Ideekalendri 2. nädal: Õpetaja – kas eesmärgid on seatud?

Teksti autor: Reijo Väljak

Kujuta ette lennukit, mis ootab oma stardijärjekorda. Kütus on võetud ja rutiinne tehniline kontroll teostatud. Lennuk saab signaali, hakkab vaikselt veerema, kogub kiirust ja tõuseb õhku. Algab tee sihtkohta.

Ka sina oled samamoodi teel. Sinu viivad sihtkohta aga ettevalmistus, kalkuleeritud tegevuskava ja järjepidev tegutsemine. Eesmärkide seadmine võib olla sama loomulik nagu elukestev õpe. Õigemini, need kaks lihtsalt täiendavad teineteist suurepäraselt.

EESMÄRKIDE SEADMIST TULEB HARJUTADA

Eesmärgid ei pea meid alati viima kõrgemale ja kaugemale. Eesmärkide mõte on aidata meil jõuda tulemuseni, milleks me suutelised oleme – ning meid innustavad iseendale antud lubadused. Näiteks, kui ma unistan tihti sellest, et saan paremasse füüsilisse vormi, ometi ei tee selleks tegelikult midagi, siis probleem on ju selles, et ma ei rakenda oma tegelikke võimeid täielikult.

Eesmärgid ei ole õhku visatud uue aasta lubadused, millest 92 protsenti inimestest kinni ei pea. Vastupidi, need on väikesed tegevused, mida järjepidevalt läbi aastate teha tuleks.

Näiteks, kui võtta eesmärgiks hakata tegema trenni, peaks eesmärk olema selgelt sõnastatud, lihtsasti mõõdetav ja ka saavutatav – näiteks, kõnnin kolmel päeval nädalas kolmkümmend minutit.

OLE REALIST

Eesmärke seades arvestame millegipärast ideaaltingimustega, aga igapäevatoimetused, teised inimesed ja võõras keskkond muudavad meie kavatsusi. Vihmasadu, kutse õhtusöögile või kolmeaastase lapse haigestumine ei sobitu kuidagi tehtud plaanidega ja nii on paratamatu, et eesmärgi täitmine kipub ebaõnnestuma.

Kui aga mõtleks eesmärgi uuesti läbi ja arvestaks ka ootamatustega?

Mõtleme näiteks nii: nädalas kuuel päeval saaksin trenni teha. Vähemalt ühel neist sajab vihma ja kahel tuleb ette midagi, mis kogu tegevuskava segi paiskab. Järgi jääbki kolm päeva, mis nõuavad niikuinii juba teatavat pingutust.

Muidugi tahame kohe suurelt pihta hakata, kuid tegutsema peab täpselt vastupidi. Tunne võib küll olla, et mis see siis ära ei ole, viiel päeval nädalas jalutama minna! Tegelikult on mõistlik seada endale aga märksa tagasihoidlikum eesmärk.

Varu kannatust. Aeg möödub kiiresti ja parim tulemus oleks see, kui suudad regulaarselt aastast aastasse kõndimas käia, mitte ainult uue aasta esimesel kolmel nädalal.

Enamasti ei pea inimesed uue aasta lubadustest kinni sellepärast, et need on absurdselt suured ja põhjalikult läbi mõtlemata. Kui ikka varem pole kolm korda nädalas trenni teinud, siis niisama järsku see harjumus ei teki. Alusta ühest korrast ja pea üks kuu nii vastu. Alles seejärel kaalu eesmärgi suurendamist – ka siis vaid pisikeste sammude haaval.

KUIDAS PIHTA HAKATA?

Kui palju varuda aega ühe koolitunni ette valmistamiseks? Kuidas planeerida tegemisi nii, et tööpäev lõppeks kell 17? Mida teha, et õpilaste tööd juba koolis parandatud saaks?

Millest oled ammu mõelnud, aga pole söandanud pihta hakata? Mis oleks see selge, konkreetne ja mõõdetav tükk igaks nädalaks? Mis oleks see tulemus, mis rõõmustaks sind näiteks esimese kuu lõpus?

Võta kalender ja märgi see tegevus kohe üles. Üks väike samm korraga. Terve aasta on ju veel ees.

Reijo Väljak on ettevõtja, coach ja õpetaja. Reijo tegemiste kohta saab rohkem infot tema kodulehelt https://www.reijovaljak.ee/ .

UURI LISAKS: