Ideekalendri 24. nädal. Sinu mõtted on lihtsalt seebimullid

Hiljutisel õpetajatekoolitusel jagasid Mauruse 1. klassi autorid mõtteid, mis kogenud õpetajaid ilmselt rivist välja ei löö, aga panevad koolikauge inimese ehk teisi enda ümber rohkem märkama.

Esimene klass on n-ö tasandusklass. Lapsed tulevad erineva lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskustega, erinevatest kodudest ja erinevate harjumustega. Õpetaja üllaim eesmärk on aidata lapsel kasvada harmooniliseks, ise endaga hakkama saavaks ja teistest hoolivaks inimeseks. Arvestada tuleb aga kõigega ja näiteks lugemisraskustega laps ei pruugi olla püsimatu või laisk. Eripedagoog Ingrit Talvist tõi koolitusel välja ühe hiljutise jahmatava uuringutulemuse: 70% õpiraskustest on tingitud tajuhäiretest. Kas kujutate ette, et püüdes lugeda seda teksti, jooksevad tähed oma kohalt ära? Või teie silm lihtsalt ei erista A-d ja E-d, kõrv pikka ja lühikest häälikut?

Mauruse peatoimetaja Mirjam Puumeister kirjutab tänases postituses kohalolekust ja mõttemüraga toimetulekust. Harjutades ennast tähele panema, suudame ka teisi rohkem märgata ja nende eripäradega arvestada.

Tänases videoblogis räägib kauaaegne klassiõpetaja ja Mauruse esimese klassi õppematerjalide autor Heli Prii oma kogemustest laste tähelepanu suunata. Postitusega on kaasas kolm erinevat töölehte I kooliastme õpilastele.

Sinu mõtted on lihtsalt seebimullid

Teksti autor: Mirjam Puumeister

Mis siin rääkida laste keskendumisraskustest, kui keskendumishäired mõjutavad ka meie, täiskasvanute elu. Käitumismustrid ja hoiakud nagu „oi, mul on kogu aeg nii kiire“ võimendavad tihedat mõtteliiklust ja üldist virvarri peas.

Umbes kümme aastat tagasi, kui hakkasin joogas käima, puutusin esmakordselt kokku ka eelhäälestava lõdvestamisega. Pean ütlema, et siiani on vahel enne joogatundi matil seistes meeletult raske vabaneda igapäevamõtetest („mida poest osta“, „kas lapsel on homme lasteaiaks puhas särk selga panna” ja „ahjaa, bensiini peab ka ostma“) ning tulla oma kehasse, hingata siin ja praegu. Kuid olen õppinud, et joogatund, milles olen siin-ja-praegu hetkes, õnnestub kordades paremini ja annab rohkem energiat kui uitama läinud mõtetega tund.

Seega üritan joogatunnis omandatud oskust – olla hetkes kohal ja märgata toimuvat – rakendada ka oma töö- ja igapäevaelus. Mindfulness´i ehk ärksameelsuse lähtekohaks on kontakti loomine praeguse hetkega, lihtsalt selle vastuvõtmine ja aktsepteerimine. Kõige parem on seda praktiseerida, kui olla endaga lahke ja tunda huvi kogemuse vastu. Pole mõtet endaga pahandada, kui hetkes olemine kohe ei õnnestu või mõtete virvarr ei lase olla. Vaatleja printsiipi ei ole esialgu lihtne rakendada, kuid kui järjekindlalt püüda olla ärksameelne ja hetkes kohal, aitab see mingil hetkel näha enda elu n-ö vaatlejana kõrvalt ning liikuda edasi oma teadlikkuse avastamiseni.

Ärksameelsusele, mis tugineb budismi traditsioonidele, ja selle levikule kaasajal on aluse pannud Massachusettsi ülikooli emeriitprofessor Jon Kabat-Zinn (s 1944). Ta õpetas ärksameelsust esmalt oma patsientidele, kes kannatasid erinevate valude käes. Selgus, et valusse teadlikult suhtudes võib seda vähendada või vähemalt talutavaks muuta. Kabat-Zinni patsiendid, kes seda proovisid, tundsid end õnnelikuma ja rahulikumana isegi koos valuga. Ärksameelsust ongi kõige rohkem järgitud USAs, kus selle rakendamist töökohal soosivad paljud suurettevõtted, nagu Google, Apple, Yahoo! jt. Enim kasutatakse ärksameelsuse praktikana mediteerimist, kuid seda saab kasutada ka palju laiemalt ning ei pea keskenduma ainult mediteerimisele.

Positiivsed muutused, mida toob kaasa mediteerimine

Nagu kirjutas Maria eelmisel nädalal oma vaikuseminutite loos (loe lähemalt), siis kahenädalane teadveloleku kursus õpetas talle, et meditatsioon ei ole midagi keerulist ega esoteerilist (ärksameelsuse kõige levinum praktika Eestis ongi vaikuseminutite programm).

Paljud teadusuuringud kinnitavad, et meditatsioon tõepoolest muudab aju töökorraldust, sel näib olevat terve hulk neuroloogilisi mõjusid. Näiteks aitab meditatsioon säästa aju selle vananemisprotsessis, rahustada mina-keskust ning pakkuda leevendust depressiooni ja ärevuse korral. Kuid vaatleme veidi lähemalt, kuidas juba vaid mõnepäevane harjutamine parandab keskendumist ja tähelepanu.
2013. aastal California ülikoolis läbi viidud uurimuses kinnitatakse, et vaid mõned nädalad väldanud meditatsioonikursus parandas koguni 16 protsendipunkti võrra inimeste oskust keskenduda ja oma mälu kasutada. Uuringus vaadeldi ülikooli sisseastujate sooritusvõimet standardse GRE-testi verbaalse põhjendamise osas. Kuna keskendumine mingile objektile, ideele või tegevusele on meditatsiooni üks põhieesmärke, siis ei ole üllatav, et meditatsioon parandab kognitiivseid võimeid nii, et see väljendub ka tööl ja õpinguis.

Ärksameelsuse praktikad klassiruumis

Meditatsioon mõjub arengufaasis lapse ajule samamoodi, kui mitte tugevamaltki. Siingi on tehtud teadusuuringuid, mis kinnitavad, et meditatsioon mõjub positiivselt koolilaste emotsionaalsele ja kognitiivsele võimekusele. Mõned koolid on juba lisanud meditatsiooni igapäevasesse tunniplaani, sest paratamatult puutuvad lapsed kokku nii koolisiseste kui ka -väliste stressiallikatega. Lisaks meditatsioonile võib klassiruumis ärksameelsuse praktikana kasutada ka hingamisharjutusi või lihtsaid venitusharjutusi. Ühes meie varasemas ideekalendri postituses oli juttu kritseldamise positiivsest mõjust (loe lähemalt). Näiteks aitab kritseldamine paremini keskenduda, sest ei lase ajul lülituda puhkerežiimile, hakata unistama, meenutama vms. Käeline tegevus pakub ajule lisastiimulit, mis muudab ka kuulamise efektiivsemaks. Kritseldamist kui ärksameelsuse praktikat saab teadliku meetodina kasutada näiteks kuulates, konspekteerides, mingit tegevust planeerides või lahendusi otsides.

Mõtted on tõesti vahel nagu seebimullid, millega ei peagi alati midagi ette võtma, vaatle lihtsalt nende lendu ja lase neil iseenesest leida oma ots. Märgates, kuidas mõtted rändavad, ja tehes selle kohta järeldusi, on ka lihtsam lastele neid tehnikaid õpetada. Soovitan soojalt tuua vahetevahel oma tähelepanu hingamisele ja panna tähele, kuidas see mõjub meelele ja kehale.

Namaste

Uuri lisaks


Millised on Sinu nipid, kuidas saada õpilased õppetööle keskenduma? Pikaajalise kogemusega klassiõpetaja Heli Prii jagab enda omi: 


 

Liitu ideekalendriga!

Ideekalendri töötuba “Visuaalne mõtlemine ja lihtsustamine kui tõhus tööriist õpetajale” 25. aprillil Tallinnas

Töötuba toimub 25. aprillil kell 12-15 Mauruse Tallinna toimetuses (Tartu mnt 74). Juhendab Kati Orav, loovuskoolitaja ja protsessijuht, lugudega töötamise ja visuaalse juhtimise edendaja Eestis. Loe temast rohkem siit: https://creativitycatcher.com/minust/

Eesmärk: Julgustada osalejaid haarama paber ja pliiats ning teha väiksemaid või suuremaid visuaale, luua tervikprotsesside ülevaadet. Koolituse läbinud teavad, mis on visuaalne lihtsustamine ning oskavad kasutada seda oma töös ja igapäevaelus. Osalejad teavad, et läbi visuaalse lihtsustamise on võimalik:

  • teha oma tööplaane ja julgustada ka õpilasi tegema oma tööplaane visuaalsemalt, et omada selgemat ülevaadet ning motivatsiooni plaani elluviimiseks;
  • oma ideid, projekte ja õppematerjale efektiivsemalt esitleda, läbiviia ning analüüsida;
  • edastada meisterlikult ja visuaalselt olulisi sõnumeid;
  • tõhustada koosolekuid, õppe- ja projektitööd;
  • miks ja kuidas teha ise ning julgustada oma õpilasi tegema visuaalsemaid märkmeid;
  • mitmekesistada nii iseenda kui kollektiivi töökorraldust.

Koolitus on kõigile neile, kellel on vaja:

  • juhtida keerukaid olukordi;
  • teha koostööd eesmärkideni jõudmiseks;
  • hoolitseda ühise arusaamise eest;
  • teha mõjusaid esitlusi ja ettekandeid.

Meetodid: aktiivne kuulamine ja jagamine, joonistamine ning strateegiline mõtlemine

Registreeru töötuppa!

Ideekalendri 8. nädal – õnnelik meeskond on kooslooming

Teksti autor: Kaupo Saue

Kas õnnelik meeskond on võimalik? Kui jaa, siis kuidas?

Pikaaegset meeskonna koostöötreeningute läbiviimise kogemust üldistades näeme, et lisaks paljudele muudele teguritele mängivad suurt rolli kaks meeskonnaliikmete hoiakut: mängija või ohver. Need hoiakud on enamasti teadvustamata suhtumised ellu, mis määravad mõtlemise ja tegutsemise stiili. Õnnelikus meeskonnas on mängijad, kes loovad koos oma paremat homset päeva. Nad teevad oma elu paremaks eesmärke saavutades. Õnnetus meeskonnas on ohvrid, kes hädaldavad koos halva eilse ja tänase üle. Keskendudes vaid halvale, puudustele ja vigadele, kaob viimanegi lootus paremale tulevikule. Nii nagu mõeldakse – nii on ja veelgi enam – saab olema.

Milline meeskonnaliige on MÄNGIJA?

  • Mängija otsib ja leiab võimalusi eesmärkide saavutamiseks isiklikus ja tööelus.
  • Mängija usub, et midagi paremat on võimalik.
  • Mängija näeb arendamisvõimalusi oma meeskonnas ja aitab neid ellu viia.
  • Mängija keskendub võimalustele ja lahendustele.
  • Mängija on kirglik oma meeskonda võidule aitama.
  • Meeskonnamängija annab „sööte“, toetab igati kolleegi edukust.
  • Mängijad treenivad end pidevalt ja kirglikult.
  • Mängija toob endaga kaasa lahendusi ja positiivset meeleolu.

Milline meeskonnaliige on OHVER?

  • Ohver leiab valdavalt vabandusi ja õigustusi, miks midagi ei saa.
  • Ohvrile tundub, et ta kannatab teiste pärast.
  • Ohvrid on kibestunud ja tuleviku suhtes pessimistlikud.
  • Ohvrid on depressiivsed, sest nad ei usu paremasse homsesse.
  • Kuna nad ei usu, et midagi paremat on võimalik, siis nad ka ei tegutse, nad on tegutsemisvõimetud.
  • Ohver omistab vastutuse teistele.
  • Lahendamata probleemides ja ebaedus süüdistab ohver juhti või kaaslasi.
  • Ohver toob endaga kaasa negatiivsust ja mürgisust.

Mida tähendab koosloomine või kooshädaldamine meeskonnas?

KOOSLOOMINE MEESKONNAS

Kooslooming sünnib olemasoleva hea märkamisest, sellelt pinnalt võrsuva energiaga tulevikuvisiooni loomises ja üksteise igakülgses toetamises selle elluviimisel. Mängija hoiak on koosloomise alus. Koosloomine teeb meeskonnaliikmeid õnnelikuks.

  • Märgatakse seda, mis läheb töös hästi ja mida saaks parendada.
  • Märgatakse seda, mis on head meeskonnakaaslastes ja seda, mida nemad saaks teha paremini.
  • Julgustatakse üksteist tegutsema.

Mida on kuulda koosloovas meeskonnas?

„MIDA ME SAAKSIME TEHA, MIS OLEKS LAHENDUS, MIS SINA ARVAD, KELLEL VEEL IDEID ON, VÄGA HEA, HUVITAV, KUIDAS ME SAAKS, MUL ON ÜKS „KIIKSUGA“ MÕTE, JAGAME ÄRA, KES MIDA TEEB…“

Koosloov meeskond treenib ennast pidevalt – analüüsib oma saavutusi ja mänguoskusi. Töötab välja uusi taktikalisi ja strateegilisi plaane. Igal mängijal on individuaalne treeningprogramm. Harjutatakse sujuvat koosmängu. Mängijad tähistavad võite ja kui ei võida, siis analüüsivad, mida teha, et järgmine kord võita. Mängijad valivad kaaslasi. Meeskonnas toimuvad arenduskoosolekud ja ümarlauad. Juhil on treeneri roll. Treener ei tee meeskonnaliikmete eest tööd ära, vaid juhendab neid.

Millised on koosloova meeskonna tulemused?

  • Rõõm ja energia koostegutsemisest ja eesmärkide saavutamisest
  • Uued ideed, paremad tulemused
  • Paindlikkus
  • Pühendumine
  • Teenuste, toodete arendamine
  • Pidev areng

KOOSHÄDALDAMINE MEESKONNAS

Meeskonnaliikmete käitumine:

  • Nähakse seda, mis on halvasti.
  • Keskendutakse puudustele.
  • Paljud probleemid on ja jäävad lahendamata.
  • Lahenduse eest vastutajaks peetakse teist poolt, töötajad peavad selleks juhti, juhid töötajaid.
  • Mõlemad pooled mängivad süüdistamise mängu: „Keegi teine peab end muutma, mitte mina!“

Sõnakasutus sellises meeskonnas:

„EI SAA, POLE VÕIMALIK, SEE NAGUNII EI AITA, MINUST EI SÕLTU JU MIDAGI, KEEGI POLE ÖELNUD MULLE, TEMA ONGI SELLINE, SEE ONGI LAHENDAMATU PROBLEEM, MIDAGI POLE TEHA, TEMA PEAB TEADMA, KUST MINA TEAN, TEMA ASI ON SEDA TEHA…”

Millised on kooshädaldava meeskonna tulemused?

  • Kasvav lootusetus
  • Langev motivatsioon ja energia
  • Passiivsus ja äraootav seisukoht
  • Moondunud tegelikkusetaju – fookus on eranditult puudustel
  • Teist poolt kogetakse süüdlasena, vastasena, luuakse vaenlase kuju
  • Luuakse koos ebaedu
  • Asjad ei liigu edasi, probleemid püsivad
  • Stress, masendus
  • Verbaalne vägivald
  • Negatiivsus, avalik või maskeeritud kujul

22.–26. mai – SOODUSHINDADE NÄDAL KOOLIDELE!

Head sõbrad!

 

Sel nädalal (22.–26. mai) pakume koolidele võimalust järgmiseks õppeaastaks kõiki õppematerjale tellida talviste soodushindadega. 

Koos kevadise soojalainega on Maurusel ilmunud ja ilmumas mitmeid häid ja oodatud materjale: 

 

Teile sobivas vormingus tellimislehe saate täita otse arvutis ja saata meile aadressil tellimine@kirjastusmaurus.ee.

Mauruse tellimisleht – 2017 (kevadine) excel 97-2003
Mauruse tellimisleht – 2017 (kevadine) excel
Mauruse tellimisleht – 2017 (kevadine) open office

Küsimuste korral pöörduge julgesti meie müügijuhi Elo poole:

tellimine@kirjastusmaurus.ee / tel 5919 6117 

 

Ilusat suvesooja maikuud!

Teie kirjastus Maurus

Valminud on videojuhendid e-õpikule “Praktiline eesti keel”!

“Praktiline eesti keel” on Mauruse e-õppekkeskond, kuhu koondub kolme gümnaasiumi eesti keele kursuse materjal! Hetkel on kättesaadav I kursus ja ootame väga õpetajaid keskkonda kasutama, uurima ja tagasisidestama.

E-õpiku kasutuselevõtu lihtsustamiseks oleme loonud kahest videost koosneva juhendi. Esimeses videos teeme samm-sammult läbi kasutajaks registreerumise ja sisse logimise ning tutvume õpiku üldise struktuuriga. Teises videos vaatame õpiku postitustesse sisse ja katsetame keskkonna interaktiivseid võimalusi. Nõu annab kirjastuse Maurus digitoimetaja Marili Pärtel, kelle poole võib tehniliste murede või tagasisidega alati pöörduda. 

Rõõmsat katsetamist!


 

Rõõmsat ja tegusat kooliaastat!

Head sõbrad!

Mauruse suvi on olnud tegus ja kooliaasta alguses saame teid nii mõnegi värske õppematerjaliga rõõmustada. Soovime teile kõigile alanud õppeaastaks uudishimulikku meelt ja avastamisrõõmu! Olgu igas klassis just nii toredad õpilased nagu kirjeldab Contra oma luuletuses (2. klassi lugemik, lk 12):

 

KÕIK ON KÕIGE TARGEMAD

Me klassis õpilased head,

kel tarku mõtteid täis on pead.

Teab mõni palju söömisest

ja mõni palli löömisest

ja mõni kiirelt arvutab

ja mõni kiirelt jalutab

ja mõni hästi maletab 

ja mõni hästi valetab. 

Ei leia klassi paremat

kui see, kus üksmeel valitseb

ja kõik on kõige targemad. 

 

 

 

10. juunil tutvustatakse Haapsalus Mauruse 2. klassi matemaatika tööraamatut

Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži klassiõpetaja erialal lõpeb sel aastal tasemeõpe. 

10. juunil võetakse klassiõpetaja eriala pidulikult kokku. Lõpuürituse raames toimub konverents, kus vilistlased meenutavad oma õpinguaastaid ja õpetajaks kujunemist. Konverentsi teise poole sisustavad erinevad töötoad. 

Kell 15.15 algavas töötoas tutvustavad Mauruse autorid SIRJE PIHT ja MERILY PIHT matemaatika õppimist Jutulinnas. Sirje on Haapsalu kolledži endine õppejõud ja Merily 10. lennu vilistlane. Räägitakse Jutulinna olustikust ja elanikest ning sellest, millised on võimalused lõimingut toetavaks matemaatika õppimiseks. Jutulinna raadio kaudu antakse ülevaade ka augustis valmivast I kooliastme kuulamisülesannete kogumikust. Osalejatele pakutakse lisaks vaatamisele ja kuulamisele võimalust ülesandeid läbi teha.  

Aitäh kolledžile lennutäite suurepäraste õpetajate eest!

 

9.-13. mai – SOODUSHINDADE NÄDAL KOOLIDELE!

Head sõbrad!

 

Käesoleval nädalal (9.-13. mai) pakume koolidele võimalust järgmiseks õppeaastaks kõiki õppematerjale tellida talviste soodushindadega. 

Koos kevadise soojalainega on Maurusel ilmunud mitmeid häid ja oodatud materjale: 

- värske 2. klassi Jutulinna õppekomplekti esimesed pääsukesed: EESTI KEELE ÕPIK, I osa; EESTI KEELE TÖÖVIHIK, I osa; MATEMAATIKA TÖÖRAAMAT, I osa ja INIMESEÕPETUSE TÖÖRAAMAT

- gümnaasiumi kirjanduse valikkursuse õpik DRAAMA JA TEATER

 

Teile sobivas vormingus tellimislehe saate täita otse arvutis ja saata meile aadressil tellimine@kirjastusmaurus.ee.

 Küsimuste korral pöörduge julgesti meie müügijuhi Elo poole:

tellimine@kirjastusmaurus.ee / tel 5919 6117 

 

Ilusat suvesooja maikuud!

Teie kirjastus Maurus

Mauruse autorid Bolognas lasteraamatumessil!

Täna Bolognas alanud maailma suurimal lasteraamatumessil tutvustatakse ligi sadat uuemat eesti lasteraamatut. 

Teiste eesti lastekirjanike seas on messil ka Mauruse autorid KÄTLIN VAINOLA ja ANTI SAAR. 

Kätlin on meie kohe-kohe ilmuva II klassi õppekomplekti tegevuspaiga Jutulinna looja, kõikide materjalide toimetaja ning eesti keele õpikute autor. 

Anti aitab Maurusel kirjutada 4. klassi eesti keele õpikut. 

Edukat messil osalemist!

Gümnaasiumi valikkursuse “Kirjandus ja film” e-õppematerjal on valmis!

Meil on hea meel teada anda, et gümnaasiumi valikkursuse „Kirjandus ja film“ e-õpik on valmis! Õpiku autor on stsenarist ja filmikriitik Greta Varts ning see valmis koostöös Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudiga.

„Kirjandus ja film“ annab põhiteadmised filmi olemusest ja filmi väljendusvahendite eripärast (kaader, montaaž, kompositsioon, helikujundus jms). Kursuse keskmes on soov anda kursuse läbijatele teadmised, kuidas toota rühmatööna audiovisuaalne originaalmaterjal – koostada algusest lõpuni lühifilmi projekt, et see lõpuks ka ellu viia.

Just e-formaadi abil on filmikunsti õppimine väga mitmekesine, sest lisaks teoreetilisele õppetekstile sisaldab e-õpik hulganisti praktilisi ülesandeid ning audiovisuaalset originaal- ja lisamaterjali. Õpikut koostades valmis spetsiaalselt selle tarbeks loodud lühifilm „Elas kord“.

Kuna tegemist on valikkursusega, siis võivad õpetajaid selle õppematerjaliga võrdlemisi vabalt ringi käia. Näiteks võib läbida materjali enda eelistatud järjekorras.

E-ÕPPEMATERJAL SISALDAB:

  • hulgaliselt originaalmaterjali spetsiaalselt kursuse jaoks
  • lühifilmi „Elas kord“
  • intervjuusid Eesti tipptegijatega
  • videosid filmi tegemisest (making of)
  • temaatilisi praktilisi ülesandeid
  • mõistesõnastikku

„Kirjandus ja film“ ning meie teised e-õppematerjalid asuvad keskkonnas eõpik.ee

 

Head uudistamist!

Teie Maurus