Gümnaasiumi kunstiajaloo õpikut tutvustav koolitus 23. oktoobril Tallinnas

23. oktoobril kell 11 ootab kirjastus Maurus õpetajaid tutvuma uhiuue kunstiajaloo õpikuga. Koolitus toimub Kumu hariduskeskuse väikeses auditooriumis ning koolitavad õpiku autorid Heie Marie Treier ja Sigrid Abiline.

Kunstiajaloo õpiku esimene köide vastab gümnaasiumi riiklikule ainekavale. See algab esiajast ning lõpeb 19. sajandi keskpaiga ehk realistliku kunstiga. Koolitusel tutvustatakse põhimõtteid, millest autorid lähtusid, mõningaid uuendusi võrreldes varasemate õpikutega, juhitakse tähelepanu ristviitamise võimalustele peatükkide vahel, samuti lõimimisele teiste ainetega (ajalugu, matemaatika, füüsika, usundiõpetus, psühholoogia jt) ja teooria peatükkidele.

Üldjoontes on kunstiajaloo õpik kantud kolmest põhimõttest: Tea! Mõtle! Loo!! Õpiku iga peatükk annab uusi teadmisi – see osa on „Tea!“. Neile aga järgneb arutlema ärgitav pildiline ülesanne – „Mõtle!“. „Loo!“ omakorda kuulub eelkõige tulevasse töövihikusse. Koolitusel on hea võimalus vaadata eraldi „Mõtle!“ ülesandeid ning paari neist ka ise läbi proovida.

Koolituse ajakava

  • 11.00–11.15 õpiku üldine tutvustus
  • 11.15–12.00 õpikus käsitletud teemad ja praktilised ülesanded (Heie Marie Treier)
  • 12.00–12.15 kohvipaus
  • 12.15–13.00 õpiku koostamise põhimõtted, kogemused õpetajana ja praktilised ülesanded (Sigrid Abiline)
  • 13.00–13.30 küsimused-vastused, tagasiside

Registreeru koolitusele!

Kõik Mauruse koolitused on tasuta, soovijatele ka koolitustunnistus!

Lisainfo: marili@kirjastusmaurus.ee

 

 

 

Koolitused „Mina ja ühiskond. Gümnaasiumiõpikud „Keel ja ühiskond“ ning „Kirjandus ja ühiskond““ 23. ja 24. oktoobril Tallinnas ja Tartus

23. ja 24. oktoobril kell 12–16 ootab Maurus kõiki gümnaasiumide eesti keele ja kirjanduse õpetajaid paariskoolitustele, kus tutvustame meie kõige värskemaid materjale – eesti keele õpikut „Keel ja ühiskond“ ning kirjandusõpikut „Kirjandus ja ühiskond“. Koolitavad Mauruse eesti keele ja kirjanduse toimetaja Maarja Valk ning autorid Anna Verschik ja Jan Kaus.

„Keel ja ühiskond“, Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja, Reet Igav, Andra Kütt, Helin Kask

Õpikus „Keel ja ühiskond“ on selgitatud keele tähendust ühiskonnas, eesti keele eripära ja allkeelte olemust. Kuna tänapäeva elukeskkond on muutunud üha multikultuursemaks, on vaja senisest veelgi enam mõista mitmekeelsuse tähendust ning keele rolli identiteedi ja maailmatunnetuse kujundajana. Seetõttu on keele struktuuri ja keelemuutuse põhjuseid analüüsitud võrreldes teiste keeltega. Põhiteksti rikastavad huvitavad illustratsioonid, keelenäited ja põnevad servatekstid. Õpikuülesanded on metoodiliselt mitmekesised: leidub nii praktilisi kui ka aktiivõppemeetodeid toetavaid ülesandeid.

„Kirjandus ja ühiskond“, Jan Kaus

Õpiku „Kirjandus ja ühiskond“ eesmärk on mõtestada kirjanduse rolli ühiskonnas ning ühiskonna rolli kirjanduses; vaadelda erinevate ühiskonnavormide seoseid kirjasõnaga. Iga peatükk avab ühe arutlusteema, kutsudes lugejat kaasa mõtlema ja nägema kirjandust kogu tema mitmekesisuses. Õpikus on kokku 25 peatükki. Iga peatüki lõpus on valik essee- või arutlusteemasid, viiteid lisamaterjalidele või ka tekstinäiteid. Nendele toetuvad ka õpikuülesandeid, mida on koostatud nii lugemistekstide kui ka audio- ja audiovisuaalse materjali põhjal (luuletused, proosatekstid, artiklid, raadiosaated, teleintervjuud jne). Mitmeid ülesandeid on võimalik lõimida teiste ainetundidega (võõrkeeled, muusika, ühiskonnaõpetus).

Koolitustel käsitletavad teemad

  • Õpikute koostamise eesmärgid, mõtted, millele õpetamisel tähelepanu pöörata
  • Õpikute struktuur ja ülesehitus; teemad, metoodika
  • Lõimingu võimalused
  • Praktilised ülesanded

Registreeru koolitusele Tallinnas või Tartus.

Kõik Mauruse koolitused on tasuta, soovijatele ka koolitustunnistus!

Lisainfo: marili@kirjastusmaurus.ee

Gümnaasiumi kunstiajaloo esimene kursus ehk „Kunstiajalugu esiajast realismini“

 

Õpiku autorite eesmärk oli koostada jutustavas laadis tekstipõhine õppematerjal (lisaks muidugi illustratsioonid) selges, lihtsas ja korrektses eesti keeles. Õpiku kõrval võib õpetaja loomulikult kasutada kõikvõimalikke veebipõhiseid õppevahendeid. Õpik ei asenda, vaid täiendab neid, andes kunstiajaloost süsteemse üldpildi.

Eesmärk oli näidata, et kunstiteos on alati seotud oma loomise aja ja kohaga, ühiskondlik-poliitiliste, religioossete ning filosoofiliste taustsüsteemidega. Teadlikult on rõhutatud kristlikku temaatikat kui euroopaliku tsivilisatsiooni üht alustala. Piiblilugu, tegevusi ja sündmusi ei õpetata üheski teises aines, need võivad küll juhuslikult kõne alla tulla näiteks ajalootunnis, aga süsteemne käsitlus puudub. Ilma kristluse põhitõdesid tundmata on aga õpilasel võimatu mõista, mida ja miks hinnatakse varasemas kunstiajaloos ja kuidas mõistis kunsti tol ajal elanud inimene. Õpik ei taha kristlikku maailmavaadet peale suruda, vaid käsitleda usuteemat erapooletult, kultuuriloolisest seisukohast.

Autorite kindel taotlus oli – see on ka erinevus varasematest õpikutest – et iga illustratsiooni kohta, mis õpikus toodud, oleks lisaks põhiinfole (nimetus, autor, aeg) ka teavet, miks see ehitis/maal on oluline, mida seal lähemalt vaadata (nii sisu kui kunstiline külg), millist rolli on see teos mänginud omal ajal või hiljem jne. Igal kunstiteosel on muidugi erinevad aspektid, mida rõhutada. Teadlikult on loobutud pikkadest nimekirjadest kunstnike teistest tähtsatest töödest, kui neist õpikus rohkem juttu ei ole.

Põhimõte on ka, et iga kunstiteose asukoht oleks kirjas (muuseum). Et õpilasel tekiks tunne, et see pole abstraktne näide, vaid konkreetne töö konkreetses kohas, mida ka temal on võimalik vaatama minna.
Õpikus toodud materjal integreerub mitme teise õppeainega – eeskätt ajalooga, aga ka ühiskonnaõpetuse, kirjanduse ja muusikaajalooga, samuti valikainetega nagu filosoofia ajalugu, religioonilugu, kultuurilugu jt. Kuna üks autoritest on ühtlasi ka ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, on jälgitud, et näiteks ajaloo kronoloogia (nt Vana-Kreeka, Vana-Rooma, Mesopotaamia jt) langeks kokku kasutusel olevates ajalooõpikutes esitatuga. Ajaloolist tausta avades on püütud rõhutada neid olulisi momente, mida õpitakse ka ajaloo aines – et aidata õpilastel luua seoseid ja terviklikku ajalookäsitlust.

Iga peatüki järel on mõned üldistavad ja materjali kokku võtvad küsimused, et aidata õpilastel fokusseerida tähelepanu kõige olulisemale ja olla abiks kordamisel.

Teadlikult on pööratud suurt tähelepanu Eesti kunstile. Kui kool ei õpeta Eesti lapsi Eesti kunsti tundma ja väärtustama, ei tee seda ka keegi teine.

Õpikus toodud kunstiajaloo käsitlus on Euroopa-keskne ja esindab pigem traditsioonilist lähenemist, ja seda täiesti taotluslikult. Maailm avardub ja globaliseerub, kuid kõikide positiivsete külgede juures toob see kaasa ka kultuurilise identiteedi nõrgenemise ja teadlikkuse vähenemise oma kultuurist ja ajaloolistest juurtest. Õpiku autorid on seisukohal, et meie kooli ülesanne on tänases multikultuurilises maailmas, tohutus infotulvas ja valikuvõimaluste paljususes säilitada ja kindlustada euroopalikku kultuurilist identiteeti ja väärtusruumi. Eriti oluline on hoida oma kultuuri väikerahvastel, nagu eestlased seda on.

 

AUTORITEST

Heie Treier on kunstiajaloolane, kellel on kunstiteaduse doktorikraad Eesti kunstiakadeemiast. Heie töötab Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis. Ta peab oluliseks kunsti vahendamist erinevatele sihtgruppidele – Heie tegutseb ka kunstikriitikuna ning on välja andnud erialast ajakirja.

Sigrid Abiline on pikaajalise töökogemusega ajaloo-, ühiskonnaõpetuse ja kunstiajaloo õpetaja. Sigridil on kunstiteaduse magistrikraad Eesti kunstiakadeemiast ning ta on töötanud erinevat tüüpi koolides. Praegu töötab Sigrid õpetajana Tallinna täiskasvanute gümnaasiumis.

Keeleteaduse õpik „Keel ja ühiskond“

Mis põhjustel keel muutub? Kas muutused keeles on ohtlikud või loomulikud? Miks on internetikeskkonnas keelekäitumine hoopis teistsugune kui ametlikus kirjalikus suhtluses? Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastused Anna Verschiku jt koostatud keeleteaduse õpik „Keel ja ühiskond“ (2017), mis on põhjalik ja kompaktne ülevaade keele olemusse ning toimimisse. See selgitab keeleteaduse erinevaid tahke, aga tuletab ühtlasi õpilasele üksikasjalikult meelde eesti keele struktuuri võrdluses teiste keeltega. Õpik on teoreetilist laadi, aga iga peatüki lõpus on ka ülesanded, mis aitavad omandatud materjali kinnistada, teha materjaliga iseseisvat tööd ja samuti leidub rühmatöid, mille käigus saavad õpilased keeleteaduse teemade üle arutleda.

Selle õpiku lisaväärtus on huvitavad servatekstid ja viiteid lisamaterjalidele, millega õpilane võib huvi korral tutvuda. Nii on ka õpetajal rohkem materjali, mille vahel valida – ta ei pea jääma kindalt õpiku struktuuri juurde kinni, vaid saab ise valida, mida, millal ja kuidas õpetada. Servatekstide hulgas on lõbusaid ja huvitavaid keeleteaduslikke teabekilde nt ajaloo kohta, aga ka keeleteadlasi jt tutvustavad tekste.

Õpik ei tutvusta ainult eesti keelt ja kultuuri. „Keele ja ühiskonna“ teeb veelgi erilisemaks see, et õpikus on kirjeldatud eri teemasid mitmete keelte ja kultuuride kaudu. Näiteid tuuakse paljude keelte ja ühiskondade kohta, ühendades ning võrreldes neid eesti keele ja kultuuri, ühiskonnaga. Ei ole piirdutud ainult kohustusliku mitmekultuurilisuse ja keelsuse peatükkidega, vaid maailma rahvaste keelte ja ühiskondade mitmekülgsus läbib õpikut tervikuna. Nii õpib õpilane ka teisi kultuure ja keeli tundma ning oskab leida nende vahel seoseid.

„Keeles ja ühiskonnas“ lähenetakse teemadele hinnanguteta. Õpilasele selgitatakse näiteks, mis vahe on ametlikul ja mitteametlikul tekstil: kus sobib kirjutada suurtähtede ja kirjavahemärkideta (Facebookis), aga kus kindlasti ei tohiks (ametlikus kirjakeelses tekstis). Samuti on õpikus näidatud, et keelemuutus on loomulik protsess: keelemuutuste taga on keelekasutajate endi teadlikud valikud.

Õpiku autorid on Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja, Reet Igav, Andra Kütt ja Helin Kask.

Mauruse e-õpiku “Praktiline eesti keel” näidistunniga koolitus 10. mail Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuses

10. mail korraldab Maurus Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuses koolituse, mille viivad läbi õpiku sisutoimetaja Maarja Valk ja digitoimetaja Marili Pärtel. 

Koolituse esimese osa moodustab näidistund teemal “Avalik esinemine”, mille viib läbi toimetaja Marili Pärtel ja kus osalevad Nõo Reaalgümnaasiumi 11. klassi õpilased. Koolituse teises pooles tutvustab sisutoimetaja Maarja VPEK_807x538_260417alk õpiku saamislugu ja autoreid ning üheskoos reflekteeritakse õpiku kasutusvõimaluste üle koolikontekstis.

2017. aastal valmib Maurusel „Praktilise eesti keele“ kolm kursust ühtses e-õppekeskkonnas, hetkel on üleval kahe esimese kursuse materjal. E-õpikul on mitmeid eeliseid paberõpiku ees – kuna eesti keele kasutamise praktilised reeglid on pidevas muutumises, on hea kasutada materjali, mida on võimalik pidevalt uuendada, uusi materjale lisada, täiendada ja parandada. Samuti on digiõpikut võimalik kasutajate tagasiside põhjal arendada ja paremaks muuta. „Praktiline eesti keel“ on oma olemuselt ja eesmärkidelt 21. sajandi õpik, mis suunab õpilasi iseseisvusele, näitab, kust vajalikku materjali leida, soodustab kriitilist mõtlemist ja õpetab suures infotulvas hakkama saama.

Koolituse eesmärk on õpikut tutvustada ja selle kasutusvõimalusi praktiliselt demostreerida. Näitame, et vastavalt olemasolevatele tehnilistele võimalustele on ka e-õpikul erinevaid kasutusvõimalusi ning julgustame õpetajaid e-materjalidega katsetama. See on jõukohane kõigile!

Koolituse kava:

13.15–13.30 Kogunemine

13.30–14.15 Näidistund (Marili Pärtel)

14.15–14.30 Paus

14.30– 14.50 „Praktilise eesti keele“ saamislugu ja autorid (Maarja Valk)

14.50–15.45 Refleksioon rühmades (Marili Pärtel, Maarja Valk):

  • Kuidas mina saaksin „Praktilist eesti keelt“ oma õpilastega kasutada?
  • Mis võib mind takistada võtmast kasutusele „Praktilist eesti keelt“?
  • Mis on e-õpiku eelised võrreldes paberõpikuga?
  • Mis on e-õpiku puudused võrreldes paberõpikuga?
  • Millist abi on õpetajal vaja, et e-õpikule üle minna?

15.45–16.00 Tagasiside, küsimused, kokkuvõte

Autoritest:

Karin Kaljumägi on Tartu Ülikooli eesti keele assistent ja lektor ning õpetab lisaks eesti keelele ka akadeemilist väljendusoskust. Karin on praktilise eesti keele esimese kursuse põhiautor.

Tiina Alekõrs on Tartu Ülikooli eesti keele eriala doktorant ning tema uurimisvaldkonnad on tekstianalüüs, ajakirjanduskeel, stilistika ja sõnavara. Ta on keeletoimetaja, tõlkija, keelehooldekeskuse täienduskoolituste lektor ning Emakeele Seltsi ja Eesti Keeletoimetajate Liidu liige.

Maarja Valk on Mauruse eesti keele ja kirjanduse toimetaja. Ta on töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana ja keeletoimetajana. Eesti Keeletoimetajate Liidu liige.

Andra Siibak (PhD, meedia ja kommunikatsioon) on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute professor, meedia ja kommunikatsiooni doktoriprogrammi programmijuht ning Tartu Ülikool Infoühiskonna Keskuse juht.

Maria Murumaa-Mengel on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsiaalmeedia lektor. Eelnevalt on ta töötanud kaheksa aastat meediaõpetuse õpetajana gümnaasiumides ning on Eesti Meediakoolitajate Liidu juhatuse liige. Maria on praktilise eesti keele teise kursuse üks autoreid.

Maike-Liis Piirits on lõpetanud Tartu Ülikoolis magistriõppe, osalenud projektis „Võro ja Setu keele korpus“ ning tema uurimisteemad on võru keel ja sotsiolingvistika. Maike-Liis on praktilise eesti keele lisamaterjalide üks autoritest.

Külli Park on lõpetanud Tartu Ülikoolis magistriõppe, kus tema uurimisteema oli vanem eesti kirjakeel. Ta on praktilise eesti keele lisamaterjalide üks autoreid.

Inger Pürjema on lõpetanud Tartu Ülikoolis magistriõppe ja uurinud õigekirjaprobleeme riigieksamikirjandites. Inger on Eesti Keeletoimetajate Liidu liige ning praktilise eesti keele lisamaterjalide üks autoritest.

Liina Lepsalu on lõpetanud Tartu Ülikoolis magistriõppe ning töötab vabakutselise keeletoimetajana ning on ühtlasi Eesti Keeletoimetajate Liidu liige. Liina on praktilise eesti keele lisamaterjalide üks autoreid.

________________________________________

Üritus on tasuta ja toimub Tartu Haridusuuenduskeskuses aadressil Lossi 38.

Palume oma osalemisest anda teada hiljemalt 8. maiks e-posti aadressile triinu@kirjastusmaurus.ee

 

Kohtumiseni!

Teie kirjastus Maurus

 

Jan Kausi “20. sajandi kirjandus” on valmis!

Meil on rõõm teada anda, et esimene Jan Kausi kirjandusõpikutest, “20. sajandi kirjandus” on valmis!

Eessõnas õpiku kasutajale on kirjas:

Käesoleva õpiku metoodiline lähenemine on väga lihtne, tõukudes seisukohast, et kirjanduse keskmes on lugu. Kirjandus pole mingi imeasi, vaid üks inimlik viis oma olemasolu kirjeldada ja seda endale jutustada. Loomulikult on kirjanduse mõtestamisel oluline teada ka ajaloolist tausta, kirjanduslugu, ja siinnegi raamat püüab – nagu õpikule kohane – heita pilku kirjandusloo ühele äärmiselt kirevale ja huvitavale lõigule. Kuid mitte ainult. 

“20. sajandi kirjanduse” õpiku üks eesmärke on suunata õpilast ise mõtlema ja ise avastama. 

Õpiku näidisleheküljed leiate SIIT

Head avastamist!

Teie kirjastus Maurus

6. klassi ajaloo õpiku ja töövihiku I osa on valmis!

Meil on hea meel teatada, et trükivärsked 6. klassi ajaloo õppematerjalid on kohal!

Ajaloo õpik 6. klassile

KIVIAJAST VANAAJANI  I osa   (autor Sirje Pallo)  

ja õpikut  toetav TÖÖVIHIK  (autor Katrin Martsik)   

Mauruse uued 6. klassi ajaloo õppematerjalid on üles ehitatud kronoloogilis-temaatilisel printsiibil ning nii liigutakse esiajast vanaaega. Koostajate eesmärk oli luua õppematerjal, mis võimaldaks õpetajal oma äranägemise järgi teostada diferentseeritud õpet. Materjale ja ülesandeid on rohkem ning nende seast saab teha valikuid. On oluline, et 6. klassis arendataks õpilaste arutlusoskust ning neil tekiks huvi kaasa mõelda – et õpilased oskaksid luua silda minevikusündmuste ja tänapäeva vahel.

Õpik on kirjutatud eakohaselt ning arvestatud on sellega, et mõisted, illustratsioonid ja teised sisuosad oleksid varustatud piisavate selgitustega. Näiteks ei pruugi tänapäeva laps teada, mis on ader ja mida sellega teha saab. Õpikus esitatavaid huvitavaid fakte ajaloost ja inimeste eluolust kinnistatakse ning analüüsitakse metoodiliselt mitmekülgsete ülesannete abil.  On nii avatud vastusega küsimusi kui ka selliseid, mis suunavad väljastpoolt lisamaterjale otsima. Küsimuste ja ülesannete  paigutamine väiksemate tekstikorpuste alla aitab õpitut paremini ja kiiremini kinnistada.

Oluline on ka seoste loomine teiste õppeainete ja varemõpituga. Esiaja, Mesopotaamia ning Vana-Egiptuse ajaloo ja kultuuriga tutvumine aitab näiteks tekitada või suurendab huvi nii ajaloo kui ka matemaatika ja teiste teaduste vastu.

Vaata lähemalt:

Õpiku näidispeatükid 

Töövihiku näidispeatükid

Gümnaasiumi keemia õpik “Anorgaanilised ained” valmis

Täna jõudis toimetusse trükivärske gümnaasiumi keemia õpik “Anorgaanilised ained”, autoriks on Lembi Tamm. 

Õpiku eesmärgiks on anda õpilastele ülevaade metallide ja mittemetallide ning nende ühendite põhiomadustest, seostades neid rakendusvõimalustega tehnoloogias ja igapäevaelus. Palju tähelepanu on pööratud õppematerjali näitlikustamisele ja seoste loomisele, vältides samas ülearust faktilise materjali kokku kuhjamist.

Saadame õpikud koolidesse ja poodidesse lähipäevil. 

Õpiku juurde kuuluv töövihik on trükis ning valmib enne jõule. 

Gümnaasiumi üldajaloo õpiku kordustrükk sai valmis

Parandustega üldajaloo õpik gümnaasiumile kordustrükk sai äsja valmis ning saadaval nii raamatupoodides kui meie veebipoes.

Kogenud õpikuautorite Mart Laari ja Lauri Vahtre poolt kirjutatud uuele õppekavale vastav üldajaloo õpik on terviklik käsitlus maailma ajaloost esiajast kuni 20. sajandi alguseni.

Tutvu õpikuga siin >

E-õpiku “Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile” esimene teema tasuta tutvumiseks

E-õpiku “Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile esimene teema ” Ühiskonna majandamine” on nüüd valmis ja 2014/2015 õppeaastal kõigile huvilistele tasuta kättesaadav. Õppetekstide autoriks on tunnustatud majandusekspert Maris Lauri. Lisaks tekstidele leiate e-õpikust huvitavaid Eesti majanduse teemalisi videoklippe, mille juurde on koostatud erinevaid küsimusi ja ülesandeid. Teema lõpus on testid, mille abil on hea õpitut korrata.

Ülejäänud kolm teemat – Ühiskond ja selle areng; demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus; maailma areng ja maailmapoliitika – valmivad augustiks 2015.

E-õpiku leiate aadressilt www.e-opik/uhiskonnaopetus

Selleks sügiseks ilmusid meie kirjastusel ka paberõpikud – “Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile”, I osa  ja II osa. Nende mahukate õppematerjalidega sai täidetud üks olulisi nišše sotsiaalainete valdkonnas.