Uued Jan Kausi kirjandusõpikud

Maurusel on suur rõõm teatada, et peagi ilmub trükist Jan Kausi õpikute komplekt „20. sajandi kirjandus” ja „Uuem kirjandus“. Kuigi tegemist on kahele eri kursusele mõeldud õpikuga ja sellisena on need ka kasutatavad, võib neid käsitleda kui kirjandusõpiku I ja II osa.

Mõlemad õpikud koosnevad 40st peatükist, mille puhul autor rõhutab, et nende sisu ei ole mõeldud päheõppimiseks, vaid kaasamõtlemiseks. Materjali kokkupanemisel on arvestatud sellega, et õpetaja võib teha teemades oma valikuid, arvestades oma isiklikke või ka klassi eelistusi; kõiki teemasid 35tunnisel kursusel suure tõenäosusega läbi võtta ei jõua.

Oma raamatus tutvustab autor 20. ja 21. sajandi kirjanikke, kelle panust kirjanduslukku tasub kõigiti hinnata. Jan Kaus avab kirjanike, aga mõneti ka terve ajastu kirjanduslikke taotlusi eeskätt kirjandusteoste kaudu. Kirjandus ei pea olema kuiv faktide kogum, vaid see võib olla kirev maailm, kus tähendusi loovad kõik lugejad. Iga peatüki lõpus on arvukalt ülesandeid, mis suunavad õpilast ise materjali koguma, läbi töötama ja mõtestama. Nii õpetaja kui ka õpilase töö hõlbustamiseks on arvukalt viiteid lisamaterjalidele, mõned neist avanevad õpikus oleva ruutkoodi kaudu, ülejäänud viidete lingid leiab tulevikus Mauruse veebilehelt. Mõlema õpiku lisas on lähilugemiseks mõeldud tekstid ja mõistete register; peale selle ühendab kaht õpikut ajajoon, mis annab ülevaate kirjanduses toimunust 20. sajandi algusest kuni 2014. aastani.

Õpiku ülesanded on koostanud Elva gümnaasiumi kirjandusõpetaja Lea Tooming.

Intervjuu Jan Kausiga

Millised eesmärgid seadsid endale õpikute kirjutamisel? Mis oli just see, mida soovisid edasi anda?

Olen alati tajunud kirjandust elu otsese osalisena. Hea kirjandus on mind suunanud ja mõjutanud samamoodi nagu mu elus olulised inimesed. Ma ei tea, kas saab öelda, et „kirjandus on muutnud mind paremaks inimeseks”, see kõlab tsipa ülespuhutult, aga midagi sarnast tunnen ma küll. Mäletan, kuidas näiteks pärast George Orwelli romaani „1984” lugemist sain täie selgusega aru, kuivõrd habras on see inimese nähtamatu tuum, mida me hingeks hüüame, kui hirmutavalt kerge on inimesele pöördumatult haiget teha.

Muide, Ingmar Bergmani „Stseenides ühest abielust“ on väga täpne mõte – inimesed kipuvad olema emotsionaalselt kirjaoskamatud. Tundubki, et emotsionaalse kirjaoskuse omandamine kestab kogu elu ning head raamatud aitavad meil seda paremini teha – ennast pisut täpsemalt väljendada, enda tundeid ja mõtteid vähemate kadudega sõnastada ning teiste inimeste mõtetest paremini aru saada, erinevustega leppida, mõistmatut tunnistada ning ehk isegi tunnustada.

Mida head või toredat võiks mõlema õpiku puhul Sinu arvates esile tuua?

Autoril on raske ennast kiita, pigem kipun nägema puudusi, neljakümnest peatükist jääb väheks, et haarata mingi kindla ajavahemiku kirjanduse kogu küllust. Aga ma arvan, et kuna mind huvitab iga kirjandusteose ajatu osa – need mõtted või ideed, mis on piisavalt üldinimlikud, et nad igal ajastul pinnal ja hinges püsiksid –, siis otsisingi õpikute kaudu võimalusi, kuidas saaks kirjandusteose konteksti, ülesehituse jms taustal rääkida tema tähendusest, ning just võimalikust tähendusest iga lugeja elus, olgu see lugeja siis õpilane, lapsevanem või õpetaja.

Mida võiks õpikust leida või avastada õpetaja? Mida võiks enda jaoks leida õpilane?

Mulle on kirjanduse kaanonist olulisem selle mitmehäälsus. Kirjandus koosneb eri häältest, erinevatest vaatepunktidest. Kirjandus pole lõpliku tõe maailm, tõde kipub elu lihtsustama, tegelikkus on alati palju keerulisem kui meie kujutlused tegelikkusest. Kirjandus oma parimal kujul püüab meile seda näidata ja meelde tuletada. Me kõik võiksime kirjandusest avastada ja leida teatud ettevaatlikkust – et olla oma hinnangutes vähem järsud ja jäigad, et suhtuda ideedesse ja tõdedesse kirglikult, aga mitte surmtõsiselt.

„20. sajandi kirjanduse” sissejuhatuses oled toonud välja, et „teosed on seosed”. Mida see moto võiks tähendada Sinu õpikute kontekstis?

Kirjandus pole mitte ainult autor ja tema teosed, vaid ka need lugematud hetked, mil lugejate pilgud autori teksti haaravad. Lugemine on ju eriliselt põnev loomingu vorm: lugeja pilk libiseb üle teksti, talle tundub, et autor kõneleb temaga, aga tegelikult kõneleb lugeja ise, kasutades autori häält. Autori ja lugeja hääled segunevad, polegi oluline, kust algab üks ja lõpeb teine. Autor annab lugejale võimaluse leida tekstist endale kõige olulisem. Mis tähendab, et teose olemus avaneb alles lugeja ja autoriteksti vahelises seoses. Seega koosneb raamat kõikidest tema lugemistest, iga raamat on seoste kirju kogum.

Miks tasub häid raamatuid lugeda?

Kirjandus pole muud kui üks lugude jagamise vorm. Kuna ükski inimene ei saa elada ilma lugudeta – reeglina läheb tal vaja kas või ühtainsat lugu, omaenda elulugu (isegi ütlus „mu elul pole mingit mõtet” võib väga hästi sobida põneva loo pealkirjaks) –, siis heades raamatutes on sageli sees need nüansid ja elemendid, mis kõiki elulugusid ühendavad ja samas erinevaks muudavad. Häid raamatuid tasub lugeda, et oma lugu paremini ära tunda ning et see paremini teiste lugudega seostuks, et inimene ei peaks massi sulanduma ega üksindusse kapselduma.

Tutvustame ProgeTiigri finaalüritusel e-õppe keskkondi

24. jaanuaril toimub Tallinna Lauluväljakul tehnoloogiakonkursi Tuleviku klassiruum 2050 finaalüritus, kus kõik tehnoloogiahuvilised saavad tutvuda parimate konkursitöödega, osaleda tehnoloogia töötubades, näha põnevaid teadusetendusi ning uudistada tehnoloogia ja hariduse messil. Meie kirjastus tutvustab seal uusimaid suundasid e-õppe valdkonnas.

Lisaks konkursitööde esitlustele on  finaalüritusel  võimalik osaleda tehnoloogia töötubades, kus muuhulgas ehitatakse roboteid, luuakse mobiilseid äppe, selgitatakse internetiturvalisuse telgitaguseid ning õpetatakse noortefirmat looma. Külalised saavad tutvuda tehnoloogia ja hariduse uuemate suundadega messil, mis koondab erinevaid  IT ja tehnoloogia firmasid, haridusasutusi, kirjastusi  jpt.

Laval pakub külastajatele põnevust teadusetenduste lai valik, üles astuvad AHHAA teadusteater, Kolm Põrsakest, Energia Avastuskeskus ning Tartu Ülikooli muuseumi Hull Teadlane. Ja loomulikult ei puudu ürituselt ka ägedad esinejad – Kristel Aaslaid bändiga Avoid Dave, noortebänd POSÕ jpt! ProgeTiigri finaalürituse päevajuht on populaarne räppar Genka.

Sissepääs on tasuta.

Vaata lähemalt www.progetiiger.ee

Trükivärske Matemaatika tööraamatu II osa

Allar Veelmaa koostatud Matemaatika tööraamatu II osa sai valmis, see on jätk populaarseks saanud I osale

Tööraamatus on iga teema alguses välja toodud vajalikud valemid ning hulgaliselt erinevaid näiteülesannete lahendusi. Raamatus on juttu nõuetest ülesannete lahenduse vormistamisele, taskuarvuti mõistlikust kasutamisest ning ka sellest, kuidas ülesannete lahendusi kontrollida personaalarvuti abil.

Raamatut saavad kasutada ka need õpilased, kes õpivad matemaatikat kitsa kursuse järgi. Tööraamatu lõpus on mitmed näidiseksami variandid. 

Vaata lähemalt

Gümnaasiumi keemia õpik “Anorgaanilised ained” valmis

Täna jõudis toimetusse trükivärske gümnaasiumi keemia õpik “Anorgaanilised ained”, autoriks on Lembi Tamm. 

Õpiku eesmärgiks on anda õpilastele ülevaade metallide ja mittemetallide ning nende ühendite põhiomadustest, seostades neid rakendusvõimalustega tehnoloogias ja igapäevaelus. Palju tähelepanu on pööratud õppematerjali näitlikustamisele ja seoste loomisele, vältides samas ülearust faktilise materjali kokku kuhjamist.

Saadame õpikud koolidesse ja poodidesse lähipäevil. 

Õpiku juurde kuuluv töövihik on trükis ning valmib enne jõule. 

Lisamaterjalide keskkond avatud

Avasime Lotte õppekomplekti toetava lisamaterjalide keskkonna. See aitab muuta tunnid põnevamaks ja tulemuslikumaks. Koondame ühte kohta näidistöökavad, kuulamisülesanded, õigete vastustega täidetud töövihikute ja –raamatute leheküljed, lisalehed tublimatele lugejatele ja arvutajatele, Heiki Ernitsa imelised illustratsioonid jutustamisülesanneteks ja värvimiseks ning palju muud.

See saab olema pidevalt arenev keskkond, mida täiendame vastavalt kasutajate tagasisidele ja ettepanekutele ning miks ka mitte meile saadetud materjalidega, mida soovitakse kolleegidega jagada. Kõik see saab olema lihtsalt, mugavalt ja ilma igasuguse lisatasuta kättesaadav ühest kohast. Hetkel on see veel arenemisjärgus, aga saate juba aimu ning tutvuda aadressil www.kirjastusmaurus.ee/lotte

Gümnaasiumi üldajaloo õpiku kordustrükk sai valmis

Parandustega üldajaloo õpik gümnaasiumile kordustrükk sai äsja valmis ning saadaval nii raamatupoodides kui meie veebipoes.

Kogenud õpikuautorite Mart Laari ja Lauri Vahtre poolt kirjutatud uuele õppekavale vastav üldajaloo õpik on terviklik käsitlus maailma ajaloost esiajast kuni 20. sajandi alguseni.

Tutvu õpikuga siin >

E-õpiku “Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile” esimene teema tasuta tutvumiseks

E-õpiku “Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile esimene teema ” Ühiskonna majandamine” on nüüd valmis ja 2014/2015 õppeaastal kõigile huvilistele tasuta kättesaadav. Õppetekstide autoriks on tunnustatud majandusekspert Maris Lauri. Lisaks tekstidele leiate e-õpikust huvitavaid Eesti majanduse teemalisi videoklippe, mille juurde on koostatud erinevaid küsimusi ja ülesandeid. Teema lõpus on testid, mille abil on hea õpitut korrata.

Ülejäänud kolm teemat – Ühiskond ja selle areng; demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus; maailma areng ja maailmapoliitika – valmivad augustiks 2015.

E-õpiku leiate aadressilt www.e-opik/uhiskonnaopetus

Selleks sügiseks ilmusid meie kirjastusel ka paberõpikud – “Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile”, I osa  ja II osa. Nende mahukate õppematerjalidega sai täidetud üks olulisi nišše sotsiaalainete valdkonnas.