Ilmus ajaloo õpik 5. klassile!

Mauruse sellekevadiste töövõitude nimekiri täienes järjekordse väga hea õppematerjaliga! Trükivärskena on toimetuses 5. klassi ajaloo õpik PÄÄSUKESE LEND LÄBI AJALOO (autorid Karolina Antons ja Terje Hallik).

Kogenud õpetajatena nägid Karolina Antons ja Terje Hallik, et puudu on ajaloo algõpetuses head 5. klassi õppematerjalid: „Tegevõpetajatena oleme veendunud, et kindlasti on 5. klassi ajalooõpetuse üheks eesmärgiks huvi äratamine ajaloo vastu, kuid mitte nn tuleviku arvelt. 5. klassi õpilaste loomulik õpihuvi on meie kogemuse põhjal juba piisavalt suur, et neile võib rahulikult rääkida oma maa ja rahva ajaloost kartmata, et lapsed igavust tunnevad.“.

Õpik on oma kujunduselt lihtne, pigem lugemiku moodi, kus on üks terviktekst ning teemad on sellest formaadist lähtuvalt esitatud vajaliku põhjalikkuse astmega. Õpiku juurde kuulub töövihik, mille abil õpib laps täitma kontuurkaarti, töötama erinevate ajalooallikatega, arutlema minevikusündmuste üle jne. 

Värske õpiku näidiseksemplarid on koolidesse jõudmas ja nüüd jääb oodata veel augustis ilmuvat töövihikut.  

 

Ilusat alanud jaanikuud!

Teie Maurus 

6. klassi ajaloo õpiku ja töövihiku I osa on valmis!

Meil on hea meel teatada, et trükivärsked 6. klassi ajaloo õppematerjalid on kohal!

Ajaloo õpik 6. klassile

KIVIAJAST VANAAJANI  I osa   (autor Sirje Pallo)  

ja õpikut  toetav TÖÖVIHIK  (autor Katrin Martsik)   

Mauruse uued 6. klassi ajaloo õppematerjalid on üles ehitatud kronoloogilis-temaatilisel printsiibil ning nii liigutakse esiajast vanaaega. Koostajate eesmärk oli luua õppematerjal, mis võimaldaks õpetajal oma äranägemise järgi teostada diferentseeritud õpet. Materjale ja ülesandeid on rohkem ning nende seast saab teha valikuid. On oluline, et 6. klassis arendataks õpilaste arutlusoskust ning neil tekiks huvi kaasa mõelda – et õpilased oskaksid luua silda minevikusündmuste ja tänapäeva vahel.

Õpik on kirjutatud eakohaselt ning arvestatud on sellega, et mõisted, illustratsioonid ja teised sisuosad oleksid varustatud piisavate selgitustega. Näiteks ei pruugi tänapäeva laps teada, mis on ader ja mida sellega teha saab. Õpikus esitatavaid huvitavaid fakte ajaloost ja inimeste eluolust kinnistatakse ning analüüsitakse metoodiliselt mitmekülgsete ülesannete abil.  On nii avatud vastusega küsimusi kui ka selliseid, mis suunavad väljastpoolt lisamaterjale otsima. Küsimuste ja ülesannete  paigutamine väiksemate tekstikorpuste alla aitab õpitut paremini ja kiiremini kinnistada.

Oluline on ka seoste loomine teiste õppeainete ja varemõpituga. Esiaja, Mesopotaamia ning Vana-Egiptuse ajaloo ja kultuuriga tutvumine aitab näiteks tekitada või suurendab huvi nii ajaloo kui ka matemaatika ja teiste teaduste vastu.

Vaata lähemalt:

Õpiku näidispeatükid 

Töövihiku näidispeatükid

Gümnaasiumi üldajaloo õpiku kordustrükk sai valmis

Parandustega üldajaloo õpik gümnaasiumile kordustrükk sai äsja valmis ning saadaval nii raamatupoodides kui meie veebipoes.

Kogenud õpikuautorite Mart Laari ja Lauri Vahtre poolt kirjutatud uuele õppekavale vastav üldajaloo õpik on terviklik käsitlus maailma ajaloost esiajast kuni 20. sajandi alguseni.

Tutvu õpikuga siin >

E-õppematerjal “Eesti ajalugu gümnaasiumile” võrdselt nii õppimist kui ka õpetamist toetav keskkond

Eelmisest aastast on koolides kasutusel e-õppematerjal „Eesti ajalugu gümnaasiumile“. Mauruse e-õppematerjalid läbisid oma esimese õppeaasta kenasti, kuulates oma kasutajaid ja tasapisi täienedes. Enne uue aasta algust on paslik teha vahekokkuvõte kasutajatelt saadud tagasisidest ja rääkida edasistest plaanidest.

E-õppematerjal „Eesti ajalugu gümnaasiumile” on õpik, mis vastab kahele kohustuslikule kursusele: Eesti ajalugu I ja II (kuni 19. sajandi lõpuni). Materjal võeti mitmes koolis kasutusele 2013. aasta sügisel traditsioonilise paberõpiku edasiarendusena. Mauruse peatoimetaja Tarvo Siilaberg on kirjutanud pikemalt sellest, kuidas e-õpikus seostatakse paberõpiku tekst infoga, mis on „kuskil juba olemas”, luues seeläbi interaktiivseid ja tähenduslikke seoseid. E-õpik loob õpetamist ja õppimist toetava keskkonna, koondades enda alla olulisemad vastava ala infoallikad: YouTube’i videoklipid, Vikipeedia artiklid, raadiosaated, Rahvusringhäälingu arhiivi, Google’i kaardid jpm.

Õppeaasta lõpus korraldasime kasutajate seas tagasisideküsitluse. Osalenutest vastas 67,7%, et kasutasid ajaloo e-õpikut 10. klassis. Kõik peale ühe vastanu soovitaksid seda õppekeskkonda ka järgmistele kursuse läbijatele. Rääkides veel pisut gümnaasiumiastme edasistest 11. ja 12. klassi ajalookursustest, siis ka siin on Maurusel e-lahendus: internetis on kättesaadav üldajaloo lugemiku e-raamat ehk e-lugemik.

Eesti ajaloo e-õpiku puhul hindasid kasutajad kõige kõrgemalt peatükkide juures olevate lisamaterjalide hulka ehk kaarte, heli- ja videoklippe ning allikaid, mille vahel valida – punkte anti 5-palli skaalal 4,39. Kõrgelt hinnati ka e-õpiku tehnilist toimimist: 4,19. Kõige madalama hinde said e-õpiku juures olevad küsimused ja ülesanded: 3,9. Enim on külastatud lehekülge „ajajoon“ ja rubriiki „kordamiseks“.

E-õpiku kasutajad saab kõige üldisemalt jagada kaheks: õpetajateks ja õpilasteks. Selgub, et nende kahe kasutajaterühma tagasiside on veidi erinev. Mauruse jaoks on oluline mõlemate tagasiside ning neid erinevalt analüüsides jõuame kindlasti parima lahenduseni.

Juri Lotman on kirjutanud oma tehnikaprogressi käsitlevas arutluses, et on aegu, mil muutused omandavad nii kõikehõlmava iseloomu, et tulemuseks on kogu elulaadi, kultuurimõistmise täielik teisenemine; praeguste õpilaste puhul saame kõhklemata öelda, et tehnoloogia on nende maailmapilti tugevalt mõjutanud. E-õpik on tänapäeva õpilase jaoks harjumuspärase keskkonna – interneti – üks osa. Kuna internetti kasutatakse erinevates seadmetes, on oluline, et ka e-õpik oleks võimalikult kasutajasõbralik ja töötaks igas seadmes. Praegune statistika näitab, et 89,2% kasutajatest kasutab e-õpikut süle- või lauaarvutis, 6,4% nutitelefonis ning 4,4% tahvelarvutis (suurem osa kasutajatest, üle 80%, logib sisse Google Chrome’i veebilehitsejalt).

Internetis tajutakse ja loetakse tekste teisiti kui paberkandja puhul, see kajastub ka õpilaste tagasisides. Selle tulemusel oleme teinud oma e-keskkonda ka muudatusi: näiteks loobusime e-õpikus paksemast kirjastiilist, millega paberõpikutes tõstetakse esile olulisemad mõisted ja mõtted. Samuti andis õpilaste tagasiside ideid, kuidas muuta menüüs liikumine lihtsamaks.

Õpilased arvavad, et e-õpik on paberõpikust mugavam, samuti leitakse, et paberõpik on tunduvamalt igavam ja sealt on raskem õppida. Muuhulgas ei teki e-õpikuga töötades õige teema leidmisel probleeme – peatükid on jagatud kolmeks alateemaks ning otsingufunktsioon muudab navigeerimise veelgi hõlpsamaks. Samuti ei saa enam kasutada vabandust, et õpik on maha ununenud.

Eesti ajaloo e-õpikut kasutanud õpetajad olid sisulise poole osas aga mõnevõrra kriitilisemad. Õppeteksti – mis kattub paberõpiku omaga – hinnati 5-palli skaalal hindega 3,87; sama hinde said ka e-õpiku küsimused ja ülesanded. Peatükkide juures olevate lisamaterjalide sisukust hinnati 4 palli vääriliseks; valikuvõimalust ehk heli- ja videoklippide, kaartide ning allikate hulka, hinnati kõrgemalt: 4,37.

Suur tänu kõikidele õpetajatele ja õpilastele, kes võtsid vaevaks teada anda, mis neile e-õpiku juures meeldib ja mis võiks teisiti olla! Järgmine ülesanne, millega Maurus tegelema hakkab, ongi küsimuste hulk ja kvaliteet. Arendame e-õpikut igapäevaselt aina edasi.

Kuna rubriik „kordamiseks“ on ka enim külastatud lehekülg, tutvustan lähemalt selle ülesehitust. See järgib samasugust loogikat nagu ka õppeteksti liigendumine, jagunedes 6 osaks: I. Esiaeg, II. Keskaeg, III. Keskajast uusaega, IV. Rootsi aeg, V. 18. sajand, VI. 19. sajand. Iga suurema osa juures on praegu olemas klassikalised kordamisküsimused ning arutluse/essee teemad. Liikudes väiksema tekstikorpuse poole, on iga õpiku peatüki kohta – mida on e-õpikus kokku 57 – olemas enesekontrolli testid. Iga alateema all on arutlema suunavad küsimused. Alateemad on e-õpikus väikseimaks liigendusüksuseks ehk leheküljeks.

Kordamisküsimusi ei saa aga kunagi liiga palju olla. Selle aasta jooksul on plaanis välja anda veel ka töölehtede komplekt iga peatüki kohta üks tööleht, mille täitmiseks ja kontrollimiseks piisab 45 minutist. Töölehti saab lahendada nii klassis kui ka kodus iseseisva tööna. Nende eesmärk on aidata õpilasel süvenenumalt õpiku teksti mõista, eristada ja sõnastada kõige tähtsam.

Olulisi teemasid, mida õpetajad on tõstatanud, leidub veelgi, ning paljudest oleme ka oma koolitustel rääkinud – näiteks eestikeelse filmimaterjali vähesuse probleemist või sellest, miks pole võimalik eestikeelseid video- ja helimaterjale väiksemateks klippideks lõigata. Kutsume aga kõiki huvilisi üles jagama meiega oma materjale ja põnevaid leide – kui võimalik, paneme need ka õppekeskkonda üles. Mõtteid võib jagada minuga, saates e-kirja aadressile mirjam.puumeister@kirjastusmaurus.ee.

Praeguseks oleme saanud kinnitust, et meie e-õpik on abiks nii õpetajale tunni läbiviimisel, näiteks esitlusvahendina, kui ka õpilasele iseseisval õppimisel.

Aitäh veelkord kõigile küsitluses osalenutele!

Mirjam Puumeister / Mauruse sotsiaalainete toimetaja


Üldajaloo lugemik

Trükikojast on poodidesse jõudnud Üldajaloo lugemik.

See on mahukas allikate kogumik, kuhu on koondatud pöördelisi sündmusi kajastavad tekstid. Rännak Vana-Egiptuse raidkirjadest ja Sumeri nutulaulust kuni 20. sajandi koidikuni, mil P. de Coubertin kirjutas “The Centurys” kokkuvõtte esimestest kaasaegsetest olumpiamängudest. Uudistage raamatupoodides.

 

Ajalugu_uudis_yld1

Tegusad ajad sotsaalainete valdkonnas

Sotsiaalainete valdkonnas on Maurusel olnud tegusad ajad. Lõpule lähenevatest ja algust saavatest ettevõtmistest kirjutab pikemalt meie sotsiaalainete toimetaja Mirjam Puumeister.

Eelmisest aastast on meil ette näidata Eesti ja üldajaloo gümnaasiumiõpikud (autoriteks Lauri Vahtre ja Mart Laar), olemas on ka Eesti ajaloo lugemik ning just täna saatsime trükikotta põneva üldajaloo lugemiku. Sellega jõuab finišisse üks nendest sarjadest, millega Maurus alustas kohe päris tegevuse alguses.

Aga finiš on vaid vahefiniš, sest juba suvel on ilmumas ka kauaoodatud kehtivale õppekavale vastav „Lähiajalugu III“. Lauri Vahtre ja Mart Nuti koostööst on sündinud üks ladus ja kaasahaarav õpik 20. sajandil kultuuri- ja mõttevaldkonnas toimunud tähtsamatest arengutest ja murrangulised sündmustest.

Gümnaasiumiastmele on juunis ja juulis ilmumas ka ühiskonnaõpetuse õpikud, mis vastavad kahele kohustuslikule ainekursusele. Ka sisuliselt ülesehituselt järgib õpik ainekava teemajaotust ning mahtu, jagunedes neljaks osaks – ühiskonna areng; riik ja poliitika demokraatlikus ühiskonnas; ühiskonna majandamine; maailma areng ja maailma poliitika –ning autoriteks on valitud oma-ala tunnustatud spetsialistid.

Ühiskonnaõpetuse esimese õpiku – mis hõlmab ühiskonna arengu ning demokraatliku ühiskonna valitsemise ja kodanikualgatuse osasid – on kirjutanud Tõnis Saarts koos Liana Roosmaaga. Tõnis Saarts on Tallinna Ülikooli riigiteaduste osakonna politoloogia lektor, kelle arvamust küsitakse meie peavoolu meedias viimasel ajal aina tihemini. Autorid käsitlevad põhjalikult üldisemaid (nüüdis)ühiskonna ja demokraatia arengupõhimõtteid ning analüüsivad selle raames aktuaalseid ilminguid, sh näiteks, millist rolli etendab Eestis kodanikuühiskond.

Ühiskonnaõpetuse teise õpiku autorid on Maris Lauri, Heiko Pääbo ja René Värk. Maris Lauri on kõrgelt hinnatud Eesti majandusanalüütik ning õpikuski on tema kirjutatud ühiskonna majandamist käsitlev osa. Teoreetilist poolt toetavad autori poolt läbimõeldult koostatud arvukad skeemid ja tabelid. Samuti tasub esile tuua, et kajastamist on leidnud kaasaegselt olulised näited – intellektuaalsest omandist, töötamisest välismaal, mahetoodangust jne. Maailma arengut ja maailma poliitikat käsitleva osa on kirjutanud Heiko Pääbo, kes on Tartu Ülikooli Balti õpingute keskuse juhataja ja René Värk, kes on Tartu Ülikooli Rahvusvahelise õiguse dotsent. Ka rahvusvaheliste suhete osas alustatakse laiemate teemadega ning minnakse järjest kitsamaks. Võib öeda, et kajastust on leidnud pigem rahvusvahelise elu praktilised küsimused kui teoreetilised käsitlused (mis peakski rohkem ülikooli teema olema).

Uued Mauruse ühiskonnaõpetuse õpikud järgivadki põhimõtteid, et tuleb liikuda üldisemate teadmiste ja käsitluste pinnalt konkreetsemate näideteni ning siduda õppetekst igapäevaeluga. Näiteks on igasse peatükki valitud ka üks asjakohane meediatekst, mis on seotud õpilasi arutlema suunava ülesandega. Metoodilisest aspektist tasubki esile tuua uurimuslike lähenemisviisidega sõnastatud küsimusi ja ülesandeid. Viimaseid on tõesti arvukalt ning nende koostajaks on Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Sigrid Abiline.

Tasub meenutada, et käesoleval – peagi lõppeval – õppeaastal oli paljudes koolides esmakordselt kasutusel meie Eesti ajaloo e-õpik. Muuseas oli tegemist üldsegi esimese taolise e-õpikuga Eestis. Lihtne kontseptsioon – taaskasutada internetis kättesaadavat infot ning seostada see interaktiivselt ja tähenduslikult traditsioonilise paberõpiku tekstiga – on saanud paljude kiidusõnade osaliseks. E-õpik on suureks abiks nii õpetajale tunni läbiviimisel kui ka iseõppijale ja muidu huvilisele.

Sarnane e-õppekeskond on uueks õppeaastaks valmimas ka ühiskonnaõpetuses, kus rõhuasetus on enamgi veel erinevatel küsimustel ja ülesannetel. Mauruse jaoks on oluline, et meie e-õpik oleks kasutajasõbralik, töötaks igas seadmes ja et soovituslikud materjalid ja koostatud küsimused oleksid kasutajate jaoks piisavad ja asjakohased. Seega kutsume teid üles andma tagasisidet. Teatavasti võimaldab meie e-õpiku formaat viia kiiresti sisse vajalikke sisulisi täiendusi ja erinevaid kasutajamugavust puudutavaid muudatusi. Kasutajate arvamus on meie jaoks oluline. Ja neile, kes ei ole veel e-õpikuga tuttavad, tulge kindlasti e-õpikut uudistama – esimesed 7 päeva on kõigile huvilistele tasuta tutvumiseks avatud!

Gümnaasiumiastme kõrval ei ole Maurus unustanud ka teisi kooliastmeid! Enne uue kooliaasta algust ilmub Maurusel 6. klassi ühiskonnaõpetuse õpik ja nüüd julgeme esimest korda välja hõigata ka sellega seotud töövihiku. Õpiku autor on Madis Somelar, Pärnu Koidula Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi esimees.

6. klassis teevad õpilased teatavasti esimest korda tutvust ühiskonnaõpetuse kui õppeainega. Samas on see tihedalt seotud mitmete teiste õppeainetega nagu ajaloo ja geograafiaga. Erinevate õppeainetega sidumist peabki õpiku autor ühiskonnaõpetuse õpetamise juures väga oluliseks. Õpiku koostamisel on lähtutud uuest põhikooli riiklikust õppkavast ning õpik jaguneb neljaks osaks: sotsiaalsed suhted; demokraatia; töö ja tarbimine ning meedia ja teave. Õpikus käsitletakse kõige üldisemal kujul ühiskonna toimimist ning neid põhivaldkondi ja -väärtusi, mis toetavad õpilase kujunemist ettevõtlikuks, ennast teostavaks, kaasinimesi arvestavaks, sotsiaalselt pädevaks ja toimetulevaks ühiskonnaliikmeks.

Niisiis on sotsiaalainete valdkond meie kirjastuses jõudsalt arenemas. Kui sel suvel jõuab koolidesse esmakordselt ühiskonnaõpetusega tutvust tegevale 6. klassile mõeldud õpikomplekt, siis saladuskatte all võib öelda, et 2015. aastal näevad ilmavalgust eriti põnevad, värskelt ajalooga tutvuvale 5. klassile mõeldud õpik ja töövihik.