E-õpiku kasutamise rõõmude ja murede üle arutlevad “Praktilise eesti keele” koolitusel osalenud õpetajad ja õpilased

10. mail korraldas kirjastus Maurus Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuses e-õpiku „Praktiline eesti keel“ näidistunniga koolituse, kus arutlesime koos õpetajate ja näidistunnis osalenud Nõo Reaalgümnaasiumi 11. klassi õpilastega e-õpiku kasutuselevõtu võlude ja valude üle. Otsisime e-õpiku erinevaid kasutusvõimalusi, nende eeliseid ja puudusi ning püüdsime välja mõelda, missugust abi vajaksid õpetajad selleks, et osata ja julgeda rohkem digimaterjale kasutada. Sellised olid õpetajate ja õpilaste arvamused.

Kuidas e-õpikut koolis kasutada?

Kõige mugavam on kasutada kooli tahvelarvuteid. Sel juhul saab õpilane tunnis õpetaja juhiste järgi materjale lugeda ja otsida ning erinevaid ülesandeid lahendada. Kuid see pole sugugi ainus võimalus ning seda ei pea tegema igas tunnis. Õpetaja võib kombineerida traditsioonilisi loenguid või praktilisi harjutusi e-õpiku tundidega, mis võivad toimuda näiteks arvutiklassis, e-õpikut võib kasutada õpitu kinnistamiseks kodus, õpilased võivad kasutada oma isiklikke seadmeid – e-õpikud toimivad hästi ka nutitelefonis. E-õpikust on kasu ka siis, kui õpetaja seal leiduvaid materjale lihtsalt projektori abil klassile näitab ning kasutab seda kui lisamaterjalide panka.

Mis on e-õpiku eelised võrreldes paberõpikuga?

E-õpikut on võimalik pidevalt muuta ja kaasajastada, seega on see eriti sobiv näiteks meediaõpetuse, infootsingu ja keeleabi allikate käsitlemisel. Mauruse digimaterjalide korrashoiu eest vastutab digitoimetaja, kes jälgib, et materjal oleks ajakohane. Tänu e-õpikutele on õpilase koolikott kergem ning kulub vähem paberit. Õpilasel on ligipääs kogu gümnaasiumi materjalile pidevalt käeulatuses, ta saab seal kerge vaevaga (ctrl+F) liikuda ja vajalikku infot leida. Samuti saab ta oma teadmisi testide abil kohe kontrollida, erinevate linkide abil seoseid luua ja lisamaterjali otsida. Paljude noorte jaoks on liikuval ekraanil kuvatud materjal ka põnevam ja motiveerib õppima. Pikemas perspektiivis on digiõpikud koolile oluliselt odavamad kui paberõpikud.

Mis on e-õpiku puudused? Mis võib selle kasutuselevõttu takistada?

Kindlasti ei tähenda digimaterjalide kasutuselevõtt paberraamatute kadumist. Noored tõid välja, et suur osa nende ajast kulub niikuinii nutiseadmetes ja on väga tore, kui koolitunnis kasutatakse muid vahendeid. E-õpik võimaldab kergemini spikerdada, samuti on nutiseadme abil võimalik leida palju erinevaid ajaveetmisvõimalusi, mis võivad õppimist segada. Õpetajal on keeruline saada ülevaadet, kas õpilased tõesti alati ja ainult õppimisega tegelevad. Esialgu on seadmete soetamine koolile kulukas, need rikuvad silmi ning võivad puruneda. Digiõpikute kasutuselevõttu võivad lisaks tehnoloogia puudumisele takistada vähesed oskused, e-õpikute vilets tehniline tase ning ennekõike hirm ja e-õppe traditsiooni puudumine. Õpetajad on tihti tööga ülekoormatud ja uute vahendite tundmaõppimine on väga energiakulukas.

Millist abi on õpetajal vaja, et alustada e-õpiku kasutamist?

Kindlasti sõltub see konkreetsest õpetajast ja tema senistest kogemustest. Detailne juhendmaterjal ja n-ö õpetajaraamat on kindlasti suureks abiks, samuti (näidistunniga) koolitused ja IT-õpetaja abi. Kõige rohkem on õpetajatel abi õpilastest – nende entusiasm motiveerib õpetajat uusi vahendeid katsetama ja nad saavad õpetajat klassiruumis tehnikaga aidata. Digimaterjal peab olema ülesehituselt lihtne ja kasutajasõbralik ning olema ilma tehniliste probleemideta pidevalt kättesaadav.

***

Kirjastus Maurus on väga tänulik koolitusel osalejatele – saadud tagasiside on hindamatu! Sarnaseid näidistunniga koolitusi on uuel õppeaastal plaanis teisigi, samuti avaldame õige pea ka näidistunni videomaterjali. E-õpik “Praktiline eesti keel” asub siin, loe ka õpiku tutvustust.

Tegusad ajad sotsaalainete valdkonnas

Sotsiaalainete valdkonnas on Maurusel olnud tegusad ajad. Lõpule lähenevatest ja algust saavatest ettevõtmistest kirjutab pikemalt meie sotsiaalainete toimetaja Mirjam Puumeister.

Eelmisest aastast on meil ette näidata Eesti ja üldajaloo gümnaasiumiõpikud (autoriteks Lauri Vahtre ja Mart Laar), olemas on ka Eesti ajaloo lugemik ning just täna saatsime trükikotta põneva üldajaloo lugemiku. Sellega jõuab finišisse üks nendest sarjadest, millega Maurus alustas kohe päris tegevuse alguses.

Aga finiš on vaid vahefiniš, sest juba suvel on ilmumas ka kauaoodatud kehtivale õppekavale vastav „Lähiajalugu III“. Lauri Vahtre ja Mart Nuti koostööst on sündinud üks ladus ja kaasahaarav õpik 20. sajandil kultuuri- ja mõttevaldkonnas toimunud tähtsamatest arengutest ja murrangulised sündmustest.

Gümnaasiumiastmele on juunis ja juulis ilmumas ka ühiskonnaõpetuse õpikud, mis vastavad kahele kohustuslikule ainekursusele. Ka sisuliselt ülesehituselt järgib õpik ainekava teemajaotust ning mahtu, jagunedes neljaks osaks – ühiskonna areng; riik ja poliitika demokraatlikus ühiskonnas; ühiskonna majandamine; maailma areng ja maailma poliitika –ning autoriteks on valitud oma-ala tunnustatud spetsialistid.

Ühiskonnaõpetuse esimese õpiku – mis hõlmab ühiskonna arengu ning demokraatliku ühiskonna valitsemise ja kodanikualgatuse osasid – on kirjutanud Tõnis Saarts koos Liana Roosmaaga. Tõnis Saarts on Tallinna Ülikooli riigiteaduste osakonna politoloogia lektor, kelle arvamust küsitakse meie peavoolu meedias viimasel ajal aina tihemini. Autorid käsitlevad põhjalikult üldisemaid (nüüdis)ühiskonna ja demokraatia arengupõhimõtteid ning analüüsivad selle raames aktuaalseid ilminguid, sh näiteks, millist rolli etendab Eestis kodanikuühiskond.

Ühiskonnaõpetuse teise õpiku autorid on Maris Lauri, Heiko Pääbo ja René Värk. Maris Lauri on kõrgelt hinnatud Eesti majandusanalüütik ning õpikuski on tema kirjutatud ühiskonna majandamist käsitlev osa. Teoreetilist poolt toetavad autori poolt läbimõeldult koostatud arvukad skeemid ja tabelid. Samuti tasub esile tuua, et kajastamist on leidnud kaasaegselt olulised näited – intellektuaalsest omandist, töötamisest välismaal, mahetoodangust jne. Maailma arengut ja maailma poliitikat käsitleva osa on kirjutanud Heiko Pääbo, kes on Tartu Ülikooli Balti õpingute keskuse juhataja ja René Värk, kes on Tartu Ülikooli Rahvusvahelise õiguse dotsent. Ka rahvusvaheliste suhete osas alustatakse laiemate teemadega ning minnakse järjest kitsamaks. Võib öeda, et kajastust on leidnud pigem rahvusvahelise elu praktilised küsimused kui teoreetilised käsitlused (mis peakski rohkem ülikooli teema olema).

Uued Mauruse ühiskonnaõpetuse õpikud järgivadki põhimõtteid, et tuleb liikuda üldisemate teadmiste ja käsitluste pinnalt konkreetsemate näideteni ning siduda õppetekst igapäevaeluga. Näiteks on igasse peatükki valitud ka üks asjakohane meediatekst, mis on seotud õpilasi arutlema suunava ülesandega. Metoodilisest aspektist tasubki esile tuua uurimuslike lähenemisviisidega sõnastatud küsimusi ja ülesandeid. Viimaseid on tõesti arvukalt ning nende koostajaks on Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Sigrid Abiline.

Tasub meenutada, et käesoleval – peagi lõppeval – õppeaastal oli paljudes koolides esmakordselt kasutusel meie Eesti ajaloo e-õpik. Muuseas oli tegemist üldsegi esimese taolise e-õpikuga Eestis. Lihtne kontseptsioon – taaskasutada internetis kättesaadavat infot ning seostada see interaktiivselt ja tähenduslikult traditsioonilise paberõpiku tekstiga – on saanud paljude kiidusõnade osaliseks. E-õpik on suureks abiks nii õpetajale tunni läbiviimisel kui ka iseõppijale ja muidu huvilisele.

Sarnane e-õppekeskond on uueks õppeaastaks valmimas ka ühiskonnaõpetuses, kus rõhuasetus on enamgi veel erinevatel küsimustel ja ülesannetel. Mauruse jaoks on oluline, et meie e-õpik oleks kasutajasõbralik, töötaks igas seadmes ja et soovituslikud materjalid ja koostatud küsimused oleksid kasutajate jaoks piisavad ja asjakohased. Seega kutsume teid üles andma tagasisidet. Teatavasti võimaldab meie e-õpiku formaat viia kiiresti sisse vajalikke sisulisi täiendusi ja erinevaid kasutajamugavust puudutavaid muudatusi. Kasutajate arvamus on meie jaoks oluline. Ja neile, kes ei ole veel e-õpikuga tuttavad, tulge kindlasti e-õpikut uudistama – esimesed 7 päeva on kõigile huvilistele tasuta tutvumiseks avatud!

Gümnaasiumiastme kõrval ei ole Maurus unustanud ka teisi kooliastmeid! Enne uue kooliaasta algust ilmub Maurusel 6. klassi ühiskonnaõpetuse õpik ja nüüd julgeme esimest korda välja hõigata ka sellega seotud töövihiku. Õpiku autor on Madis Somelar, Pärnu Koidula Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi esimees.

6. klassis teevad õpilased teatavasti esimest korda tutvust ühiskonnaõpetuse kui õppeainega. Samas on see tihedalt seotud mitmete teiste õppeainetega nagu ajaloo ja geograafiaga. Erinevate õppeainetega sidumist peabki õpiku autor ühiskonnaõpetuse õpetamise juures väga oluliseks. Õpiku koostamisel on lähtutud uuest põhikooli riiklikust õppkavast ning õpik jaguneb neljaks osaks: sotsiaalsed suhted; demokraatia; töö ja tarbimine ning meedia ja teave. Õpikus käsitletakse kõige üldisemal kujul ühiskonna toimimist ning neid põhivaldkondi ja -väärtusi, mis toetavad õpilase kujunemist ettevõtlikuks, ennast teostavaks, kaasinimesi arvestavaks, sotsiaalselt pädevaks ja toimetulevaks ühiskonnaliikmeks.

Niisiis on sotsiaalainete valdkond meie kirjastuses jõudsalt arenemas. Kui sel suvel jõuab koolidesse esmakordselt ühiskonnaõpetusega tutvust tegevale 6. klassile mõeldud õpikomplekt, siis saladuskatte all võib öelda, et 2015. aastal näevad ilmavalgust eriti põnevad, värskelt ajalooga tutvuvale 5. klassile mõeldud õpik ja töövihik.

Tarvo Siilaberg Õpetajate lehes: Taaskasutatavast infost saab e-õppematerjal

TelefonisTänases Õpetajate Lehes kirjutab meie peatoimetaja Tarvo Siilaberg pikemalt sellest miks ja kuidas me oma e-ajaloo õpikut tegime:

E-õppematerjali arendamise seisukohast pole küsimus selles, et midagi on puudu ja tuleb juurde luua – toota, kirjutada, filmida, salvestada, pildistada, joonistada. Küsimus on e-sfääris olemasoleva info kasutamises, selekteerimises ja korrastamises. Info sellelaadne taaskasutamine on tänapäeval argine ja möödapääsmatu. Nõnda argine, et õppematerjalide loojad seda meetodit sageli alahindavad.

Orkestreeritud muutuste pooldajad käsitavad e-õppematerjale millegi seninägematu tulekuna, mis peab tingimata „kõike” muutma. Seda kontseptsiooni esindavad e-õpikud ja -keskkonnad, mis on kogu oma toodetud „erilisuses” kohmakad ja heidutavad kasutajat, sest reaalsuse aktsepteerimise asemel püüavad need luua uut, oma reaalsust. Piltlikult öeldes: kui tarbijal on vaja autot, pole tal kasu lennukist – mis sellest, et see on kiirem ja võimsam.

Internet pakub nii tarkust kui ka lollust. Valiku nende kahe vahel peab tegema tarbija, õppija ja õpetaja. Püüda sellest tõdemusest mööda vaadata tähendab naasta enam kui kümnendi taha jäävate arutluskäikude juurde, mida iseloomustab küsimus Vikipeedia usaldusväärsusest. Vikipeedia näitel on kinnitust leidnud, et see, mis on vajalik ja mida kasutatakse, on ka korrastatud ja usaldusväärne.

Tänapäeval on mitu korda suurem tõenäosus, et kohalik raamatukogu – koos Barbara Cartlandi vaimse pärandiga – põleb maha, kui et hulkade tarkus Vikipeedia näol kaob. Vikipeedia näitel esitatud kasutatavuse ja usaldusväärsuse seos kehtib kogu e-sfääris leiduva info kohta – selle kasutajad on ühtaegu loojad, ning mida suurem on auditoorium (sihtrühm), seda suurem on sõnumi loomise prestiiž. Kvantiteet mõjutab sellises suhtes kvaliteeti.

Sellise õppematerjali koostamise võtmesõna on info taaskasutamine, mis on kättesaadav internetis. Loomulikult peab igasuguse info taaskasutamisel austama selle looja õigusi. Üleilmses infosfääris olemasolevat ja loodut kasutades loeb toimetaja ja koostaja kriitiline valik. Kirjeldatud õppevahendi näiteks on Mauruse kirjastuse Eesti ajaloo e-õpik, mis on koostatud Lauri Vahtre ja Mart Laari Eesti ajaloo gümnaasiumiõpiku (Maurus, 2013) baasil. Seega on e-õpik traditsioonilise paberõpiku evolutsiooniline jätke ning seda ka levitatakse selle kasutamist toetades.

Ajaloo e-õpik loob tähenduslikke seoseid internetis leiduvate materjalidega (YouTube’i videoklipid, Vikipeedia artiklid, raadiosaated, Google Maps jpm), mille on loonud ajaloolased ja ajaloo entusiastid, tehes need kättesaadavaks ja nähtavaks moel, mis toetab õpetamist ja õppimist. See tähendab, et olemasolev ja kasutatav materjal muutub kõnekaks tähenduslikes seostes õpikuga autori narratiiviga.

Nimetatud tähenduslike seoste näol tekibki e-õpiku uus kvaliteet – info, mis on „kuskil olemas”, saab kättesaadavaks ja mõistetavaks just siis, kui see on asjakohane ja vajalik. Siit ilmneb info taaskasutamisega kaasnev paradoks, et see, mis on (üleilmses e-sfääris) olemas – st kellegi kunagi kirjutatud, filmitud, salvestatud, pildistatud, joonistatud –, on tegelikult olemas alles siis, kui see saab tähenduslikus seoses kättesaadavaks ehk nähtavaks, mõistetavaks.

Ajalooõpiku seisukohast on oluline, et nõnda tekib õpetamist ja õppimist toetav kontekstuaalsus. Selliselt on kirjeldatud Eesti ajaloo e-õpik näide info taaskasutamise meetodi praktilisusest, mis lähtub vajadusest ja kasutajate väljakujunenud infotarbimisharjumustest.

———

KOMMENTAAR

Ootasime sellist õppematerjali juba ammu
Ingrid Paggi / Tallinna 21. kooli ajalooõpetaja

Kevadel 2014 hakkavad lõpetama õpilased, kes on pidanud õppima uue õppekava järgi, kuid kasutades vana õppekava järgi ülesehitatud õpikuid. Järelikult on õpiku järele lihtsalt karjuv vajadus.

Paberõpik on traditsiooniline, aga arvestades muutunud nõudeid nii tunni sisule kui ka läbiviimise vormile, on e-õpik ilmselgelt eelistatum. Õpetajalt eeldatakse tunnis audiovisuaalsete vahendite kasutamist, aga sobivate materjalide kokkuotsimine ja tehniline sobitamine konkreetse tunni nõudmistega neelab meeletult aega. On ääretult tänuväärne, kui selline eeltöö on Eesti ajaloo e-õpikuna tehtud ning kasutatav mitte ainult tunnis, vaid õpik annab õpilasele võimaluse materjali ka kodus üle vaadata ning puudujatel kõigest osa saada.

Ajalugu peab elama, vaimustama, innustama. Ilmselgelt annab e-õpik ühes oma lisamaterjaliga selleks suurepärase võimaluse. Lisaks võimaldab e-õpiku formaat kiiremini sisse viia vajalikke täiendusi ja muudatusi kui paberõpik. Uus põlvkond loeb ja tajub infot juba mõnevõrra teisiti – õpilased on rahul e-õpiku visuaalse lahenduse ning materjaliesitusega. Lisaks on õpilased pidanud väga oluliseks, et e-õpik töötab igasuguste rakendustega.

Allikas: Õpetajate Leht

Maurusel valmis esimene e-õppematerjal

E-materjali sisu on gümnaasiumi kaks kohustuslikku ainekursust, mis käsitlevad Eesti ajalugu kuni 19. sajandi lõpuni. E-keskkond põhineb samade kursuste paberõpikutel, mille autorid on Mart Laar ja Lauri Vahtre.

E-õppematerjal on paberõpikutest rikkalikum, tekstile on lisatud hulgaliselt erinevaid teemakohaseid videoid, raadiosaateid ja muud põnevat materjali. Samuti on olemas kogu perioodi kokkuvõttev interaktiivne ajajoon ning kordamisküsimused.

“Seda võib käsitleda paberõpiku lisamaterjalina, kuid see on kasutatav ka täiesti iseseisva põhimaterjalina. Oleme e-keskonna sisule esitanud sama kõrged kriteeriumid kui kõigile oma paberõpikutele,” ütles kirjastuse Maurus peatoimetaja Tarvo Siilaberg.

Materjal asub aadressil www.eõpik.ee ning on kättesaadav igal pool ja kõigis seadmetes. Vajalik on vaid internetiühendus ja -lehitseja olemasolu. Lisaks koolidele on materjal ligipääsetav kõigile Eesti ajaloo huvilistele.

Praeguseks on valmis pool keskkonnast ehk periood kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni. Teine osa valmib veel sel aastal.

Materjali esitleti 12. septembril Tallinnas Ajaloomuuseumis ja 13. septembril Tartus AHHAA keskuses. Esitlused toimusid koosöös Samsungi Baltikumi esindusega ning selleks kasutati spetsiaalselt koolidele mõeldud tehnilisi lahendusi.

“Kahele esitlusele registreerus kokku üle 60 ajalooõpetaja, mida on palju rohkem kui julgesime loota. See kinnitab veel kord, et koolid ja õpetajad janunevad erinevate e-õppematerjalide järele. Meie teeme omalt poolt kõik, et neile kvaliteetset sisu ka pakkuda,” kinnitas kirjastuse Maurus juhataja Kaarel Oja.

Keskkonna kasutamine hakkab olema tasuline. Kirjastus Maurus annab alanud õppeaastaks tasuta ligipääsu kõigile koolidele, kes on ostnud sama kursuse paberõpiku. Samuti on keskkond kõigile tasuta ligipääsetav esimesel seitsmel päeval pärast registreerumisest.

e-ajalugu