“Lotte õppekomplekt paneb õpetajad lastega mängima” Järva Teataja 05.10. 2017

Ilmunud Järva Teatajas 05.10. 2017, autor Anne Põder

Eelmisel reedel Paide Vallitornis kokku saanud algklassiõpetajad said häid mõtteid nüüdisaegse õpikäsituse kohta kirjastuse Maurus välja antud Lotte esimeste klasside õppekomplekti põhjal.

Õppepäevale oli kogunenud üle 20 õpetaja Järvamaalt ja mujalt. Jõgevamaalt Tormast tulnud õpetaja Barbara Laul ütles, et Lotte õppekomplekt on lapsesõbralik ja rõõmus. «Kasutan seda oma töös ja sain õpikute autoritelt häid mõtteid, kuidas lastele tarkusi veelgi põnevamalt ja mängulisemalt edasi anda,» lausus ta.

Laulu meelest ei tohiks kool ja esimeses klassis õpitav lasteaiast kooli tulnud lapsi ära ehmatada. «Lapsepõlv võiks ju koolis veel ikka edasi kesta ja õppimine tunduda toreda lustliku tegevusena,» selgitas ta. «Just sellest seisukohast ongi Lotte õppekomplekt õpetajatele tänuväärne abiline.»

Õppepäeva korraldada aidanud Paide ühisgümnaasiumi klassiõpetaja Heli Prii, kes on ühtlasi Lotte aabitsa kaasautor, ütles, et kogu õppekomplekt soodustab koos tegutsemist ja kogemist, üksteisega arvestamist, rõõmu ja eduelamusi. «Sama sõnavara ja temaatikat kasutades õpib laps terviklikku maailmapilti tajuma,» sõnas ta.

Lotte õppekomplekti teeb eriliseks seegi, et õppimist toetavad rollimängud, mitmesugused aktiivõppe meetodid, käelised tegevused ja mõttemängud. «Püüdsimegi komplekti kasutavatele õpetajatele edasi anda mõtteid, kuidas tunnid lastele võimalikult huvitavaks muuta ja õpetaja laste tähelepanu pälviks,» lausus Prii.

Lotte õppekomplekti loomisele on Heli Prii kõrval Järvamaa õpetajatest kaasa aidanud ka Paide ühisgümnaasiumi endine õpetaja Maarika Männil (loodusõpetus), Albu põhikooli õpetaja Mare Kabel (matemaatika) ja Paide ühisgümnaasiumi klassiõpetaja Eve Krais (eesti keel). Kõik neli õpetajat olid kolleegidele ka häid mõtteid ja praktilisi näpunäiteid jagamas.

Maarika Männil viis läbi õuesõppetunnid ja innustas õpetajaid tundideks looduslikke materjale koguma. Ta näitas mänge, mille kaudu lastele loodust tutvustada ja panna nad aru saama materjalidest, mida meie ümber leidub.

Lotte õppekomplekti välja andnud kirjastuse Maurus juhataja Peep Pajumäe ütles, et 2016. aastal ilmunud Lotte esimeste klasside õppekomplekti kasutab järjest rohkem koole. «Tagasiside on olnud hea ja et ka sel sügisel tuli uusi kasutajaid juurde, siis käimegi mööda Eestit ning anname komplekti kasutamiseks ideid,» selgitas ta.

Pajumäe loodab, et Lotte õppematerjalid muutuvad veelgi menukamaks ja nende kasutajate ring laieneb. «Kõige rohkem võidavad sellest kindlasti lapsed, kelle koolitunnid on Lotte muinasjutu tegelaste abiga lõbusad, mängulised ja huvitavad,» ütles ta.

Alustasime uut kooliaastat Lotte aabitsaga

Esmaspäeval, 1. septembril jagati pilootprojektina kaheksas Eestimaa koolis esimesse klassi astujatele uhiuued Lotte aabitsad.

Lotte aabits on üks osa ettevalmistamisel olevast esimese klassi õppekomplektist, mis rõhutab loova, mitmekülgse ja eri rollides toimetuleva isiksuse arengut, lõimides emakeelt teiste õppeainetega.

„Olen kindel, et pilootaasta läheb hästi ning selle põhjal teeme õppekomplekti veel põnevamaks ja sisukamaks. Juba 2015. õppeaastast on ka ülejäänud esimese klassi õpilastel võimalik oma kooliteed alustada koos Lottega,“ kinnitab kirjastuse juht Kaarel Oja.

Õppekomplekti autorid on Janno Põldma, Heiki Ernits, Heli Prii ja Loone Ots ning see valmib koostöös Joonisfilmiga. Komplekti kuuluvad aabits, aabitsa töövihik, kirjatehnikavihik, lugemik (õpik teiseks poolaastaks) ja lugemiku töövihik, millele lisanduvad järgmisel aastal matemaatika ja loodusõpetuse tööraamatud. 2014/2015. õppeaastal katsetatakse õppekomplekti 8 koolis ligi 500 õpilasega 20 õpetaja osavõtul. Kaasaegne eesti keele õppekomplekt võetakse koolides täismahus kasutusele 2015. aastal.

Täname pilootprojektis osalevaid koole Kuressaare gümnaasiumit, Tartu kommertsgümnaasiumit, Audentese erakooli, Paide ühisgümnaasiumit, Tallinna tehnikagümnaasiumit, Miina Härma gümnaasiumit, Ülenurme gümnaasiumit, Suure-Jaani kooli Kildu õppekohta ning Albu põhikooli, ning loomulikult kõiki klassiõpetajaid, kes Maurusega selle aasta ette võtsid.

Lotte aabits meedias:

Delfi: Audentese Erakooli õpilased alustasid kooliteed uhiuue Lotte aabitsaga

Kuku Raadio intervjuu Janno Põldmaaga

Meie Maa: Kuressaare gümnaasium võttis kasutusele uue, Lotte aabitsa (tasuline artikkel)

ERR avaaktusest Miina Härma Gümnaasiumis

Audentes_AndresRaudjalg_4144

Foto: Andres Raudjalg

Õpetajateleht kirjutab: Suur väike protsendiraamat

Tallinna Lilleküla gümnaasiumi ­matemaatikaõpetaja Vilve Lepik kirjutab Õpetajate Lehes meie protsendraamatust.

v2ikeprotsendiraamatKoolimatemaatika üks igavesi valulapsi on protsendiõpetus. See on teema, mille selgekssaamise vajadus igapäevaelust on kõigile ilmselge, kuid mis vaatamata õpetajate pingutustele kipub paljudele õpilastele probleeme valmistavat. Ses mõttes on kirjastuse Maurus väljaandena hiljuti ilmunud Regina Reinupi „Väike protsendiraamat“ igati teretulnud lugemismaterjal.

Kogenud matemaatikaõpetaja pakub selles värske ja huvitava metoodilise käsitluse protsentidest ja nende arvutamisest.

Raamatul on kindlasti mitu sihtrühma. Autor ise ütleb nii: „Loodan, et suudan protsentide teema õpilastele – aga miks ka mitte nende vanematele – lähemale tuua ning et ka matemaatikaõpetajad saavad sellest raamatust ideid teema lapsesõbralikumaks õpetamiseks. Raamat sobib nii põhikooliõpilastele lisamaterjaliks kui ka keskkooliõpilastele protsentide teema kordamiseks.“

Esimene pool raamatust avab protsendi olemuse ning teeb hästi selgeks kolm keskset mõistet: tervik, osa ja osamäär. Protsentülesannete lahendamisel lisandub mõiste protsendimäär. Autor käib järjekindlalt läbi kõik olulised protsentarvutuse põhiülesanded. Käsitlus on oma tasemelt suunatud põhikooli õpilasele, hästiloetav ja matemaatilist sümboolikat vältiv, teksti mõistmist toetavad arvukad asjakohased illustratsioonid ja konkreetsed arvutusnäited. Usun, et siit leiab ka iga matemaatikaõpetaja mõne uue nipi või värske lähenemisnurga.

Raamatu teine pool kannab pealkirja „Rakendused“. Siin on vaadeldud igapäevaelus sageli ettetulevaid protsentarvutuse situatsioone: alla- ja juurdehindlused; raha hoiustamine ja laenamine; segud ja sulamid; valimisstatistika. Vastavad situatsioonid on detailselt lahti harutatud ja esitatud kommentaaridega läbipõimitud näidislahendused. Toredad ja õpilastele mõistetavad näited ning nende hästivisualiseeritud käsitlus sobivad rikastama iga õpetaja metoodikavaru.

Lisaväärtusena on autor raamatule lisanud protsendiketta, mida keerutades näeb seost protsentide, harilike ja kümnendmurdude vahel ning juhised, kuidas arvutada peast osa suurust tervikust.

Head lugemist ja arvutamist!

Tarvo Siilaberg Õpetajate lehes: Taaskasutatavast infost saab e-õppematerjal

TelefonisTänases Õpetajate Lehes kirjutab meie peatoimetaja Tarvo Siilaberg pikemalt sellest miks ja kuidas me oma e-ajaloo õpikut tegime:

E-õppematerjali arendamise seisukohast pole küsimus selles, et midagi on puudu ja tuleb juurde luua – toota, kirjutada, filmida, salvestada, pildistada, joonistada. Küsimus on e-sfääris olemasoleva info kasutamises, selekteerimises ja korrastamises. Info sellelaadne taaskasutamine on tänapäeval argine ja möödapääsmatu. Nõnda argine, et õppematerjalide loojad seda meetodit sageli alahindavad.

Orkestreeritud muutuste pooldajad käsitavad e-õppematerjale millegi seninägematu tulekuna, mis peab tingimata „kõike” muutma. Seda kontseptsiooni esindavad e-õpikud ja -keskkonnad, mis on kogu oma toodetud „erilisuses” kohmakad ja heidutavad kasutajat, sest reaalsuse aktsepteerimise asemel püüavad need luua uut, oma reaalsust. Piltlikult öeldes: kui tarbijal on vaja autot, pole tal kasu lennukist – mis sellest, et see on kiirem ja võimsam.

Internet pakub nii tarkust kui ka lollust. Valiku nende kahe vahel peab tegema tarbija, õppija ja õpetaja. Püüda sellest tõdemusest mööda vaadata tähendab naasta enam kui kümnendi taha jäävate arutluskäikude juurde, mida iseloomustab küsimus Vikipeedia usaldusväärsusest. Vikipeedia näitel on kinnitust leidnud, et see, mis on vajalik ja mida kasutatakse, on ka korrastatud ja usaldusväärne.

Tänapäeval on mitu korda suurem tõenäosus, et kohalik raamatukogu – koos Barbara Cartlandi vaimse pärandiga – põleb maha, kui et hulkade tarkus Vikipeedia näol kaob. Vikipeedia näitel esitatud kasutatavuse ja usaldusväärsuse seos kehtib kogu e-sfääris leiduva info kohta – selle kasutajad on ühtaegu loojad, ning mida suurem on auditoorium (sihtrühm), seda suurem on sõnumi loomise prestiiž. Kvantiteet mõjutab sellises suhtes kvaliteeti.

Sellise õppematerjali koostamise võtmesõna on info taaskasutamine, mis on kättesaadav internetis. Loomulikult peab igasuguse info taaskasutamisel austama selle looja õigusi. Üleilmses infosfääris olemasolevat ja loodut kasutades loeb toimetaja ja koostaja kriitiline valik. Kirjeldatud õppevahendi näiteks on Mauruse kirjastuse Eesti ajaloo e-õpik, mis on koostatud Lauri Vahtre ja Mart Laari Eesti ajaloo gümnaasiumiõpiku (Maurus, 2013) baasil. Seega on e-õpik traditsioonilise paberõpiku evolutsiooniline jätke ning seda ka levitatakse selle kasutamist toetades.

Ajaloo e-õpik loob tähenduslikke seoseid internetis leiduvate materjalidega (YouTube’i videoklipid, Vikipeedia artiklid, raadiosaated, Google Maps jpm), mille on loonud ajaloolased ja ajaloo entusiastid, tehes need kättesaadavaks ja nähtavaks moel, mis toetab õpetamist ja õppimist. See tähendab, et olemasolev ja kasutatav materjal muutub kõnekaks tähenduslikes seostes õpikuga autori narratiiviga.

Nimetatud tähenduslike seoste näol tekibki e-õpiku uus kvaliteet – info, mis on „kuskil olemas”, saab kättesaadavaks ja mõistetavaks just siis, kui see on asjakohane ja vajalik. Siit ilmneb info taaskasutamisega kaasnev paradoks, et see, mis on (üleilmses e-sfääris) olemas – st kellegi kunagi kirjutatud, filmitud, salvestatud, pildistatud, joonistatud –, on tegelikult olemas alles siis, kui see saab tähenduslikus seoses kättesaadavaks ehk nähtavaks, mõistetavaks.

Ajalooõpiku seisukohast on oluline, et nõnda tekib õpetamist ja õppimist toetav kontekstuaalsus. Selliselt on kirjeldatud Eesti ajaloo e-õpik näide info taaskasutamise meetodi praktilisusest, mis lähtub vajadusest ja kasutajate väljakujunenud infotarbimisharjumustest.

———

KOMMENTAAR

Ootasime sellist õppematerjali juba ammu
Ingrid Paggi / Tallinna 21. kooli ajalooõpetaja

Kevadel 2014 hakkavad lõpetama õpilased, kes on pidanud õppima uue õppekava järgi, kuid kasutades vana õppekava järgi ülesehitatud õpikuid. Järelikult on õpiku järele lihtsalt karjuv vajadus.

Paberõpik on traditsiooniline, aga arvestades muutunud nõudeid nii tunni sisule kui ka läbiviimise vormile, on e-õpik ilmselgelt eelistatum. Õpetajalt eeldatakse tunnis audiovisuaalsete vahendite kasutamist, aga sobivate materjalide kokkuotsimine ja tehniline sobitamine konkreetse tunni nõudmistega neelab meeletult aega. On ääretult tänuväärne, kui selline eeltöö on Eesti ajaloo e-õpikuna tehtud ning kasutatav mitte ainult tunnis, vaid õpik annab õpilasele võimaluse materjali ka kodus üle vaadata ning puudujatel kõigest osa saada.

Ajalugu peab elama, vaimustama, innustama. Ilmselgelt annab e-õpik ühes oma lisamaterjaliga selleks suurepärase võimaluse. Lisaks võimaldab e-õpiku formaat kiiremini sisse viia vajalikke täiendusi ja muudatusi kui paberõpik. Uus põlvkond loeb ja tajub infot juba mõnevõrra teisiti – õpilased on rahul e-õpiku visuaalse lahenduse ning materjaliesitusega. Lisaks on õpilased pidanud väga oluliseks, et e-õpik töötab igasuguste rakendustega.

Allikas: Õpetajate Leht