Värviteraapias kasutatakse värvimist kui vahendit märkamaks ja peatamaks pidevalt toimuvat sisemist dialoogi. Sama toimub ka mandala värvimise puhul. Sisemise vaikuse hetkedel oleme avatud kõrgemale teadmisele, loovatele ja ravivatele jõududele meis endis.


 Artikkel mandalatest: http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/est/index.php/Mandala_ja_jantra


Tulevaste Ideekalendri töölehtede saamiseks registreeru järgneval lingil: Täida registreerimisvorm

Ideekalendri 80. nädal. Värvide õigest valimisest ja sobitamisest kujundamisel

Head sõbrad!

Märtsis võtame Ideekalendris vaatluse alla ilmselt ühe põnevaima teema – värvid. Me kõik tajume maailma värvilisena ning kirjeldame objekte läbi nende värvuse: päike on kollane ja muru roheline. Värviteadus aga ulatub palju kaugemale kui lihtsalt kunst. Uuritud on värvinimede tekkimist, nende tähendust semiootikas, värviringi põhitõed on olulised graafilises disainis või sisekujunduses ning psühholoogias kuulub oma koht värviteraapiale.

Õppematerjalide loomisel on värvidel samuti oluline osa. Selleks et õpikud aitaksid maksimaalselt kaasa õpihuvi tekkimisele ning ei koormaks liialt silma, on tarvis kujundajat, kes aitab luua parima võimaliku visuaali, mis toetaks materjali sisu.

Värvikuu esimeses postituses kirjutab Mauruse kujundaja-küljendaja Heisi Väljak, kuidas valida õppekirjanduse loomisel õigeid värve ning tutvustab lühidalt värvide olemust.

Head lugemist!


 

Värvide õigest valimisest ja sobitamisest kujundamisel

Tekst: Heisi Väljak, Mauruse kujundaja-küljendaja

Õppematerjalide puhul on oluline, et kujundus ja värvivalik toetaksid ning kergendaksid õpilasel sisu mõistmist. Kujundus ja värv ei tohiks olla liialt domineeriv ning peaks aitama tuua välja olulisima. Et värvimaailma paremini mõista, tuleks veidi selle olemust lahti seletada.

Soojad ja külmad värvid

Mõjust lähtuvalt jaotatakse värvid kahte vastandlikku rühma: soojad ja külmad värvid. Kõiki punasele ja kollasele lähedasi värve, mis meenutavad tuleleeki, nimetatakse soojadeks värvideks (punane, oranž, kollane, punakas-oranž jne). Neile vastandlikke värvitoone, mis meenutavad jääd, nimetatakse külmadeks värvideks (lilla, rohekassinine, sinine jne). Sooja ja külma värvitooni segamisel saadakse neutraalne värv.

Aktiivsed ja passiivsed värvid

Soojad värvitoonid tõusevad esile ja tekitavad mulje, nagu asuks värvitud pind lähemal, kui see tegelikult on. Seetõttu on parem kasutada sooje värve neis elementides, mida tahetakse kohe silmatorkavaks teha, ja külmi värve taustaks. Näiteks tabelite ja skeemide puhul on see üsna oluline, mis osasid rõhutada vaja on.

  • Kõige esmalt äratavad tähelepanu kollane, oranž ja punane.
  • Kõige suurema eemaldumisvõimega (passiivsem) on sinine.
  • Hall on neutraalne puhkepaus, hea kaitsekiht eri värvide vahel või värvide ja valge vahel. Hall sobib kirevate värvide raamiks-taustaks, värvilise graafika raamiks.

Rasked ja kerged värvid

Tumedad värvid näivad raskemad ja heledamad kergemad.

  • Kerged on näiteks heleroheline, helekollane jt.
  • Rasked on tumepruun, tumepunane, tumeroheline jt.

Värvide erinevat raskust saab kasutada elementide esiletõstmiseks ja lehekülje tasakaalustamiseks. Seda tuleb arvestada eelkõige värviliste elementide suurussuhete otsustamisel, näiteks kahest sama suurest kujundist tõuseb tumedam esile, väike tume element suudab tasakaalustada suure heleda elemendi. Veel tuleb seda arvestada, kui valida värve emotsioonide edastamiseks (heledad värvid seostuvad tavaliselt positiivsete, tumedad negatiivsete emotsioonidega).

Värvivaliku põhimõtted

Kasutataval värvil on tavaliselt neli ülesannet:

  1. rõhutada, väärtustada, esile tõsta;
  2. organiseerida ja ühendada sisuliselt seotud elemendid, aidates leheküljel orienteeruda;
  3. luua meeleolu antud lahenduse vastuvõtlikumaks tegemiseks;
  4. äratada tähelepanu, kaunistada ja lisada huvitatavust.

Iga värv tekitab inimeses teatud emotsioone ja seoseid. Värvi kasutamisel on oluline arvestada värvi mõju vaatajale. Üks ja sama värv võib eri inimestel esile kutsuda erinevaid tundeid, sest iga inimene eelistab ühel või teisel põhjusel mõnd värvi teisele ning see mõjutab värvide tajumisel saadud emotsiooni.

  • Värvi saab kasutada, toomaks välja erinevat liiki infot või rõhutamaks mingi info kokkukuuluvust. Näiteks võivad olla küsimused ja sellega seotud vastused tehtud ühe värvi toonidega, juhtnöörid teist värvi.
  • Värve saab kasutada informatsiooni esile tõstmiseks. Näiteks tehes info väljapaistvaks, kasutades musta kirja valgel, helekollasel või helesinisel väljal ja pannes need väljad tumedale taustale. Selleks, et muuta infot vähemhaaratavaks, võib kasutada ilma servata läbipaistvaid välju.
  • Värve võiks kasutada konservatiivselt. Vähem on parem, nagu igas valdkonnas. Kui tekib kahtlus millegi vajalikkuses, siis on mõistlik see välja jätta. Näiteks, kui graafika on vaid selleks, et ilustada, siis võiks selle parem ära jätta või vahetada millegi vastu, mis aitab olulist infot hoopis paremini edasi anda.
  • Taustavärv peaks olema konservatiivne ja vaoshoitud. Taust peab sobima kõigega, mida sellele paigutada tahetakse. See võiks olla külma värvi. Kõige paremad on hallid toonid, hele- ja tumesinine, valge.
  • Sooje värve võiks kasutada rohkem tähelepanu nõudvate lehekülgede jaoks (tiitelleht, menüüd, sisukorrad, st elemendid, millel ei ole tegelikult olulist sisu).
  • Ei tohiks kasutada üle nelja värvi (kui see pole just hädavajalik). Erandid on pildid, graafikud, geograafilised kaardid. Mida vähem, seda parem!
  • Parim on kasutada ühe värvi erinevaid toone. Näiteks valget koos heleda ja tumeda sinisega, valge koos musta ning hallide toonidega.
  • Veel võiks kasutada pigem harmoonilisi värve (asuvad värviratta samal kolmandikul ehk mahuvad 120-kraadise nurga sisse).
  • Ei tohiks kasutada liiga palju täiendvärvuseid (asuvad värviratta vastaspooltel, näiteks sinine ja oranž, punane ja roheline, violett ja kollane).
  • Vältida võiks sinist teksti väikeste objektide juures!
  • Teksti ja graafilise info loetavuse tõstmiseks oleks hea hoopis kasutada heleda ja tumeda kontrasti, mitte värvi.
  • Arvestama peaks ka värvide tähendustega.

Nägemispsühholoogiline külg värvivalikul

  • Nähtava spektri keskmes olevate värvide suhtes on inimese nägemismeel palju tundlikum. Ehk siis sinised ja punased peavad olema eredamad kui rohelised ja kollased toonid.
  • On teaduslikult tõestatud, et inimese silmad ei suuda sinisel korralikult fokuseerida, seepärast ongi sinine väga hea taustavärv ja halb esiplaanil kasutamiseks.
  • Inimese silmad ei suuda korralikult fokuseerida samuti ka punasel, kuid viimasel on eelis visuaalsel väljal n-ö ettepoole liikuda.
  • Roheline ja kollane on ühtviisi nähtavad nii keskmes kui ka visuaalse välja äärtel.
  • Must ja valge on ühtemoodi nähtavad kogu visuaalse välja ulatuses.

Värvide tähendused

Kuigi värvidel puudub täpne tähendus, teavad visuaalse kommunikatsiooni spetsialistid, et värve seostatakse sageli looduslike objektide ja nähtustega, nn mäluvärvidega (päike, taevas, tuli jne). Nendel objektidel on kogu maailmas samasugused omadused ja sellepärast seostatakse värve erinevates ühiskondades sageli samade kujunditega. Vahetevahel aga võivad värvide seostused müütilistel, kirjanduslikel või kultuurilistel põhjustel hoopis lahkneda.

Küllastatud, intensiivsed värvid tähendavad valjuhäälset, täidlast, võimekat, õnnelikku ja tugevat ning seetõttu kasutatakse neid lippudel ja logodel.
Küllastamata värvid tähendavad luitunut, vana ja neid seostatakse vanade fotode ning iganenud esemetega.

Punane on enamikus keeltes esimesena nime saanud värv. Inglise keeles on sõna punane (koos valge ja mustaga) 500 enimkasutatavama sõna hulgas.
Punane seostub vägivalla ja vaenulikkusega, võib-olla sellepärast, et verevalamine sõjas on seotud võimu üleminekuga haavatult võitjale. Punane tähendab ka energiat, hoiatust, jõudu ja viha.
Punane on armastuse värv, oranžikas-punane viitab kirglikule armastusele, segatuna sinisega tähendab ta spirituaalset armastust.
Tumepunane tähendab puhtast punasest enam arukust ja ohjeldust. Helepunane tähendab sama, mis puhas punane, kuid on vähem jõuline.

Oranž on aktiivne, pilkupüüdev värv. Kuna teda seostatakse tulega, nagu sugulasvärvi punastki, siis on ta soe ja rõõmustav või ergutav. Oranž on nii suurustlev ja pidulik, et suurtes kogustes võib mõjuda ärritavalt. Oranži loetakse ka julguse, uhkuse, toreduse, sotsiaalsuse ehk ühiskondlikkuse, sõbralikkuse, populaarsuse, kombelisuse ja au värviks.
Oranž kaotab valgega segamisel oma iseloomu, näeb luitunud välja ning muutub sinisega või halliga toonimisel kiiresti pruuniks.

Kollane on päikese värv, kõige säravam värv. Kollane on tüüpiliselt teadmiste ja arusaamise sümboliks, sellest ka fraasid valgust nägema, valgustatud saama. Hiina keisririigis võis kollast kanda vaid keiser ise, sest vaid temaga käis kaasas ülim tarkus ja valgustatus. See on ka vaimukuse, meisterlikkuse ja õnne värv.
Kollane muutub halli või violetsega segatuna kergesti võltsiks ja ebapuhtaks. Segatuna rohelisega sümboliseerib kollane argust, tõbe ja petlikkust.

Rohelist on seostatud klorofülliga fotosünteesis. Vegetatsiooni värv, sümboliseerib uuestisündi ja taastekkimist. Roheline tuleb germaani keeltesse aaria sõnast ghra, mis tähendab kasvamist. Kuna maa muutub igal kevadel roheliseks, siis seostatakse rohelist ka surematusega. Samas, et kevad on kergemeelne, lapsik aeg, siis on roheline hakanud tähendama ka ebaküpsust, läänes kasutatakse näiteks väljendit greenhorn (tõlkes tähendab see rohesarve, meie vasteks on kollanokk).
Roheline on veel tervenemise, võidu, tasakaalu, värskuse ja lootuse värv. Sümbolistlikult tähendab roheline rahu, sest on seotud oliivioksaga. Loomulikult kuulub roheline ka keskkonnakaitse liikumise juurde. Tumerohelist seostatakse ka küpse eaga. Helerohelist nooruse, potentsiaali, vitaalsuse ja tervisega. Kahvaturoheline on seostatud empaatia, poolehoiu ja nõrkusega. Rohelisel on ka negatiivseid kõrvaltähendusi, mitmetes keeltes räägitakse kadedusest roheline olemisest.

Sinine on passiivne värv, õhuline ja taevalik, läbipaistev, vaoshoitud, selge, rahulik, muretu ja endassesulgunud. Sinine on talvise looduse värv, peamine värvus jäistel varjudel. Sinine säilitab oma külmuse ka valgega segamisel, sest ka valge on jahe värv. Sinine on spirituaalne värv, seostub ka igaviku, mõtlemise ja elutarkusega. Muuseas, enamiku eestlaste lemmikvärv on sinine.
Kuna sinine on seotud taevaga, siis tähendab see lääne inimestele usku. Hiinlastele tähendab sinine oma üleloomuliku olemuse tõttu surematust.
Tumesinist seostatakse kõrgemate eesmärkide, vaimuliku rahulduse saavutamisega. Helesinist seostatakse aga uute vaimsete teedega.
Sinine on hea näide värvist, mis eri sihtrühmadele tähendab erinevaid asju.

Violett vastandina kollasele kui säravale, hiilgava taibu/intuitsiooni värvile, on alateadvuse värv. Violetne on häbelik, usaldav, teinekord aga müstiline, julm ja ängistav ning vahetevahel ähvardav.

Purpur pole tegelikult nähtava spektri osa, see saadakse violetse ja punase segamisel ning seda on alati olnud raske saada. Ajalooliselt on purpurne värv olnud kallis ja vaid rikkad said seda värvi riideid kanda, seetõttu on purpur ka kuninglik, väärikas, suursugune ning vahetevahel ka ülespuhutud värv.
Purpur on ka oma hingega üksi olemise, pühendumise, andumuse, truuduse, kaastunde ja psüühiliste, maagiliste või vaimsete võimete värv.
Hele purpur on märguandeks, et vaimne osavus ja psüühiline jõud kasvab. Tume purpur tähendab sügavat andumust, sügavat kaastunnet, elutarkust.

Valge on eskimote ja inuiitide jaoks kõige funktsionaalsem värv. Antropoloog Margaret Mead tegi kindlaks, et polaaraladel elavatel inimestel on lume kirjeldamiseks 17 erinevat värvinimedel põhinevat sõna, sest erinevatele jääoludele vastavad erinevad valge toonid, jääoludest sõltub aga jahiõnn ja teinekord ka elu.
Läänes tähendab valge puhtust ja süütust, ülestõusmist ja lootust kristlikus liturgias. Hiinas on valge leina värv, kuid sealses leinas ei ole lohutamatust. Omaksed kannavad valget, saates surnut täiuslikku varjupaika ehk taevasse.
Valge on veel selguse, puhtuse, valgustatuse, valguse ja positiivsuse värv.

Must on surnuvankri värv ning sümboliseerib läänemaailmas leina ja surma. Must on nihilistlik, vihjab kartusele ja unustusele. Võib-olla just seetõttu, et must arvatakse olevat pärit pimeduse poolelt.
Must on seotud teadmatu või salajasega, vihkamisega, pimedusega, pahelisusega, õelusega ja ebakindlusega. Samas paljude inimeste jaoks tähendab must elegantsust.
Must ja valge on eriti olulised ka teiste värvide taustana. Kuna teised värvid suudavad rohkem tähelepanu püüda, suudavad inimesed musta või valget kauem ilma väsimata vaadata. Valge toob teised värvused kiiresti esile. Musta ja selle lähedasi halle toone mõjutavad külgnevad värvid.

Must ja valge koos mõjuvad tänu kontrastile dramaatiliselt.


itteni_varviring

Itteni värviring.

Kunstiteoreetiku ja -praktiku Johannes Itteni (1888-1967) loodud värvikäsitluse (konstruktiivne värviõpetus) keskne põhimõte.


Sel nädalal olid Ideekalendri uudiskirjaga kaasas esimese kooliastme töölehed. Tulevaste Ideekalendri töölehtede saamiseks registreeru järgneval lingil: Täida registreerimisvorm