Gümnaasiumi lähiajaloo õppekomplekti seminar 27. septembril. Toomas Hiio mõtteid ajaloo õpetamisest gümnaasiumis

Meil on rõõm teada anda, et valminud on gümnaasiumi lähiajaloo kohustusliku kursuse õppekomplekti kolmas õpik, Toomas Hiio ja Karin Lippuse kirjutatud “Lähiajalugu gümnaasiumile, II osa”. Värsket õppematerjali tutvustav seminar toimub 27. septembril kell 15-17 Vabamus (Toompea 8, Tallinn). Õppematerjali tutvustavad õpikute autorid Toomas Hiio, Karin Lippus ja Lauri Vahtre. Seminar on õpetajatele tasuta, soovijaile koolitustõend. Registreeru seminarile!

Seoses uue õpiku ilmumisega mõtiskles Toomas Hiio 21. septembri Õpetajate Lehes ajaloo õpetamise teemadel. Avaldame artikli siin täies mahus.


Mõni ääremärkus ajaloo õpetamisest gümnaasiumis

Teksti autor: Toomas Hiio, ilmunud Õpetajate Lehes, 21. septembril 2018

Pean alustama sellest, et ma ei ole kunagi õpetaja olnud, sest 1991. aastal lõpetasin õigusajaloo eriprogrammi järgi, mis võimaldas viilida õpetajakoolitusest koos kooli- ja pioneerilaagripraktikaga. Mõni aasta tagasi tehti mulle ettepanek koostada gümnaasiumi ajalooõpiku käsikiri. Muidugi mitte üksi, ikka koos kogenud ajalooõpetajaga. Nüüd siis, endiselt võhikuna ajaloo õpetamise praktika vallas, kirjutangi seda artiklit.

Ajalugu nagu iga teadus peab aitama inimesel ja ühiskonnal leida paljude valikute seast need õiged ja langetada pädeva otsuse. Ajaloo tähtsus koolis on kahanenud, sest ajalooeksam ei ole enam eeldus, mis aitab end vinnata haridusredeli järgmisele pulgale. Sellest on kahju. Ilma ajaloota ei saa hakkama isegi Euroopa Liit, mis kanoniseerib oma asutajaid ja tähistab ümmargusi tähtpäevi. Kuid ka ajaloo ületähtsustamine on toonud kaasa raskeid tagajärgi, kui ajalugu ei käsitata teaduslikul uurimistööl põhineva distsipliini, vaid ainuüksi loona, mis on riigi ja rahva identiteedi, nn mälupoliitika ja suhtekorralduse tööriist. Ajalugu osutab seaduspärasustele, mis on inimkonda saatnud, ja on sellisena vajalik, isegi kui neid vigu mõnikord korratakse. Ajalugu on mõneti teistsugune teadus kui loodus- ja täppisteadused, kus revolutsiooniline idee võib tabada uurijat isegi enne 30. eluaastat. Ajalugu põhineb lugemusel ja suure lugemuse saavutamine võtab aega. Praegune aeg ei ole lugemise aeg, sest meie tähelepanu pärast võistlevad tooted, mis on enamasti mõeldud meele lahutamiseks. Kuid aeg-ajalt võiks tõmmata hinge ja mõelda, millega me õieti oma päevi ja öid ühismeedias või teleri ees surma poole veeretame. Õpetajagi on inimene ja õpetussõna „käige minu sõnade, mitte tegude järgi“ on praegu sama raske kehtestada, kui oli mõnel libastuma kippunud kirikuõpetajal sajand ja rohkem tagasi. Pisut laiemas plaanis võib isegi õnnetu armastuse võidukäiku põhjendada vähese lugemusega – sest millest muust suur osa kirjandusest ikka kirjutab kui õnnetu armastuse juhtumeist. Samuti nagu äpardustest selles vallas säästab lugemus, aitab ajaloo tundmine vältida vigu laiemas plaanis.

Eestil ei ole ametlikku ajalugu ning ajalooõpikud kirjastatakse kirjastuste ja autorite vabas konkurentsis ja koostöös selleks seatud ja kutsutud haridusametnikega. See on hea, sest iga teadus, ka ajalooteadus, on väideldav. Väitluse faktid ja argumendid peavad vastama teadusliku uurimistöö kaasaegsetele tulemustele. Kui ajalooõpikuid kirjastaks ainult näiteks mõni Eesti Rahvuskirjastus, kehtestuks neis õpikuis peagi ainus ja õige ametlik ajalookäsitus. Kuna Eestil aga ametlik ajalugu puudub, õpetatakse meil ajalugu tänapäevani välja. Seevastu paljudes Euroopa maades, kus poliitika eri osaliste lähiajalookäsitus oli väga erinev, lõpetati veel meie sajandi alguseski ajalooõpetus näiteks Teise maailmasõjaga. Eestis seda muret pole: seaduski on sätestanud muu hulgas, et „õpilane teab, kes olid Ronald Reagan, Mihhail Gorbatšov, Boriss Jeltsin, Arnold Rüütel, Lennart Meri, Edgar Savisaar ja Mart Laar, ning iseloomustab nende tegevust.“ Ilma valehäbi ja poliithirmudeta suunavad õpikuülesanded õpilasi arutlema päevakajaliste küsimuste, aga ka teemade üle, millega maailma helgemad pead on aastakümneid või sajandeidki hädas olnud.

Peaaegu iga asi on mingil määral inertne. Ei ole teisiti ka ajalooõpetusega. Autori ja kirjastaja jaoks on lihtsam vanast õpikust kopeeritud ja kleebitud teksti siit-sealt värskendada ja uue aastanumbriga trükikotta saata kui päris uut kirjutama hakata. Ka õpetaja ei jaksa igal aastal uusi lisaõppevahendeid valmistada. Kuid muutuvas maailmas muutuvad ka teadmised, mida õpilane ajalootunnis omandada võiks. Kui Pipil ei olnud vaja õppida, mis oli Portugali pealinn, sest ta oli isaga Lissabonis käinud, siis tänapäeval on selliseid Pipisid terve klassitäis. Aga näitel on ka teine pool, sest lapsena Lissabonis käimine ei pruugi anda aimu sellest, kuidas Portugalist on saanud nüüdne Portugal. Praegu leidub palju võhiklikkust Portugali, aga ka Kreeka, Läti, Soome, Rootsi ja paljude teiste riikide mineviku ja tänapäeva osas. Kuna teadmisi pole piisavalt, tulevad kergelt üldistused alates lõunaeurooplaste võlgu elamise hurjutamisest ning lõpetades Soome ja Rootsi tõrksusega NATOga liitumisel. Aga õppekava pole kummist ja seetõttu ei ole ka naaberriikide ajaloost tunnis palju juttu. Endiselt on suur rõhk NSV Liidu ja USA ning rahvusvaheliste suhete ajalool. See on 30 aasta taguse kahepooluselise maailmakorralduse pärand, kui ida- ja läänebloki vastasseisus pidi selguma sotsialistliku ühiskonnakorralduse vääramatu paremus. Selle sajandi alguses haagiti sellega totalitarismi ja diktatuuride massiivne käsitlus, mis aitab näidata, kuidas asjad võisid veel hiljuti minna väga halvasti. Kuid halvasti läheb mõnel pool jätkuvalt, pisut meie kokkutõmbuva õhtumaa vaatealast kaugemal, ning enam ei põhjusta seda ainult kas natsism või kommunism. Ometigi kas siis inertsist või mugavusest seda ikka ja jälle kiputakse väitma.

Ajalootund valmistab õpilasi ette maailma jaoks, milles neil tuleb lähema veerandsajandi jooksul elada. Hiina, India, USA, Indoneesia, Brasilia, Pakistan, Nigeeria, Bangladesh, Venemaa, Mehhiko, Jaapan, Etioopia, Filipiinid, Egiptus, Vietnam, Kongo, Saksamaa, Iraan, Türgi ja Tai – need on praegu maailma 20 kõige suurema rahvaarvuga riiki. Rahvarohkus ei ole lihtsalt suur hulk inimesi, vaid see on ka majanduse ja rahvusvahelise mõju potentsiaal, mis sageli ka realiseeritakse. Kui palju on selles loetelus riike, mille lähema ja kaugema mineviku kohta gümnaasiumiõpilane ajalootunnis kuuleb? Sedasama võib küsida ka Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kohta.

Ideekalendri 24. nädal – Sinu mõtted on lihtsalt seebimullid

Hiljutisel õpetajatekoolitusel jagasid Mauruse 1. klassi autorid mõtteid, mis kogenud õpetajaid ilmselt rivist välja ei löö, aga panevad koolikauge inimese ehk teisi enda ümber rohkem märkama.

Esimene klass on n-ö tasandusklass. Lapsed tulevad erineva lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskustega, erinevatest kodudest ja erinevate harjumustega. Õpetaja üllaim eesmärk on aidata lapsel kasvada harmooniliseks, ise endaga hakkama saavaks ja teistest hoolivaks inimeseks. Arvestada tuleb aga kõigega ja näiteks lugemisraskustega laps ei pruugi olla püsimatu või laisk. Eripedagoog Ingrit Talvist tõi koolitusel välja ühe hiljutise jahmatava uuringutulemuse: 70% õpiraskustest on tingitud tajuhäiretest. Kas kujutate ette, et püüdes lugeda seda teksti, jooksevad tähed oma kohalt ära? Või teie silm lihtsalt ei erista A-d ja E-d, kõrv pikka ja lühikest häälikut?

Mauruse peatoimetaja Mirjam Puumeister kirjutab tänases postituses kohalolekust ja mõttemüraga toimetulekust. Harjutades ennast tähele panema, suudame ka teisi rohkem märgata ja nende eripäradega arvestada.

Tänases videoblogis räägib kauaaegne klassiõpetaja ja Mauruse esimese klassi õppematerjalide autor Heli Prii oma kogemustest laste tähelepanu suunata. Postitusega on kaasas kolm erinevat töölehte I kooliastme õpilastele.

Sinu mõtted on lihtsalt seebimullid

Teksti autor: Mirjam Puumeister

Mis siin rääkida laste keskendumisraskustest, kui keskendumishäired mõjutavad ka meie, täiskasvanute elu. Käitumismustrid ja hoiakud nagu „oi, mul on kogu aeg nii kiire“ võimendavad tihedat mõtteliiklust ja üldist virvarri peas.

Umbes kümme aastat tagasi, kui hakkasin joogas käima, puutusin esmakordselt kokku ka eelhäälestava lõdvestamisega. Pean ütlema, et siiani on vahel enne joogatundi matil seistes meeletult raske vabaneda igapäevamõtetest („mida poest osta“, „kas lapsel on homme lasteaiaks puhas särk selga panna” ja „ahjaa, bensiini peab ka ostma“) ning tulla oma kehasse, hingata siin ja praegu. Kuid olen õppinud, et joogatund, milles olen siin-ja-praegu hetkes, õnnestub kordades paremini ja annab rohkem energiat kui uitama läinud mõtetega tund.

Seega üritan joogatunnis omandatud oskust – olla hetkes kohal ja märgata toimuvat – rakendada ka oma töö- ja igapäevaelus. Mindfulness´i ehk ärksameelsuse lähtekohaks on kontakti loomine praeguse hetkega, lihtsalt selle vastuvõtmine ja aktsepteerimine. Kõige parem on seda praktiseerida, kui olla endaga lahke ja tunda huvi kogemuse vastu. Pole mõtet endaga pahandada, kui hetkes olemine kohe ei õnnestu või mõtete virvarr ei lase olla. Vaatleja printsiipi ei ole esialgu lihtne rakendada, kuid kui järjekindlalt püüda olla ärksameelne ja hetkes kohal, aitab see mingil hetkel näha enda elu n-ö vaatlejana kõrvalt ning liikuda edasi oma teadlikkuse avastamiseni.

Ärksameelsusele, mis tugineb budismi traditsioonidele, ja selle levikule kaasajal on aluse pannud Massachusettsi ülikooli emeriitprofessor Jon Kabat-Zinn (s 1944). Ta õpetas ärksameelsust esmalt oma patsientidele, kes kannatasid erinevate valude käes. Selgus, et valusse teadlikult suhtudes võib seda vähendada või vähemalt talutavaks muuta. Kabat-Zinni patsiendid, kes seda proovisid, tundsid end õnnelikuma ja rahulikumana isegi koos valuga. Ärksameelsust ongi kõige rohkem järgitud USAs, kus selle rakendamist töökohal soosivad paljud suurettevõtted, nagu Google, Apple, Yahoo! jt. Enim kasutatakse ärksameelsuse praktikana mediteerimist, kuid seda saab kasutada ka palju laiemalt ning ei pea keskenduma ainult mediteerimisele.

Positiivsed muutused, mida toob kaasa mediteerimine

Nagu kirjutas Maria eelmisel nädalal oma vaikuseminutite loos (loe lähemalt), siis kahenädalane teadveloleku kursus õpetas talle, et meditatsioon ei ole midagi keerulist ega esoteerilist (ärksameelsuse kõige levinum praktika Eestis ongi vaikuseminutite programm).

Paljud teadusuuringud kinnitavad, et meditatsioon tõepoolest muudab aju töökorraldust, sel näib olevat terve hulk neuroloogilisi mõjusid. Näiteks aitab meditatsioon säästa aju selle vananemisprotsessis, rahustada mina-keskust ning pakkuda leevendust depressiooni ja ärevuse korral. Kuid vaatleme veidi lähemalt, kuidas juba vaid mõnepäevane harjutamine parandab keskendumist ja tähelepanu.
2013. aastal California ülikoolis läbi viidud uurimuses kinnitatakse, et vaid mõned nädalad väldanud meditatsioonikursus parandas koguni 16 protsendipunkti võrra inimeste oskust keskenduda ja oma mälu kasutada. Uuringus vaadeldi ülikooli sisseastujate sooritusvõimet standardse GRE-testi verbaalse põhjendamise osas. Kuna keskendumine mingile objektile, ideele või tegevusele on meditatsiooni üks põhieesmärke, siis ei ole üllatav, et meditatsioon parandab kognitiivseid võimeid nii, et see väljendub ka tööl ja õpinguis.

Ärksameelsuse praktikad klassiruumis

Meditatsioon mõjub arengufaasis lapse ajule samamoodi, kui mitte tugevamaltki. Siingi on tehtud teadusuuringuid, mis kinnitavad, et meditatsioon mõjub positiivselt koolilaste emotsionaalsele ja kognitiivsele võimekusele. Mõned koolid on juba lisanud meditatsiooni igapäevasesse tunniplaani, sest paratamatult puutuvad lapsed kokku nii koolisiseste kui ka -väliste stressiallikatega. Lisaks meditatsioonile võib klassiruumis ärksameelsuse praktikana kasutada ka hingamisharjutusi või lihtsaid venitusharjutusi. Ühes meie varasemas ideekalendri postituses oli juttu kritseldamise positiivsest mõjust (loe lähemalt). Näiteks aitab kritseldamine paremini keskenduda, sest ei lase ajul lülituda puhkerežiimile, hakata unistama, meenutama vms. Käeline tegevus pakub ajule lisastiimulit, mis muudab ka kuulamise efektiivsemaks. Kritseldamist kui ärksameelsuse praktikat saab teadliku meetodina kasutada näiteks kuulates, konspekteerides, mingit tegevust planeerides või lahendusi otsides.

Mõtted on tõesti vahel nagu seebimullid, millega ei peagi alati midagi ette võtma, vaatle lihtsalt nende lendu ja lase neil iseenesest leida oma ots. Märgates, kuidas mõtted rändavad, ja tehes selle kohta järeldusi, on ka lihtsam lastele neid tehnikaid õpetada. Soovitan soojalt tuua vahetevahel oma tähelepanu hingamisele ja panna tähele, kuidas see mõjub meelele ja kehale.

Namaste

Uuri lisaks


Millised on Sinu nipid, kuidas saada õpilased õppetööle keskenduma? Pikaajalise kogemusega klassiõpetaja Heli Prii jagab enda omi: 


 

Liitu ideekalendriga!

Ideekalendri 23. nädal – keskendumine vaikuseminutite abiga

Head sõbrad!
 
Ideekalendri teise hooaja avakuu teema on TÄHELEPANU JA KESKENDUMINE.  
 
Järjest rohkem kurdetakse laste vähese tähelepanu- ja keskendumisvõime üle. Laste pealt näeme aga eneste käitumise muutusi kõige paremini ja seega võime täiskasvanutena esmalt peeglisse vaadata. Meie igapäevases käitumismustris on palju inimlikku „kuulen, aga ei kuula“-suhtlemist ja enamasti ei taju me tihedat mõtete liiklust oma peas. Õnneks tegutseb Eestis MTÜ Vaikuseminutid, kes on välja pakkunud seeria teadveloleku harjutusi õpilastega kasutamiseks ning koolitusprogrammid täiskasvanutele. Sel nädalal uurimegi, kuidas suhtuvad vaikuseminutitesse õpetajad ja õpilased.


 

Vaikuseminutite lugu Kiviõli 1. Keskkoolis
Teksti autor: Maria Uuetoa

Uue õppeaasta alguses on paras väljakutse tuua õpilaste tähelepanu puhkerežiimilt ja vahetunnilt tagasi õppetöö juurde. Loomulikult aitavad seda teha sisse harjutatud tunnialguse tegevused, aga vahel teevad õpilased neid automaatselt. Valmisolek keskendunult tunni teemaga tegeleda võib jääda saavutamata.

Mul ei olnud esialgu ühtegi meetodit, mis aitaks õpilaste tähelepanu suunata või arendada. Õppisin ise sellises koolis, kus keskendumisharjutused ja tähelepanuvõime treenimine olid integreeritud erinevatesse tegevustesse, seda ei rõhutatud, et õpime praegu keskenduma. Külastades ka hiljem integreeritud tegevustega koole, nägin, et sealsed õpilased eristuvad just oma süvenemise ja rahuliku uuriva oleku poolest. Veetsin ühe õppepäeva koos viienda klassi lastega ja pidin endale pidevalt meelde tuletama, et nad on nooremad, kui mulle paistavad. Tavakoolides aga on vaja keskendumise ja süvenemisega eraldi tegeleda.

Õpetajana tööle asudes hakkasin otsima meetodeid, millest võiks olla abi. Katsetasin 4.–12. klasside õpilastega erinevaid mänge, vaikuseminutite harjutusi (vt vaikuseminutid.ee) ja lihtsalt muusika kuulamist. Esialgu oli igas klassis keegi, kes igal vaiksemal hetkel tahtis endale tähelepanu tõmmata. Enamikust klassidest see komme kadus, kui kaasõpilased end häirida ei lasknud.

Selleks ajaks, kui meie koolil avanes võimalus saada vaikuseminutite programmi koolitusi, olin juba üht-teist proovinud. Umbes 20 Kiviõli 1. Keskkooli õpetajat läbis baaskoolituse vaikuseminutite kasutamiseks, koos kahe kolleegiga osalesime põhjalikumal teadveloleku kursusel, mis kestis kaheksa nädalat. See kogemus aitas mõista, et meditatsioon ei ole midagi keerulist ega esoteerilist.

Eelmise õppeaasta detsembris viisime koolis läbi vaikuseminutite fookuskuu. Kuna meil on 1.–9. klassidel esmaspäeviti esimene tund klassijuhatajatund, kasutasime seda harjutuste tegemiseks. Õpetajad valisid igaks nädalaks ühe harjutuse vaikuseminutite käsiraamatust. Fookuskuu jooksul katsetasid keskendumisharjutusi ka need kolleegid, kes ei osalenud baaskoolitusel.

Küsisin kolleegidelt, miks nad vaikuseminuteid ja muid sarnaseid harjutusi proovida tahtsid. Paljud tõid esile mure õpilaste keskendumisvõime pärast. Mainiti ka õpilaste või lapsevanemate huvi.

Nii mõnigi ei uskunud, et vaikuseminutid toimivad. Alice Aaviksoo oli üks neist, aga olles uurinud aju töötamist, soostus ta siiski proovima: „Katsetasin vaikuseminutite harjutusi, mis kodulehel üleval on, ja serveerisin seda tegevust mänguna. Harjutused aitasid klassil tõeliselt rahuneda, vabaneda ärevast õhkkonnast.“ Alice on kasutanud harjutusi 1.–6. klasside õpilastega.

Olen ise kogenud, kuidas regulaarne meditatsiooniga tegelemine aitab emotsioone tasakaalustada ja prioriteete paika seada, vabaneda muretsemisest ja olla tõeliselt rahul olevikuga. Mitmed õpilased on sarnast mõju täheldanud.

Oluline on katsetada erinevaid võimalusi ja leida meetod, mis sobib Sulle ja Sinu õpilastele kõige paremini. Minu õpilastele sobisid alustamiseks lühemad harjutused, mis aitasid keskenduda ühele tegevusele, näiteks kuulamine. Samuti olid populaarsed sellised harjutused, kus tuli ette kujutada mõnd olukorda.

Konkreetsete harjutustega saab tutvuda vaikuseminutite programmi kodulehel www.vaikuseminutid.ee/harjutused


 

Vaata videost, mida arvavad vaikuseminutitest õpilased. (TV3, Vaikuseminutid / youtube.com)


 

Liitu ideekalendriga!

Koolitus klassiõpetajatele “Ainetevaheline lõiming ja praktiline tegevus klassis Lotte 1. klassi õppekomplekti näitel”

Koolitused toimuvad 18. septembril kell 13.30–16.30 Tallinna Teeninduskoolis (Majaka 2, Tallinn) (REGISTREERU KOOLITUSELE) ja 19. septembril kell 13.30–16.30 Domus Dorpatensises (Raekoja plats 1 / Ülikooli 7, Tartu) (REGISTREERU KOOLITUSELE).

Koolituse viivad läbi eesti keele materjalide autor Heli Prii, eripedagoog ja veebimaterjalide autor Ingrit Talvist, Paide Gümnaasiumi klassiõpetaja Taimi Jürgenstein, matemaatika materjalide autor Mare Kabel ja loodusõpetuse materjalide autor Maarika Männil.

Ajakava

Tervituskohv

I osa

  • Lotte õppekomplekti koostamise põhimõtted ja ülesehitus.
  • Terviklik õppematerjal ainetevahelise lõimingu toetajana.
  • Veebikeskkonna kasutamine ja võimalused.
  • Eripedagoog soovitab: abimaterjalid lugemisraskustega lastele.
  • Klassiõpetaja kasutajakogemus: „Õpetame last, mitte ainet.“.

II osa

  • Ainetevaheline lõiming teemal „Suhtlus ja koostöö“.
  • Veebipõhise töökava ja lisamaterjalide kasutamine tunnis.
  • Õppevahendi meisterdamine ja kasutamine erinevates ainetundides.
  • Kus on ideede kodu?

Koolitus kestab 4 akadeemilist tundi, osalejatele koolitustõend.

Koolitusega seotud küsimused: anneli@kirjastusmaurus.ee

Mauruse kliendipäevad septembris ja oktoobris

Head sõbrad!

Loodame, et suvepuhkus on mõjunud kõigile kosutavalt!

Meie teeme plaane uueks õppeaastaks ja soovime väga teiega juba peagi silmast-silma kohtuda meie kliendipäevadel! Kliendipäevade eesmärk on Mauruse uute paber- ja digimaterjalide ning värskelt valminud tellimiskeskkonna tutvustamine! Ootame nii raamatukoguhoidjaid, õpetajaid, õppe- kui ka koolijuhte!

Kuupäev

Kellaaeg

Kliendipäev

Toimumise koht

Registreerumine

11. september 2018

13.00–16.00

Tallinna ja Harjumaa kliendipäev

Tallinna Teeninduskool (Majaka 2)

Registreeru

12. september 2018

13.00–16.00

Raplamaa ja Järvamaa kliendipäev

Ajakeskus Wittenstein Paides (Veski 11)

Registreeru

13. september 2018

13.00–16.00

Tartu ja Tartumaa kliendipäev

Tartu Loomemajanduskeskus (Kalevi 17)

Registreeru

14. september 2018

13.00–16.00

Jõgeva ja Jõgevamaa kliendipäev

Jõgeva Kultuurikeskus (Aia 6)

Registreeru

16. oktoober 2018

13.00–16.00

Pärnumaa kliendipäev

Pärnu Keskraamatukogu (Akadeemia 3)

Registreeru

17. oktoober 2018

13.00–16.00

Saaremaa kliendipäev

Kuressaare Ajamaja konverentsiruum
(Tallinna tn 16)

Registreeru

22. oktoober 2018

10.30–13.30

Virumaa kliendipäev

Rakvere (koht täpsustamisel)

Registreeru

23. oktoober 2018

10.30–13.30

Läänemaa ja Hiiumaa kliendipäev

Haapsalu Kultuurikeskus (Posti 3)

Registreeru

24. oktoober 2018

10.30–13.30

Viljandimaa kliendipäev

Viljandi (koht täpsustamisel)

Registreeru

25. oktoober 2018

10.30–13.30

Valgamaa kliendipäev

Valga (koht täpsustamisel)

Registreeru

26. oktoober 2018

10.30–13.30

Põlva- ja Võrumaa kliendipäev

Võru Keskraamatukogu (Jüri 54)

Registreeru

Rohkem infot: anneli@kirjastusmaurus.ee

 

Ideekalendri 21. (ja selle õppeaasta viimane) nädal – kasutute tegevuste kaitseks

Armsad õpetajad!

Selle kirjaga saab otsa Mauruse ideekalendri esimene hooaeg. Oleme rõõmsad, et ideekalendri huvilisi on nii palju ja loodame, et artiklitest-videotest-töölehtedest on olnud teile kasu! Suvel tegeleme ühtlasi ka järgmise õppeaasta ideekalendri teemade valimisega, nii et kui teil on mõni mõte, millest kindlasti lugeda tahaks või mis töölehtedest on kõige rohkem puudust, siis võib meile julgesti oma ideid saata!

Saada meile idee!

Sel õppeaastal on Mauruse kollektiiv senisest rohkem koole külastanud ja väga paljude õpetajatega kohtunud. Ning sattunud aina suuremasse vaimustusse õpetajate loomingulisusest ja säravatest mõtetest, aga ka väsimatust pühendumisest ja töötahtest. Mauruse töötajad on peaaegu kõik ka ise õpetajatööd teinud, ometi erinevatel põhjustel koolist lahkunud. Teile, kes te olete ja jääte, kuulub meie jäägitu austus ja püüame omalt poolt anda kõik, et teie pingutustele kaasa aidata!

Loodame, et suvi pakub võimalust end tõeliselt korralikult laadida, nautida loodust ja lähedastega aega veeta. Kui saate vähegi kohustusi vältida, siis tehke seda kindlasti – te olete selle igati ära teeninud! Igaüks meist peab vahel saama teha täpselt seda, mida hing ihkab, ilma igasuguste hinnangute ja eesmärkideta. Ja just siis võib pähe torgata see üks ja õige idee, mida oled otsinud juba kaua! Aga iga rõõmsalt veedetud hetk on väärtuslik iseenesestki, nii et olgem endaga hellad ja leppigem sellega aegsasti, et me ei pea selle suvega mitte midagi saavutama! See on suur ja tähtis oskus, mis vajab samuti treenimist.

Mauruse kollektiiv veetis suure osa oma õuetunnist harjutades tegevust, mis rahustab ja lõõgastab, kuid otsest kasu kellelegi ei too – žongleerimine! Proovi Sina ka! Vaata videoblogi!

Vastupidamist viimasteks koolinädalateks ja imekaunist suvepuhkust teile kõigile!

Teie mauruslased

Ideekalendri 20. nädal – digivahendid õuesõppe abistajana

Eelmisel reedel käisime külas Sillaotsa Kooli haridustehnoloogil ja õpetajal Maiga Hallapil ning tegime videoloo 5. klassi informaatika õuetunnist. Saime külaskäigust nii palju inspiratsiooni, et otsisime veel erinevaid digivahendeid, veebilehti, platvorme, mida õuesõppes kasutada saab. Esialgu võib uute tehnoloogiate kasutuselevõtt tunduda keeruline ja hirmutav, kuid alustades väikeste sammudega ja usaldades, et õpilased Teid vajadusel aitavad, on kõik võimalik. Jõudu-jaksu uute võimaluste avastamisel!

Sillaotsa Kooli õpetaja Maiga Hallap kasutab oma tundides Scoove tarkvara

 

Digivahendid õuesõppe abistajana

Teksti autor: Marili Pärtel

Õuesõppe üheks eesmärgiks tänapäeva laste puhul on saada nende ninad korrakski nutiseadmest välja ja panna nad ümbritsevat märkama. Samas saab nutiseadmeid kasutada ka positiivselt ja suunata nende abil õuesõppe tegevusi. Digiõpet saab õuesõppega siduda mitmel viisil. Meie valisime seekord välja kolm teemat, mille kohta soovitusi anda. Palju abi oli Huvitava Kooli haridusuuenduskonverentsi postrikogumikust “Digiõppe võimalused õppimises ja õpetamises”.

Orienteerumismängud looduses

Erinevate digivahendite abil on hõlbus korraldada orienteerumismänge. Kaartide loomiseks saab kasutada näiteks Google Earthi vahendeid. Google Earth võimaldab erinevaid punkte ära märkida ja nende kohta infot lisada, seega saab selle abil luua erinevaid isikupäraseid kaarte ja oma kodukohta või õppekäikude toimumispaiku põhjalikult uurida. Google Earthi kasutamiseks õppetöös on juba loodud ka suur hulk valmistunde, millest inspiratsiooni leida. 

Google Earthi alternatiivina võib kasutada ka ArcGISi. Selle abil saab koostada, kaarte, kaardiesitlusi ja -rakendusi ning neid omavahel jagada. Selle kasutamiseks on olemas ka eestikeelne kirjalik juhendIngliskeelsed juhendvideod on samuti Youtube’is kõigile vaatamiseks olemas.

Looduses liikumiseks tuleb loomulikult õppida kasutama kompassi, kuid selle jaoks eraldi seadet enam tarvis ei ole. Sobivaid rakendusi on mitmeid ning igaüks peaks oma operatsioonisüsteemile sobiva leidma. Üks näide Androidile on Navigation Compass, iPhone’idel on kompass juba vaikimisi kaasas, lisaks pakuvad nad juhendmaterjali selle seadistamiseks ja kasutamiseks. 

Loodusest leitu visualiseerimine nutivahenditega

Kui nutitelefoniga fotode ja videote tegemine selge, saab edasi liikuda lahenduste juurde, mille abil saadud materjale veelgi põnevamalt ja loovamalt teistele edasi anda.

Fotodest saab teha ägedaid kollaaže rakenduse Pic Collage abiga. Pic Collage´i abil saab kerge vaevaga luua kollaaže etteantud raamistikesse või pilte ja teksti vabalt paigutada. Nii saavad õpilased ise oma leidude põhjal lausa uusi õppematerjale koostada, mida hiljem teistegagi jagada. Lihtsamaid fotokollaaže saab teha ka ilma spetsiaalset rakendust alla laadimata, n-ö brauseripõhiselt. Selleks sobivad näiteks lehed:

Looduses tehtud videote põnevaks töötlemiseks saavad Apple’i seadmete omanikud kasutada rakendust iMotion, mille abil teha intervallvõttega videosid, muuta video tempot ja kasutada muid põnevaid efekte, et näitlikustada erinevaid looduslikke protsesse. Animatsiooni loomiseks selle rakenduse abil on olemas ka eestikeelne juhend.

Fotodest ja videotest saab kokku panna ka interaktiivseid postreid, milleks on hea kasutada rakendust Glogster. Tegemist on küll tasulise tarkvaraga, kuid soovitame sellega tutvuda ja selle soetamist kaaluda, sest lisaks sellele, et rakendus võimaldab nii õpilastel kui ka õpetajatel interaktiivseid postreid luua, tuleb sellega kaasa ka suur hulk valmis interaktiivseid materjale, mida õppetöös kasutada.

Õppekäigud nutiseadmete abil

Kindlasti on nutiseadmetest abi ka õppekäikude organiseerimisel. Muraste Looduskool pakub näiteks tahvelarvutitega õppekäike kõigile kooliastmetele. Rakendus suunab õpilased vaatlusi tegema kindlas kohas, määrama piltmääraja abil erinevaid taimeliike, koostama toiduahelaid, määrama metsa kasvukoha tüüpe, mõõtma vahemaad GPS-mõõdikuga ja võrdlema sammupaariga. Süsteem võimaldab õpetajal hallata õpilaste tegevuste tulemusi.

Kindlasti soovitame kõigil oma telefoni laadida ka RMK nutitelefonirakendus, mis annab infot lähimate matkaradade, lõkkekohtade kui ka metsaonnide koha, võimaldades kerge vaevaga matku ja väljasõite planeerida.

21.–25. mai – SOODUSHINDADE NÄDAL KOOLIDELE!

Head sõbrad!

Märkamatult on kätte jõudnud maikuu teine pool ja me teeme seda jälle!

Ainult sel nädalal (21.–25. mail) pakume koolidele võimalust tellida kõiki meie õppematerjale järgmiseks õppeaastaks talviste soodushindadega. Lehitse digitaalset kataloogi! 

Teile sobivas vormingus tellimislehe saate täita arvutis ja saata meile aadressil tellimine@kirjastusmaurus.ee.

Tellimislehed:

Exceli formaadis (.xlsx)
97-2003 formaadis (.xls)
Open Office formaadis (.ods)

Küsimuste korral helistage või kirjutage julgesti meie müügijuht Elole:

tel 5919 6117
tellimine@kirjastusmaurus.ee

Ilusat ja tegusat maikuud!
Teie kirjastus Maurus

 


 

 

Ideekalendri 19. nädal – Johannes Käisi pedagoogikast ja Mauruse õuetunnist

Eelmise nädala ideekalendri postitusele Facebookis saime väga toreda ja sisuka kommentaari, mille autor soovitas meil tutvuda Johannes Käisi mõtetega. Võtsime sellest ideest kohe hoogsalt kinni, sest Käis on tõepoolest huvitav autor, kes tegutses küll esimese Eesti Vabariigi ajal, kuid kelle ideed on äärmiselt kaasaegsed ja pakuvad inspiratsiooni järjest rohkematele praegustele haridusuuendajatele. Samuti on paslik teda tutvustada just õuesõppe kontekstis. Kuigi ta ei erista õppimist toas ja õues, on selge, et tema pedagoogikat ei saaks kunagi rakendada ainult klassiruumis õppides. Järgnevas ülevaates kasutasime Maidla Koolis toimunud Johannes Käisile pühendatud konverentsi materjale ja Käisi teoste kogumikku “Kooli-raamat”.

Lisaks viisime eelmisel nädalal läbi Mauruse enda kollektiivi õuetunni, kus õpetasime üksteisele erinevaid mänge ja õppimisvõimalusi, mida saaks teha õues. Täna jagame teiega esimest osa Mauruse õuetunni videost, kus matemaatika toimetaja Regina Reinup õpetab head nippi, kuidas õppida korrutamist: https://www.youtube.com/watch?v=Ymin-nlCNMY .

 

Pedagoog Johannes Käisi põhimõtted õppetöös

Johannes Käis oli 1920.–1930. aastetel Eesti silmapaistvaim pedagoogiline mõtleja ja tolleaegse haridusuuenduse juht. Ta oli ise hariduselt loodusteaduste õpetaja, kes pühendas oma elu õpetajate koolitamisele ja demokraatliku koolisüsteemi eest võitlemisele noorukeses Eesti Vabariigis. Oma tekstides kritiseeris ta teravalt toonast koolisüsteemi, mida ta nimetas ka sõnakooliks ja mis tema sõnul kannatas ainete rohkuse all, lämmatas isiksuse ja individualiteedi arenemist ning asetas õpilase hariduse vastuvõtja passiivsesse rolli. Kõlab tuttavalt?

Alternatiivina pakkus ta välja uued printsiibid hariduse sisu ja vormi kujundamiseks. Vaatame olulisemaid neist lähemalt.

Loodusõpetus

Kuna Käis oli ise loodusteaduste taustaga, oli loodusõpetuse õpetamise teema talle väga südamelähedane ning ta pidas loodusõpetust kui ainet väga oluliseks. Lisaks sellele, mida õppida, oli väga oluline ka see, kuidas seda teha. Tema sõnul omandab laps teadmisi ja oskusi kõige kergemini looduses oma kogemuse kaudu, sest looduses arenevad lapse kõige erinevamad meeleorganid, samuti saab ta looduses viibimisest positiivse emotsionaalse laengu. Loodusearmastuse kaudu tekib lapses ka looduskaitse mõte: me ei luba rikkuda seda, mis on meile armas. Ta kirjutab loodusõpetuse olulisusest nii: “Loodusõpetuse tõelikuks ülesandeks on arendada noortes kõiki vaimlisi võimeid (mõistust, tahet) ja kõrgemaid väärtusi (kõlblisi, esteetilisi ja intellektuaalseid tundeid). Kõige selle juures annab ta ka elulise väärtusega teadmusi.” Seega ei ole loodusõpetuse õppimise eesmärk vaid looduse kohta käivate teadmiste omandamine, mis on vaid vahend, et juhtida last vaimse kasvamise suunas.

Kodulugu ja vaateõpetus ehk meeltega tunnetamine

Oma kodukoha tundmaõppimine on kõige tähtsam kodumaa armastuse allikas, mille kaudu kasvab lapsest kodanik. Armastada saab vaid seda, mis on meile tuttav ja meie vaimule lähedal. Kodukandi tundmaõppimiseks tuleb aga kasutada teadlikult kõiki meeli, olla kohal, näha, kuulda, tegutseda, tunda lõhnu ja maitseid. Vaid klassiruumis lugemise ja õpetaja kuulamise kaudu saadud info on ühekülgne ja ei võimalda kasutada kõiki inimese ressursse. Õpetus peab vastama kahele põhinõudele: lapsepärasus ja eluligidus. Lapsepärasus tähendab, et õpetuse sisuks valitakse asjad ja nähtused, mis kuuluvad lapse huvideringi, olles samas talle ka arenemis- ja jõukohased. Eluligidus tähendab aga sideme hoidmist lapse kodu ja koduse elu ning koduümbrusega.

Üldõpetus

Käisi pedagoogikas oli üldõpetus erinevate ainete integreerimise viis, seega ei püüdnud ta aineõpetust kaotada, vaid muuta seda avaramaks ja elulähedasemaks. Õppeained ei esinenud iseseisvatena, vaid pidid olema seostatud koduloolise vaateõpetusega, mille ümber kogu ülejäänud õppetegevus koondus. “Mis vaateõpetuses esile toodud, väljendatakse keeleliselt, kinnitatakse lugemispalade käsitlemisel, võetakse kokku kirjandis, töötatakse läbi arvutamisel, kujutatakse mitmel viisil käe abil, kasutatakse luuletiste ja laulukeste õppimisel, elatakse uuesti läbi dramatiseerimisel, mängudes,” on ta kirjutanud.

Töökool ehk kogemuse läbi õppimine

Käis käsitles tööd õppimise vahendina, et luua inimesele kui tervikule võimalus õppida midagi praktilise tegevuse käigus, katsudes, puudutades, liigutades, kuulates, kasutades tervet oma keha. Töökooli olulisteks nõueteks oli iseseisev töö ning õpilase aktiivne osalemine kõigis protsessides, mille sihiks on see, et õpilane suudaks oma kehalisi ja vamlisi jõude iseseisvalt ka loovaks tööks tarvitada. Ta on kirjutanud nii: “Töö ja füüsiline tegevus on tõeline, püha ja igavene abinõu kõikide jõudude arendamiseks ja sidumiseks nende täies ulatuses ainsaks ühiseks jõuks – inimsuseks. Töö harib mõistust, annab jõudu tunnetele, hoiab meeli elujõule ja puhtusele hädaohtlikust sihitust uitamisest, suleb eksituse väravad kujutlusvõimele, võõrutab keele lobisemisest, hoiab kohusetunnet hävinemast ja vabastab meid nõrkusest tühjaks suutarvitamiseks.”

Isetegevus ja individuaalne tööviis

Käis toob passiivse õppetöö (õpetaja valib tööd, näitab, seletab, korraldab) kõrvale aktiivse, isetegeva tööviisi, kus õpetajal on oluline sisuline roll õppimise suunamisel, kuid õpilane on oma otsustes iseseisev. “Õpetaja peab looma isetegevaks töötamiseks soodsa õhkkonna, sest omaalgatusliku töö viljaka arenemise eelduseks on vabadus ja rõõmus meel,” on ta kirjutanud. Õpetuse individualiseerimise peamiseks vahendiks peab Käis erinevate kirjalike tööjuhiste kasutamist, mida ta nimetab tööjuhatuste menetluseks, samuti on ta põhjalikult lahti kirjutanud sellise individualiseeritud õppekorralduse metoodilise juhendi, mille leiab artilist “Individualiseeritud õpetuse teena isetegevusele”.

Kokkuvõtteks

Kindlasti ei anna käesolev konspektiivne kokkuvõte ammendavat ülevaadet Johannes Käisi ideedest, kuid pisut aimu tema seisukohtade sarnasusest tänasele haridusdiskussioonile on võimalik näha sellest vähesestki. Tema mõistestik on tänasele lugejale ehk tundmatu, kuid kas ei kõnele temagi õuesõppest, lõimingust, probleemõppest, diferentseerimisest ja õppijakesksest koolisüsteemist? Soovitame igal juhul kõigil “Kooli-raamatuga” tutvuda, sest tema teaduspõhisus, lastepsühholoogia ulatuslik tundmine ja eruditsioon annavad silmad ette paljudele tänastele haridusteadlastele.

Ideekalendri 18. nädal – õpetajatega õuesõppest

Eile, 8. mail oli selle aasta seni kõige soojem ilm, seega tundus olevat sobiv hetk õpetajatelt küsida, kas ja kuidas nemad oma tundides õuesõpet kasutavad. Mitu õpetajat vastas kohe, et nad just jõudsid õuetunnilt tuppa ja vastavad natukese aja pärast. Selgus, et õues saab õppida kõigis ainetes ja kooliastmetes. Õpetajad kirjeldasid nii lihtsaid õpitegevusi, mida vahelduse mõttes on tore klassiruumi asemel õues teha, kui ka terviklikke õuesõppe projekte. Seega – õuesõpet leidub igale maitsele!

Kirstin Karis, Miina Härma Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja

Kui ma eelmisel aastal geograafiat andsin, tegin kaardiga orienteerumislaadse ülesande kooliümbruses. Õpilased pidid kindlates punktides mõõtma näiteks puu kõrgust ja vastama küsimustele nutitelefoni abil. 

Bioloogias on mul õpilased näiteks õues evolutsioonitõendeid otsinud. Samuti kevadeti taimi ja puid määranud.

Lihtsalt loengut ei ole efektiivne õues anda. Ja mida vähem õpilasi, seda parem on õuesõpet teha.

Agnes Vask, Tartu Tamme Gümnaasiumi füüsikaõpetaja

Just läksin eelmise tunni ajal pooleks tunniks klassiga õue ja lähen järgmise tunni ajal järgmise klassiga samamoodi. Õues saab lasta neil iseseisvalt ülesandeid lahendada. Võtavad ülesandekogud kaasa ja lahendavad.

See, et ma ei saa tahvlit kasutada, on ühteaegu nii õnn kui ka õnnetus, sest üks turvavõrk on õpilaste jaoks kadunud. Ma ei saa ülesandeid ette lahendada, nad peavad ise hakkama saama.

Aga uut teemat on õues raske edasi anda, tähelepanu hajub kergesti. Seepärast annangi teooria klassis ära.

Mari-Liis Nummert, Sillaotsa Kooli ühiskonnaõpetuse õpetaja

6. klassi ühiskonnaõpetuses on tähtsal kohal kogukondlikkuse ja kodanikuaktiivsusega seotud teemad. Kuidas oleks parem õppida aktiivseks kodanikuks olemist, kui mitte teha ise üks kogukondlik kodanikualgatus? Jagunesime 6. klassiga meeskondadeks ning nuputasime, millised õuemängud meid ennast kõige enam köidavad. Iga grupp lõi mängujuhendi, pani kirja ressursid, mida mängu mängimine vajab (näiteks kaasaskantav kõlar; pall; mänguasjad, mida peita jne), ja jaotas grupisiseselt rollid. Esimene õuetund kulmineerus sellega, et kõik õpilased said oma mängu klassikaaslaste peal katsetada ning üksteiselt tagasisidet küsida. Mis läks hästi? Kas juhised olid selged? Milliste ootamatustega peaks arvestama?

Järgmine õuesõppetund toimus juba algklassidele. Seda sai 6. klass ise eest vedada ja juhtida ühte mängupäeva, kus algklasside õpilaste meeskonnad läbisid erinevaid mängupunkte.

Mängupäev õues möödus lõbusalt, 6. klass oli eriti kõrvust tõstetud algklasside ja nende õpetajate tagasisidest. Pärast mängupäeva lõppu said õpilased tagasisidestada oma emotsioone, aga ka koostööd meeskonna sees ning teha ettepanekuid, kuidas järgmisel korral veelgi paremini korraldustööd teha.

Õpilased kogesid, kui suur rõõm on oma kogukonda panustada, õppides samal ajal ka meeskonnatööd, ajaplaneerimist, juhtimisoskusi ja vastutustunnet enda meeskonna ning kogukonna ees.

Henri Pärtel, Viljandi Paalalinna Kooli klassiõpetaja

Kusjuures täna oli just hea ilm. Tegin nii, et läksime lihtsalt õue, lapsed said töölehe – mida oleksid pidanud nagunii iseseisvalt täitma –, valisid endale koha ja siis oli neil aeg selle täitmiseks. Hiljem aga läksime klassi ja siis seal koos kontrollisime lehed üle.

Annika Hinn, Muraste Kooli klassiõpetaja

Meie kooli üks märksõna on looduskeskkond. Kõik meie klassid õpivad sügisesel ja kevadisel perioodil vähemalt ühe päeva nädalas õues. Meil on oma kooliaed, kastisüsteemne küll, aga ikkagi aed. Igal klassil on peenrakast, mille kevadel üheskoos täidame – mina oma 3.b klassiga teen näiteks põhjaliku plaani, kuhu ja mida külvame või istutame. Maasikad on ühes nurgas paigal, alati paneme natuke lilli ja siis ühise arutelu käigus otsustame muu. Porgandeid oleme külvanud, nii tavalisi kui ka värvilisi. Sügisel oleme neid nii ise söönud kui ka kooli kööki viinud. Sibulad oleme ka sügisel kaalunud ja siis kooli kööki viinud, suur saak on olnud. Kanakakaga väetatud ja südamega hooldatud peenrakast annab head saaki. Muide, suvine peenrakasti hooldamine on vabatahtlik tegevus, aga lapsed teevad seda rõõmuga.

Meil on ka õunapuuaed, igal klassil on oma puu. Ise istutatud!

Meil on õuesõppeklass, mille E-piima toel saime ehitada. Ja meil on loopealne ning meri lähedal, samuti Muraste looduskaitseala rajad. Loopealsel muide on käpalised, mida imetlemas käime.

Ja KIK on kahel õppeaastal toetanud meie erinevates looduskeskustes käimist. Täna olin oma 6. klassiga (olen korraga kahe klassi klassijuhataja) näiteks KIK-programmi raames Kakerdaja rabas. Superluks päev koos väga toreda juhendajaga!

Õuesõpe on eriti algklassides hädavajalik viis loodusega sõbraks saamiseks. Mina naudin iga hetke koos lastega loodust avastades. 3.b on ka Muraste hiie kodustanud. Lapsed, kes looduses liiguvad, ei loobi prahti maha. Vastupidi, meil on alati kilekott kaasas, et kokku korjata praht, mida keegi teine on maha poetanud.

Õuesõpe on vajalik ja tore!

Reet Varik, Tallinna Reaalkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Eesti keele ja kirjanduse tundides saab väga palju põnevaid ülesandeid ka õues teha. Paljud neist on sellised, mida võib teha ka ruumis sees, aga on hea, kui on palju ruumi, seega võib neid kasutada ka õuesõppes.

Näiteks võib saata õpilased reportaaži või kirjeldust kirjutama ning valida sihtpunkt, mis asub õues. Samuti saab õues etendada erinevaid etüüde, näiteks lavastada vanasõnu või kõnekäände. Rahvaluule muutumise näitlikustamiseks võib kasutada telefonimängu.

Ka grammatikateemasid saab ühendada liikumisega. Õpetaja võib vastavalt oma fantaasiale välja mõelda liikumismänge nii käänamise, sõnaliikide kui ka erinevate lausetüüpide kordamiseks.