SOODUSHINDADE NÄDAL 11.-15. mail 2015!

Head koolid!

Pakume käesoleval nädalal (11. – 15. mai) teile võimalust tellida kõiki oma materjale järgmiseks õppeaastaks talviste soodushindadega.

Kevad on olnud Maurus jaoks hoogne. Meil on ilmunud mitu kauaoodatud õpikut ja töövihikut:
- 6. klassi ajaloo õpiku ja töövihiku I osa (“Kiviajast vanaajani”, autorid vastavalt Sirje Pallo ja Katrin Martsik),
- gümnaasiumi õpik “20. sajandi kirjandus” (autor Jan Kaus),
- Lotte aabits ja selle töövihik (autorid Janno Põldma, Heiki Ernits ja Heli Prii).
- Kohe-kohe on oodata ajaloo õpikut 5. klassile “Pääsukese lend läbi ajaloo” (autorid Karolina Antons ja Terje Hallik)

Tellimislehe leiate SIITsaate selle täita otse arvutis ja saata meile aadressil tellimine@kirjastusmaurus.ee.

Küsimuste korral pöörduge julgesti meie müügijuhi Elo poole:
tellimine@kirjastusmaurus.ee / tel 5919 6117 / 6971 001

Ilusat maikuu jätku!

Teie kirjastus Maurus

Lotte aabits on valmis!

Meil on hea meel teada anda, et 

maailma parim Lotte aabits on valmis!

Võtame eduka testaasta kokku 5. mail Viru Keskuse Rahva Raamatu poes toimuval aabitsa esitlusel, kus osalevad teiste hulgas ka aabitsa autorid Janno Põldma, Heiki Ernits ja Heli Prii. Esitluse viib läbi vana rännukoer Klausi heakskiidul Margus Tabor, muusikalise tervituse Lottelt toob Luisa Värk. 

8. mai Õpetajate Lehes on ülevaade aabitsa pilootprojektis osalenud õpetajate tagasisidest ja intervjuu Heli Priiga.  

Aabitsa töövihiku ilmumist on oodata juba maikuus.

Tellimiseks kirjutage meile tellimine@kirjastusmaurus.ee või helistage numbril 697 1011  

 

Head uut aabitsat!

Teie kirjastus Maurus

Jan Kausi “20. sajandi kirjandus” on valmis!

Meil on rõõm teada anda, et esimene Jan Kausi kirjandusõpikutest, “20. sajandi kirjandus” on valmis!

Eessõnas õpiku kasutajale on kirjas:

Käesoleva õpiku metoodiline lähenemine on väga lihtne, tõukudes seisukohast, et kirjanduse keskmes on lugu. Kirjandus pole mingi imeasi, vaid üks inimlik viis oma olemasolu kirjeldada ja seda endale jutustada. Loomulikult on kirjanduse mõtestamisel oluline teada ka ajaloolist tausta, kirjanduslugu, ja siinnegi raamat püüab – nagu õpikule kohane – heita pilku kirjandusloo ühele äärmiselt kirevale ja huvitavale lõigule. Kuid mitte ainult. 

“20. sajandi kirjanduse” õpiku üks eesmärke on suunata õpilast ise mõtlema ja ise avastama. 

Õpiku näidisleheküljed leiate SIIT

Head avastamist!

Teie kirjastus Maurus

6. klassi ajaloo õpiku ja töövihiku I osa on valmis!

Meil on hea meel teatada, et trükivärsked 6. klassi ajaloo õppematerjalid on kohal!

Ajaloo õpik 6. klassile

KIVIAJAST VANAAJANI  I osa   (autor Sirje Pallo)  

ja õpikut  toetav TÖÖVIHIK  (autor Katrin Martsik)   

Mauruse uued 6. klassi ajaloo õppematerjalid on üles ehitatud kronoloogilis-temaatilisel printsiibil ning nii liigutakse esiajast vanaaega. Koostajate eesmärk oli luua õppematerjal, mis võimaldaks õpetajal oma äranägemise järgi teostada diferentseeritud õpet. Materjale ja ülesandeid on rohkem ning nende seast saab teha valikuid. On oluline, et 6. klassis arendataks õpilaste arutlusoskust ning neil tekiks huvi kaasa mõelda – et õpilased oskaksid luua silda minevikusündmuste ja tänapäeva vahel.

Õpik on kirjutatud eakohaselt ning arvestatud on sellega, et mõisted, illustratsioonid ja teised sisuosad oleksid varustatud piisavate selgitustega. Näiteks ei pruugi tänapäeva laps teada, mis on ader ja mida sellega teha saab. Õpikus esitatavaid huvitavaid fakte ajaloost ja inimeste eluolust kinnistatakse ning analüüsitakse metoodiliselt mitmekülgsete ülesannete abil.  On nii avatud vastusega küsimusi kui ka selliseid, mis suunavad väljastpoolt lisamaterjale otsima. Küsimuste ja ülesannete  paigutamine väiksemate tekstikorpuste alla aitab õpitut paremini ja kiiremini kinnistada.

Oluline on ka seoste loomine teiste õppeainete ja varemõpituga. Esiaja, Mesopotaamia ning Vana-Egiptuse ajaloo ja kultuuriga tutvumine aitab näiteks tekitada või suurendab huvi nii ajaloo kui ka matemaatika ja teiste teaduste vastu.

Vaata lähemalt:

Õpiku näidispeatükid 

Töövihiku näidispeatükid

Uued Jan Kausi kirjandusõpikud

Maurusel on suur rõõm teatada, et peagi ilmub trükist Jan Kausi õpikute komplekt „20. sajandi kirjandus” ja „Uuem kirjandus“. Kuigi tegemist on kahele eri kursusele mõeldud õpikuga ja sellisena on need ka kasutatavad, võib neid käsitleda kui kirjandusõpiku I ja II osa.

Mõlemad õpikud koosnevad 40st peatükist, mille puhul autor rõhutab, et nende sisu ei ole mõeldud päheõppimiseks, vaid kaasamõtlemiseks. Materjali kokkupanemisel on arvestatud sellega, et õpetaja võib teha teemades oma valikuid, arvestades oma isiklikke või ka klassi eelistusi; kõiki teemasid 35tunnisel kursusel suure tõenäosusega läbi võtta ei jõua.

Oma raamatus tutvustab autor 20. ja 21. sajandi kirjanikke, kelle panust kirjanduslukku tasub kõigiti hinnata. Jan Kaus avab kirjanike, aga mõneti ka terve ajastu kirjanduslikke taotlusi eeskätt kirjandusteoste kaudu. Kirjandus ei pea olema kuiv faktide kogum, vaid see võib olla kirev maailm, kus tähendusi loovad kõik lugejad. Iga peatüki lõpus on arvukalt ülesandeid, mis suunavad õpilast ise materjali koguma, läbi töötama ja mõtestama. Nii õpetaja kui ka õpilase töö hõlbustamiseks on arvukalt viiteid lisamaterjalidele, mõned neist avanevad õpikus oleva ruutkoodi kaudu, ülejäänud viidete lingid leiab tulevikus Mauruse veebilehelt. Mõlema õpiku lisas on lähilugemiseks mõeldud tekstid ja mõistete register; peale selle ühendab kaht õpikut ajajoon, mis annab ülevaate kirjanduses toimunust 20. sajandi algusest kuni 2014. aastani.

Õpiku ülesanded on koostanud Elva gümnaasiumi kirjandusõpetaja Lea Tooming.

Intervjuu Jan Kausiga

Millised eesmärgid seadsid endale õpikute kirjutamisel? Mis oli just see, mida soovisid edasi anda?

Olen alati tajunud kirjandust elu otsese osalisena. Hea kirjandus on mind suunanud ja mõjutanud samamoodi nagu mu elus olulised inimesed. Ma ei tea, kas saab öelda, et „kirjandus on muutnud mind paremaks inimeseks”, see kõlab tsipa ülespuhutult, aga midagi sarnast tunnen ma küll. Mäletan, kuidas näiteks pärast George Orwelli romaani „1984” lugemist sain täie selgusega aru, kuivõrd habras on see inimese nähtamatu tuum, mida me hingeks hüüame, kui hirmutavalt kerge on inimesele pöördumatult haiget teha.

Muide, Ingmar Bergmani „Stseenides ühest abielust“ on väga täpne mõte – inimesed kipuvad olema emotsionaalselt kirjaoskamatud. Tundubki, et emotsionaalse kirjaoskuse omandamine kestab kogu elu ning head raamatud aitavad meil seda paremini teha – ennast pisut täpsemalt väljendada, enda tundeid ja mõtteid vähemate kadudega sõnastada ning teiste inimeste mõtetest paremini aru saada, erinevustega leppida, mõistmatut tunnistada ning ehk isegi tunnustada.

Mida head või toredat võiks mõlema õpiku puhul Sinu arvates esile tuua?

Autoril on raske ennast kiita, pigem kipun nägema puudusi, neljakümnest peatükist jääb väheks, et haarata mingi kindla ajavahemiku kirjanduse kogu küllust. Aga ma arvan, et kuna mind huvitab iga kirjandusteose ajatu osa – need mõtted või ideed, mis on piisavalt üldinimlikud, et nad igal ajastul pinnal ja hinges püsiksid –, siis otsisingi õpikute kaudu võimalusi, kuidas saaks kirjandusteose konteksti, ülesehituse jms taustal rääkida tema tähendusest, ning just võimalikust tähendusest iga lugeja elus, olgu see lugeja siis õpilane, lapsevanem või õpetaja.

Mida võiks õpikust leida või avastada õpetaja? Mida võiks enda jaoks leida õpilane?

Mulle on kirjanduse kaanonist olulisem selle mitmehäälsus. Kirjandus koosneb eri häältest, erinevatest vaatepunktidest. Kirjandus pole lõpliku tõe maailm, tõde kipub elu lihtsustama, tegelikkus on alati palju keerulisem kui meie kujutlused tegelikkusest. Kirjandus oma parimal kujul püüab meile seda näidata ja meelde tuletada. Me kõik võiksime kirjandusest avastada ja leida teatud ettevaatlikkust – et olla oma hinnangutes vähem järsud ja jäigad, et suhtuda ideedesse ja tõdedesse kirglikult, aga mitte surmtõsiselt.

„20. sajandi kirjanduse” sissejuhatuses oled toonud välja, et „teosed on seosed”. Mida see moto võiks tähendada Sinu õpikute kontekstis?

Kirjandus pole mitte ainult autor ja tema teosed, vaid ka need lugematud hetked, mil lugejate pilgud autori teksti haaravad. Lugemine on ju eriliselt põnev loomingu vorm: lugeja pilk libiseb üle teksti, talle tundub, et autor kõneleb temaga, aga tegelikult kõneleb lugeja ise, kasutades autori häält. Autori ja lugeja hääled segunevad, polegi oluline, kust algab üks ja lõpeb teine. Autor annab lugejale võimaluse leida tekstist endale kõige olulisem. Mis tähendab, et teose olemus avaneb alles lugeja ja autoriteksti vahelises seoses. Seega koosneb raamat kõikidest tema lugemistest, iga raamat on seoste kirju kogum.

Miks tasub häid raamatuid lugeda?

Kirjandus pole muud kui üks lugude jagamise vorm. Kuna ükski inimene ei saa elada ilma lugudeta – reeglina läheb tal vaja kas või ühtainsat lugu, omaenda elulugu (isegi ütlus „mu elul pole mingit mõtet” võib väga hästi sobida põneva loo pealkirjaks) –, siis heades raamatutes on sageli sees need nüansid ja elemendid, mis kõiki elulugusid ühendavad ja samas erinevaks muudavad. Häid raamatuid tasub lugeda, et oma lugu paremini ära tunda ning et see paremini teiste lugudega seostuks, et inimene ei peaks massi sulanduma ega üksindusse kapselduma.

Lisamaterjalide keskkond avatud

Avasime Lotte õppekomplekti toetava lisamaterjalide keskkonna. See aitab muuta tunnid põnevamaks ja tulemuslikumaks. Koondame ühte kohta näidistöökavad, kuulamisülesanded, õigete vastustega täidetud töövihikute ja –raamatute leheküljed, lisalehed tublimatele lugejatele ja arvutajatele, Heiki Ernitsa imelised illustratsioonid jutustamisülesanneteks ja värvimiseks ning palju muud.

See saab olema pidevalt arenev keskkond, mida täiendame vastavalt kasutajate tagasisidele ja ettepanekutele ning miks ka mitte meile saadetud materjalidega, mida soovitakse kolleegidega jagada. Kõik see saab olema lihtsalt, mugavalt ja ilma igasuguse lisatasuta kättesaadav ühest kohast. Hetkel on see veel arenemisjärgus, aga saate juba aimu ning tutvuda aadressil www.kirjastusmaurus.ee/lotte

Gümnaasiumi üldajaloo õpiku kordustrükk sai valmis

Parandustega üldajaloo õpik gümnaasiumile kordustrükk sai äsja valmis ning saadaval nii raamatupoodides kui meie veebipoes.

Kogenud õpikuautorite Mart Laari ja Lauri Vahtre poolt kirjutatud uuele õppekavale vastav üldajaloo õpik on terviklik käsitlus maailma ajaloost esiajast kuni 20. sajandi alguseni.

Tutvu õpikuga siin >

E-õppematerjal “Eesti ajalugu gümnaasiumile” võrdselt nii õppimist kui ka õpetamist toetav keskkond

Eelmisest aastast on koolides kasutusel e-õppematerjal „Eesti ajalugu gümnaasiumile“. Mauruse e-õppematerjalid läbisid oma esimese õppeaasta kenasti, kuulates oma kasutajaid ja tasapisi täienedes. Enne uue aasta algust on paslik teha vahekokkuvõte kasutajatelt saadud tagasisidest ja rääkida edasistest plaanidest.

E-õppematerjal „Eesti ajalugu gümnaasiumile” on õpik, mis vastab kahele kohustuslikule kursusele: Eesti ajalugu I ja II (kuni 19. sajandi lõpuni). Materjal võeti mitmes koolis kasutusele 2013. aasta sügisel traditsioonilise paberõpiku edasiarendusena. Mauruse peatoimetaja Tarvo Siilaberg on kirjutanud pikemalt sellest, kuidas e-õpikus seostatakse paberõpiku tekst infoga, mis on „kuskil juba olemas”, luues seeläbi interaktiivseid ja tähenduslikke seoseid. E-õpik loob õpetamist ja õppimist toetava keskkonna, koondades enda alla olulisemad vastava ala infoallikad: YouTube’i videoklipid, Vikipeedia artiklid, raadiosaated, Rahvusringhäälingu arhiivi, Google’i kaardid jpm.

Õppeaasta lõpus korraldasime kasutajate seas tagasisideküsitluse. Osalenutest vastas 67,7%, et kasutasid ajaloo e-õpikut 10. klassis. Kõik peale ühe vastanu soovitaksid seda õppekeskkonda ka järgmistele kursuse läbijatele. Rääkides veel pisut gümnaasiumiastme edasistest 11. ja 12. klassi ajalookursustest, siis ka siin on Maurusel e-lahendus: internetis on kättesaadav üldajaloo lugemiku e-raamat ehk e-lugemik.

Eesti ajaloo e-õpiku puhul hindasid kasutajad kõige kõrgemalt peatükkide juures olevate lisamaterjalide hulka ehk kaarte, heli- ja videoklippe ning allikaid, mille vahel valida – punkte anti 5-palli skaalal 4,39. Kõrgelt hinnati ka e-õpiku tehnilist toimimist: 4,19. Kõige madalama hinde said e-õpiku juures olevad küsimused ja ülesanded: 3,9. Enim on külastatud lehekülge „ajajoon“ ja rubriiki „kordamiseks“.

E-õpiku kasutajad saab kõige üldisemalt jagada kaheks: õpetajateks ja õpilasteks. Selgub, et nende kahe kasutajaterühma tagasiside on veidi erinev. Mauruse jaoks on oluline mõlemate tagasiside ning neid erinevalt analüüsides jõuame kindlasti parima lahenduseni.

Juri Lotman on kirjutanud oma tehnikaprogressi käsitlevas arutluses, et on aegu, mil muutused omandavad nii kõikehõlmava iseloomu, et tulemuseks on kogu elulaadi, kultuurimõistmise täielik teisenemine; praeguste õpilaste puhul saame kõhklemata öelda, et tehnoloogia on nende maailmapilti tugevalt mõjutanud. E-õpik on tänapäeva õpilase jaoks harjumuspärase keskkonna – interneti – üks osa. Kuna internetti kasutatakse erinevates seadmetes, on oluline, et ka e-õpik oleks võimalikult kasutajasõbralik ja töötaks igas seadmes. Praegune statistika näitab, et 89,2% kasutajatest kasutab e-õpikut süle- või lauaarvutis, 6,4% nutitelefonis ning 4,4% tahvelarvutis (suurem osa kasutajatest, üle 80%, logib sisse Google Chrome’i veebilehitsejalt).

Internetis tajutakse ja loetakse tekste teisiti kui paberkandja puhul, see kajastub ka õpilaste tagasisides. Selle tulemusel oleme teinud oma e-keskkonda ka muudatusi: näiteks loobusime e-õpikus paksemast kirjastiilist, millega paberõpikutes tõstetakse esile olulisemad mõisted ja mõtted. Samuti andis õpilaste tagasiside ideid, kuidas muuta menüüs liikumine lihtsamaks.

Õpilased arvavad, et e-õpik on paberõpikust mugavam, samuti leitakse, et paberõpik on tunduvamalt igavam ja sealt on raskem õppida. Muuhulgas ei teki e-õpikuga töötades õige teema leidmisel probleeme – peatükid on jagatud kolmeks alateemaks ning otsingufunktsioon muudab navigeerimise veelgi hõlpsamaks. Samuti ei saa enam kasutada vabandust, et õpik on maha ununenud.

Eesti ajaloo e-õpikut kasutanud õpetajad olid sisulise poole osas aga mõnevõrra kriitilisemad. Õppeteksti – mis kattub paberõpiku omaga – hinnati 5-palli skaalal hindega 3,87; sama hinde said ka e-õpiku küsimused ja ülesanded. Peatükkide juures olevate lisamaterjalide sisukust hinnati 4 palli vääriliseks; valikuvõimalust ehk heli- ja videoklippide, kaartide ning allikate hulka, hinnati kõrgemalt: 4,37.

Suur tänu kõikidele õpetajatele ja õpilastele, kes võtsid vaevaks teada anda, mis neile e-õpiku juures meeldib ja mis võiks teisiti olla! Järgmine ülesanne, millega Maurus tegelema hakkab, ongi küsimuste hulk ja kvaliteet. Arendame e-õpikut igapäevaselt aina edasi.

Kuna rubriik „kordamiseks“ on ka enim külastatud lehekülg, tutvustan lähemalt selle ülesehitust. See järgib samasugust loogikat nagu ka õppeteksti liigendumine, jagunedes 6 osaks: I. Esiaeg, II. Keskaeg, III. Keskajast uusaega, IV. Rootsi aeg, V. 18. sajand, VI. 19. sajand. Iga suurema osa juures on praegu olemas klassikalised kordamisküsimused ning arutluse/essee teemad. Liikudes väiksema tekstikorpuse poole, on iga õpiku peatüki kohta – mida on e-õpikus kokku 57 – olemas enesekontrolli testid. Iga alateema all on arutlema suunavad küsimused. Alateemad on e-õpikus väikseimaks liigendusüksuseks ehk leheküljeks.

Kordamisküsimusi ei saa aga kunagi liiga palju olla. Selle aasta jooksul on plaanis välja anda veel ka töölehtede komplekt iga peatüki kohta üks tööleht, mille täitmiseks ja kontrollimiseks piisab 45 minutist. Töölehti saab lahendada nii klassis kui ka kodus iseseisva tööna. Nende eesmärk on aidata õpilasel süvenenumalt õpiku teksti mõista, eristada ja sõnastada kõige tähtsam.

Olulisi teemasid, mida õpetajad on tõstatanud, leidub veelgi, ning paljudest oleme ka oma koolitustel rääkinud – näiteks eestikeelse filmimaterjali vähesuse probleemist või sellest, miks pole võimalik eestikeelseid video- ja helimaterjale väiksemateks klippideks lõigata. Kutsume aga kõiki huvilisi üles jagama meiega oma materjale ja põnevaid leide – kui võimalik, paneme need ka õppekeskkonda üles. Mõtteid võib jagada minuga, saates e-kirja aadressile mirjam.puumeister@kirjastusmaurus.ee.

Praeguseks oleme saanud kinnitust, et meie e-õpik on abiks nii õpetajale tunni läbiviimisel, näiteks esitlusvahendina, kui ka õpilasele iseseisval õppimisel.

Aitäh veelkord kõigile küsitluses osalenutele!

Mirjam Puumeister / Mauruse sotsiaalainete toimetaja


Mauruse uued keemiaõpikud on kirjutatud sel aastal kehtima hakanud ainekava järgi

Sel aastal hakkas gümnaasiumis kehtima uus keemia ainekava ning Maurusel on uued õpikud juba valmis. Augustis saime trükikojast kätte esimese kursuse õpiku „Keemia alused (autor Lembi Tamm) ja töövihiku (autor Martin Saar) ning detsembris ilmuvad ka „Anorgaaniliste ainete“ õpik ja töövihik.

2015/2016 õppeaasta alguseks anname välja ka kolmanda gümnaasiumi kursuse töövihiku “Orgaanilised ained” ja eriti hea meel on teatada, et ilmub “Keemia õpik 8. klassile”.