E-õpiku “Praktiline eesti keel” näidistunniga koolitus 28. veebruaril

28. veebruaril kell 10.30–13.00 korraldab Maurus Tallinna Teeinduskoolis koolituse, mille viivad läbi õpiku sisutoimetaja Maarja Valk ja digitoimetaja Marili Pärtel.

Koolituse esimese osa moodustab näidistund teemal “Avalik esinemine”, mille viib läbi toimetaja Marili Pärtel. Koolituse teises pooles tutvustab sisutoimetaja Maarja Valk õpiku saamislugu ja autoreid ning üheskoos reflekteeritakse õpiku kasutusvõimaluste üle koolikontekstis.

2018. aastal valmis Maurusel „Praktilise eesti keele“ kolm kursust ühtses e-õppekeskkonnas. E-õpikul on mitmeid eeliseid paberõpiku ees – kuna eesti keele kasutamise praktilised reeglid on pidevas muutumises, on hea kasutada materjali, mida on võimalik pidevalt uuendada, uusi materjale lisada, täiendada ja parandada. Samuti on digiõpikut võimalik kasutajate tagasiside põhjal arendada ja paremaks muuta. „Praktiline eesti keel“ on oma olemuselt ja eesmärkidelt 21. sajandi õpik, mis suunab õpilasi iseseisvusele, näitab, kust vajalikku materjali leida, soodustab kriitilist mõtlemist ja õpetab suures infotulvas hakkama saama.

Koolituse eesmärk on õpikut tutvustada ja selle kasutusvõimalusi praktiliselt demostreerida. Näitame, et vastavalt olemasolevatele tehnilistele võimalustele on ka e-õpikul erinevaid kasutusvõimalusi ning julgustame õpetajaid e-materjalidega katsetama. See on jõukohane kõigile!

Koolituse kava:

10.30–10.50 Kogunemine ja kohvilaud

10.50–11.00 Avasõnad (Anneli Pilliroog)

11.00–11.45 Näidistund (Marili Pärtel)

11.45–12.05 „Praktilise eesti keele“ saamislugu ja autorid (Maarja Valk)

12.05–12.45 Refleksioon rühmades (Marili Pärtel, Maarja Valk):

  • Kuidas mina saaksin „Praktilist eesti keelt“ oma õpilastega kasutada?
  • Mis võib mind takistada võtmast kasutusele „Praktilist eesti keelt“?
  • Mis on e-õpiku eelised võrreldes paberõpikuga?
  • Mis on e-õpiku puudused võrreldes paberõpikuga?
  • Millist abi on õpetajal vaja, et e-õpikule üle minna?

12.45–13.00 Tagasiside, küsimused, kokkuvõte

Registreeru koolitusele!

Kõik Mauruse koolitused on tasuta, soovijatele ka koolitustunnistus!

Lisainfo: marili@kirjastusmaurus.ee

E-õpiku kasutamise rõõmude ja murede üle arutlevad “Praktilise eesti keele” koolitusel osalenud õpetajad ja õpilased

10. mail korraldas kirjastus Maurus Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuses e-õpiku „Praktiline eesti keel“ näidistunniga koolituse, kus arutlesime koos õpetajate ja näidistunnis osalenud Nõo Reaalgümnaasiumi 11. klassi õpilastega e-õpiku kasutuselevõtu võlude ja valude üle. Otsisime e-õpiku erinevaid kasutusvõimalusi, nende eeliseid ja puudusi ning püüdsime välja mõelda, missugust abi vajaksid õpetajad selleks, et osata ja julgeda rohkem digimaterjale kasutada. Sellised olid õpetajate ja õpilaste arvamused.

Kuidas e-õpikut koolis kasutada?

Kõige mugavam on kasutada kooli tahvelarvuteid. Sel juhul saab õpilane tunnis õpetaja juhiste järgi materjale lugeda ja otsida ning erinevaid ülesandeid lahendada. Kuid see pole sugugi ainus võimalus ning seda ei pea tegema igas tunnis. Õpetaja võib kombineerida traditsioonilisi loenguid või praktilisi harjutusi e-õpiku tundidega, mis võivad toimuda näiteks arvutiklassis, e-õpikut võib kasutada õpitu kinnistamiseks kodus, õpilased võivad kasutada oma isiklikke seadmeid – e-õpikud toimivad hästi ka nutitelefonis. E-õpikust on kasu ka siis, kui õpetaja seal leiduvaid materjale lihtsalt projektori abil klassile näitab ning kasutab seda kui lisamaterjalide panka.

Mis on e-õpiku eelised võrreldes paberõpikuga?

E-õpikut on võimalik pidevalt muuta ja kaasajastada, seega on see eriti sobiv näiteks meediaõpetuse, infootsingu ja keeleabi allikate käsitlemisel. Mauruse digimaterjalide korrashoiu eest vastutab digitoimetaja, kes jälgib, et materjal oleks ajakohane. Tänu e-õpikutele on õpilase koolikott kergem ning kulub vähem paberit. Õpilasel on ligipääs kogu gümnaasiumi materjalile pidevalt käeulatuses, ta saab seal kerge vaevaga (ctrl+F) liikuda ja vajalikku infot leida. Samuti saab ta oma teadmisi testide abil kohe kontrollida, erinevate linkide abil seoseid luua ja lisamaterjali otsida. Paljude noorte jaoks on liikuval ekraanil kuvatud materjal ka põnevam ja motiveerib õppima. Pikemas perspektiivis on digiõpikud koolile oluliselt odavamad kui paberõpikud.

Mis on e-õpiku puudused? Mis võib selle kasutuselevõttu takistada?

Kindlasti ei tähenda digimaterjalide kasutuselevõtt paberraamatute kadumist. Noored tõid välja, et suur osa nende ajast kulub niikuinii nutiseadmetes ja on väga tore, kui koolitunnis kasutatakse muid vahendeid. E-õpik võimaldab kergemini spikerdada, samuti on nutiseadme abil võimalik leida palju erinevaid ajaveetmisvõimalusi, mis võivad õppimist segada. Õpetajal on keeruline saada ülevaadet, kas õpilased tõesti alati ja ainult õppimisega tegelevad. Esialgu on seadmete soetamine koolile kulukas, need rikuvad silmi ning võivad puruneda. Digiõpikute kasutuselevõttu võivad lisaks tehnoloogia puudumisele takistada vähesed oskused, e-õpikute vilets tehniline tase ning ennekõike hirm ja e-õppe traditsiooni puudumine. Õpetajad on tihti tööga ülekoormatud ja uute vahendite tundmaõppimine on väga energiakulukas.

Millist abi on õpetajal vaja, et alustada e-õpiku kasutamist?

Kindlasti sõltub see konkreetsest õpetajast ja tema senistest kogemustest. Detailne juhendmaterjal ja n-ö õpetajaraamat on kindlasti suureks abiks, samuti (näidistunniga) koolitused ja IT-õpetaja abi. Kõige rohkem on õpetajatel abi õpilastest – nende entusiasm motiveerib õpetajat uusi vahendeid katsetama ja nad saavad õpetajat klassiruumis tehnikaga aidata. Digimaterjal peab olema ülesehituselt lihtne ja kasutajasõbralik ning olema ilma tehniliste probleemideta pidevalt kättesaadav.

***

Kirjastus Maurus on väga tänulik koolitusel osalejatele – saadud tagasiside on hindamatu! Sarnaseid näidistunniga koolitusi on uuel õppeaastal plaanis teisigi, samuti avaldame õige pea ka näidistunni videomaterjali. E-õpik “Praktiline eesti keel” asub siin, loe ka õpiku tutvustust.

Mauruse e-õpiku “Praktiline eesti keel” näidistunniga koolitus 10. mail Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuses

10. mail korraldab Maurus Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuses koolituse, mille viivad läbi õpiku sisutoimetaja Maarja Valk ja digitoimetaja Marili Pärtel. 

Koolituse esimese osa moodustab näidistund teemal “Avalik esinemine”, mille viib läbi toimetaja Marili Pärtel ja kus osalevad Nõo Reaalgümnaasiumi 11. klassi õpilased. Koolituse teises pooles tutvustab sisutoimetaja Maarja VPEK_807x538_260417alk õpiku saamislugu ja autoreid ning üheskoos reflekteeritakse õpiku kasutusvõimaluste üle koolikontekstis.

2017. aastal valmib Maurusel „Praktilise eesti keele“ kolm kursust ühtses e-õppekeskkonnas, hetkel on üleval kahe esimese kursuse materjal. E-õpikul on mitmeid eeliseid paberõpiku ees – kuna eesti keele kasutamise praktilised reeglid on pidevas muutumises, on hea kasutada materjali, mida on võimalik pidevalt uuendada, uusi materjale lisada, täiendada ja parandada. Samuti on digiõpikut võimalik kasutajate tagasiside põhjal arendada ja paremaks muuta. „Praktiline eesti keel“ on oma olemuselt ja eesmärkidelt 21. sajandi õpik, mis suunab õpilasi iseseisvusele, näitab, kust vajalikku materjali leida, soodustab kriitilist mõtlemist ja õpetab suures infotulvas hakkama saama.

Koolituse eesmärk on õpikut tutvustada ja selle kasutusvõimalusi praktiliselt demostreerida. Näitame, et vastavalt olemasolevatele tehnilistele võimalustele on ka e-õpikul erinevaid kasutusvõimalusi ning julgustame õpetajaid e-materjalidega katsetama. See on jõukohane kõigile!

Koolituse kava:

13.15–13.30 Kogunemine

13.30–14.15 Näidistund (Marili Pärtel)

14.15–14.30 Paus

14.30– 14.50 „Praktilise eesti keele“ saamislugu ja autorid (Maarja Valk)

14.50–15.45 Refleksioon rühmades (Marili Pärtel, Maarja Valk):

  • Kuidas mina saaksin „Praktilist eesti keelt“ oma õpilastega kasutada?
  • Mis võib mind takistada võtmast kasutusele „Praktilist eesti keelt“?
  • Mis on e-õpiku eelised võrreldes paberõpikuga?
  • Mis on e-õpiku puudused võrreldes paberõpikuga?
  • Millist abi on õpetajal vaja, et e-õpikule üle minna?

15.45–16.00 Tagasiside, küsimused, kokkuvõte

Autoritest:

Karin Kaljumägi on Tartu Ülikooli eesti keele assistent ja lektor ning õpetab lisaks eesti keelele ka akadeemilist väljendusoskust. Karin on praktilise eesti keele esimese kursuse põhiautor.

Tiina Alekõrs on Tartu Ülikooli eesti keele eriala doktorant ning tema uurimisvaldkonnad on tekstianalüüs, ajakirjanduskeel, stilistika ja sõnavara. Ta on keeletoimetaja, tõlkija, keelehooldekeskuse täienduskoolituste lektor ning Emakeele Seltsi ja Eesti Keeletoimetajate Liidu liige.

Maarja Valk on Mauruse eesti keele ja kirjanduse toimetaja. Ta on töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana ja keeletoimetajana. Eesti Keeletoimetajate Liidu liige.

Andra Siibak (PhD, meedia ja kommunikatsioon) on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute professor, meedia ja kommunikatsiooni doktoriprogrammi programmijuht ning Tartu Ülikool Infoühiskonna Keskuse juht.

Maria Murumaa-Mengel on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsiaalmeedia lektor. Eelnevalt on ta töötanud kaheksa aastat meediaõpetuse õpetajana gümnaasiumides ning on Eesti Meediakoolitajate Liidu juhatuse liige. Maria on praktilise eesti keele teise kursuse üks autoreid.

Maike-Liis Piirits on lõpetanud Tartu Ülikoolis magistriõppe, osalenud projektis „Võro ja Setu keele korpus“ ning tema uurimisteemad on võru keel ja sotsiolingvistika. Maike-Liis on praktilise eesti keele lisamaterjalide üks autoritest.

Külli Park on lõpetanud Tartu Ülikoolis magistriõppe, kus tema uurimisteema oli vanem eesti kirjakeel. Ta on praktilise eesti keele lisamaterjalide üks autoreid.

Inger Pürjema on lõpetanud Tartu Ülikoolis magistriõppe ja uurinud õigekirjaprobleeme riigieksamikirjandites. Inger on Eesti Keeletoimetajate Liidu liige ning praktilise eesti keele lisamaterjalide üks autoritest.

Liina Lepsalu on lõpetanud Tartu Ülikoolis magistriõppe ning töötab vabakutselise keeletoimetajana ning on ühtlasi Eesti Keeletoimetajate Liidu liige. Liina on praktilise eesti keele lisamaterjalide üks autoreid.

________________________________________

Üritus on tasuta ja toimub Tartu Haridusuuenduskeskuses aadressil Lossi 38.

Palume oma osalemisest anda teada hiljemalt 8. maiks e-posti aadressile triinu@kirjastusmaurus.ee

 

Kohtumiseni!

Teie kirjastus Maurus

 

Mauruse e-õpikute veebikodu on uuenenud!

Head sõbrad! 

Mauruse e-õpikute keskkond eõpik.ee on läbi teinud põhjaliku uuenduskuuri.

Üks viiest Eesti haridusstrateegia eesmärgist aastaks 2020 on digipööre. Selle eesmärgi tutvustuses öeldakse, et digiseadmete kasutamisega rikastatakse õppetööd ning arvestatakse paremini õppijate vajadusi ja võimeid, aidates neil saavutada paremaid õpitulemusi. See loob omakorda võimaluse uue õpikäsituse kiireks juurutamiseks ja tõstab õppekvaliteeti. Mauruse õppematerjalide üks eesmärk on arvestada muutunud õpikäsitusega ja seetõttu on digipööre uute õppematerjalide loomisel meie jaoks oluline märksõna. 

Meie e-õpikud said alguse Lauri Vahtre ja Mart Laari 2013. aastal ilmunud Eesti ajaloo gümnaasiumiõpiku e-versioonist. Täna on sellele lisandunud Ühiskonnaõpetuse e-õpik gümnaasiumile. Maurusel on töös veel mitmed põnevad e-õppematerjalid, mida oodata: 

Ootame teid tutvuma eõpik.ee keskkonnaga ja meie e-õppematerjalidega! Kui soovite saada lisainfot, olla kursis e-õpikutega seotud arengutega või anda tagasisidet, siis saatke meile kiri eõpik.ee lehe kaudu, võtame teiega kindlasti ühendust!

Ilusat värvilist sügist soovides

Teie Maurus

 

 

E-õpiku “Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile” esimene teema tasuta tutvumiseks

E-õpiku “Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile esimene teema ” Ühiskonna majandamine” on nüüd valmis ja 2014/2015 õppeaastal kõigile huvilistele tasuta kättesaadav. Õppetekstide autoriks on tunnustatud majandusekspert Maris Lauri. Lisaks tekstidele leiate e-õpikust huvitavaid Eesti majanduse teemalisi videoklippe, mille juurde on koostatud erinevaid küsimusi ja ülesandeid. Teema lõpus on testid, mille abil on hea õpitut korrata.

Ülejäänud kolm teemat – Ühiskond ja selle areng; demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus; maailma areng ja maailmapoliitika – valmivad augustiks 2015.

E-õpiku leiate aadressilt www.e-opik/uhiskonnaopetus

Selleks sügiseks ilmusid meie kirjastusel ka paberõpikud – “Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile”, I osa  ja II osa. Nende mahukate õppematerjalidega sai täidetud üks olulisi nišše sotsiaalainete valdkonnas.

E-õppematerjal “Eesti ajalugu gümnaasiumile” võrdselt nii õppimist kui ka õpetamist toetav keskkond

Eelmisest aastast on koolides kasutusel e-õppematerjal „Eesti ajalugu gümnaasiumile“. Mauruse e-õppematerjalid läbisid oma esimese õppeaasta kenasti, kuulates oma kasutajaid ja tasapisi täienedes. Enne uue aasta algust on paslik teha vahekokkuvõte kasutajatelt saadud tagasisidest ja rääkida edasistest plaanidest.

E-õppematerjal „Eesti ajalugu gümnaasiumile” on õpik, mis vastab kahele kohustuslikule kursusele: Eesti ajalugu I ja II (kuni 19. sajandi lõpuni). Materjal võeti mitmes koolis kasutusele 2013. aasta sügisel traditsioonilise paberõpiku edasiarendusena. Mauruse peatoimetaja Tarvo Siilaberg on kirjutanud pikemalt sellest, kuidas e-õpikus seostatakse paberõpiku tekst infoga, mis on „kuskil juba olemas”, luues seeläbi interaktiivseid ja tähenduslikke seoseid. E-õpik loob õpetamist ja õppimist toetava keskkonna, koondades enda alla olulisemad vastava ala infoallikad: YouTube’i videoklipid, Vikipeedia artiklid, raadiosaated, Rahvusringhäälingu arhiivi, Google’i kaardid jpm.

Õppeaasta lõpus korraldasime kasutajate seas tagasisideküsitluse. Osalenutest vastas 67,7%, et kasutasid ajaloo e-õpikut 10. klassis. Kõik peale ühe vastanu soovitaksid seda õppekeskkonda ka järgmistele kursuse läbijatele. Rääkides veel pisut gümnaasiumiastme edasistest 11. ja 12. klassi ajalookursustest, siis ka siin on Maurusel e-lahendus: internetis on kättesaadav üldajaloo lugemiku e-raamat ehk e-lugemik.

Eesti ajaloo e-õpiku puhul hindasid kasutajad kõige kõrgemalt peatükkide juures olevate lisamaterjalide hulka ehk kaarte, heli- ja videoklippe ning allikaid, mille vahel valida – punkte anti 5-palli skaalal 4,39. Kõrgelt hinnati ka e-õpiku tehnilist toimimist: 4,19. Kõige madalama hinde said e-õpiku juures olevad küsimused ja ülesanded: 3,9. Enim on külastatud lehekülge „ajajoon“ ja rubriiki „kordamiseks“.

E-õpiku kasutajad saab kõige üldisemalt jagada kaheks: õpetajateks ja õpilasteks. Selgub, et nende kahe kasutajaterühma tagasiside on veidi erinev. Mauruse jaoks on oluline mõlemate tagasiside ning neid erinevalt analüüsides jõuame kindlasti parima lahenduseni.

Juri Lotman on kirjutanud oma tehnikaprogressi käsitlevas arutluses, et on aegu, mil muutused omandavad nii kõikehõlmava iseloomu, et tulemuseks on kogu elulaadi, kultuurimõistmise täielik teisenemine; praeguste õpilaste puhul saame kõhklemata öelda, et tehnoloogia on nende maailmapilti tugevalt mõjutanud. E-õpik on tänapäeva õpilase jaoks harjumuspärase keskkonna – interneti – üks osa. Kuna internetti kasutatakse erinevates seadmetes, on oluline, et ka e-õpik oleks võimalikult kasutajasõbralik ja töötaks igas seadmes. Praegune statistika näitab, et 89,2% kasutajatest kasutab e-õpikut süle- või lauaarvutis, 6,4% nutitelefonis ning 4,4% tahvelarvutis (suurem osa kasutajatest, üle 80%, logib sisse Google Chrome’i veebilehitsejalt).

Internetis tajutakse ja loetakse tekste teisiti kui paberkandja puhul, see kajastub ka õpilaste tagasisides. Selle tulemusel oleme teinud oma e-keskkonda ka muudatusi: näiteks loobusime e-õpikus paksemast kirjastiilist, millega paberõpikutes tõstetakse esile olulisemad mõisted ja mõtted. Samuti andis õpilaste tagasiside ideid, kuidas muuta menüüs liikumine lihtsamaks.

Õpilased arvavad, et e-õpik on paberõpikust mugavam, samuti leitakse, et paberõpik on tunduvamalt igavam ja sealt on raskem õppida. Muuhulgas ei teki e-õpikuga töötades õige teema leidmisel probleeme – peatükid on jagatud kolmeks alateemaks ning otsingufunktsioon muudab navigeerimise veelgi hõlpsamaks. Samuti ei saa enam kasutada vabandust, et õpik on maha ununenud.

Eesti ajaloo e-õpikut kasutanud õpetajad olid sisulise poole osas aga mõnevõrra kriitilisemad. Õppeteksti – mis kattub paberõpiku omaga – hinnati 5-palli skaalal hindega 3,87; sama hinde said ka e-õpiku küsimused ja ülesanded. Peatükkide juures olevate lisamaterjalide sisukust hinnati 4 palli vääriliseks; valikuvõimalust ehk heli- ja videoklippide, kaartide ning allikate hulka, hinnati kõrgemalt: 4,37.

Suur tänu kõikidele õpetajatele ja õpilastele, kes võtsid vaevaks teada anda, mis neile e-õpiku juures meeldib ja mis võiks teisiti olla! Järgmine ülesanne, millega Maurus tegelema hakkab, ongi küsimuste hulk ja kvaliteet. Arendame e-õpikut igapäevaselt aina edasi.

Kuna rubriik „kordamiseks“ on ka enim külastatud lehekülg, tutvustan lähemalt selle ülesehitust. See järgib samasugust loogikat nagu ka õppeteksti liigendumine, jagunedes 6 osaks: I. Esiaeg, II. Keskaeg, III. Keskajast uusaega, IV. Rootsi aeg, V. 18. sajand, VI. 19. sajand. Iga suurema osa juures on praegu olemas klassikalised kordamisküsimused ning arutluse/essee teemad. Liikudes väiksema tekstikorpuse poole, on iga õpiku peatüki kohta – mida on e-õpikus kokku 57 – olemas enesekontrolli testid. Iga alateema all on arutlema suunavad küsimused. Alateemad on e-õpikus väikseimaks liigendusüksuseks ehk leheküljeks.

Kordamisküsimusi ei saa aga kunagi liiga palju olla. Selle aasta jooksul on plaanis välja anda veel ka töölehtede komplekt iga peatüki kohta üks tööleht, mille täitmiseks ja kontrollimiseks piisab 45 minutist. Töölehti saab lahendada nii klassis kui ka kodus iseseisva tööna. Nende eesmärk on aidata õpilasel süvenenumalt õpiku teksti mõista, eristada ja sõnastada kõige tähtsam.

Olulisi teemasid, mida õpetajad on tõstatanud, leidub veelgi, ning paljudest oleme ka oma koolitustel rääkinud – näiteks eestikeelse filmimaterjali vähesuse probleemist või sellest, miks pole võimalik eestikeelseid video- ja helimaterjale väiksemateks klippideks lõigata. Kutsume aga kõiki huvilisi üles jagama meiega oma materjale ja põnevaid leide – kui võimalik, paneme need ka õppekeskkonda üles. Mõtteid võib jagada minuga, saates e-kirja aadressile mirjam.puumeister@kirjastusmaurus.ee.

Praeguseks oleme saanud kinnitust, et meie e-õpik on abiks nii õpetajale tunni läbiviimisel, näiteks esitlusvahendina, kui ka õpilasele iseseisval õppimisel.

Aitäh veelkord kõigile küsitluses osalenutele!

Mirjam Puumeister / Mauruse sotsiaalainete toimetaja


Tegusad ajad sotsaalainete valdkonnas

Sotsiaalainete valdkonnas on Maurusel olnud tegusad ajad. Lõpule lähenevatest ja algust saavatest ettevõtmistest kirjutab pikemalt meie sotsiaalainete toimetaja Mirjam Puumeister.

Eelmisest aastast on meil ette näidata Eesti ja üldajaloo gümnaasiumiõpikud (autoriteks Lauri Vahtre ja Mart Laar), olemas on ka Eesti ajaloo lugemik ning just täna saatsime trükikotta põneva üldajaloo lugemiku. Sellega jõuab finišisse üks nendest sarjadest, millega Maurus alustas kohe päris tegevuse alguses.

Aga finiš on vaid vahefiniš, sest juba suvel on ilmumas ka kauaoodatud kehtivale õppekavale vastav „Lähiajalugu III“. Lauri Vahtre ja Mart Nuti koostööst on sündinud üks ladus ja kaasahaarav õpik 20. sajandil kultuuri- ja mõttevaldkonnas toimunud tähtsamatest arengutest ja murrangulised sündmustest.

Gümnaasiumiastmele on juunis ja juulis ilmumas ka ühiskonnaõpetuse õpikud, mis vastavad kahele kohustuslikule ainekursusele. Ka sisuliselt ülesehituselt järgib õpik ainekava teemajaotust ning mahtu, jagunedes neljaks osaks – ühiskonna areng; riik ja poliitika demokraatlikus ühiskonnas; ühiskonna majandamine; maailma areng ja maailma poliitika –ning autoriteks on valitud oma-ala tunnustatud spetsialistid.

Ühiskonnaõpetuse esimese õpiku – mis hõlmab ühiskonna arengu ning demokraatliku ühiskonna valitsemise ja kodanikualgatuse osasid – on kirjutanud Tõnis Saarts koos Liana Roosmaaga. Tõnis Saarts on Tallinna Ülikooli riigiteaduste osakonna politoloogia lektor, kelle arvamust küsitakse meie peavoolu meedias viimasel ajal aina tihemini. Autorid käsitlevad põhjalikult üldisemaid (nüüdis)ühiskonna ja demokraatia arengupõhimõtteid ning analüüsivad selle raames aktuaalseid ilminguid, sh näiteks, millist rolli etendab Eestis kodanikuühiskond.

Ühiskonnaõpetuse teise õpiku autorid on Maris Lauri, Heiko Pääbo ja René Värk. Maris Lauri on kõrgelt hinnatud Eesti majandusanalüütik ning õpikuski on tema kirjutatud ühiskonna majandamist käsitlev osa. Teoreetilist poolt toetavad autori poolt läbimõeldult koostatud arvukad skeemid ja tabelid. Samuti tasub esile tuua, et kajastamist on leidnud kaasaegselt olulised näited – intellektuaalsest omandist, töötamisest välismaal, mahetoodangust jne. Maailma arengut ja maailma poliitikat käsitleva osa on kirjutanud Heiko Pääbo, kes on Tartu Ülikooli Balti õpingute keskuse juhataja ja René Värk, kes on Tartu Ülikooli Rahvusvahelise õiguse dotsent. Ka rahvusvaheliste suhete osas alustatakse laiemate teemadega ning minnakse järjest kitsamaks. Võib öeda, et kajastust on leidnud pigem rahvusvahelise elu praktilised küsimused kui teoreetilised käsitlused (mis peakski rohkem ülikooli teema olema).

Uued Mauruse ühiskonnaõpetuse õpikud järgivadki põhimõtteid, et tuleb liikuda üldisemate teadmiste ja käsitluste pinnalt konkreetsemate näideteni ning siduda õppetekst igapäevaeluga. Näiteks on igasse peatükki valitud ka üks asjakohane meediatekst, mis on seotud õpilasi arutlema suunava ülesandega. Metoodilisest aspektist tasubki esile tuua uurimuslike lähenemisviisidega sõnastatud küsimusi ja ülesandeid. Viimaseid on tõesti arvukalt ning nende koostajaks on Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Sigrid Abiline.

Tasub meenutada, et käesoleval – peagi lõppeval – õppeaastal oli paljudes koolides esmakordselt kasutusel meie Eesti ajaloo e-õpik. Muuseas oli tegemist üldsegi esimese taolise e-õpikuga Eestis. Lihtne kontseptsioon – taaskasutada internetis kättesaadavat infot ning seostada see interaktiivselt ja tähenduslikult traditsioonilise paberõpiku tekstiga – on saanud paljude kiidusõnade osaliseks. E-õpik on suureks abiks nii õpetajale tunni läbiviimisel kui ka iseõppijale ja muidu huvilisele.

Sarnane e-õppekeskond on uueks õppeaastaks valmimas ka ühiskonnaõpetuses, kus rõhuasetus on enamgi veel erinevatel küsimustel ja ülesannetel. Mauruse jaoks on oluline, et meie e-õpik oleks kasutajasõbralik, töötaks igas seadmes ja et soovituslikud materjalid ja koostatud küsimused oleksid kasutajate jaoks piisavad ja asjakohased. Seega kutsume teid üles andma tagasisidet. Teatavasti võimaldab meie e-õpiku formaat viia kiiresti sisse vajalikke sisulisi täiendusi ja erinevaid kasutajamugavust puudutavaid muudatusi. Kasutajate arvamus on meie jaoks oluline. Ja neile, kes ei ole veel e-õpikuga tuttavad, tulge kindlasti e-õpikut uudistama – esimesed 7 päeva on kõigile huvilistele tasuta tutvumiseks avatud!

Gümnaasiumiastme kõrval ei ole Maurus unustanud ka teisi kooliastmeid! Enne uue kooliaasta algust ilmub Maurusel 6. klassi ühiskonnaõpetuse õpik ja nüüd julgeme esimest korda välja hõigata ka sellega seotud töövihiku. Õpiku autor on Madis Somelar, Pärnu Koidula Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi esimees.

6. klassis teevad õpilased teatavasti esimest korda tutvust ühiskonnaõpetuse kui õppeainega. Samas on see tihedalt seotud mitmete teiste õppeainetega nagu ajaloo ja geograafiaga. Erinevate õppeainetega sidumist peabki õpiku autor ühiskonnaõpetuse õpetamise juures väga oluliseks. Õpiku koostamisel on lähtutud uuest põhikooli riiklikust õppkavast ning õpik jaguneb neljaks osaks: sotsiaalsed suhted; demokraatia; töö ja tarbimine ning meedia ja teave. Õpikus käsitletakse kõige üldisemal kujul ühiskonna toimimist ning neid põhivaldkondi ja -väärtusi, mis toetavad õpilase kujunemist ettevõtlikuks, ennast teostavaks, kaasinimesi arvestavaks, sotsiaalselt pädevaks ja toimetulevaks ühiskonnaliikmeks.

Niisiis on sotsiaalainete valdkond meie kirjastuses jõudsalt arenemas. Kui sel suvel jõuab koolidesse esmakordselt ühiskonnaõpetusega tutvust tegevale 6. klassile mõeldud õpikomplekt, siis saladuskatte all võib öelda, et 2015. aastal näevad ilmavalgust eriti põnevad, värskelt ajalooga tutvuvale 5. klassile mõeldud õpik ja töövihik.

Tarvo Siilaberg Õpetajate lehes: Taaskasutatavast infost saab e-õppematerjal

TelefonisTänases Õpetajate Lehes kirjutab meie peatoimetaja Tarvo Siilaberg pikemalt sellest miks ja kuidas me oma e-ajaloo õpikut tegime:

E-õppematerjali arendamise seisukohast pole küsimus selles, et midagi on puudu ja tuleb juurde luua – toota, kirjutada, filmida, salvestada, pildistada, joonistada. Küsimus on e-sfääris olemasoleva info kasutamises, selekteerimises ja korrastamises. Info sellelaadne taaskasutamine on tänapäeval argine ja möödapääsmatu. Nõnda argine, et õppematerjalide loojad seda meetodit sageli alahindavad.

Orkestreeritud muutuste pooldajad käsitavad e-õppematerjale millegi seninägematu tulekuna, mis peab tingimata „kõike” muutma. Seda kontseptsiooni esindavad e-õpikud ja -keskkonnad, mis on kogu oma toodetud „erilisuses” kohmakad ja heidutavad kasutajat, sest reaalsuse aktsepteerimise asemel püüavad need luua uut, oma reaalsust. Piltlikult öeldes: kui tarbijal on vaja autot, pole tal kasu lennukist – mis sellest, et see on kiirem ja võimsam.

Internet pakub nii tarkust kui ka lollust. Valiku nende kahe vahel peab tegema tarbija, õppija ja õpetaja. Püüda sellest tõdemusest mööda vaadata tähendab naasta enam kui kümnendi taha jäävate arutluskäikude juurde, mida iseloomustab küsimus Vikipeedia usaldusväärsusest. Vikipeedia näitel on kinnitust leidnud, et see, mis on vajalik ja mida kasutatakse, on ka korrastatud ja usaldusväärne.

Tänapäeval on mitu korda suurem tõenäosus, et kohalik raamatukogu – koos Barbara Cartlandi vaimse pärandiga – põleb maha, kui et hulkade tarkus Vikipeedia näol kaob. Vikipeedia näitel esitatud kasutatavuse ja usaldusväärsuse seos kehtib kogu e-sfääris leiduva info kohta – selle kasutajad on ühtaegu loojad, ning mida suurem on auditoorium (sihtrühm), seda suurem on sõnumi loomise prestiiž. Kvantiteet mõjutab sellises suhtes kvaliteeti.

Sellise õppematerjali koostamise võtmesõna on info taaskasutamine, mis on kättesaadav internetis. Loomulikult peab igasuguse info taaskasutamisel austama selle looja õigusi. Üleilmses infosfääris olemasolevat ja loodut kasutades loeb toimetaja ja koostaja kriitiline valik. Kirjeldatud õppevahendi näiteks on Mauruse kirjastuse Eesti ajaloo e-õpik, mis on koostatud Lauri Vahtre ja Mart Laari Eesti ajaloo gümnaasiumiõpiku (Maurus, 2013) baasil. Seega on e-õpik traditsioonilise paberõpiku evolutsiooniline jätke ning seda ka levitatakse selle kasutamist toetades.

Ajaloo e-õpik loob tähenduslikke seoseid internetis leiduvate materjalidega (YouTube’i videoklipid, Vikipeedia artiklid, raadiosaated, Google Maps jpm), mille on loonud ajaloolased ja ajaloo entusiastid, tehes need kättesaadavaks ja nähtavaks moel, mis toetab õpetamist ja õppimist. See tähendab, et olemasolev ja kasutatav materjal muutub kõnekaks tähenduslikes seostes õpikuga autori narratiiviga.

Nimetatud tähenduslike seoste näol tekibki e-õpiku uus kvaliteet – info, mis on „kuskil olemas”, saab kättesaadavaks ja mõistetavaks just siis, kui see on asjakohane ja vajalik. Siit ilmneb info taaskasutamisega kaasnev paradoks, et see, mis on (üleilmses e-sfääris) olemas – st kellegi kunagi kirjutatud, filmitud, salvestatud, pildistatud, joonistatud –, on tegelikult olemas alles siis, kui see saab tähenduslikus seoses kättesaadavaks ehk nähtavaks, mõistetavaks.

Ajalooõpiku seisukohast on oluline, et nõnda tekib õpetamist ja õppimist toetav kontekstuaalsus. Selliselt on kirjeldatud Eesti ajaloo e-õpik näide info taaskasutamise meetodi praktilisusest, mis lähtub vajadusest ja kasutajate väljakujunenud infotarbimisharjumustest.

———

KOMMENTAAR

Ootasime sellist õppematerjali juba ammu
Ingrid Paggi / Tallinna 21. kooli ajalooõpetaja

Kevadel 2014 hakkavad lõpetama õpilased, kes on pidanud õppima uue õppekava järgi, kuid kasutades vana õppekava järgi ülesehitatud õpikuid. Järelikult on õpiku järele lihtsalt karjuv vajadus.

Paberõpik on traditsiooniline, aga arvestades muutunud nõudeid nii tunni sisule kui ka läbiviimise vormile, on e-õpik ilmselgelt eelistatum. Õpetajalt eeldatakse tunnis audiovisuaalsete vahendite kasutamist, aga sobivate materjalide kokkuotsimine ja tehniline sobitamine konkreetse tunni nõudmistega neelab meeletult aega. On ääretult tänuväärne, kui selline eeltöö on Eesti ajaloo e-õpikuna tehtud ning kasutatav mitte ainult tunnis, vaid õpik annab õpilasele võimaluse materjali ka kodus üle vaadata ning puudujatel kõigest osa saada.

Ajalugu peab elama, vaimustama, innustama. Ilmselgelt annab e-õpik ühes oma lisamaterjaliga selleks suurepärase võimaluse. Lisaks võimaldab e-õpiku formaat kiiremini sisse viia vajalikke täiendusi ja muudatusi kui paberõpik. Uus põlvkond loeb ja tajub infot juba mõnevõrra teisiti – õpilased on rahul e-õpiku visuaalse lahenduse ning materjaliesitusega. Lisaks on õpilased pidanud väga oluliseks, et e-õpik töötab igasuguste rakendustega.

Allikas: Õpetajate Leht