Gümnaasiumi kunstiajaloo esimene kursus ehk „Kunstiajalugu esiajast realismini“

 

Õpiku autorite eesmärk oli koostada jutustavas laadis tekstipõhine õppematerjal (lisaks muidugi illustratsioonid) selges, lihtsas ja korrektses eesti keeles. Õpiku kõrval võib õpetaja loomulikult kasutada kõikvõimalikke veebipõhiseid õppevahendeid. Õpik ei asenda, vaid täiendab neid, andes kunstiajaloost süsteemse üldpildi.

Eesmärk oli näidata, et kunstiteos on alati seotud oma loomise aja ja kohaga, ühiskondlik-poliitiliste, religioossete ning filosoofiliste taustsüsteemidega. Teadlikult on rõhutatud kristlikku temaatikat kui euroopaliku tsivilisatsiooni üht alustala. Piiblilugu, tegevusi ja sündmusi ei õpetata üheski teises aines, need võivad küll juhuslikult kõne alla tulla näiteks ajalootunnis, aga süsteemne käsitlus puudub. Ilma kristluse põhitõdesid tundmata on aga õpilasel võimatu mõista, mida ja miks hinnatakse varasemas kunstiajaloos ja kuidas mõistis kunsti tol ajal elanud inimene. Õpik ei taha kristlikku maailmavaadet peale suruda, vaid käsitleda usuteemat erapooletult, kultuuriloolisest seisukohast.

Autorite kindel taotlus oli – see on ka erinevus varasematest õpikutest – et iga illustratsiooni kohta, mis õpikus toodud, oleks lisaks põhiinfole (nimetus, autor, aeg) ka teavet, miks see ehitis/maal on oluline, mida seal lähemalt vaadata (nii sisu kui kunstiline külg), millist rolli on see teos mänginud omal ajal või hiljem jne. Igal kunstiteosel on muidugi erinevad aspektid, mida rõhutada. Teadlikult on loobutud pikkadest nimekirjadest kunstnike teistest tähtsatest töödest, kui neist õpikus rohkem juttu ei ole.

Põhimõte on ka, et iga kunstiteose asukoht oleks kirjas (muuseum). Et õpilasel tekiks tunne, et see pole abstraktne näide, vaid konkreetne töö konkreetses kohas, mida ka temal on võimalik vaatama minna.
Õpikus toodud materjal integreerub mitme teise õppeainega – eeskätt ajalooga, aga ka ühiskonnaõpetuse, kirjanduse ja muusikaajalooga, samuti valikainetega nagu filosoofia ajalugu, religioonilugu, kultuurilugu jt. Kuna üks autoritest on ühtlasi ka ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, on jälgitud, et näiteks ajaloo kronoloogia (nt Vana-Kreeka, Vana-Rooma, Mesopotaamia jt) langeks kokku kasutusel olevates ajalooõpikutes esitatuga. Ajaloolist tausta avades on püütud rõhutada neid olulisi momente, mida õpitakse ka ajaloo aines – et aidata õpilastel luua seoseid ja terviklikku ajalookäsitlust.

Iga peatüki järel on mõned üldistavad ja materjali kokku võtvad küsimused, et aidata õpilastel fokusseerida tähelepanu kõige olulisemale ja olla abiks kordamisel.

Teadlikult on pööratud suurt tähelepanu Eesti kunstile. Kui kool ei õpeta Eesti lapsi Eesti kunsti tundma ja väärtustama, ei tee seda ka keegi teine.

Õpikus toodud kunstiajaloo käsitlus on Euroopa-keskne ja esindab pigem traditsioonilist lähenemist, ja seda täiesti taotluslikult. Maailm avardub ja globaliseerub, kuid kõikide positiivsete külgede juures toob see kaasa ka kultuurilise identiteedi nõrgenemise ja teadlikkuse vähenemise oma kultuurist ja ajaloolistest juurtest. Õpiku autorid on seisukohal, et meie kooli ülesanne on tänases multikultuurilises maailmas, tohutus infotulvas ja valikuvõimaluste paljususes säilitada ja kindlustada euroopalikku kultuurilist identiteeti ja väärtusruumi. Eriti oluline on hoida oma kultuuri väikerahvastel, nagu eestlased seda on.

 

AUTORITEST

Heie Treier on kunstiajaloolane, kellel on kunstiteaduse doktorikraad Eesti kunstiakadeemiast. Heie töötab Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis. Ta peab oluliseks kunsti vahendamist erinevatele sihtgruppidele – Heie tegutseb ka kunstikriitikuna ning on välja andnud erialast ajakirja.

Sigrid Abiline on pikaajalise töökogemusega ajaloo-, ühiskonnaõpetuse ja kunstiajaloo õpetaja. Sigridil on kunstiteaduse magistrikraad Eesti kunstiakadeemiast ning ta on töötanud erinevat tüüpi koolides. Praegu töötab Sigrid õpetajana Tallinna täiskasvanute gümnaasiumis.

Keeleteaduse õpik „Keel ja ühiskond“

Mis põhjustel keel muutub? Kas muutused keeles on ohtlikud või loomulikud? Miks on internetikeskkonnas keelekäitumine hoopis teistsugune kui ametlikus kirjalikus suhtluses? Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastused Anna Verschiku jt koostatud keeleteaduse õpik „Keel ja ühiskond“ (2017), mis on põhjalik ja kompaktne ülevaade keele olemusse ning toimimisse. See selgitab keeleteaduse erinevaid tahke, aga tuletab ühtlasi õpilasele üksikasjalikult meelde eesti keele struktuuri võrdluses teiste keeltega. Õpik on teoreetilist laadi, aga iga peatüki lõpus on ka ülesanded, mis aitavad omandatud materjali kinnistada, teha materjaliga iseseisvat tööd ja samuti leidub rühmatöid, mille käigus saavad õpilased keeleteaduse teemade üle arutleda.

Selle õpiku lisaväärtus on huvitavad servatekstid ja viiteid lisamaterjalidele, millega õpilane võib huvi korral tutvuda. Nii on ka õpetajal rohkem materjali, mille vahel valida – ta ei pea jääma kindalt õpiku struktuuri juurde kinni, vaid saab ise valida, mida, millal ja kuidas õpetada. Servatekstide hulgas on lõbusaid ja huvitavaid keeleteaduslikke teabekilde nt ajaloo kohta, aga ka keeleteadlasi jt tutvustavad tekste.

Õpik ei tutvusta ainult eesti keelt ja kultuuri. „Keele ja ühiskonna“ teeb veelgi erilisemaks see, et õpikus on kirjeldatud eri teemasid mitmete keelte ja kultuuride kaudu. Näiteid tuuakse paljude keelte ja ühiskondade kohta, ühendades ning võrreldes neid eesti keele ja kultuuri, ühiskonnaga. Ei ole piirdutud ainult kohustusliku mitmekultuurilisuse ja keelsuse peatükkidega, vaid maailma rahvaste keelte ja ühiskondade mitmekülgsus läbib õpikut tervikuna. Nii õpib õpilane ka teisi kultuure ja keeli tundma ning oskab leida nende vahel seoseid.

„Keeles ja ühiskonnas“ lähenetakse teemadele hinnanguteta. Õpilasele selgitatakse näiteks, mis vahe on ametlikul ja mitteametlikul tekstil: kus sobib kirjutada suurtähtede ja kirjavahemärkideta (Facebookis), aga kus kindlasti ei tohiks (ametlikus kirjakeelses tekstis). Samuti on õpikus näidatud, et keelemuutus on loomulik protsess: keelemuutuste taga on keelekasutajate endi teadlikud valikud.

Õpiku autorid on Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja, Reet Igav, Andra Kütt ja Helin Kask.

22.–26. mai – SOODUSHINDADE NÄDAL KOOLIDELE!

Head sõbrad!

 

Sel nädalal (22.–26. mai) pakume koolidele võimalust järgmiseks õppeaastaks kõiki õppematerjale tellida talviste soodushindadega. 

Koos kevadise soojalainega on Maurusel ilmunud ja ilmumas mitmeid häid ja oodatud materjale: 

 

Teile sobivas vormingus tellimislehe saate täita otse arvutis ja saata meile aadressil tellimine@kirjastusmaurus.ee.

Mauruse tellimisleht – 2017 (kevadine) excel 97-2003
Mauruse tellimisleht – 2017 (kevadine) excel
Mauruse tellimisleht – 2017 (kevadine) open office

Küsimuste korral pöörduge julgesti meie müügijuhi Elo poole:

tellimine@kirjastusmaurus.ee / tel 5919 6117 

 

Ilusat suvesooja maikuud!

Teie kirjastus Maurus

E-õpiku kasutamise rõõmude ja murede üle arutlevad “Praktilise eesti keele” koolitusel osalenud õpetajad ja õpilased

10. mail korraldas kirjastus Maurus Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuses e-õpiku „Praktiline eesti keel“ näidistunniga koolituse, kus arutlesime koos õpetajate ja näidistunnis osalenud Nõo Reaalgümnaasiumi 11. klassi õpilastega e-õpiku kasutuselevõtu võlude ja valude üle. Otsisime e-õpiku erinevaid kasutusvõimalusi, nende eeliseid ja puudusi ning püüdsime välja mõelda, missugust abi vajaksid õpetajad selleks, et osata ja julgeda rohkem digimaterjale kasutada. Sellised olid õpetajate ja õpilaste arvamused.

Kuidas e-õpikut koolis kasutada?

Kõige mugavam on kasutada kooli tahvelarvuteid. Sel juhul saab õpilane tunnis õpetaja juhiste järgi materjale lugeda ja otsida ning erinevaid ülesandeid lahendada. Kuid see pole sugugi ainus võimalus ning seda ei pea tegema igas tunnis. Õpetaja võib kombineerida traditsioonilisi loenguid või praktilisi harjutusi e-õpiku tundidega, mis võivad toimuda näiteks arvutiklassis, e-õpikut võib kasutada õpitu kinnistamiseks kodus, õpilased võivad kasutada oma isiklikke seadmeid – e-õpikud toimivad hästi ka nutitelefonis. E-õpikust on kasu ka siis, kui õpetaja seal leiduvaid materjale lihtsalt projektori abil klassile näitab ning kasutab seda kui lisamaterjalide panka.

Mis on e-õpiku eelised võrreldes paberõpikuga?

E-õpikut on võimalik pidevalt muuta ja kaasajastada, seega on see eriti sobiv näiteks meediaõpetuse, infootsingu ja keeleabi allikate käsitlemisel. Mauruse digimaterjalide korrashoiu eest vastutab digitoimetaja, kes jälgib, et materjal oleks ajakohane. Tänu e-õpikutele on õpilase koolikott kergem ning kulub vähem paberit. Õpilasel on ligipääs kogu gümnaasiumi materjalile pidevalt käeulatuses, ta saab seal kerge vaevaga (ctrl+F) liikuda ja vajalikku infot leida. Samuti saab ta oma teadmisi testide abil kohe kontrollida, erinevate linkide abil seoseid luua ja lisamaterjali otsida. Paljude noorte jaoks on liikuval ekraanil kuvatud materjal ka põnevam ja motiveerib õppima. Pikemas perspektiivis on digiõpikud koolile oluliselt odavamad kui paberõpikud.

Mis on e-õpiku puudused? Mis võib selle kasutuselevõttu takistada?

Kindlasti ei tähenda digimaterjalide kasutuselevõtt paberraamatute kadumist. Noored tõid välja, et suur osa nende ajast kulub niikuinii nutiseadmetes ja on väga tore, kui koolitunnis kasutatakse muid vahendeid. E-õpik võimaldab kergemini spikerdada, samuti on nutiseadme abil võimalik leida palju erinevaid ajaveetmisvõimalusi, mis võivad õppimist segada. Õpetajal on keeruline saada ülevaadet, kas õpilased tõesti alati ja ainult õppimisega tegelevad. Esialgu on seadmete soetamine koolile kulukas, need rikuvad silmi ning võivad puruneda. Digiõpikute kasutuselevõttu võivad lisaks tehnoloogia puudumisele takistada vähesed oskused, e-õpikute vilets tehniline tase ning ennekõike hirm ja e-õppe traditsiooni puudumine. Õpetajad on tihti tööga ülekoormatud ja uute vahendite tundmaõppimine on väga energiakulukas.

Millist abi on õpetajal vaja, et alustada e-õpiku kasutamist?

Kindlasti sõltub see konkreetsest õpetajast ja tema senistest kogemustest. Detailne juhendmaterjal ja n-ö õpetajaraamat on kindlasti suureks abiks, samuti (näidistunniga) koolitused ja IT-õpetaja abi. Kõige rohkem on õpetajatel abi õpilastest – nende entusiasm motiveerib õpetajat uusi vahendeid katsetama ja nad saavad õpetajat klassiruumis tehnikaga aidata. Digimaterjal peab olema ülesehituselt lihtne ja kasutajasõbralik ning olema ilma tehniliste probleemideta pidevalt kättesaadav.

***

Kirjastus Maurus on väga tänulik koolitusel osalejatele – saadud tagasiside on hindamatu! Sarnaseid näidistunniga koolitusi on uuel õppeaastal plaanis teisigi, samuti avaldame õige pea ka näidistunni videomaterjali. E-õpik “Praktiline eesti keel” asub siin, loe ka õpiku tutvustust.

Mauruse e-õpiku “Praktiline eesti keel” näidistunniga koolitus 10. mail Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuses

10. mail korraldab Maurus Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuses koolituse, mille viivad läbi õpiku sisutoimetaja Maarja Valk ja digitoimetaja Marili Pärtel. 

Koolituse esimese osa moodustab näidistund teemal “Avalik esinemine”, mille viib läbi toimetaja Marili Pärtel ja kus osalevad Nõo Reaalgümnaasiumi 11. klassi õpilased. Koolituse teises pooles tutvustab sisutoimetaja Maarja VPEK_807x538_260417alk õpiku saamislugu ja autoreid ning üheskoos reflekteeritakse õpiku kasutusvõimaluste üle koolikontekstis.

2017. aastal valmib Maurusel „Praktilise eesti keele“ kolm kursust ühtses e-õppekeskkonnas, hetkel on üleval kahe esimese kursuse materjal. E-õpikul on mitmeid eeliseid paberõpiku ees – kuna eesti keele kasutamise praktilised reeglid on pidevas muutumises, on hea kasutada materjali, mida on võimalik pidevalt uuendada, uusi materjale lisada, täiendada ja parandada. Samuti on digiõpikut võimalik kasutajate tagasiside põhjal arendada ja paremaks muuta. „Praktiline eesti keel“ on oma olemuselt ja eesmärkidelt 21. sajandi õpik, mis suunab õpilasi iseseisvusele, näitab, kust vajalikku materjali leida, soodustab kriitilist mõtlemist ja õpetab suures infotulvas hakkama saama.

Koolituse eesmärk on õpikut tutvustada ja selle kasutusvõimalusi praktiliselt demostreerida. Näitame, et vastavalt olemasolevatele tehnilistele võimalustele on ka e-õpikul erinevaid kasutusvõimalusi ning julgustame õpetajaid e-materjalidega katsetama. See on jõukohane kõigile!

Koolituse kava:

13.15–13.30 Kogunemine

13.30–14.15 Näidistund (Marili Pärtel)

14.15–14.30 Paus

14.30– 14.50 „Praktilise eesti keele“ saamislugu ja autorid (Maarja Valk)

14.50–15.45 Refleksioon rühmades (Marili Pärtel, Maarja Valk):

  • Kuidas mina saaksin „Praktilist eesti keelt“ oma õpilastega kasutada?
  • Mis võib mind takistada võtmast kasutusele „Praktilist eesti keelt“?
  • Mis on e-õpiku eelised võrreldes paberõpikuga?
  • Mis on e-õpiku puudused võrreldes paberõpikuga?
  • Millist abi on õpetajal vaja, et e-õpikule üle minna?

15.45–16.00 Tagasiside, küsimused, kokkuvõte

Autoritest:

Karin Kaljumägi on Tartu Ülikooli eesti keele assistent ja lektor ning õpetab lisaks eesti keelele ka akadeemilist väljendusoskust. Karin on praktilise eesti keele esimese kursuse põhiautor.

Tiina Alekõrs on Tartu Ülikooli eesti keele eriala doktorant ning tema uurimisvaldkonnad on tekstianalüüs, ajakirjanduskeel, stilistika ja sõnavara. Ta on keeletoimetaja, tõlkija, keelehooldekeskuse täienduskoolituste lektor ning Emakeele Seltsi ja Eesti Keeletoimetajate Liidu liige.

Maarja Valk on Mauruse eesti keele ja kirjanduse toimetaja. Ta on töötanud koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana ja keeletoimetajana. Eesti Keeletoimetajate Liidu liige.

Andra Siibak (PhD, meedia ja kommunikatsioon) on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute professor, meedia ja kommunikatsiooni doktoriprogrammi programmijuht ning Tartu Ülikool Infoühiskonna Keskuse juht.

Maria Murumaa-Mengel on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsiaalmeedia lektor. Eelnevalt on ta töötanud kaheksa aastat meediaõpetuse õpetajana gümnaasiumides ning on Eesti Meediakoolitajate Liidu juhatuse liige. Maria on praktilise eesti keele teise kursuse üks autoreid.

Maike-Liis Piirits on lõpetanud Tartu Ülikoolis magistriõppe, osalenud projektis „Võro ja Setu keele korpus“ ning tema uurimisteemad on võru keel ja sotsiolingvistika. Maike-Liis on praktilise eesti keele lisamaterjalide üks autoritest.

Külli Park on lõpetanud Tartu Ülikoolis magistriõppe, kus tema uurimisteema oli vanem eesti kirjakeel. Ta on praktilise eesti keele lisamaterjalide üks autoreid.

Inger Pürjema on lõpetanud Tartu Ülikoolis magistriõppe ja uurinud õigekirjaprobleeme riigieksamikirjandites. Inger on Eesti Keeletoimetajate Liidu liige ning praktilise eesti keele lisamaterjalide üks autoritest.

Liina Lepsalu on lõpetanud Tartu Ülikoolis magistriõppe ning töötab vabakutselise keeletoimetajana ning on ühtlasi Eesti Keeletoimetajate Liidu liige. Liina on praktilise eesti keele lisamaterjalide üks autoreid.

________________________________________

Üritus on tasuta ja toimub Tartu Haridusuuenduskeskuses aadressil Lossi 38.

Palume oma osalemisest anda teada hiljemalt 8. maiks e-posti aadressile triinu@kirjastusmaurus.ee

 

Kohtumiseni!

Teie kirjastus Maurus

 

Mauruse lahtiste uste päev 3. mail Tartu Loomemajanduskeskuses

Lahtised-uksed-tunnuspiltOotame kõiki õpetajaid ja koolide raamatukoguhoidjaid kirjastuse Maurus lahtiste uste päevale Tartu Loomemajanduskeskusesse 3. mail kell 10–17.

Lahtiste uste päeval on võimalik tutvuda Mauruse õpikute, töövihikute ja tööraamatutega, aga ka rääkida Mauruse toimetajate ja teiste töötajatega. Ühtlasi on võimalik soetada soodsalt õppematerjalide näidiseksemplare. Mauruse uksed on avatud kogu päeva jooksul – astu läbi just endale sobival ajal. Päeva jooksul toimuvad ka 30-minutilised seminarid.

  • 11–11.30 Eesti keele IV klassi komplekti tutvustus (Maarja Valk)
  • 12-12.30 Matemaatika tööraamatud ja kuulamisülesanded (Regina Reinup)
  • 13–13.30 Loovkirjutamine ajaloos (Triin Pukk)
  • 14–14.30 E-õpik „Praktiline eesti keel“ (Marili Pärtel)
  • 15–15.30 Loovkirjutamisharjutused emakeele I kooliastmes (Kätlin Vainola)

________________________________________

Üritus on tasuta ja toimub Tartu Loomemajanduskeskuse seminariruumis aadressil Kalevi 13.

Lisainfo turundus- ja müügijuhilt Triinu Raskilt: triinu@kirjastusmaurus.ee või 510 6479.

 
Kohtumiseni!
Teie kirjastus Maurus

Mauruse 7. klassi ajaloo õppekomplekti koolitus 21. aprillil Tartu Toomkirkus

tunnuspilt-7kl-ajaluguKirjastus Maurus korraldab 21. aprillil koostöös Tartu Ülikooli muuseumiga koolituse, mille raames tutvustatakse 7. klassi ajalooõpiku ja töövihiku I osa ning toimub ekskursioon näitusel „Toomkiriku hiilgus“. Koolituse viivad läbi õpiku autor Kerttu Palginõmm ning töövihiku autorid Piret Tänav ja Triin Pukk.

7. klassi ajaloo õppematerjalid ilmuvad Maurusel kaheosalisena. Õpiku esimene osa käsitleb keskaegset maailma (476–1492). Avatakse keskaja mõiste ning tuuakse näiteid keskaja mõjudest tänapäevani. Põhjalikult käsitletakse Eesti ajaloo teemasid ning tõmmatakse paralleele maailma ajalooga. Kaheosalise õpiku juurde kuuluvad ka töövihikud, kus on palju kontuurkaarte ja skeeme ning muid põnevaid nii teadmispõhiseid kui ka loomingulisemaid väljakutseid esitavaid ülesandeid.

Koolituse kava

  • 13.45–14.00 Kogunemine
  • 14.00–14.45 Ettekanne „Keskaja inimese maailm arheoloogia ja kunstiajaloo valguses“ (Kerttu Palginõmm)
  • 14.45–15.30 Ettekanne „Loovkirjutamine ja ajalugu“ (Piret Tänav)
  • 15.30–16.00 Arutelu õppematerjalide teemadel (Triin Pukk)
  • 16.00–16.30 Kohvipaus ja suupisted
  • 16.30–17.00 Ekskursioon „Toomkiriku hiilgus“ (Kerttu Palginõmm)
  • 17.00–17.30 Tartu ülikooli muuseumi haridusprogrammide tutvustamine

Autoritest

Kerttu Palginõmm on lõpetanud Tartu ülikooli kunstiajaloolasena ja jätkab õpinguid ajaloo doktorantuuris. Ta on töötanud Tartu ülikooli kunstimuuseumis ning andnud loenguid ja seminare nii Tartu kui ka Dortmundi ülikoolis.

Madis Maasing on ajaloo doktorant, kelle uurimistöö on samuti keskendunud kesk- ja varauusajale.

Piret Tänav on ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Miina Härma gümnaasiumist. Ta on õpetanud nii põhikoolis, gümnaasiumis ka kui ka rahvusvahelises õppes ajalugu ja ühiskonnaõpetust. Piret on ka varem koostanud ja retsenseerinud õppematerjale.

Triin Pukk on saanud magistrikraadi Tartu ülikoolis, põhierialaks kunstiajalugu ning lisaerialaks üldajalugu. Ta on toimetanud ja koostanud õppematerjale rohkem kui seitse aastat.

________________________________________

Üritus on tasuta ja toimub Tartu Toomkirikus aadressil Lossi 25.
 
Palume oma osalemisest anda teada hiljemalt 18. aprillil e-posti aadressile triinu@kirjastusmaurus.ee
 
Kohtumiseni!
Teie kirjastus Maurus

Mauruse lahtiste uste päev 22. märts Tallinnas Mauruse ruumides

Lahtised-uksed-tunnuspiltOotame õpetajaid, koolide raamatukoguhoidjaid ja kõiki teisi, kes tegelevad õppekirjanduse komplekteerimisega, kirjastuse Maurus lahtiste uste päevale 22. märtsil kell 10–18. 

Lahtiste uste päeval on võimalik tutvuda Mauruse õpikute, töövihikute ja -raamatutega, aga ka rääkida Mauruse toimetajate ja teiste töötajatega. Ühtlasi on võimalik soetada soodsalt õppematerjalide näidiseksemplare. Olemas on ka valik Menu kirjastuse teoseid.

Mauruse uksed on avatud kogu päeva jooksul – astu läbi just endale sobival ajal. Kell 11–15 on kohal ka toimetajad Maarja Valk (eesti keel ja kirjandus), Kätlin Vainola (alglassid), Heli Prii (algklassid), Triin Pukk (sotsiaalained) ja Regina Reinup (matemaatika).

________________________________________

Üritus on tasuta ja toimub kirjastus Maurus ruumides Tallinnas aadressil Tartu mnt 74, IV korrus.
Lisainfo turundus- ja müügijuhilt Triinu Raskilt: triinu@kirjastusmaurus.ee või 5106479.
 
Kohtumiseni!
Teie kirjastus Maurus

Mauruse 7. klassi ajaloo õppekomplekti koolitus 16. märts Tallinnas Niguliste muuseumis

Kirjastus Maurus korraldab 16. märtsil koostöös Niguliste muuseumiga koolituse, mille raames tutvustatakse 7. klassi ajalooõpiku ja -töövihiku I osa. Tallinna koolituse viivad läbi õpiku autor Kerttu Palginõmm ja töövihiku autor Triin Pukk.

7. klassi ajaloo õppematerjalid ilmuvad Maurusel kaheosalisena. Õpiku esimene osa käsitleb keskaegset maailma (476–1492). Avatakse keskaja mõiste ning tuuakse näiteid keskaja mõjudest tänapäevani. Põhjalikult käsitletakse Eesti ajaloo teemasid ning tõmmatakse paralleele maailma ajalooga. Kaheosalise õpiku juurde kuuluvad ka töövihikud, kus on palju kontuurkaarte ja skeeme ning muid põnevaid nii teadmispõhiseid kui ka loomingulisemaid väljakutseid esitavaid ülesandeid.

Koolituse kava

• 13.45-14.00 Kogunemine
• 14.00-16.00 Õpikukomplekti tutvustus ja praktiline osa (Kerttu Palganõmm ja Triin Pukk)
• 16.00-16.30 Kohvipaus ja suupisted
• 16.30-17.00 Niguliste muuseumi ringkäik ja ülevaade (Tarmo Saaret)
• 17.00-17.30 Niguliste muuseumi haridustöö kuraatori ettekanne (Külli Kaus)

Autoritest

Kerttu Palginõmm on lõpetanud Tartu ülikooli kunstiajaloolasena ja jätkab õpinguid ajaloo doktorantuuris. Ta on töötanud Tartu ülikooli kunstimuuseumis ning andnud loenguid ja seminare nii Tartu kui ka Dortmundi ülikoolis. Madis Maasing on ajaloo doktorant, kelle uurimistöö on samuti keskendunud kesk- ja varauusajale. Triin Pukk on saanud magistrikraadi Tartu ülikoolis, põhierialaks kunstiajalugu ning lisaerialaks üldajalugu. Ta on toimetanud ja koostanud õppematerjale rohkem kui seitse aastat.
________________________________________

Koolitus on õpetajatele tasuta ning soovi korral väljastab Maurus osalemise kohta tunnistuse.

Palume oma osalemisest anda teada hiljemalt 14. märtsil e-posti aadressile triinu@kirjastusmaurus.ee

Valminud on videojuhendid e-õpikule “Praktiline eesti keel”!

“Praktiline eesti keel” on Mauruse e-õppekkeskond, kuhu koondub kolme gümnaasiumi eesti keele kursuse materjal! Hetkel on kättesaadav I kursus ja ootame väga õpetajaid keskkonda kasutama, uurima ja tagasisidestama.

E-õpiku kasutuselevõtu lihtsustamiseks oleme loonud kahest videost koosneva juhendi. Esimeses videos teeme samm-sammult läbi kasutajaks registreerumise ja sisse logimise ning tutvume õpiku üldise struktuuriga. Teises videos vaatame õpiku postitustesse sisse ja katsetame keskkonna interaktiivseid võimalusi. Nõu annab kirjastuse Maurus digitoimetaja Marili Pärtel, kelle poole võib tehniliste murede või tagasisidega alati pöörduda. 

Rõõmsat katsetamist!