E-õpiku kasutamise rõõmude ja murede üle arutlevad “Praktilise eesti keele” koolitusel osalenud õpetajad ja õpilased

10. mail korraldas kirjastus Maurus Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuses e-õpiku „Praktiline eesti keel“ näidistunniga koolituse, kus arutlesime koos õpetajate ja näidistunnis osalenud Nõo Reaalgümnaasiumi 11. klassi õpilastega e-õpiku kasutuselevõtu võlude ja valude üle. Otsisime e-õpiku erinevaid kasutusvõimalusi, nende eeliseid ja puudusi ning püüdsime välja mõelda, missugust abi vajaksid õpetajad selleks, et osata ja julgeda rohkem digimaterjale kasutada. Sellised olid õpetajate ja õpilaste arvamused.

Kuidas e-õpikut koolis kasutada?

Kõige mugavam on kasutada kooli tahvelarvuteid. Sel juhul saab õpilane tunnis õpetaja juhiste järgi materjale lugeda ja otsida ning erinevaid ülesandeid lahendada. Kuid see pole sugugi ainus võimalus ning seda ei pea tegema igas tunnis. Õpetaja võib kombineerida traditsioonilisi loenguid või praktilisi harjutusi e-õpiku tundidega, mis võivad toimuda näiteks arvutiklassis, e-õpikut võib kasutada õpitu kinnistamiseks kodus, õpilased võivad kasutada oma isiklikke seadmeid – e-õpikud toimivad hästi ka nutitelefonis. E-õpikust on kasu ka siis, kui õpetaja seal leiduvaid materjale lihtsalt projektori abil klassile näitab ning kasutab seda kui lisamaterjalide panka.

Mis on e-õpiku eelised võrreldes paberõpikuga?

E-õpikut on võimalik pidevalt muuta ja kaasajastada, seega on see eriti sobiv näiteks meediaõpetuse, infootsingu ja keeleabi allikate käsitlemisel. Mauruse digimaterjalide korrashoiu eest vastutab digitoimetaja, kes jälgib, et materjal oleks ajakohane. Tänu e-õpikutele on õpilase koolikott kergem ning kulub vähem paberit. Õpilasel on ligipääs kogu gümnaasiumi materjalile pidevalt käeulatuses, ta saab seal kerge vaevaga (ctrl+F) liikuda ja vajalikku infot leida. Samuti saab ta oma teadmisi testide abil kohe kontrollida, erinevate linkide abil seoseid luua ja lisamaterjali otsida. Paljude noorte jaoks on liikuval ekraanil kuvatud materjal ka põnevam ja motiveerib õppima. Pikemas perspektiivis on digiõpikud koolile oluliselt odavamad kui paberõpikud.

Mis on e-õpiku puudused? Mis võib selle kasutuselevõttu takistada?

Kindlasti ei tähenda digimaterjalide kasutuselevõtt paberraamatute kadumist. Noored tõid välja, et suur osa nende ajast kulub niikuinii nutiseadmetes ja on väga tore, kui koolitunnis kasutatakse muid vahendeid. E-õpik võimaldab kergemini spikerdada, samuti on nutiseadme abil võimalik leida palju erinevaid ajaveetmisvõimalusi, mis võivad õppimist segada. Õpetajal on keeruline saada ülevaadet, kas õpilased tõesti alati ja ainult õppimisega tegelevad. Esialgu on seadmete soetamine koolile kulukas, need rikuvad silmi ning võivad puruneda. Digiõpikute kasutuselevõttu võivad lisaks tehnoloogia puudumisele takistada vähesed oskused, e-õpikute vilets tehniline tase ning ennekõike hirm ja e-õppe traditsiooni puudumine. Õpetajad on tihti tööga ülekoormatud ja uute vahendite tundmaõppimine on väga energiakulukas.

Millist abi on õpetajal vaja, et alustada e-õpiku kasutamist?

Kindlasti sõltub see konkreetsest õpetajast ja tema senistest kogemustest. Detailne juhendmaterjal ja n-ö õpetajaraamat on kindlasti suureks abiks, samuti (näidistunniga) koolitused ja IT-õpetaja abi. Kõige rohkem on õpetajatel abi õpilastest – nende entusiasm motiveerib õpetajat uusi vahendeid katsetama ja nad saavad õpetajat klassiruumis tehnikaga aidata. Digimaterjal peab olema ülesehituselt lihtne ja kasutajasõbralik ning olema ilma tehniliste probleemideta pidevalt kättesaadav.

***

Kirjastus Maurus on väga tänulik koolitusel osalejatele – saadud tagasiside on hindamatu! Sarnaseid näidistunniga koolitusi on uuel õppeaastal plaanis teisigi, samuti avaldame õige pea ka näidistunni videomaterjali. E-õpik “Praktiline eesti keel” asub siin, loe ka õpiku tutvustust.

Mauruse lahtiste uste päev 22. märts Tallinnas Mauruse ruumides

Lahtised-uksed-tunnuspiltOotame õpetajaid, koolide raamatukoguhoidjaid ja kõiki teisi, kes tegelevad õppekirjanduse komplekteerimisega, kirjastuse Maurus lahtiste uste päevale 22. märtsil kell 10–18. 

Lahtiste uste päeval on võimalik tutvuda Mauruse õpikute, töövihikute ja -raamatutega, aga ka rääkida Mauruse toimetajate ja teiste töötajatega. Ühtlasi on võimalik soetada soodsalt õppematerjalide näidiseksemplare. Olemas on ka valik Menu kirjastuse teoseid.

Mauruse uksed on avatud kogu päeva jooksul – astu läbi just endale sobival ajal. Kell 11–15 on kohal ka toimetajad Maarja Valk (eesti keel ja kirjandus), Kätlin Vainola (alglassid), Heli Prii (algklassid), Triin Pukk (sotsiaalained) ja Regina Reinup (matemaatika).

________________________________________

Üritus on tasuta ja toimub kirjastus Maurus ruumides Tallinnas aadressil Tartu mnt 74, IV korrus.
Lisainfo turundus- ja müügijuhilt Triinu Raskilt: triinu@kirjastusmaurus.ee või 5106479.
 
Kohtumiseni!
Teie kirjastus Maurus

Jan Kausi “20. sajandi kirjandus” on valmis!

Meil on rõõm teada anda, et esimene Jan Kausi kirjandusõpikutest, “20. sajandi kirjandus” on valmis!

Eessõnas õpiku kasutajale on kirjas:

Käesoleva õpiku metoodiline lähenemine on väga lihtne, tõukudes seisukohast, et kirjanduse keskmes on lugu. Kirjandus pole mingi imeasi, vaid üks inimlik viis oma olemasolu kirjeldada ja seda endale jutustada. Loomulikult on kirjanduse mõtestamisel oluline teada ka ajaloolist tausta, kirjanduslugu, ja siinnegi raamat püüab – nagu õpikule kohane – heita pilku kirjandusloo ühele äärmiselt kirevale ja huvitavale lõigule. Kuid mitte ainult. 

“20. sajandi kirjanduse” õpiku üks eesmärke on suunata õpilast ise mõtlema ja ise avastama. 

Õpiku näidisleheküljed leiate SIIT

Head avastamist!

Teie kirjastus Maurus

Lauamängude loomise võistlus I kooliastmele

Lotte aabitsa edukalt kulgenud pilootaasta hakkab läbi saama ja aabitsa ilmumiseni on jäänud vähem kui kuu. Pilootprojektist osa võtnud õpetajad on koos autoritega teinud ära suure ja tänuväärse töö aabitsa kujunemisel selliseks nagu ta varsti kõigi soovijate kätte jõuab. 

Lotte ja tema kaaslaste fantaasiarikas maailm on väga inspireeriv. Et see inspiratsioon käegakatsutavaks muuta, kuulutame välja lauamängude loomise võistluseVõistluse eesmärk on leida uusi huvitavaid võimalusi tähtede omandamiseks ja just sellest lauamängust võib saada laste lemmikõppevahend eesti keele tunnis. 

Võistlusest saavad osa võtta kõik I kooliastme klassid ja mängude loomisel võib Lotte maailmas hullata nii nagu fantaasia lubab. Kes veel ei tea, siis Lotte maailmas tegutsevad väga erinevad, kuid üksteist austavad ja hoidvad ning ühiseid väärtusi jagavad elanikud. Lisaks üllatusi täis keskkonnale ühendab neid ka loovus, optimism, huumorimeel ja aktiivne eluhoiak. 

Kõige lahedama ja põnevama mängu loojad sõidavad klassiga Lottemaale ning eriti nutikate lahenduste pakkujaid ootavad eriauhinnad. Lauamängude hindajate seas on ka Lotte loojad Janno Põldma ja Heiki Ernits.  

Tööde saatmise tähtaeg on 8.mai 2015

Juhendi PDF faili saad alla laadida siit

Lotte_Kutse_Lauamangule_R2a-0415pr (1)

 

 

 

Uued Jan Kausi kirjandusõpikud

Maurusel on suur rõõm teatada, et peagi ilmub trükist Jan Kausi õpikute komplekt „20. sajandi kirjandus” ja „Uuem kirjandus“. Kuigi tegemist on kahele eri kursusele mõeldud õpikuga ja sellisena on need ka kasutatavad, võib neid käsitleda kui kirjandusõpiku I ja II osa.

Mõlemad õpikud koosnevad 40st peatükist, mille puhul autor rõhutab, et nende sisu ei ole mõeldud päheõppimiseks, vaid kaasamõtlemiseks. Materjali kokkupanemisel on arvestatud sellega, et õpetaja võib teha teemades oma valikuid, arvestades oma isiklikke või ka klassi eelistusi; kõiki teemasid 35tunnisel kursusel suure tõenäosusega läbi võtta ei jõua.

Oma raamatus tutvustab autor 20. ja 21. sajandi kirjanikke, kelle panust kirjanduslukku tasub kõigiti hinnata. Jan Kaus avab kirjanike, aga mõneti ka terve ajastu kirjanduslikke taotlusi eeskätt kirjandusteoste kaudu. Kirjandus ei pea olema kuiv faktide kogum, vaid see võib olla kirev maailm, kus tähendusi loovad kõik lugejad. Iga peatüki lõpus on arvukalt ülesandeid, mis suunavad õpilast ise materjali koguma, läbi töötama ja mõtestama. Nii õpetaja kui ka õpilase töö hõlbustamiseks on arvukalt viiteid lisamaterjalidele, mõned neist avanevad õpikus oleva ruutkoodi kaudu, ülejäänud viidete lingid leiab tulevikus Mauruse veebilehelt. Mõlema õpiku lisas on lähilugemiseks mõeldud tekstid ja mõistete register; peale selle ühendab kaht õpikut ajajoon, mis annab ülevaate kirjanduses toimunust 20. sajandi algusest kuni 2014. aastani.

Õpiku ülesanded on koostanud Elva gümnaasiumi kirjandusõpetaja Lea Tooming.

Intervjuu Jan Kausiga

Millised eesmärgid seadsid endale õpikute kirjutamisel? Mis oli just see, mida soovisid edasi anda?

Olen alati tajunud kirjandust elu otsese osalisena. Hea kirjandus on mind suunanud ja mõjutanud samamoodi nagu mu elus olulised inimesed. Ma ei tea, kas saab öelda, et „kirjandus on muutnud mind paremaks inimeseks”, see kõlab tsipa ülespuhutult, aga midagi sarnast tunnen ma küll. Mäletan, kuidas näiteks pärast George Orwelli romaani „1984” lugemist sain täie selgusega aru, kuivõrd habras on see inimese nähtamatu tuum, mida me hingeks hüüame, kui hirmutavalt kerge on inimesele pöördumatult haiget teha.

Muide, Ingmar Bergmani „Stseenides ühest abielust“ on väga täpne mõte – inimesed kipuvad olema emotsionaalselt kirjaoskamatud. Tundubki, et emotsionaalse kirjaoskuse omandamine kestab kogu elu ning head raamatud aitavad meil seda paremini teha – ennast pisut täpsemalt väljendada, enda tundeid ja mõtteid vähemate kadudega sõnastada ning teiste inimeste mõtetest paremini aru saada, erinevustega leppida, mõistmatut tunnistada ning ehk isegi tunnustada.

Mida head või toredat võiks mõlema õpiku puhul Sinu arvates esile tuua?

Autoril on raske ennast kiita, pigem kipun nägema puudusi, neljakümnest peatükist jääb väheks, et haarata mingi kindla ajavahemiku kirjanduse kogu küllust. Aga ma arvan, et kuna mind huvitab iga kirjandusteose ajatu osa – need mõtted või ideed, mis on piisavalt üldinimlikud, et nad igal ajastul pinnal ja hinges püsiksid –, siis otsisingi õpikute kaudu võimalusi, kuidas saaks kirjandusteose konteksti, ülesehituse jms taustal rääkida tema tähendusest, ning just võimalikust tähendusest iga lugeja elus, olgu see lugeja siis õpilane, lapsevanem või õpetaja.

Mida võiks õpikust leida või avastada õpetaja? Mida võiks enda jaoks leida õpilane?

Mulle on kirjanduse kaanonist olulisem selle mitmehäälsus. Kirjandus koosneb eri häältest, erinevatest vaatepunktidest. Kirjandus pole lõpliku tõe maailm, tõde kipub elu lihtsustama, tegelikkus on alati palju keerulisem kui meie kujutlused tegelikkusest. Kirjandus oma parimal kujul püüab meile seda näidata ja meelde tuletada. Me kõik võiksime kirjandusest avastada ja leida teatud ettevaatlikkust – et olla oma hinnangutes vähem järsud ja jäigad, et suhtuda ideedesse ja tõdedesse kirglikult, aga mitte surmtõsiselt.

„20. sajandi kirjanduse” sissejuhatuses oled toonud välja, et „teosed on seosed”. Mida see moto võiks tähendada Sinu õpikute kontekstis?

Kirjandus pole mitte ainult autor ja tema teosed, vaid ka need lugematud hetked, mil lugejate pilgud autori teksti haaravad. Lugemine on ju eriliselt põnev loomingu vorm: lugeja pilk libiseb üle teksti, talle tundub, et autor kõneleb temaga, aga tegelikult kõneleb lugeja ise, kasutades autori häält. Autori ja lugeja hääled segunevad, polegi oluline, kust algab üks ja lõpeb teine. Autor annab lugejale võimaluse leida tekstist endale kõige olulisem. Mis tähendab, et teose olemus avaneb alles lugeja ja autoriteksti vahelises seoses. Seega koosneb raamat kõikidest tema lugemistest, iga raamat on seoste kirju kogum.

Miks tasub häid raamatuid lugeda?

Kirjandus pole muud kui üks lugude jagamise vorm. Kuna ükski inimene ei saa elada ilma lugudeta – reeglina läheb tal vaja kas või ühtainsat lugu, omaenda elulugu (isegi ütlus „mu elul pole mingit mõtet” võib väga hästi sobida põneva loo pealkirjaks) –, siis heades raamatutes on sageli sees need nüansid ja elemendid, mis kõiki elulugusid ühendavad ja samas erinevaks muudavad. Häid raamatuid tasub lugeda, et oma lugu paremini ära tunda ning et see paremini teiste lugudega seostuks, et inimene ei peaks massi sulanduma ega üksindusse kapselduma.

Lisamaterjalide keskkond avatud

Avasime Lotte õppekomplekti toetava lisamaterjalide keskkonna. See aitab muuta tunnid põnevamaks ja tulemuslikumaks. Koondame ühte kohta näidistöökavad, kuulamisülesanded, õigete vastustega täidetud töövihikute ja –raamatute leheküljed, lisalehed tublimatele lugejatele ja arvutajatele, Heiki Ernitsa imelised illustratsioonid jutustamisülesanneteks ja värvimiseks ning palju muud.

See saab olema pidevalt arenev keskkond, mida täiendame vastavalt kasutajate tagasisidele ja ettepanekutele ning miks ka mitte meile saadetud materjalidega, mida soovitakse kolleegidega jagada. Kõik see saab olema lihtsalt, mugavalt ja ilma igasuguse lisatasuta kättesaadav ühest kohast. Hetkel on see veel arenemisjärgus, aga saate juba aimu ning tutvuda aadressil www.kirjastusmaurus.ee/lotte

E-õpiku “Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile” esimene teema tasuta tutvumiseks

E-õpiku “Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile esimene teema ” Ühiskonna majandamine” on nüüd valmis ja 2014/2015 õppeaastal kõigile huvilistele tasuta kättesaadav. Õppetekstide autoriks on tunnustatud majandusekspert Maris Lauri. Lisaks tekstidele leiate e-õpikust huvitavaid Eesti majanduse teemalisi videoklippe, mille juurde on koostatud erinevaid küsimusi ja ülesandeid. Teema lõpus on testid, mille abil on hea õpitut korrata.

Ülejäänud kolm teemat – Ühiskond ja selle areng; demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus; maailma areng ja maailmapoliitika – valmivad augustiks 2015.

E-õpiku leiate aadressilt www.e-opik/uhiskonnaopetus

Selleks sügiseks ilmusid meie kirjastusel ka paberõpikud – “Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile”, I osa  ja II osa. Nende mahukate õppematerjalidega sai täidetud üks olulisi nišše sotsiaalainete valdkonnas.

Matemaatika tööraamatud gümnaasiumile

Matemaatika ülesannete lahendamise vilumus tekib ainult harjutades. Maurusel on valmimas selleks kaks head abivahendit – uued ja põhjalikud kordamisraamatud tunnustatud autorilt Allar Veelmaalt: „Matemaatika tööraamat gümnaasiumi lõpetajale” I osa ja II osa. Teosed ilmuvad juba alanud õppeaasta esimeses pooles, vastavalt oktoobris ja detsembris.

Tööraamatud on koostatud silmas pidades riikliku õppekava laia matemaatika kursuste nimistut, aga sobivad igati ka kitsast matemaatikat läbinutele.

Iga teema alguses on välja toodud vajalikud valemid ning hulgaliselt erinevaid näidisülesannete lahendusi. Raamatus on juttu ülesannete lahenduse vormistamise nõuetest, taskuarvuti mõistlikust kasutamisest ning ka sellest, kuidas ülesannete lahendusi personaalarvuti abil kontrollida. Tööraamatu lõpus on mitmed näidiseksami variandid.

Alustasime uut kooliaastat Lotte aabitsaga

Esmaspäeval, 1. septembril jagati pilootprojektina kaheksas Eestimaa koolis esimesse klassi astujatele uhiuued Lotte aabitsad.

Lotte aabits on üks osa ettevalmistamisel olevast esimese klassi õppekomplektist, mis rõhutab loova, mitmekülgse ja eri rollides toimetuleva isiksuse arengut, lõimides emakeelt teiste õppeainetega.

„Olen kindel, et pilootaasta läheb hästi ning selle põhjal teeme õppekomplekti veel põnevamaks ja sisukamaks. Juba 2015. õppeaastast on ka ülejäänud esimese klassi õpilastel võimalik oma kooliteed alustada koos Lottega,“ kinnitab kirjastuse juht Kaarel Oja.

Õppekomplekti autorid on Janno Põldma, Heiki Ernits, Heli Prii ja Loone Ots ning see valmib koostöös Joonisfilmiga. Komplekti kuuluvad aabits, aabitsa töövihik, kirjatehnikavihik, lugemik (õpik teiseks poolaastaks) ja lugemiku töövihik, millele lisanduvad järgmisel aastal matemaatika ja loodusõpetuse tööraamatud. 2014/2015. õppeaastal katsetatakse õppekomplekti 8 koolis ligi 500 õpilasega 20 õpetaja osavõtul. Kaasaegne eesti keele õppekomplekt võetakse koolides täismahus kasutusele 2015. aastal.

Täname pilootprojektis osalevaid koole Kuressaare gümnaasiumit, Tartu kommertsgümnaasiumit, Audentese erakooli, Paide ühisgümnaasiumit, Tallinna tehnikagümnaasiumit, Miina Härma gümnaasiumit, Ülenurme gümnaasiumit, Suure-Jaani kooli Kildu õppekohta ning Albu põhikooli, ning loomulikult kõiki klassiõpetajaid, kes Maurusega selle aasta ette võtsid.

Lotte aabits meedias:

Delfi: Audentese Erakooli õpilased alustasid kooliteed uhiuue Lotte aabitsaga

Kuku Raadio intervjuu Janno Põldmaaga

Meie Maa: Kuressaare gümnaasium võttis kasutusele uue, Lotte aabitsa (tasuline artikkel)

ERR avaaktusest Miina Härma Gümnaasiumis

Audentes_AndresRaudjalg_4144

Foto: Andres Raudjalg