Mauruslaste lubadused uueks aastaks

Pärisime oma kollektiivilt, missuguseid uusaastalubadusi nemad on andnud ja kuidas nende täitmine on õnnestunud. Ideekalendri kirja jaoks said lubadused skemaatilise kuju, kuid põhjalikumaks tutvumiseks avaldame need ka siin.

“Üldiselt ma ei anna endale kunagi suuri uusaastalubadusi – vist tunnen oma nõrkusi juba nii piisavalt hästi, et ei oska nende vasu võidelda. Peamine on see, et igal aastal ostan uue kalenderpäeviku ja luban endale, et ma hakkan seda täitma ja esimesed paar nädalat kirjutan sinna tavalisest rohkem asju sisse, aga siis read jälle hõrenevad. Üldjoontes käivad (eriti pärast jõulusöömisi) peast läbi plaanid tavapärasest rohkem kaalu alandada, aga seda mõtet veeretan ma tegelikult aasta läbi ja mitte ainult uuel aastal.”

“Uusaastalubaduste asemel olen pikemat aega kirja pannud häid harjumusi, mida võiks juurutama hakata. Suur osa neist on tervislikuma eluviisiga ja enesearenguga seotud. Näiteks, et teen igal hommikul 5 tiibetlase harjutusi. Või pean digipaastu, vaatan telefoni ja arvutisse tööpäeviti kl 9.30-18.00. Või loen igal õhtul vähemalt 30 minutit. Jne. Ühe harjumuse sissetöötamiseks peaks kuluma 66 päeva. Ainukesena on õnnestunud ja juba aastateks sisse juurdunud see hommikune klaasitäis vett. Aga asi seegi “

“Minu uusaastalubadused on varasemalt ikka olnud seotud tervislikuma eluviisiga alustamisega. Aga mingil hetkel on need lubadused kahjuks meelest ära läinud. Kui selle ära tabad, siis see tekitab muidugi stressi. Seetõttu ma viimasel ajal enam uusaastalubadusi ei anna, vaid püüan lihtsalt igal päeval elada targemini.”

“Tegelikult ma hoidun uusaastalubadustest. Aga üleüldiselt katsun alati midagi enda juures parandada. Praegu on käsil tervislikuma toitumise juurutamine (vähem näksimist!).”

“Väga keerulised küsimused, ma hakkasin mõtlema, et mul vist ei olegi olnud uusaastalubadusi. Luban endale igasugu asju jooksvalt :). Aga viimasel koolitusel välja mõeldud mõte: Õpin järgmisteks jõuludeks pähe vähemalt kolm uut luuletust.”

“Mulle väga meeldib uue aasta alguses oma elu üle vaadata ja eesmärke seada. Enamasti mul nende täitmine väga hästi ei õnnestu, kuid ma ei ole siiani lasknud ennast sellest morjendada. Mulle väga meeldib oma elu analüüsida ja mõelda, mis need harjumused ja väärtused on, mida tahaksin rohkem arendada. Sel aastal püüdsin keskenduda rohkem omadustele, mida tahan endas arendada. 2018. aastal olen julge, aus, järjekindel, avatud, hinnanguvaba ja positiivselt egoistlik. Mõned elustiililised lubadused lipsasid ka sisse: iga päev söön ma vähemalt ühe puuvilja, loen kas või natuke ja harjutan klaverit kas või natuke. Aastate jooksul on lubadusi muidugi olnud erinevaid: teen rohkem tööd, teen vähem tööd, puhkan rohkem, logelen vähem, käin jooksmas, tarbin vähem alkoholi jne. Päris mõõdetavaks ei ole ma neid eesmärke kunagi suutnud teha ja jätan endale ikkagi võimaluse viilida ka. Aga küllap on see protsess, mis just mulle sobib.”

Ideekalendri 2. nädal: Õpetaja – kas eesmärgid on seatud?

Teksti autor: Reijo Väljak

Kujuta ette lennukit, mis ootab oma stardijärjekorda. Kütus on võetud ja rutiinne tehniline kontroll teostatud. Lennuk saab signaali, hakkab vaikselt veerema, kogub kiirust ja tõuseb õhku. Algab tee sihtkohta.

Ka sina oled samamoodi teel. Sinu viivad sihtkohta aga ettevalmistus, kalkuleeritud tegevuskava ja järjepidev tegutsemine. Eesmärkide seadmine võib olla sama loomulik nagu elukestev õpe. Õigemini, need kaks lihtsalt täiendavad teineteist suurepäraselt.

EESMÄRKIDE SEADMIST TULEB HARJUTADA

Eesmärgid ei pea meid alati viima kõrgemale ja kaugemale. Eesmärkide mõte on aidata meil jõuda tulemuseni, milleks me suutelised oleme – ning meid innustavad iseendale antud lubadused. Näiteks, kui ma unistan tihti sellest, et saan paremasse füüsilisse vormi, ometi ei tee selleks tegelikult midagi, siis probleem on ju selles, et ma ei rakenda oma tegelikke võimeid täielikult.

Eesmärgid ei ole õhku visatud uue aasta lubadused, millest 92 protsenti inimestest kinni ei pea. Vastupidi, need on väikesed tegevused, mida järjepidevalt läbi aastate teha tuleks.

Näiteks, kui võtta eesmärgiks hakata tegema trenni, peaks eesmärk olema selgelt sõnastatud, lihtsasti mõõdetav ja ka saavutatav – näiteks, kõnnin kolmel päeval nädalas kolmkümmend minutit.

OLE REALIST

Eesmärke seades arvestame millegipärast ideaaltingimustega, aga igapäevatoimetused, teised inimesed ja võõras keskkond muudavad meie kavatsusi. Vihmasadu, kutse õhtusöögile või kolmeaastase lapse haigestumine ei sobitu kuidagi tehtud plaanidega ja nii on paratamatu, et eesmärgi täitmine kipub ebaõnnestuma.

Kui aga mõtleks eesmärgi uuesti läbi ja arvestaks ka ootamatustega?

Mõtleme näiteks nii: nädalas kuuel päeval saaksin trenni teha. Vähemalt ühel neist sajab vihma ja kahel tuleb ette midagi, mis kogu tegevuskava segi paiskab. Järgi jääbki kolm päeva, mis nõuavad niikuinii juba teatavat pingutust.

Muidugi tahame kohe suurelt pihta hakata, kuid tegutsema peab täpselt vastupidi. Tunne võib küll olla, et mis see siis ära ei ole, viiel päeval nädalas jalutama minna! Tegelikult on mõistlik seada endale aga märksa tagasihoidlikum eesmärk.

Varu kannatust. Aeg möödub kiiresti ja parim tulemus oleks see, kui suudad regulaarselt aastast aastasse kõndimas käia, mitte ainult uue aasta esimesel kolmel nädalal.

Enamasti ei pea inimesed uue aasta lubadustest kinni sellepärast, et need on absurdselt suured ja põhjalikult läbi mõtlemata. Kui ikka varem pole kolm korda nädalas trenni teinud, siis niisama järsku see harjumus ei teki. Alusta ühest korrast ja pea üks kuu nii vastu. Alles seejärel kaalu eesmärgi suurendamist – ka siis vaid pisikeste sammude haaval.

KUIDAS PIHTA HAKATA?

Kui palju varuda aega ühe koolitunni ette valmistamiseks? Kuidas planeerida tegemisi nii, et tööpäev lõppeks kell 17? Mida teha, et õpilaste tööd juba koolis parandatud saaks?

Millest oled ammu mõelnud, aga pole söandanud pihta hakata? Mis oleks see selge, konkreetne ja mõõdetav tükk igaks nädalaks? Mis oleks see tulemus, mis rõõmustaks sind näiteks esimese kuu lõpus?

Võta kalender ja märgi see tegevus kohe üles. Üks väike samm korraga. Terve aasta on ju veel ees.

Reijo Väljak on ettevõtja, coach ja õpetaja. Reijo tegemiste kohta saab rohkem infot tema kodulehelt https://www.reijovaljak.ee/ .

UURI LISAKS:

 

 

 

 

 

Mauruse ideekalender ja televisioon alustavad!

Head õpetajad!
Ilusat ja inspireerivat alanud aastat!

Kohtusime paljudega teist möödunud aasta sügistalvel oma koolitustel ja koolides kohapeal käies. Meile väga õpetliku tagasiside hulgas jäi kõlama vajadus igapäevast õppetööd rikastavate lisamaterjalide ja üldhariva põneva info järele. 

Kui on soov, siis on oht, et see ka täitub!

Alanud aastal toome teieni kaks teineteist toetavat ja täiendavat lisamaterjalide formaati: MAURUSE IDEEKALENDRI ja MAURUSE TV.

IDEEKALENDER on kuude lõikes jagatud erinevate teemade vahel, mis puudutavad meid kõiki nii õppetöös kui tavaelus. Jaanuari teemad on „Eesmärkide püstitamine, prioriteetide seadmine ja ajaplaneerimine“. Iga järgmise kuu teema avalikustame eelmise teemakuu viimases postituses.

IDEEKALENDRI SISU jõuab soovijateni igal kolmapäeval ja sealt leiate:

  • 3 erinevat kuu teemaga haakuvat töölehte, mida saab kasutada nii aine- kui klassijuhataja tundides või lihtsalt väikeseks vaimuvärskenduseks (väike isutekitaja esimestest töölehtedest);
  • populaarteaduslikke ja arutlevaid artikleid oma ala professionaalidelt;
  • teadusartiklite ja uuringute refereeringuid meie toimetajatelt ja autoritelt;
  • videoblogi õpilaste ja õpetajate kogemuste ning arvamustega;
  • videoblogi Mauruse tegemistest.

Ideekalendri kuu võtab kokku teemast juhitud TÖÖTUBA, millelt teeme ka otseülekande huvilistele, kellel kohale tulla ei õnnestu. Töötube viivad läbi tunnustatud oma ala spetsialistid meie toimetusest ja väljastpoolt.

IDEEKALENDRIGA LIITUMINE on lihtne. Saates oma soovi läbi esimeses postituses oleva registreerumisvormi jõuab ideekalender teie e-postkasti juba regulaarselt igal kolmapäeval (v.a juuni–juuli). Liitu ideekalendriga!

IDEEKALENDRI POSTITUSED ja materjalid on järelvaadatavad Mauruse kodulehe uudiste rubriigis. Töölehed saadame ainult ideekalendriga liitunud huvilistele.

MAURUSE TV avaneb meie kodulehe esikülje bänneri alt ja sisaldab:

Meie Mauruses igatahes usume, et jagatud teadmistel on topelt võimalus kellegi tööd ja elu paremaks muuta.
 
Head uudistamist ja järgmise kalendripostituseni!

Koolitus „Algklasside õppekomplektid. Usundiõpetuse ja inimeseõpetuse tööraamatud“ 5. jaanuaril Pärnus

Talvisel koolivaheajal korraldab kirjastus Maurus Pärnus näidistundidega koolituse, kus tutvustatakse kõiki meie algklasside õppematerjale. Lähemalt räägitakse usundiõpetuse tööraamatust “Kohtumised” ja inimeseõpetuse tööraamatutest. Koolitus toimub 5. jaanuaril kell 11–15 Pärnus, Pernova loodusmajas. Koolitavad algklasside toimetaja Kätlin Vainola, usundiõpetuse tööraamatu autor Olga Schihalejev ning 3. klassi inimeseõpetuse tööraamatu autorid Riina Meidla ja Ülle Säälik.

Mauruse algklasside õppekomplekti peamine märksõna on lõiming. Iga klassi komplekt on välja töötatud tervikuna. Esimese klassi keskkonnaks on Leiutajateküla, kus tegutseb koeratüdruk Lotte. Teise ja kolmanda klassi õppematerjalide teljeks on Jutulinn oma elanike ja kohtadega. Samas on kõiki tööraamatuid võimalik kasutada ka eraldi. Õppematerjalide eesmärk on äratada huvi kooli ja õppimise vastu ning kinnistada õppekavas rõhutatud väärtusi ja pädevusi.

Seekordsel algklasside koolitusel on põhirõhk usundiõpetusel ja inimeseõpetusel. Autorid viivad läbi mõlema aine näidistunnid.

Usundiõpetuse tööraamatu ajalise selgroo vormib pühade aastaring. Siit leiab lugusid erinevatest religioossetest traditsioonidest, mille üle on koos lastega hea arutada. Lisaks saab lugeja kohtuda erinevate religioonide ja konfessioonide esindajatega, et aimu saada, kuidas usk nende igapäevast elu vormib. Selliselt on lapsel võimalus kohtuda nii „õpikuusuga“ kui ka „elatud usuga“.

Inimeseõpetuse 3. klassi õppematerjali koostamisel on riiklikku õppekava teemasid sobitatud kooliaasta loomuliku rütmi ja sündmustega. Materjal aitab õpilasel ennast, teisi ja ümbritsevat elukeskkonda mõistma ja kirjeldama õppida. Vaadeldes, arutledes ja näiteid tuues õpitakse häid käitumisreegleid ja üksteist austavat suhtlemisviisi. Saadakse teadmisi oma kodumaast ja kodukohast.

Koolituse ajakava:

  • Kell 11.00 Mauruse I kooliastme materjalide üldtutvustus
  • Kell 11.30 usundiõpetuse tööraamatu “Kohtumised” kontseptsioon
  • Kell 12.15 usundiõpetuse näidistund
  • Kell 13.00 kohvipaus
  • Kell 13.15 inimeseõpetuse tööraamatu kontseptsioon
  • Kell 14.00 inimeseõpetuse näidistund
  • Kell 14.45 kokkuvõttev arutelu ja küsimused

Registreeru koolitusele!

Kõik Mauruse koolitused on tasuta, soovijatele ka koolitustunnistus!

Lisainfo: marili@kirjastusmaurus.ee

“Lotte õppekomplekt paneb õpetajad lastega mängima” Järva Teataja 05.10. 2017

Ilmunud Järva Teatajas 05.10. 2017, autor Anne Põder

Eelmisel reedel Paide Vallitornis kokku saanud algklassiõpetajad said häid mõtteid nüüdisaegse õpikäsituse kohta kirjastuse Maurus välja antud Lotte esimeste klasside õppekomplekti põhjal.

Õppepäevale oli kogunenud üle 20 õpetaja Järvamaalt ja mujalt. Jõgevamaalt Tormast tulnud õpetaja Barbara Laul ütles, et Lotte õppekomplekt on lapsesõbralik ja rõõmus. «Kasutan seda oma töös ja sain õpikute autoritelt häid mõtteid, kuidas lastele tarkusi veelgi põnevamalt ja mängulisemalt edasi anda,» lausus ta.

Laulu meelest ei tohiks kool ja esimeses klassis õpitav lasteaiast kooli tulnud lapsi ära ehmatada. «Lapsepõlv võiks ju koolis veel ikka edasi kesta ja õppimine tunduda toreda lustliku tegevusena,» selgitas ta. «Just sellest seisukohast ongi Lotte õppekomplekt õpetajatele tänuväärne abiline.»

Õppepäeva korraldada aidanud Paide ühisgümnaasiumi klassiõpetaja Heli Prii, kes on ühtlasi Lotte aabitsa kaasautor, ütles, et kogu õppekomplekt soodustab koos tegutsemist ja kogemist, üksteisega arvestamist, rõõmu ja eduelamusi. «Sama sõnavara ja temaatikat kasutades õpib laps terviklikku maailmapilti tajuma,» sõnas ta.

Lotte õppekomplekti teeb eriliseks seegi, et õppimist toetavad rollimängud, mitmesugused aktiivõppe meetodid, käelised tegevused ja mõttemängud. «Püüdsimegi komplekti kasutavatele õpetajatele edasi anda mõtteid, kuidas tunnid lastele võimalikult huvitavaks muuta ja õpetaja laste tähelepanu pälviks,» lausus Prii.

Lotte õppekomplekti loomisele on Heli Prii kõrval Järvamaa õpetajatest kaasa aidanud ka Paide ühisgümnaasiumi endine õpetaja Maarika Männil (loodusõpetus), Albu põhikooli õpetaja Mare Kabel (matemaatika) ja Paide ühisgümnaasiumi klassiõpetaja Eve Krais (eesti keel). Kõik neli õpetajat olid kolleegidele ka häid mõtteid ja praktilisi näpunäiteid jagamas.

Maarika Männil viis läbi õuesõppetunnid ja innustas õpetajaid tundideks looduslikke materjale koguma. Ta näitas mänge, mille kaudu lastele loodust tutvustada ja panna nad aru saama materjalidest, mida meie ümber leidub.

Lotte õppekomplekti välja andnud kirjastuse Maurus juhataja Peep Pajumäe ütles, et 2016. aastal ilmunud Lotte esimeste klasside õppekomplekti kasutab järjest rohkem koole. «Tagasiside on olnud hea ja et ka sel sügisel tuli uusi kasutajaid juurde, siis käimegi mööda Eestit ning anname komplekti kasutamiseks ideid,» selgitas ta.

Pajumäe loodab, et Lotte õppematerjalid muutuvad veelgi menukamaks ja nende kasutajate ring laieneb. «Kõige rohkem võidavad sellest kindlasti lapsed, kelle koolitunnid on Lotte muinasjutu tegelaste abiga lõbusad, mängulised ja huvitavad,» ütles ta.

Koolitus “Eesti pärand kui võti Euroopa keskaja mõistmisel. 7. klassi ajalooõpiku tutvustus” 24. oktoobril Tallinnas

24. oktoobril kell 10.30 kutsub kirjastus Maurus ajalooõpetajaid 7. klassi ajaloo õppekomplektiga tutvuma. Koolitus toimub Kiek in de Köki 6. korrusel ning sisaldab ka ekskursiooni bastionikäikudes. Koolitavad õpiku autor Kerttu Palginõmm ja töövihiku autor Triin Pukk.

Mauruse kaheosalise keskaja õpiku eripäraks on lähenemine keskaja maailmale Eesti materiaalse kultuuri ning kunsti kaudu. Näiteks nii Tartu, Pärnu, Viljandi kui ka Tallinna õpilased leiavad õpikust oma kodukohaga seotud keskaegseid mälestisi ja esemeid. Kohaliku kultuuri kaudu on võimalik teha suuremaid üldistusi toonase maailma ja kommete kohta.

Suur rõhk on õpikus sotsiaalajalool, mis võimaldab õpilasel luua seoseid oma igapäevaelu ja keskaegse ajaloo vahel. Sellega on silmas peetud empaatiavõime, tolerantsuse jt sotsiaalsete oskuste arendamist.

Õpiku juurde kuuluvad ka töövihikud, mis sisaldavad nutikaid ja arendavaid ülesandeid, mis on nii teadmispõhised kui ka loomingulised.

Koolituse ajakava

10.30–11.00 õpiku üldine tutvustus “Eesti pärand kui võti Euroopa keskaja mõistmisel” (Kerttu Palginõmm)

11.00–11.40 töövihikud õpikute toetajana, loovkirjutamisest (Triin Pukk)

11.40–12.00 küsimused ja tagasiside

12.00–12.30 kohvipaus

12.30–13.30 ekskursioon Kiek in de Köki bastionikäikudes

Registreeru koolitusele!

Kõik Mauruse koolitused on tasuta, soovijatele ka koolitustunnistus!

Lisainfo: marili@kirjastusmaurus.ee

Gümnaasiumi kunstiajaloo õpikut tutvustav koolitus 23. oktoobril Tallinnas

23. oktoobril kell 11 ootab kirjastus Maurus õpetajaid tutvuma uhiuue kunstiajaloo õpikuga. Koolitus toimub Kumu hariduskeskuse väikeses auditooriumis ning koolitavad õpiku autorid Heie Marie Treier ja Sigrid Abiline.

Kunstiajaloo õpiku esimene köide vastab gümnaasiumi riiklikule ainekavale. See algab esiajast ning lõpeb 19. sajandi keskpaiga ehk realistliku kunstiga. Koolitusel tutvustatakse põhimõtteid, millest autorid lähtusid, mõningaid uuendusi võrreldes varasemate õpikutega, juhitakse tähelepanu ristviitamise võimalustele peatükkide vahel, samuti lõimimisele teiste ainetega (ajalugu, matemaatika, füüsika, usundiõpetus, psühholoogia jt) ja teooria peatükkidele.

Üldjoontes on kunstiajaloo õpik kantud kolmest põhimõttest: Tea! Mõtle! Loo!! Õpiku iga peatükk annab uusi teadmisi – see osa on „Tea!“. Neile aga järgneb arutlema ärgitav pildiline ülesanne – „Mõtle!“. „Loo!“ omakorda kuulub eelkõige tulevasse töövihikusse. Koolitusel on hea võimalus vaadata eraldi „Mõtle!“ ülesandeid ning paari neist ka ise läbi proovida.

Koolituse ajakava

  • 11.00–11.15 õpiku üldine tutvustus
  • 11.15–12.00 õpikus käsitletud teemad ja praktilised ülesanded (Heie Marie Treier)
  • 12.00–12.15 kohvipaus
  • 12.15–13.00 õpiku koostamise põhimõtted, kogemused õpetajana ja praktilised ülesanded (Sigrid Abiline)
  • 13.00–13.30 küsimused-vastused, tagasiside

Registreeru koolitusele!

Kõik Mauruse koolitused on tasuta, soovijatele ka koolitustunnistus!

Lisainfo: marili@kirjastusmaurus.ee

 

 

 

Koolitused „Veebipõhised vahendid matemaatika tööraamatute ja töövihikute ülesannete lahendamiseks“ sügisvaheajal Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus ja Haapsalus

Mauruse matemaatika materjale tutvustavatel koolitustel keskendume seekord veebipõhiste vahendite kasutamisele. Koolitused toimuvad 25. oktoobril kell 10–12 Tallinnas, 26. oktoobril kell 9–11 Tartus ja kell 14–16 Viljandis ning 27. oktoobril kell 9–11 Haapsalus ja kell 14–16 Pärnus. Koolitab Mauruse töövihikute ja tööraamatute põhiautor Allar Veelmaa.

Koolituse esimene pool: õppematerjalide tutvustus

Gümnaasiumi tööraamatutest rääkides kõneleme nende ülesehitusest, ülesannete valiku põhimõtetest ja ka sellest, kuidas on neid raamatuid otstarbekas kasutada.

Põhikooli töövihikute puhul on juttu kahest 9. klassi õppematerjalist: 9. klassi töövihikust ja lisamaterjalist „Matemaatika tööraamat põhikooli lõpetajale“. Need katavad mõnevõrra erinevaid teemasid ja on erineva struktuurse ülesehitusega. Peagi ilmuv 9. klassi töövihik sisaldab ainult 9. klassi teemasid ja on ainulaadne selle poolest, et sisaldab u 75% ülesannete vastuseid. Tööraamatus on ülesanded kogu põhikooli kursuse kohta.

Ka 6. klassis on kaks töövihikut. 6. klassi teemasid käsitleb 2018. aasta kevadtalvel ilmuv töövihik, esimese kahe kooliastme teemad võtab kokku „Kordamisülesandeid 6. klassi tasemetööks“.

Ülevaade antakse ka järgmisel kevadel ilmuvast 5. klassi töövihikust ning koolides juba kasutusel olevatest 7. ja 8. klassi töövihikutest.

Koolituse teine pool: veebipõhiste lisamaterjalide praktiline kasutamine

Koolituse teine osa on pühendatud töövihikute juurde käivatele veebipõhistele lisamaterjalidele. Ühtlasi antakse ka soovitusi, kuidas kasutada GeoGebrat ja WolframAlphat ülesannete lahendamisel või lahenduste kontrollimisel. Koolitusel lahendatakse ülesandeid töövihikutest ja tööraamatutest.

Autor tutvustab töövihikuid toetavaid õppevideoid ja teste, kus õpilane saab oma tulemuste kohta kohest tagasisidet ja need saadetakse ka õpetaja e-posti aadressile.

Soovitatav on koolitusele kaasa võtta oma sülearvuti.

Registreeru koolitusele Tallinnas, Tartus, Viljandis, Haapsalus või Pärnus.

Kõik Mauruse koolitused on tasuta, soovijatele ka koolitustunnistus!

Lisainfo: marili@kirjastusmaurus.ee

Koolitused „Mina ja ühiskond. Gümnaasiumiõpikud „Keel ja ühiskond“ ning „Kirjandus ja ühiskond““ 23. ja 24. oktoobril Tallinnas ja Tartus

23. ja 24. oktoobril kell 12–16 ootab Maurus kõiki gümnaasiumide eesti keele ja kirjanduse õpetajaid paariskoolitustele, kus tutvustame meie kõige värskemaid materjale – eesti keele õpikut „Keel ja ühiskond“ ning kirjandusõpikut „Kirjandus ja ühiskond“. Koolitavad Mauruse eesti keele ja kirjanduse toimetaja Maarja Valk ning autorid Anna Verschik ja Jan Kaus.

„Keel ja ühiskond“, Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja, Reet Igav, Andra Kütt, Helin Kask

Õpikus „Keel ja ühiskond“ on selgitatud keele tähendust ühiskonnas, eesti keele eripära ja allkeelte olemust. Kuna tänapäeva elukeskkond on muutunud üha multikultuursemaks, on vaja senisest veelgi enam mõista mitmekeelsuse tähendust ning keele rolli identiteedi ja maailmatunnetuse kujundajana. Seetõttu on keele struktuuri ja keelemuutuse põhjuseid analüüsitud võrreldes teiste keeltega. Põhiteksti rikastavad huvitavad illustratsioonid, keelenäited ja põnevad servatekstid. Õpikuülesanded on metoodiliselt mitmekesised: leidub nii praktilisi kui ka aktiivõppemeetodeid toetavaid ülesandeid.

„Kirjandus ja ühiskond“, Jan Kaus

Õpiku „Kirjandus ja ühiskond“ eesmärk on mõtestada kirjanduse rolli ühiskonnas ning ühiskonna rolli kirjanduses; vaadelda erinevate ühiskonnavormide seoseid kirjasõnaga. Iga peatükk avab ühe arutlusteema, kutsudes lugejat kaasa mõtlema ja nägema kirjandust kogu tema mitmekesisuses. Õpikus on kokku 25 peatükki. Iga peatüki lõpus on valik essee- või arutlusteemasid, viiteid lisamaterjalidele või ka tekstinäiteid. Nendele toetuvad ka õpikuülesandeid, mida on koostatud nii lugemistekstide kui ka audio- ja audiovisuaalse materjali põhjal (luuletused, proosatekstid, artiklid, raadiosaated, teleintervjuud jne). Mitmeid ülesandeid on võimalik lõimida teiste ainetundidega (võõrkeeled, muusika, ühiskonnaõpetus).

Koolitustel käsitletavad teemad

  • Õpikute koostamise eesmärgid, mõtted, millele õpetamisel tähelepanu pöörata
  • Õpikute struktuur ja ülesehitus; teemad, metoodika
  • Lõimingu võimalused
  • Praktilised ülesanded

Registreeru koolitusele Tallinnas või Tartus.

Kõik Mauruse koolitused on tasuta, soovijatele ka koolitustunnistus!

Lisainfo: marili@kirjastusmaurus.ee

Koolitused „Lõimingust eesti keele ja kirjanduse õpetamisel. 4. ja 5. klassi eesti keele materjalid“ 26. ja 27. veebruaril Tallinnas ja Tartus

Talvevaheajal kutsub Maurus II kooliastme eesti keele ja kirjanduse õpetajaid uute materjalidega tutvuma ning ühtlasi võtab vaatluse alla lõiminguvõimalused eesti keele õpetamisel. Põhifookuses on värskelt ilmunud 4. klassi komplekt, kuid ühtlasi tutvustame ka hetkel töös olevat 5. klassi eesti keele tööraamatu käsikirja, mille proovieksemplaridega saab kohapeal ka tutvuda. Koolitavad Mauruse eesti keele ja kirjanduse toimetaja Maarja Valk ning õppematerjalide autorid.

4. klass

Mauruse 4. klassi eesti keele õpik koondab eesti keele, kirjanduse ja tekstiõpetuse osa. Selle keskmes on ühe Eesti kooli 4. klass oma murede ja rõõmudega. Õpiku tegelased ja vaimukad tekstid on kirja pannud lastekirjanik Anti Saar, sisu toetavad kahe kunstniku, Ulla Saare ja Jaan Rõõmuse käe all valminud vembukad pildid.

Õpiku teemad on lõimitud loodusõpetuse töökavaga, mis annab võimaluse arutleda lugemistekstide kaudu, kes me oleme ja kus me oleme, kuidas hoida loodust enda ümber, kuidas hoida iseennast ja oma tervist. Eesmärk on nii lugemistekstide kui ka õppesisu kaudu panna laps kaasa mõtlema ja looma seoseid varem õpitu ning uue osa vahel.

Koolituse teemad

  • Õpiku üldine tutvustus
  • Õpiku tegelased ja läbiva loo tutvustus
  • Õpikus materjali esitus teemade kaupa (eesti keel, kirjandus, tekstiõpetus, lõimingut taotlevad tekstid)
  • Materjali jaotus kuude lõikes
  • Lõiming
  • Töövihiku koostamispõhimõtted
  • Töövihiku seos õpikuga
  • Praktiliste ülesannete lahendamine (õpik + töövihik)

5. klass

5. klassi eesti keele tööraamat on uudne formaat: see võimaldab kompaktselt uut infot edasi anda ja õpitut kinnistada. Tööraamatu teemad lähtuvad riiklikust õppekavast: algustäheortograafia, kokku- ja lahkukirjutamine, hääliku-, vormi-, sõnavara- ja lauseõpetus ning keele olemus üldiselt, lisaks on iga teema lõpuks üks tekstiõpetuse plokk. Õpikus on rikkalik tekstivalik – selles leidub arvukalt tekstinäiteid: nii tarbe-, meedia kui ka ilukirjandustekste. Tähelepanu on pööratud funktsionaalsele lugemisele ja sõnavara arendamisele. Tööraamatu fookuses on Eesti eri piirkonnad: tekstide kaudu tutvustatakse tervet Eestimaad, selle erinevaid paiku, tuntud eestlasi ja nende tegemisi ning asutusi.

Teemad

  • Tööraamatu kontseptsioon, formaat
  • Tööraamatu struktuur, tekstivalik, õppematerjali eesmärgid, koostamispõhimõtted
  • Õpikuteemad
  • Tekstivalik
  • Metoodika
  • Lõiming
  • Praktilised harjutused

Registreeru koolitusele Tallinnas või Tartus.

Kõik Mauruse koolitused on tasuta, soovijatele ka koolitustunnistus!

Lisainfo: marili@kirjastusmaurus.ee