Ideekalendri 49. nädal. Lugemisjooga – viis muuta lugema õppimine mänguliseks

Head sõbrad!

Kätte on jõudnud märtsikuu viimane kolmapäev ja sellenädalase Ideekalendriga võtame kokku meelte ja teadvuse teema. Teatavasti kasutame oma viit meelt eri tegevustes erinevalt ning laste meeled erinevad täiskasvanute omadest päris palju. Lapsed on avatumad ja kasutavad oma meeli palju spontaansemalt ja kontrollivabamalt kui suured inimesed. Meil, täiskasvanutel, on lastelt palju õppida ning isegi mõned eneseabiraamatud soovitavad õppida taas mõtlema ja maailma nägema nagu laps. See on iseenesest õige – lõhkuda raame ning näha kaugemale ja sügavamale, kui oleme harjunud.

Jooga on üks viis, kuidas lasta oma meeled vabaks ning leida ühendus oma keha ja universumi vahel. See on võimalus näha nähtamatut ehk „näha“ ka muude meeltega peale nägemismeele. Viimasel ajal on populariseeritud ka lastejoogat. Lastel aitab jooga paremini keskenduda, koondada tähelepanu ühele asjale või tegevusele ning ka lihtsalt lõõgastuda päevapingetest. Koolid ja lasteaiad on lärmakad, seal on palju erinevaid inimesi koos, kõigil on oma suund ja tahe ning sealses keskkonnas viibimine on üsna suur töö ja pingutus, olgugi et lapsed ise ei pruugi seda tajuda. Jooga aitab suurepäraselt lapsel lõdvestuda ja puhata nii keha kui ka meelt.

Aga joogal on veel üks kasulik otstarve – selle abil võib õppida lugema. Lugemisjooga eesmärk on aidata lapsel tunda rõõmu tähtede õppimisest ning lugemisest üleüldiselt. See on vaheldusrikas viis nautida õppimist läbi lõõgastumise ja kehalise mängu.

Tänases Ideekalendri postituses kirjutab lugemisjoogast lähemalt Hoolingu koolitus- ja nõustamiskeskuse koolitaja Maili Liinev, kes muuhulgas ongi lugemisjooga leiutaja.

Head lugemist!


 

Lugemisjooga – viis muuta lugema õppimine mänguliseks

Tekst: Maili Liinev, lugemisjooga leiutaja, koolitus- ja nõustamiskeskus Hooling

Lapsevanemad, õpetajad ja spetsialistid teavad, et iga lapse tee lugemise juurde on erinev. Me oleme ka kogenud, et tänapäeva lapsed on väga liikuvad, nende tähelepanu on hajus ja nad vajavad väga paljudes tegevustes individuaalset tuge ja tähelepanu. See ei ole halb ega hea, see on lihtsalt reaalsus. Sellistele lastele sobiks kasvada looduses, kus saab palju liikuda ja uurida, kus on väike turvaline rühm ja hea rühmajuht, kes loob lastele turvalise ja sobiva õpikeskkonna.

Tegelikkuses õpivad lapsed suurtes rühmades, enamasti ei ole neil võimalik piisavalt liikuda ning ka abi ja tuge pole alati võimalik igaühele pakkuda. Ja ometi soovime, et iga laps õpiks omas tempos, et lapsel oleks huvitav ja ta saaks panna end proovile.

Lugemine on baasoskus, mille õpetamisega tegelevad kõik lasteaia ja kooli õpetajad. Traditsiooniliselt kõlab fraas „lugema õppima“ akadeemiliselt ja tõsise tegevusena. Sellegipoolest võib tähtede ja lugemise õppimine olla ka rõõmus ja huvitav. Teadlased on tõestanud, et kui inimene õpib rõõmuga, siis õpib ta mitu korda kiiremini.

Selleks ajaks, kui alustasin lugemisjoogaga, olin juba aastaid tegelenud laste lugema õppimise teemaga: olen osalenud Lugemispesa projektis, juhtinud Eesti Lugemisühingut, töötanud eripedagoog-lugemisnõustajana ja õpetanud oma poega, kellel on düsleksia. Kui ühel hetkel hakkasin õppima lastejooga õpetajaks, tekkis mul spontaanne mõtte neid kahte ala siduda. Nii sündiski lugemisjooga.

Lugemisjooga ei ole midagi ainulaadset ega täiesti uut. Pigem on see mõtteviis, et lugema õppimise aluseks on lugemisrõõm ning mäng on lapse kõige olulisem tegevus. Lugemisjooga abil saab muuta lasteaia- ja algkoolilaste tegevused mänguliseks. Lapsed saavad õppida paremini tundma oma keha ja meelt.

Lugemisjooga elemente võib lastega kasutada lihtsalt ka selleks, et muuta päeva mängulisemaks, liikuvamaks ja loovaks. Lugemisjooga koolitus aga annab õpetajatele inspiratsiooni, et luua ise uusi lugemis- ja liikumismänge. Oluline on, et ka õpetaja tunneks rõõmu, tegevuses oleks liikumist ja tähti või häälikuid.

Lugemisjooga tund on üles ehitatud sarnaselt lastejooga tunniga: esmalt sissehäälestus (oluline on keskendumine ja kohalolu), soojendusharjutused (tähekujud kehaga), mängud ja liikumistegevused (lugemisjooga mängud), seejärel lõõgastus ja meditatsioon.

Lugemisjoogast lähemalt

Sissehäälestus tähendab seda, et laps peab harjutama end keskenduma, märkama ennast, oma keha ja meeli. Lugemiseks on samamoodi vaja osata olla rahulikult paigal, keskenduda ja vaadata silmadega teksti. Lugemisjooga oluline osa ongi vaikuses olemine, kasutades selleks erinevaid helisid, teokarpe, mida kuulata, jms.

Soojendusharjutuste klassikasse kuulub oma esinimetähe näitamine kehaga ja teiste tähtede kehaga loomine. Tähti saab teha sõrmedega, kätega, varbaga, terve kehaga jne.

Lugemisjooga mängude põhimõte on see, et laps ei pea teadma, et ta õpib tähti ja lugemist – rõhk on mängimisel ja oma tegevuse nautimisel.

Populaarne lugemisjooga mäng on „Puutetundlik lõng“ – maha on pandud tavaline lõng, mis moodustab ühe tähe. Sellele astudes teeb lõng vastava tähe häält (laps teeb selle hääliku häält ja hoiab liikudes tasakaalu).

Ka mäng „Internet“ või „Wifi“ tekitab lastes, aga ka täiskasvanutes elevust: selleks seisavad mängijad hanereas ja viimane kirjutab eesseisja seljale ühe tähe ja nii hakkab täht liikuma. Samal ajal on kõik teised ise wifid, kes püüavad internetilaineid. Eriti suur elevus tekib siis, kui saab koos uurida, kus oli leviauk.

Liikumismänge on ka sulghäälikute, hääliku kuulmise ja tähekujude kirjutamise kohta. Tähti saab väga edukalt kirjutada ka lõngaga põrandale või õhku, seda saab teha nii üksi kui ka koos teistega. Ka suurema rühmaga saab luua tähekujusid. On väga vahva, kui keegi neid pildistab – siis saab kohe vaadata, mis täht ja mispidi on. Tähti saab laduda ka makaronidest, kirjutada mannale või sõrmeotsa, et siis neid omavahel ühendada. Lugemisjooga koolitusel on kokku kirjeldatud üle 30 erineva mängu.

Lõõgastus on aeg, kus lugemisjoogas osaleja lamab vaikuses, muusikat kuulates või ettelugemist nautides. Oluline, et ta on täielikult rahunenud ja tunneb end mõnusalt. Ettelugemine aitab suurepäraselt kasvatada lugemishuvi, sõnavara ja kuulamisoskust.

Laste meditatsioonis võib olla paar minutit lihtsalt keskendumist, mõni meditatiivne laul, elusmuusika kuulamine vms. Oluline on, et laps tajuks kohalolu ja rõõmu enda sees.

Lugemisjooga tund annab võimaluse olla täiesti kohal oma keha ja meelega, nautida tegevust, panna end proovile, olla loov ja tunda tegevusest rõõmu.

Lugemisjooga kõige olulisemad põhimõtted on sellised.

  • Iga laps õpib erinevalt nii lugemist kui ka tähti.
  • Lugema saab õppida läbi rõõmu ja loomuliku huvi.
  • Läbi keha kogedes õpime rohkem.
  • Õpetaja peab olema ise inspireeritud.
  • Vigu ei otsita – parandatakse jaatuse ja rõõmu abil.
  • Tähed võivad olla ka peegelpildis ja laps võib eksida – see on hea võimalus arutleda selle üle, miks need tähed võivad segi minna ja mida tähendab peegelpildis täht.
  • Loovus on väga oluline – laps võib ise mänge ja tegevusi välja mõelda, õpetaja julgeb võtta vastu lapse ideed ja nendega jätkata.
  • Keskendumine, vaikus ja lõõgastus on lugemisjooga osad ja aitavad lapsel end paremini tundma õppida.

Lugemisjooga koolitus toimub õpetajatele ja lapsevanematele ebatraditsiooniliselt mugavates riietes ja mattidel, kus tehakse läbi kõik mängud ja tegevused. Koolitus on ehitatud üles lastejooga tunni moel, kus on soojendus, mängud, lõõgastus ja meditatsioon.

Lisainfo Hoolingu lugemisjooga kohta

www.hooling.ee

https://www.facebook.com/Enesehoid/

nd-4-pilt-2

nd-4-pilt3