Uued 5. klassi eesti keele ja kirjanduse õppematerjalid keskenduvad väärtustele

Sel aastal lisanduvad Mauruse õppematerjalidele 5. klassi eesti keele tööraamat ja kirjanduse õpik. Materjalide esimesed osad on juba trükikojast käes ja jõudnud ka kiiremate huviliste lugemislaudadele. Esimestele osadele järgnevad teised juba enne uut aastanumbrit. Mõlemad uued õppematerjalid, nii eesti keel kui ka kirjandus, on küll eri autorite koostatud ja erineva ülesehitusega, kuid ometigi on neil ka palju ühist.

Võib öelda, et kõige enam ühendab 5. klassi õppematerjale rõhumine ajatutele väärtustele: kodumaa, pere, sõbrad. Eesti keele tööraamatud teevad ringi peale tervele Eestimaale: iga teema alguses on piltülesanne ühe Eesti maakonna kohta, lisaks on tööülesanded seotud erinevate Eestimaa paikadega, et igal Eesti lapsel oleks õppides veidi äratundmisrõõmu – ahah, siin on ju juttu minu kodukohast! Pintsu ja Tutsiku lugemik aga keskendub kodule teistmoodi – selle keskmes on üks perekond koos oma lemmikloomadega ja niisamuti on õpiku lugemispalad seotud looduse, loomade ja koduga.

Mõlemas materjalis on tähelepanu pööratud ka lõimingule. Eesti keele tööraamatust leiad lisaks ilukirjandustekstidele ka eri valdkondade tarbetekste (infolehed, kuulutused, kataloogid, menüü jne). Kirjandusõpikus avaldub lõiming eelkõige matkapäevikutes, kus on tutvustatud paljusid õppekeskusi ja muuseume üle Eesti.

Kolmandaks seob mõlemat õppematerjali see, et tähelepanu on pööratud sõnavara arendamisele. Kirjandusõpikus on kas haruldasemaid või keerulisemaid sõnu õpilastele selgitatud lugemispala alguses ja sõna ise on tekstis markeeritud, et õpilane seda kohe märkaks. Tööraamatusse on seevastu teadlikult sisse toodud ebatavalisemaid ja haruldasemaid sõnu ja mõlema osa lõpus on põhjalik sõnastik.

Autorid ise on avaldanud õpematerjalide eessõnas selliseid mõtteid.

Meie, tööraamatu autorid, oleme eesti filoloogid, seega oskame loovat ja vaimukat keelekasutust kõrgelt hinnata. Tunnetame, et keelel on lõputult kasutusvõimalusi: keele abil saab õppida, kirjandusteoseid luua, eksperimenteerida sõna ja lausestusega, teha nalja. Seda kõike tahame ka sulle edasi anda, seepärast oleme välminud võimalikult erinevaid ja põnevaid ülesandeid ning kasutanud kohati päris pentsikuid sõnu, mis sinu sõnavara täiendaksid.

Kaja Männi ja Reet Varik

Ma olen alati uskunud, et kirjanduse õppimine peab käima lugemise kaudu. Sellepärast on mu õpikus palju tekste ja vähe teooriat. Õpiku metoodilise osa moodustavad autorite lühitutvustused ja mõistete selgitused, mis on vajalikud lugemispalade ja nende konteksti mõistmiseks, ning küsimused ja ülesanded, mis suuremas osas suunavad arutelule, arutlusele, loovuse arendamisele ning on peamiselt väärtuspõhised. See on kirjanduse mõistmiseks väga vajalik. Kuid ma ei ole ülesannetes ka teooriat tähelepanuta jätnud.

Aidi Vallik

Maurus meedias. Toomas Hiio mõtteid ajaloo õpetamisest gümnaasiumis

Seoses gümnaasiumi lähiajaloo õpiku II osa ilmumisega, mõtiskles õpiku autor Toomas Hiio 21. septembri Õpetajate Lehes ajaloo õpetamise teemadel. Avaldame siin artikli täies mahus. 


Mõni ääremärkus ajaloo õpetamisest gümnaasiumis

Teksti autor: Toomas Hiio, ilmunud Õpetajate Lehes, 21. septembril 2018

Pean alustama sellest, et ma ei ole kunagi õpetaja olnud, sest 1991. aastal lõpetasin õigusajaloo eriprogrammi järgi, mis võimaldas viilida õpetajakoolitusest koos kooli- ja pioneerilaagripraktikaga. Mõni aasta tagasi tehti mulle ettepanek koostada gümnaasiumi ajalooõpiku käsikiri. Muidugi mitte üksi, ikka koos kogenud ajalooõpetajaga. Nüüd siis, endiselt võhikuna ajaloo õpetamise praktika vallas, kirjutangi seda artiklit.

Ajalugu nagu iga teadus peab aitama inimesel ja ühiskonnal leida paljude valikute seast need õiged ja langetada pädeva otsuse. Ajaloo tähtsus koolis on kahanenud, sest ajalooeksam ei ole enam eeldus, mis aitab end vinnata haridusredeli järgmisele pulgale. Sellest on kahju. Ilma ajaloota ei saa hakkama isegi Euroopa Liit, mis kanoniseerib oma asutajaid ja tähistab ümmargusi tähtpäevi. Kuid ka ajaloo ületähtsustamine on toonud kaasa raskeid tagajärgi, kui ajalugu ei käsitata teaduslikul uurimistööl põhineva distsipliini, vaid ainuüksi loona, mis on riigi ja rahva identiteedi, nn mälupoliitika ja suhtekorralduse tööriist. Ajalugu osutab seaduspärasustele, mis on inimkonda saatnud, ja on sellisena vajalik, isegi kui neid vigu mõnikord korratakse. Ajalugu on mõneti teistsugune teadus kui loodus- ja täppisteadused, kus revolutsiooniline idee võib tabada uurijat isegi enne 30. eluaastat. Ajalugu põhineb lugemusel ja suure lugemuse saavutamine võtab aega. Praegune aeg ei ole lugemise aeg, sest meie tähelepanu pärast võistlevad tooted, mis on enamasti mõeldud meele lahutamiseks. Kuid aeg-ajalt võiks tõmmata hinge ja mõelda, millega me õieti oma päevi ja öid ühismeedias või teleri ees surma poole veeretame. Õpetajagi on inimene ja õpetussõna „käige minu sõnade, mitte tegude järgi“ on praegu sama raske kehtestada, kui oli mõnel libastuma kippunud kirikuõpetajal sajand ja rohkem tagasi. Pisut laiemas plaanis võib isegi õnnetu armastuse võidukäiku põhjendada vähese lugemusega – sest millest muust suur osa kirjandusest ikka kirjutab kui õnnetu armastuse juhtumeist. Samuti nagu äpardustest selles vallas säästab lugemus, aitab ajaloo tundmine vältida vigu laiemas plaanis.

Eestil ei ole ametlikku ajalugu ning ajalooõpikud kirjastatakse kirjastuste ja autorite vabas konkurentsis ja koostöös selleks seatud ja kutsutud haridusametnikega. See on hea, sest iga teadus, ka ajalooteadus, on väideldav. Väitluse faktid ja argumendid peavad vastama teadusliku uurimistöö kaasaegsetele tulemustele. Kui ajalooõpikuid kirjastaks ainult näiteks mõni Eesti Rahvuskirjastus, kehtestuks neis õpikuis peagi ainus ja õige ametlik ajalookäsitus. Kuna Eestil aga ametlik ajalugu puudub, õpetatakse meil ajalugu tänapäevani välja. Seevastu paljudes Euroopa maades, kus poliitika eri osaliste lähiajalookäsitus oli väga erinev, lõpetati veel meie sajandi alguseski ajalooõpetus näiteks Teise maailmasõjaga. Eestis seda muret pole: seaduski on sätestanud muu hulgas, et „õpilane teab, kes olid Ronald Reagan, Mihhail Gorbatšov, Boriss Jeltsin, Arnold Rüütel, Lennart Meri, Edgar Savisaar ja Mart Laar, ning iseloomustab nende tegevust.“ Ilma valehäbi ja poliithirmudeta suunavad õpikuülesanded õpilasi arutlema päevakajaliste küsimuste, aga ka teemade üle, millega maailma helgemad pead on aastakümneid või sajandeidki hädas olnud.

Peaaegu iga asi on mingil määral inertne. Ei ole teisiti ka ajalooõpetusega. Autori ja kirjastaja jaoks on lihtsam vanast õpikust kopeeritud ja kleebitud teksti siit-sealt värskendada ja uue aastanumbriga trükikotta saata kui päris uut kirjutama hakata. Ka õpetaja ei jaksa igal aastal uusi lisaõppevahendeid valmistada. Kuid muutuvas maailmas muutuvad ka teadmised, mida õpilane ajalootunnis omandada võiks. Kui Pipil ei olnud vaja õppida, mis oli Portugali pealinn, sest ta oli isaga Lissabonis käinud, siis tänapäeval on selliseid Pipisid terve klassitäis. Aga näitel on ka teine pool, sest lapsena Lissabonis käimine ei pruugi anda aimu sellest, kuidas Portugalist on saanud nüüdne Portugal. Praegu leidub palju võhiklikkust Portugali, aga ka Kreeka, Läti, Soome, Rootsi ja paljude teiste riikide mineviku ja tänapäeva osas. Kuna teadmisi pole piisavalt, tulevad kergelt üldistused alates lõunaeurooplaste võlgu elamise hurjutamisest ning lõpetades Soome ja Rootsi tõrksusega NATOga liitumisel. Aga õppekava pole kummist ja seetõttu ei ole ka naaberriikide ajaloost tunnis palju juttu. Endiselt on suur rõhk NSV Liidu ja USA ning rahvusvaheliste suhete ajalool. See on 30 aasta taguse kahepooluselise maailmakorralduse pärand, kui ida- ja läänebloki vastasseisus pidi selguma sotsialistliku ühiskonnakorralduse vääramatu paremus. Selle sajandi alguses haagiti sellega totalitarismi ja diktatuuride massiivne käsitlus, mis aitab näidata, kuidas asjad võisid veel hiljuti minna väga halvasti. Kuid halvasti läheb mõnel pool jätkuvalt, pisut meie kokkutõmbuva õhtumaa vaatealast kaugemal, ning enam ei põhjusta seda ainult kas natsism või kommunism. Ometigi kas siis inertsist või mugavusest seda ikka ja jälle kiputakse väitma.

Ajalootund valmistab õpilasi ette maailma jaoks, milles neil tuleb lähema veerandsajandi jooksul elada. Hiina, India, USA, Indoneesia, Brasilia, Pakistan, Nigeeria, Bangladesh, Venemaa, Mehhiko, Jaapan, Etioopia, Filipiinid, Egiptus, Vietnam, Kongo, Saksamaa, Iraan, Türgi ja Tai – need on praegu maailma 20 kõige suurema rahvaarvuga riiki. Rahvarohkus ei ole lihtsalt suur hulk inimesi, vaid see on ka majanduse ja rahvusvahelise mõju potentsiaal, mis sageli ka realiseeritakse. Kui palju on selles loetelus riike, mille lähema ja kaugema mineviku kohta gümnaasiumiõpilane ajalootunnis kuuleb? Sedasama võib küsida ka Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kohta.

Mauruse kliendipäevad septembris ja oktoobris

Head sõbrad!

Loodame, et suvepuhkus on mõjunud kõigile kosutavalt!

Meie teeme plaane uueks õppeaastaks ja soovime väga teiega juba peagi silmast-silma kohtuda meie kliendipäevadel! Kliendipäevade eesmärk on Mauruse uute paber- ja digimaterjalide ning värskelt valminud tellimiskeskkonna tutvustamine! Ootame nii raamatukoguhoidjaid, õpetajaid, õppe- kui ka koolijuhte!

Kuupäev

Kellaaeg

Kliendipäev

Toimumise koht

Registreerumine

11. september 2018

13.00–16.00

Tallinna ja Harjumaa kliendipäev

       Tallinna Teeninduskool             (Majaka 2)

 

12. september 2018

13.00–16.00

Raplamaa ja Järvamaa kliendipäev

Ajakeskus Wittenstein Paides     (Veski 11)

 

13. september 2018

13.00–16.00

Tartu ja Tartumaa kliendipäev

    Tartu Loomemajanduskeskus     (Kalevi 17)

 

14. september 2018

13.00–16.00

Jõgeva ja Jõgevamaa kliendipäev

            Jõgeva Kultuurikeskus                  (Aia 6)

 

16. oktoober 2018

13.00–16.00

Pärnumaa kliendipäev

Pärnu Keskraamatukogu    (Akadeemia 3)

 

17. oktoober 2018

13.00–16.00

Saaremaa kliendipäev

Kuressaare Ajamaja konverentsiruum
(Tallinna tn 16)

 

22. oktoober 2018

12.00–15.00

Virumaa kliendipäev

      Villa Theresa Rakveres        (Tammiku 9)

 

23. oktoober 2018

11.00–13.30

Läänemaa ja Hiiumaa kliendipäev

          Haapsalu Kultuurikeskus             (Posti 3)

 

24. oktoober 2018

11.00–13.30

Viljandimaa kliendipäev

Viljandi Linnaraamatukogu linnagalerii (Tallinna 11, III korrus)

 

25. oktoober 2018

11.00–13.30

Valgamaa kliendipäev

            Valga Kultuurikeskus             (Kesk 1, ovaalsaal)

 

26. oktoober 2018

11.00–13.30

Põlva- ja Võrumaa kliendipäev

          Võru Keskraamatukogu                (Jüri 54)

 

Rohkem infot: anneli@kirjastusmaurus.ee

 

21.–25. mai – SOODUSHINDADE NÄDAL KOOLIDELE!

Head sõbrad!

Märkamatult on kätte jõudnud maikuu teine pool ja me teeme seda jälle!

Ainult sel nädalal (21.–25. mail) pakume koolidele võimalust tellida kõiki meie õppematerjale järgmiseks õppeaastaks talviste soodushindadega. Lehitse digitaalset kataloogi! 

Teile sobivas vormingus tellimislehe saate täita arvutis ja saata meile aadressil tellimine@kirjastusmaurus.ee.

Tellimislehed:

Exceli formaadis (.xlsx)
97-2003 formaadis (.xls)
Open Office formaadis (.ods)

Küsimuste korral helistage või kirjutage julgesti meie müügijuht Elole:

tel 5919 6117
tellimine@kirjastusmaurus.ee

Ilusat ja tegusat maikuud!
Teie kirjastus Maurus

 


 

 

Gümnaasiumi kunstiajaloo õpikut tutvustav koolitus 26. veebruaril Tartus

26. veebruaril kell 12 (tervituskohv kell 11.30) ootab kirjastus Maurus õpetajaid tutvuma meie uue kunstiajaloo õpikuga. Koolitus toimub Tartu loomemajanduskeskuse saalis (Kalevi 13) ning koolitavad õpiku autorid Heie Marie Treier ja Sigrid Abiline. Lehitse õpikut!

Kunstiajaloo õpiku esimene köide vastab gümnaasiumi riiklikule ainekavale. See algab esiajast ning lõpeb 19. sajandi keskpaiga ehk realistliku kunstiga. Koolitusel tutvustatakse põhimõtteid, millest autorid lähtusid, mõningaid uuendusi võrreldes varasemate õpikutega, juhitakse tähelepanu ristviitamise võimalustele peatükkide vahel, samuti lõimimisele teiste ainetega (ajalugu, matemaatika, füüsika, usundiõpetus, psühholoogia jt) ja teooria peatükkidele.

Üldjoontes on kunstiajaloo õpik kantud kolmest põhimõttest: Tea! Mõtle! Loo!! Õpiku iga peatükk annab uusi teadmisi – see osa on „Tea!“. Neile aga järgneb arutlema ärgitav pildiline ülesanne – „Mõtle!“. „Loo!“ omakorda kuulub eelkõige tulevasse töövihikusse. Koolitusel on hea võimalus ülesandeid ise läbi proovida.

Koolituse ajakava

  • 11.30–12.00 Tervituskohv
  • 12.00–13.00 Õpiku tutvustus, käsitletud teemad (Heie Marie Treier)
  • 13.00–14.00 Õpiku koostamise põhimõtted, praktilised ülesanded (Sigrid Abiline)
  • 14.00–14.15 Küsimused-vastused, tagasiside

Registreeru koolitusele!

Kõik Mauruse koolitused on tasuta, soovijatele ka koolitustunnistus!

Lisainfo: marili@kirjastusmaurus.ee

 

 

 

Koolitus “Eesti pärand kui võti Euroopa keskaja mõistmisel. 7. klassi ajalooõpiku tutvustus” 24. oktoobril Tallinnas

24. oktoobril kell 10.30 kutsub kirjastus Maurus ajalooõpetajaid 7. klassi ajaloo õppekomplektiga tutvuma. Koolitus toimub Kiek in de Köki 6. korrusel ning sisaldab ka ekskursiooni bastionikäikudes. Koolitavad õpiku autor Kerttu Palginõmm ja töövihiku autor Triin Pukk.

Mauruse kaheosalise keskaja õpiku eripäraks on lähenemine keskaja maailmale Eesti materiaalse kultuuri ning kunsti kaudu. Näiteks nii Tartu, Pärnu, Viljandi kui ka Tallinna õpilased leiavad õpikust oma kodukohaga seotud keskaegseid mälestisi ja esemeid. Kohaliku kultuuri kaudu on võimalik teha suuremaid üldistusi toonase maailma ja kommete kohta.

Suur rõhk on õpikus sotsiaalajalool, mis võimaldab õpilasel luua seoseid oma igapäevaelu ja keskaegse ajaloo vahel. Sellega on silmas peetud empaatiavõime, tolerantsuse jt sotsiaalsete oskuste arendamist.

Õpiku juurde kuuluvad ka töövihikud, mis sisaldavad nutikaid ja arendavaid ülesandeid, mis on nii teadmispõhised kui ka loomingulised.

Koolituse ajakava

10.30–11.00 õpiku üldine tutvustus “Eesti pärand kui võti Euroopa keskaja mõistmisel” (Kerttu Palginõmm)

11.00–11.40 töövihikud õpikute toetajana, loovkirjutamisest (Triin Pukk)

11.40–12.00 küsimused ja tagasiside

12.00–12.30 kohvipaus

12.30–13.30 ekskursioon Kiek in de Köki bastionikäikudes

Registreeru koolitusele!

Kõik Mauruse koolitused on tasuta, soovijatele ka koolitustunnistus!

Lisainfo: marili@kirjastusmaurus.ee

Gümnaasiumi kunstiajaloo õpikut tutvustav koolitus 23. oktoobril Tallinnas

23. oktoobril kell 11 ootab kirjastus Maurus õpetajaid tutvuma uhiuue kunstiajaloo õpikuga. Koolitus toimub Kumu hariduskeskuse väikeses auditooriumis ning koolitavad õpiku autorid Heie Marie Treier ja Sigrid Abiline.

Kunstiajaloo õpiku esimene köide vastab gümnaasiumi riiklikule ainekavale. See algab esiajast ning lõpeb 19. sajandi keskpaiga ehk realistliku kunstiga. Koolitusel tutvustatakse põhimõtteid, millest autorid lähtusid, mõningaid uuendusi võrreldes varasemate õpikutega, juhitakse tähelepanu ristviitamise võimalustele peatükkide vahel, samuti lõimimisele teiste ainetega (ajalugu, matemaatika, füüsika, usundiõpetus, psühholoogia jt) ja teooria peatükkidele.

Üldjoontes on kunstiajaloo õpik kantud kolmest põhimõttest: Tea! Mõtle! Loo!! Õpiku iga peatükk annab uusi teadmisi – see osa on „Tea!“. Neile aga järgneb arutlema ärgitav pildiline ülesanne – „Mõtle!“. „Loo!“ omakorda kuulub eelkõige tulevasse töövihikusse. Koolitusel on hea võimalus vaadata eraldi „Mõtle!“ ülesandeid ning paari neist ka ise läbi proovida.

Koolituse ajakava

  • 11.00–11.15 õpiku üldine tutvustus
  • 11.15–12.00 õpikus käsitletud teemad ja praktilised ülesanded (Heie Marie Treier)
  • 12.00–12.15 kohvipaus
  • 12.15–13.00 õpiku koostamise põhimõtted, kogemused õpetajana ja praktilised ülesanded (Sigrid Abiline)
  • 13.00–13.30 küsimused-vastused, tagasiside

Registreeru koolitusele!

Kõik Mauruse koolitused on tasuta, soovijatele ka koolitustunnistus!

Lisainfo: marili@kirjastusmaurus.ee

 

 

 

Koolitused „Veebipõhised vahendid matemaatika tööraamatute ja töövihikute ülesannete lahendamiseks“ sügisvaheajal Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus ja Haapsalus

Mauruse matemaatika materjale tutvustavatel koolitustel keskendume seekord veebipõhiste vahendite kasutamisele. Koolitused toimuvad 25. oktoobril kell 10–12 Tallinnas, 26. oktoobril kell 9–11 Tartus ja kell 14–16 Viljandis ning 27. oktoobril kell 9–11 Haapsalus ja kell 14–16 Pärnus. Koolitab Mauruse töövihikute ja tööraamatute põhiautor Allar Veelmaa.

Koolituse esimene pool: õppematerjalide tutvustus

Gümnaasiumi tööraamatutest rääkides kõneleme nende ülesehitusest, ülesannete valiku põhimõtetest ja ka sellest, kuidas on neid raamatuid otstarbekas kasutada.

Põhikooli töövihikute puhul on juttu kahest 9. klassi õppematerjalist: 9. klassi töövihikust ja lisamaterjalist „Matemaatika tööraamat põhikooli lõpetajale“. Need katavad mõnevõrra erinevaid teemasid ja on erineva struktuurse ülesehitusega. Peagi ilmuv 9. klassi töövihik sisaldab ainult 9. klassi teemasid ja on ainulaadne selle poolest, et sisaldab u 75% ülesannete vastuseid. Tööraamatus on ülesanded kogu põhikooli kursuse kohta.

Ka 6. klassis on kaks töövihikut. 6. klassi teemasid käsitleb 2018. aasta kevadtalvel ilmuv töövihik, esimese kahe kooliastme teemad võtab kokku „Kordamisülesandeid 6. klassi tasemetööks“.

Ülevaade antakse ka järgmisel kevadel ilmuvast 5. klassi töövihikust ning koolides juba kasutusel olevatest 7. ja 8. klassi töövihikutest.

Koolituse teine pool: veebipõhiste lisamaterjalide praktiline kasutamine

Koolituse teine osa on pühendatud töövihikute juurde käivatele veebipõhistele lisamaterjalidele. Ühtlasi antakse ka soovitusi, kuidas kasutada GeoGebrat ja WolframAlphat ülesannete lahendamisel või lahenduste kontrollimisel. Koolitusel lahendatakse ülesandeid töövihikutest ja tööraamatutest.

Autor tutvustab töövihikuid toetavaid õppevideoid ja teste, kus õpilane saab oma tulemuste kohta kohest tagasisidet ja need saadetakse ka õpetaja e-posti aadressile.

Soovitatav on koolitusele kaasa võtta oma sülearvuti.

Registreeru koolitusele Tallinnas, Tartus, Viljandis, Haapsalus või Pärnus.

Kõik Mauruse koolitused on tasuta, soovijatele ka koolitustunnistus!

Lisainfo: marili@kirjastusmaurus.ee

Koolitused „Mina ja ühiskond. Gümnaasiumiõpikud „Keel ja ühiskond“ ning „Kirjandus ja ühiskond““ 23. ja 24. oktoobril Tallinnas ja Tartus

23. ja 24. oktoobril kell 12–16 ootab Maurus kõiki gümnaasiumide eesti keele ja kirjanduse õpetajaid paariskoolitustele, kus tutvustame meie kõige värskemaid materjale – eesti keele õpikut „Keel ja ühiskond“ ning kirjandusõpikut „Kirjandus ja ühiskond“. Koolitavad Mauruse eesti keele ja kirjanduse toimetaja Maarja Valk ning autorid Anna Verschik ja Jan Kaus.

„Keel ja ühiskond“, Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja, Reet Igav, Andra Kütt, Helin Kask

Õpikus „Keel ja ühiskond“ on selgitatud keele tähendust ühiskonnas, eesti keele eripära ja allkeelte olemust. Kuna tänapäeva elukeskkond on muutunud üha multikultuursemaks, on vaja senisest veelgi enam mõista mitmekeelsuse tähendust ning keele rolli identiteedi ja maailmatunnetuse kujundajana. Seetõttu on keele struktuuri ja keelemuutuse põhjuseid analüüsitud võrreldes teiste keeltega. Põhiteksti rikastavad huvitavad illustratsioonid, keelenäited ja põnevad servatekstid. Õpikuülesanded on metoodiliselt mitmekesised: leidub nii praktilisi kui ka aktiivõppemeetodeid toetavaid ülesandeid.

„Kirjandus ja ühiskond“, Jan Kaus

Õpiku „Kirjandus ja ühiskond“ eesmärk on mõtestada kirjanduse rolli ühiskonnas ning ühiskonna rolli kirjanduses; vaadelda erinevate ühiskonnavormide seoseid kirjasõnaga. Iga peatükk avab ühe arutlusteema, kutsudes lugejat kaasa mõtlema ja nägema kirjandust kogu tema mitmekesisuses. Õpikus on kokku 25 peatükki. Iga peatüki lõpus on valik essee- või arutlusteemasid, viiteid lisamaterjalidele või ka tekstinäiteid. Nendele toetuvad ka õpikuülesandeid, mida on koostatud nii lugemistekstide kui ka audio- ja audiovisuaalse materjali põhjal (luuletused, proosatekstid, artiklid, raadiosaated, teleintervjuud jne). Mitmeid ülesandeid on võimalik lõimida teiste ainetundidega (võõrkeeled, muusika, ühiskonnaõpetus).

Koolitustel käsitletavad teemad

  • Õpikute koostamise eesmärgid, mõtted, millele õpetamisel tähelepanu pöörata
  • Õpikute struktuur ja ülesehitus; teemad, metoodika
  • Lõimingu võimalused
  • Praktilised ülesanded

Registreeru koolitusele Tallinnas või Tartus.

Kõik Mauruse koolitused on tasuta, soovijatele ka koolitustunnistus!

Lisainfo: marili@kirjastusmaurus.ee

Koolitused „Lõimingust eesti keele ja kirjanduse õpetamisel. 4. ja 5. klassi eesti keele materjalid“ 26. ja 27. veebruaril Tallinnas ja Tartus

Talvevaheajal kutsub Maurus II kooliastme eesti keele ja kirjanduse õpetajaid uute materjalidega tutvuma ning ühtlasi võtab vaatluse alla lõiminguvõimalused eesti keele õpetamisel. Põhifookuses on värskelt ilmunud 4. klassi komplekt, kuid ühtlasi tutvustame ka hetkel töös olevat 5. klassi eesti keele tööraamatu käsikirja, mille proovieksemplaridega saab kohapeal ka tutvuda. Koolitavad Mauruse eesti keele ja kirjanduse toimetaja Maarja Valk ning õppematerjalide autorid.

4. klass

Mauruse 4. klassi eesti keele õpik koondab eesti keele, kirjanduse ja tekstiõpetuse osa. Selle keskmes on ühe Eesti kooli 4. klass oma murede ja rõõmudega. Õpiku tegelased ja vaimukad tekstid on kirja pannud lastekirjanik Anti Saar, sisu toetavad kahe kunstniku, Ulla Saare ja Jaan Rõõmuse käe all valminud vembukad pildid.

Õpiku teemad on lõimitud loodusõpetuse töökavaga, mis annab võimaluse arutleda lugemistekstide kaudu, kes me oleme ja kus me oleme, kuidas hoida loodust enda ümber, kuidas hoida iseennast ja oma tervist. Eesmärk on nii lugemistekstide kui ka õppesisu kaudu panna laps kaasa mõtlema ja looma seoseid varem õpitu ning uue osa vahel.

Koolituse teemad

  • Õpiku üldine tutvustus
  • Õpiku tegelased ja läbiva loo tutvustus
  • Õpikus materjali esitus teemade kaupa (eesti keel, kirjandus, tekstiõpetus, lõimingut taotlevad tekstid)
  • Materjali jaotus kuude lõikes
  • Lõiming
  • Töövihiku koostamispõhimõtted
  • Töövihiku seos õpikuga
  • Praktiliste ülesannete lahendamine (õpik + töövihik)

5. klass

5. klassi eesti keele tööraamat on uudne formaat: see võimaldab kompaktselt uut infot edasi anda ja õpitut kinnistada. Tööraamatu teemad lähtuvad riiklikust õppekavast: algustäheortograafia, kokku- ja lahkukirjutamine, hääliku-, vormi-, sõnavara- ja lauseõpetus ning keele olemus üldiselt, lisaks on iga teema lõpuks üks tekstiõpetuse plokk. Õpikus on rikkalik tekstivalik – selles leidub arvukalt tekstinäiteid: nii tarbe-, meedia kui ka ilukirjandustekste. Tähelepanu on pööratud funktsionaalsele lugemisele ja sõnavara arendamisele. Tööraamatu fookuses on Eesti eri piirkonnad: tekstide kaudu tutvustatakse tervet Eestimaad, selle erinevaid paiku, tuntud eestlasi ja nende tegemisi ning asutusi.

Teemad

  • Tööraamatu kontseptsioon, formaat
  • Tööraamatu struktuur, tekstivalik, õppematerjali eesmärgid, koostamispõhimõtted
  • Õpikuteemad
  • Tekstivalik
  • Metoodika
  • Lõiming
  • Praktilised harjutused

Registreeru koolitusele Tallinnas või Tartus.

Kõik Mauruse koolitused on tasuta, soovijatele ka koolitustunnistus!

Lisainfo: marili@kirjastusmaurus.ee