Mauruse e-õpikute veebikodu on uuenenud!

Head sõbrad! 

Mauruse e-õpikute keskkond eõpik.ee on läbi teinud põhjaliku uuenduskuuri.

Üks viiest Eesti haridusstrateegia eesmärgist aastaks 2020 on digipööre. Selle eesmärgi tutvustuses öeldakse, et digiseadmete kasutamisega rikastatakse õppetööd ning arvestatakse paremini õppijate vajadusi ja võimeid, aidates neil saavutada paremaid õpitulemusi. See loob omakorda võimaluse uue õpikäsituse kiireks juurutamiseks ja tõstab õppekvaliteeti. Mauruse õppematerjalide üks eesmärk on arvestada muutunud õpikäsitusega ja seetõttu on digipööre uute õppematerjalide loomisel meie jaoks oluline märksõna. 

Meie e-õpikud said alguse Lauri Vahtre ja Mart Laari 2013. aastal ilmunud Eesti ajaloo gümnaasiumiõpiku e-versioonist. Täna on sellele lisandunud Ühiskonnaõpetuse e-õpik gümnaasiumile. Maurusel on töös veel mitmed põnevad e-õppematerjalid, mida oodata: 

Ootame teid tutvuma eõpik.ee keskkonnaga ja meie e-õppematerjalidega! Kui soovite saada lisainfot, olla kursis e-õpikutega seotud arengutega või anda tagasisidet, siis saatke meile kiri eõpik.ee lehe kaudu, võtame teiega kindlasti ühendust!

Ilusat värvilist sügist soovides

Teie Maurus

 

 

E-õpiku “Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile” esimene teema tasuta tutvumiseks

E-õpiku “Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile esimene teema ” Ühiskonna majandamine” on nüüd valmis ja 2014/2015 õppeaastal kõigile huvilistele tasuta kättesaadav. Õppetekstide autoriks on tunnustatud majandusekspert Maris Lauri. Lisaks tekstidele leiate e-õpikust huvitavaid Eesti majanduse teemalisi videoklippe, mille juurde on koostatud erinevaid küsimusi ja ülesandeid. Teema lõpus on testid, mille abil on hea õpitut korrata.

Ülejäänud kolm teemat – Ühiskond ja selle areng; demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus; maailma areng ja maailmapoliitika – valmivad augustiks 2015.

E-õpiku leiate aadressilt www.e-opik/uhiskonnaopetus

Selleks sügiseks ilmusid meie kirjastusel ka paberõpikud – “Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile”, I osa  ja II osa. Nende mahukate õppematerjalidega sai täidetud üks olulisi nišše sotsiaalainete valdkonnas.

E-õppematerjal “Eesti ajalugu gümnaasiumile” võrdselt nii õppimist kui ka õpetamist toetav keskkond

Eelmisest aastast on koolides kasutusel e-õppematerjal „Eesti ajalugu gümnaasiumile“. Mauruse e-õppematerjalid läbisid oma esimese õppeaasta kenasti, kuulates oma kasutajaid ja tasapisi täienedes. Enne uue aasta algust on paslik teha vahekokkuvõte kasutajatelt saadud tagasisidest ja rääkida edasistest plaanidest.

E-õppematerjal „Eesti ajalugu gümnaasiumile” on õpik, mis vastab kahele kohustuslikule kursusele: Eesti ajalugu I ja II (kuni 19. sajandi lõpuni). Materjal võeti mitmes koolis kasutusele 2013. aasta sügisel traditsioonilise paberõpiku edasiarendusena. Mauruse peatoimetaja Tarvo Siilaberg on kirjutanud pikemalt sellest, kuidas e-õpikus seostatakse paberõpiku tekst infoga, mis on „kuskil juba olemas”, luues seeläbi interaktiivseid ja tähenduslikke seoseid. E-õpik loob õpetamist ja õppimist toetava keskkonna, koondades enda alla olulisemad vastava ala infoallikad: YouTube’i videoklipid, Vikipeedia artiklid, raadiosaated, Rahvusringhäälingu arhiivi, Google’i kaardid jpm.

Õppeaasta lõpus korraldasime kasutajate seas tagasisideküsitluse. Osalenutest vastas 67,7%, et kasutasid ajaloo e-õpikut 10. klassis. Kõik peale ühe vastanu soovitaksid seda õppekeskkonda ka järgmistele kursuse läbijatele. Rääkides veel pisut gümnaasiumiastme edasistest 11. ja 12. klassi ajalookursustest, siis ka siin on Maurusel e-lahendus: internetis on kättesaadav üldajaloo lugemiku e-raamat ehk e-lugemik.

Eesti ajaloo e-õpiku puhul hindasid kasutajad kõige kõrgemalt peatükkide juures olevate lisamaterjalide hulka ehk kaarte, heli- ja videoklippe ning allikaid, mille vahel valida – punkte anti 5-palli skaalal 4,39. Kõrgelt hinnati ka e-õpiku tehnilist toimimist: 4,19. Kõige madalama hinde said e-õpiku juures olevad küsimused ja ülesanded: 3,9. Enim on külastatud lehekülge „ajajoon“ ja rubriiki „kordamiseks“.

E-õpiku kasutajad saab kõige üldisemalt jagada kaheks: õpetajateks ja õpilasteks. Selgub, et nende kahe kasutajaterühma tagasiside on veidi erinev. Mauruse jaoks on oluline mõlemate tagasiside ning neid erinevalt analüüsides jõuame kindlasti parima lahenduseni.

Juri Lotman on kirjutanud oma tehnikaprogressi käsitlevas arutluses, et on aegu, mil muutused omandavad nii kõikehõlmava iseloomu, et tulemuseks on kogu elulaadi, kultuurimõistmise täielik teisenemine; praeguste õpilaste puhul saame kõhklemata öelda, et tehnoloogia on nende maailmapilti tugevalt mõjutanud. E-õpik on tänapäeva õpilase jaoks harjumuspärase keskkonna – interneti – üks osa. Kuna internetti kasutatakse erinevates seadmetes, on oluline, et ka e-õpik oleks võimalikult kasutajasõbralik ja töötaks igas seadmes. Praegune statistika näitab, et 89,2% kasutajatest kasutab e-õpikut süle- või lauaarvutis, 6,4% nutitelefonis ning 4,4% tahvelarvutis (suurem osa kasutajatest, üle 80%, logib sisse Google Chrome’i veebilehitsejalt).

Internetis tajutakse ja loetakse tekste teisiti kui paberkandja puhul, see kajastub ka õpilaste tagasisides. Selle tulemusel oleme teinud oma e-keskkonda ka muudatusi: näiteks loobusime e-õpikus paksemast kirjastiilist, millega paberõpikutes tõstetakse esile olulisemad mõisted ja mõtted. Samuti andis õpilaste tagasiside ideid, kuidas muuta menüüs liikumine lihtsamaks.

Õpilased arvavad, et e-õpik on paberõpikust mugavam, samuti leitakse, et paberõpik on tunduvamalt igavam ja sealt on raskem õppida. Muuhulgas ei teki e-õpikuga töötades õige teema leidmisel probleeme – peatükid on jagatud kolmeks alateemaks ning otsingufunktsioon muudab navigeerimise veelgi hõlpsamaks. Samuti ei saa enam kasutada vabandust, et õpik on maha ununenud.

Eesti ajaloo e-õpikut kasutanud õpetajad olid sisulise poole osas aga mõnevõrra kriitilisemad. Õppeteksti – mis kattub paberõpiku omaga – hinnati 5-palli skaalal hindega 3,87; sama hinde said ka e-õpiku küsimused ja ülesanded. Peatükkide juures olevate lisamaterjalide sisukust hinnati 4 palli vääriliseks; valikuvõimalust ehk heli- ja videoklippide, kaartide ning allikate hulka, hinnati kõrgemalt: 4,37.

Suur tänu kõikidele õpetajatele ja õpilastele, kes võtsid vaevaks teada anda, mis neile e-õpiku juures meeldib ja mis võiks teisiti olla! Järgmine ülesanne, millega Maurus tegelema hakkab, ongi küsimuste hulk ja kvaliteet. Arendame e-õpikut igapäevaselt aina edasi.

Kuna rubriik „kordamiseks“ on ka enim külastatud lehekülg, tutvustan lähemalt selle ülesehitust. See järgib samasugust loogikat nagu ka õppeteksti liigendumine, jagunedes 6 osaks: I. Esiaeg, II. Keskaeg, III. Keskajast uusaega, IV. Rootsi aeg, V. 18. sajand, VI. 19. sajand. Iga suurema osa juures on praegu olemas klassikalised kordamisküsimused ning arutluse/essee teemad. Liikudes väiksema tekstikorpuse poole, on iga õpiku peatüki kohta – mida on e-õpikus kokku 57 – olemas enesekontrolli testid. Iga alateema all on arutlema suunavad küsimused. Alateemad on e-õpikus väikseimaks liigendusüksuseks ehk leheküljeks.

Kordamisküsimusi ei saa aga kunagi liiga palju olla. Selle aasta jooksul on plaanis välja anda veel ka töölehtede komplekt iga peatüki kohta üks tööleht, mille täitmiseks ja kontrollimiseks piisab 45 minutist. Töölehti saab lahendada nii klassis kui ka kodus iseseisva tööna. Nende eesmärk on aidata õpilasel süvenenumalt õpiku teksti mõista, eristada ja sõnastada kõige tähtsam.

Olulisi teemasid, mida õpetajad on tõstatanud, leidub veelgi, ning paljudest oleme ka oma koolitustel rääkinud – näiteks eestikeelse filmimaterjali vähesuse probleemist või sellest, miks pole võimalik eestikeelseid video- ja helimaterjale väiksemateks klippideks lõigata. Kutsume aga kõiki huvilisi üles jagama meiega oma materjale ja põnevaid leide – kui võimalik, paneme need ka õppekeskkonda üles. Mõtteid võib jagada minuga, saates e-kirja aadressile mirjam.puumeister@kirjastusmaurus.ee.

Praeguseks oleme saanud kinnitust, et meie e-õpik on abiks nii õpetajale tunni läbiviimisel, näiteks esitlusvahendina, kui ka õpilasele iseseisval õppimisel.

Aitäh veelkord kõigile küsitluses osalenutele!

Mirjam Puumeister / Mauruse sotsiaalainete toimetaja


Tegusad ajad sotsaalainete valdkonnas

Sotsiaalainete valdkonnas on Maurusel olnud tegusad ajad. Lõpule lähenevatest ja algust saavatest ettevõtmistest kirjutab pikemalt meie sotsiaalainete toimetaja Mirjam Puumeister.

Eelmisest aastast on meil ette näidata Eesti ja üldajaloo gümnaasiumiõpikud (autoriteks Lauri Vahtre ja Mart Laar), olemas on ka Eesti ajaloo lugemik ning just täna saatsime trükikotta põneva üldajaloo lugemiku. Sellega jõuab finišisse üks nendest sarjadest, millega Maurus alustas kohe päris tegevuse alguses.

Aga finiš on vaid vahefiniš, sest juba suvel on ilmumas ka kauaoodatud kehtivale õppekavale vastav „Lähiajalugu III“. Lauri Vahtre ja Mart Nuti koostööst on sündinud üks ladus ja kaasahaarav õpik 20. sajandil kultuuri- ja mõttevaldkonnas toimunud tähtsamatest arengutest ja murrangulised sündmustest.

Gümnaasiumiastmele on juunis ja juulis ilmumas ka ühiskonnaõpetuse õpikud, mis vastavad kahele kohustuslikule ainekursusele. Ka sisuliselt ülesehituselt järgib õpik ainekava teemajaotust ning mahtu, jagunedes neljaks osaks – ühiskonna areng; riik ja poliitika demokraatlikus ühiskonnas; ühiskonna majandamine; maailma areng ja maailma poliitika –ning autoriteks on valitud oma-ala tunnustatud spetsialistid.

Ühiskonnaõpetuse esimese õpiku – mis hõlmab ühiskonna arengu ning demokraatliku ühiskonna valitsemise ja kodanikualgatuse osasid – on kirjutanud Tõnis Saarts koos Liana Roosmaaga. Tõnis Saarts on Tallinna Ülikooli riigiteaduste osakonna politoloogia lektor, kelle arvamust küsitakse meie peavoolu meedias viimasel ajal aina tihemini. Autorid käsitlevad põhjalikult üldisemaid (nüüdis)ühiskonna ja demokraatia arengupõhimõtteid ning analüüsivad selle raames aktuaalseid ilminguid, sh näiteks, millist rolli etendab Eestis kodanikuühiskond.

Ühiskonnaõpetuse teise õpiku autorid on Maris Lauri, Heiko Pääbo ja René Värk. Maris Lauri on kõrgelt hinnatud Eesti majandusanalüütik ning õpikuski on tema kirjutatud ühiskonna majandamist käsitlev osa. Teoreetilist poolt toetavad autori poolt läbimõeldult koostatud arvukad skeemid ja tabelid. Samuti tasub esile tuua, et kajastamist on leidnud kaasaegselt olulised näited – intellektuaalsest omandist, töötamisest välismaal, mahetoodangust jne. Maailma arengut ja maailma poliitikat käsitleva osa on kirjutanud Heiko Pääbo, kes on Tartu Ülikooli Balti õpingute keskuse juhataja ja René Värk, kes on Tartu Ülikooli Rahvusvahelise õiguse dotsent. Ka rahvusvaheliste suhete osas alustatakse laiemate teemadega ning minnakse järjest kitsamaks. Võib öeda, et kajastust on leidnud pigem rahvusvahelise elu praktilised küsimused kui teoreetilised käsitlused (mis peakski rohkem ülikooli teema olema).

Uued Mauruse ühiskonnaõpetuse õpikud järgivadki põhimõtteid, et tuleb liikuda üldisemate teadmiste ja käsitluste pinnalt konkreetsemate näideteni ning siduda õppetekst igapäevaeluga. Näiteks on igasse peatükki valitud ka üks asjakohane meediatekst, mis on seotud õpilasi arutlema suunava ülesandega. Metoodilisest aspektist tasubki esile tuua uurimuslike lähenemisviisidega sõnastatud küsimusi ja ülesandeid. Viimaseid on tõesti arvukalt ning nende koostajaks on Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Sigrid Abiline.

Tasub meenutada, et käesoleval – peagi lõppeval – õppeaastal oli paljudes koolides esmakordselt kasutusel meie Eesti ajaloo e-õpik. Muuseas oli tegemist üldsegi esimese taolise e-õpikuga Eestis. Lihtne kontseptsioon – taaskasutada internetis kättesaadavat infot ning seostada see interaktiivselt ja tähenduslikult traditsioonilise paberõpiku tekstiga – on saanud paljude kiidusõnade osaliseks. E-õpik on suureks abiks nii õpetajale tunni läbiviimisel kui ka iseõppijale ja muidu huvilisele.

Sarnane e-õppekeskond on uueks õppeaastaks valmimas ka ühiskonnaõpetuses, kus rõhuasetus on enamgi veel erinevatel küsimustel ja ülesannetel. Mauruse jaoks on oluline, et meie e-õpik oleks kasutajasõbralik, töötaks igas seadmes ja et soovituslikud materjalid ja koostatud küsimused oleksid kasutajate jaoks piisavad ja asjakohased. Seega kutsume teid üles andma tagasisidet. Teatavasti võimaldab meie e-õpiku formaat viia kiiresti sisse vajalikke sisulisi täiendusi ja erinevaid kasutajamugavust puudutavaid muudatusi. Kasutajate arvamus on meie jaoks oluline. Ja neile, kes ei ole veel e-õpikuga tuttavad, tulge kindlasti e-õpikut uudistama – esimesed 7 päeva on kõigile huvilistele tasuta tutvumiseks avatud!

Gümnaasiumiastme kõrval ei ole Maurus unustanud ka teisi kooliastmeid! Enne uue kooliaasta algust ilmub Maurusel 6. klassi ühiskonnaõpetuse õpik ja nüüd julgeme esimest korda välja hõigata ka sellega seotud töövihiku. Õpiku autor on Madis Somelar, Pärnu Koidula Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi esimees.

6. klassis teevad õpilased teatavasti esimest korda tutvust ühiskonnaõpetuse kui õppeainega. Samas on see tihedalt seotud mitmete teiste õppeainetega nagu ajaloo ja geograafiaga. Erinevate õppeainetega sidumist peabki õpiku autor ühiskonnaõpetuse õpetamise juures väga oluliseks. Õpiku koostamisel on lähtutud uuest põhikooli riiklikust õppkavast ning õpik jaguneb neljaks osaks: sotsiaalsed suhted; demokraatia; töö ja tarbimine ning meedia ja teave. Õpikus käsitletakse kõige üldisemal kujul ühiskonna toimimist ning neid põhivaldkondi ja -väärtusi, mis toetavad õpilase kujunemist ettevõtlikuks, ennast teostavaks, kaasinimesi arvestavaks, sotsiaalselt pädevaks ja toimetulevaks ühiskonnaliikmeks.

Niisiis on sotsiaalainete valdkond meie kirjastuses jõudsalt arenemas. Kui sel suvel jõuab koolidesse esmakordselt ühiskonnaõpetusega tutvust tegevale 6. klassile mõeldud õpikomplekt, siis saladuskatte all võib öelda, et 2015. aastal näevad ilmavalgust eriti põnevad, värskelt ajalooga tutvuvale 5. klassile mõeldud õpik ja töövihik.

Tarvo Siilaberg Õpetajate lehes: Taaskasutatavast infost saab e-õppematerjal

TelefonisTänases Õpetajate Lehes kirjutab meie peatoimetaja Tarvo Siilaberg pikemalt sellest miks ja kuidas me oma e-ajaloo õpikut tegime:

E-õppematerjali arendamise seisukohast pole küsimus selles, et midagi on puudu ja tuleb juurde luua – toota, kirjutada, filmida, salvestada, pildistada, joonistada. Küsimus on e-sfääris olemasoleva info kasutamises, selekteerimises ja korrastamises. Info sellelaadne taaskasutamine on tänapäeval argine ja möödapääsmatu. Nõnda argine, et õppematerjalide loojad seda meetodit sageli alahindavad.

Orkestreeritud muutuste pooldajad käsitavad e-õppematerjale millegi seninägematu tulekuna, mis peab tingimata „kõike” muutma. Seda kontseptsiooni esindavad e-õpikud ja -keskkonnad, mis on kogu oma toodetud „erilisuses” kohmakad ja heidutavad kasutajat, sest reaalsuse aktsepteerimise asemel püüavad need luua uut, oma reaalsust. Piltlikult öeldes: kui tarbijal on vaja autot, pole tal kasu lennukist – mis sellest, et see on kiirem ja võimsam.

Internet pakub nii tarkust kui ka lollust. Valiku nende kahe vahel peab tegema tarbija, õppija ja õpetaja. Püüda sellest tõdemusest mööda vaadata tähendab naasta enam kui kümnendi taha jäävate arutluskäikude juurde, mida iseloomustab küsimus Vikipeedia usaldusväärsusest. Vikipeedia näitel on kinnitust leidnud, et see, mis on vajalik ja mida kasutatakse, on ka korrastatud ja usaldusväärne.

Tänapäeval on mitu korda suurem tõenäosus, et kohalik raamatukogu – koos Barbara Cartlandi vaimse pärandiga – põleb maha, kui et hulkade tarkus Vikipeedia näol kaob. Vikipeedia näitel esitatud kasutatavuse ja usaldusväärsuse seos kehtib kogu e-sfääris leiduva info kohta – selle kasutajad on ühtaegu loojad, ning mida suurem on auditoorium (sihtrühm), seda suurem on sõnumi loomise prestiiž. Kvantiteet mõjutab sellises suhtes kvaliteeti.

Sellise õppematerjali koostamise võtmesõna on info taaskasutamine, mis on kättesaadav internetis. Loomulikult peab igasuguse info taaskasutamisel austama selle looja õigusi. Üleilmses infosfääris olemasolevat ja loodut kasutades loeb toimetaja ja koostaja kriitiline valik. Kirjeldatud õppevahendi näiteks on Mauruse kirjastuse Eesti ajaloo e-õpik, mis on koostatud Lauri Vahtre ja Mart Laari Eesti ajaloo gümnaasiumiõpiku (Maurus, 2013) baasil. Seega on e-õpik traditsioonilise paberõpiku evolutsiooniline jätke ning seda ka levitatakse selle kasutamist toetades.

Ajaloo e-õpik loob tähenduslikke seoseid internetis leiduvate materjalidega (YouTube’i videoklipid, Vikipeedia artiklid, raadiosaated, Google Maps jpm), mille on loonud ajaloolased ja ajaloo entusiastid, tehes need kättesaadavaks ja nähtavaks moel, mis toetab õpetamist ja õppimist. See tähendab, et olemasolev ja kasutatav materjal muutub kõnekaks tähenduslikes seostes õpikuga autori narratiiviga.

Nimetatud tähenduslike seoste näol tekibki e-õpiku uus kvaliteet – info, mis on „kuskil olemas”, saab kättesaadavaks ja mõistetavaks just siis, kui see on asjakohane ja vajalik. Siit ilmneb info taaskasutamisega kaasnev paradoks, et see, mis on (üleilmses e-sfääris) olemas – st kellegi kunagi kirjutatud, filmitud, salvestatud, pildistatud, joonistatud –, on tegelikult olemas alles siis, kui see saab tähenduslikus seoses kättesaadavaks ehk nähtavaks, mõistetavaks.

Ajalooõpiku seisukohast on oluline, et nõnda tekib õpetamist ja õppimist toetav kontekstuaalsus. Selliselt on kirjeldatud Eesti ajaloo e-õpik näide info taaskasutamise meetodi praktilisusest, mis lähtub vajadusest ja kasutajate väljakujunenud infotarbimisharjumustest.

———

KOMMENTAAR

Ootasime sellist õppematerjali juba ammu
Ingrid Paggi / Tallinna 21. kooli ajalooõpetaja

Kevadel 2014 hakkavad lõpetama õpilased, kes on pidanud õppima uue õppekava järgi, kuid kasutades vana õppekava järgi ülesehitatud õpikuid. Järelikult on õpiku järele lihtsalt karjuv vajadus.

Paberõpik on traditsiooniline, aga arvestades muutunud nõudeid nii tunni sisule kui ka läbiviimise vormile, on e-õpik ilmselgelt eelistatum. Õpetajalt eeldatakse tunnis audiovisuaalsete vahendite kasutamist, aga sobivate materjalide kokkuotsimine ja tehniline sobitamine konkreetse tunni nõudmistega neelab meeletult aega. On ääretult tänuväärne, kui selline eeltöö on Eesti ajaloo e-õpikuna tehtud ning kasutatav mitte ainult tunnis, vaid õpik annab õpilasele võimaluse materjali ka kodus üle vaadata ning puudujatel kõigest osa saada.

Ajalugu peab elama, vaimustama, innustama. Ilmselgelt annab e-õpik ühes oma lisamaterjaliga selleks suurepärase võimaluse. Lisaks võimaldab e-õpiku formaat kiiremini sisse viia vajalikke täiendusi ja muudatusi kui paberõpik. Uus põlvkond loeb ja tajub infot juba mõnevõrra teisiti – õpilased on rahul e-õpiku visuaalse lahenduse ning materjaliesitusega. Lisaks on õpilased pidanud väga oluliseks, et e-õpik töötab igasuguste rakendustega.

Allikas: Õpetajate Leht

Maurusel valmis esimene e-õppematerjal

E-materjali sisu on gümnaasiumi kaks kohustuslikku ainekursust, mis käsitlevad Eesti ajalugu kuni 19. sajandi lõpuni. E-keskkond põhineb samade kursuste paberõpikutel, mille autorid on Mart Laar ja Lauri Vahtre.

E-õppematerjal on paberõpikutest rikkalikum, tekstile on lisatud hulgaliselt erinevaid teemakohaseid videoid, raadiosaateid ja muud põnevat materjali. Samuti on olemas kogu perioodi kokkuvõttev interaktiivne ajajoon ning kordamisküsimused.

“Seda võib käsitleda paberõpiku lisamaterjalina, kuid see on kasutatav ka täiesti iseseisva põhimaterjalina. Oleme e-keskonna sisule esitanud sama kõrged kriteeriumid kui kõigile oma paberõpikutele,” ütles kirjastuse Maurus peatoimetaja Tarvo Siilaberg.

Materjal asub aadressil www.eõpik.ee ning on kättesaadav igal pool ja kõigis seadmetes. Vajalik on vaid internetiühendus ja -lehitseja olemasolu. Lisaks koolidele on materjal ligipääsetav kõigile Eesti ajaloo huvilistele.

Praeguseks on valmis pool keskkonnast ehk periood kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni. Teine osa valmib veel sel aastal.

Materjali esitleti 12. septembril Tallinnas Ajaloomuuseumis ja 13. septembril Tartus AHHAA keskuses. Esitlused toimusid koosöös Samsungi Baltikumi esindusega ning selleks kasutati spetsiaalselt koolidele mõeldud tehnilisi lahendusi.

“Kahele esitlusele registreerus kokku üle 60 ajalooõpetaja, mida on palju rohkem kui julgesime loota. See kinnitab veel kord, et koolid ja õpetajad janunevad erinevate e-õppematerjalide järele. Meie teeme omalt poolt kõik, et neile kvaliteetset sisu ka pakkuda,” kinnitas kirjastuse Maurus juhataja Kaarel Oja.

Keskkonna kasutamine hakkab olema tasuline. Kirjastus Maurus annab alanud õppeaastaks tasuta ligipääsu kõigile koolidele, kes on ostnud sama kursuse paberõpiku. Samuti on keskkond kõigile tasuta ligipääsetav esimesel seitsmel päeval pärast registreerumisest.

e-ajalugu