Keel ja ühiskond

€ 16.50

Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja, Reet Igav, Andra Kütt, Helin Kask

LEHITSE ÕPIKUT

Ilmunud 2017; kõva köide, värviline

Mõistet emakeel kasutame igapäevaelus pikalt mõtlemata, sest vaikimisi oletame, et igaühel on alati üks emakeel, mis elu jooksul ei muutu. Samas on tavaarusaam ja keeleteadlaste arusaam erinevad. Tähelepanelikul vaatlusel selgub, et nõnda hariliku ja tavapärase sõna tähendus ei olegi päris selge. Emakeele määratlemine on lihtne, kui tegemist on ükskeelse keelekasutajaga, kes pole kunagi sattunud teise keele keskkonda (nt kolinud teise riiki, abiellunud teise keele kõnelejaga vms). Kuid niipea, kui räägime kaks- ja mitmekeelsusest, ei pruugi emakeele määratlemine olla enam iseenesestmõistetav.

Õpikus „Keel ja ühiskond“ on selgitatud keele tähendust ühiskonnas, eesti keele eripära ja allkeelte olemust. Kuna elukeskkond on muutunud üha multikultuursemaks, on vaja senisest veelgi enam mõista keele rolli identiteedi ja maailmatunnetuse kujundajana ja mitmekeelsuse tähendust.

Õpiku materjal on jagatud 35 ainetunnile. Õpikus on arvukalt tekstinäiteid, lugemissoovitusi ning nii praktilisi kui ka aktiivseid õppemeetodeid toetavaid ülesandeid.

 

AUTORITEST

Anna Verschik on keeleteadlane, Tallinna ülikooli üldkeeleteaduse professor. Õppinud Tartu ülikoolis ja Oxfordi Heebrea ja Juudi uuringute keskuses. Tema põhilised uurimisteemad on sotsiolingvistika, eesti-vene keelekontaktid, jidiši keel Balti riikides ja etnolektid.

Anastassia Zabrodskaja on Tallinna ülikooli eesti keele kui teise keele professor ning Tartu ülikooli sotsiolingvistika vanemteadur. Eesti terminoloogiaühingu, Eesti Rakenduslingvistika Ühingu, Emakeele Seltsi ja Eesti Lugemisühingu liige.

Reet Varik (Igav) on eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tallinna reaalkoolis. Töötanud Saaremaa ühisgümnaasiumis, Kadrioru Saksa gümnaasiumis ja TTÜ Kuressaare kolledžis. Juhendanud hulgaliselt õpilasi uurimistööde tegemisel. Ise on uurinud neologisme ja keelekontakte. Emakeele Seltsi liige.

Helin Kask on Tallinna Ülikooli lingvistika doktorant. Tema põhilised uurimisteemad on sotsiolingvistika ning eesti-inglise keelekontaktid. Ta töötab ka keeletoimetajana, toimetades peamiselt õigustekste.

Andra Kütt on Tallinna ülikooli lingvistika doktorant. Tema teadustöö valdkond on esimese keele omandamine ja ta uurib erineva sotsiolingvistilise keskkonna mõju eesti keelt emakeelena omandavate laste keelelisele arengule. Keeleilu Erahuvikooli asutaja ja direktor. 

 

VIITED LISAMATERJALIDELE

1. Märgisüsteemid. Keel kui märgisüsteem

2. Tüpoloogia ja keeleuniversaalid

3. Maailma keeled ja keelte liigendus

4. Soome-ugri keeled. Keelepuuteteooria vs. kontaktiteooria

5. Eesti keele kujunemislugu

6. Eesti keele struktuur: eripära ja häälikusüsteem

8. Eesti keele struktuur: sõnamoodustus

9. Eesti keele olukord tänapäeval. Eesti keele staatus ja tulevik

10. Eesti keel ja keeletehnoloogia. Terminoloogia ja oskuskeel. Ilukirjandus. Tõlkekultuur

11. Keelevariandid. Norm. Keeleline etikett

12. Murded ja kohamurded

13. Sotsiolektid ja idiolektid

14. Keelekontaktid mikro- ja makrotasemel

16. Keel ja virtuaalne suhtlus