Head sõbrad!
Meid ümbritsev keskkond on aja jooksul muutunud aina olulisemaks. Kuidas elada nii, et meie tootmine ja tarbimine mõjutaks võimalikult vähe planeeti, kus me elame? Arutu äritegevus hakkab vaikselt suunda muutma ning aina rohkem mõeldakse ettevõtetes ka tootmisest tulenevatele keskkonnamõjudele.
Selleks, et aru saada, kuidas üks või teine toode meie keskkonda mõjutab, on ettevõtted hakanud hindama olelusringi. Ettevõtja Martin Eek pani keskkonnauudiste portaalis Bioneer kokku 10 punkti, mis annavad ülevaate olelusringi hindamisest. Täna jagame seda artiklit ka Ideekalendri lugejatega.
Head lugemist!
Kümme asja, mida peaks teadma olelusringi hindamisest
Tekst: Martin Eek, ettevõtja
Viimaste kümnendite jooksul on inimeste keskkonnateadlikkus tõusnud ja sellest tulenevalt hakkavad ka ettevõtted pöörama üha enam tähelepanu sellele, kuidas nende tegevus keskkonda mõjutab. Ühiskond muretseb järjest rohkem loodusvarade ammendumise ja looduse hävitamise pärast.
Paljud ettevõtted on vastuseks neile muredele asunud kasutama n-ö rohelisemat tootmisprotsessi ja pakkuma rohelisemaid tooteid. Toodete keskkonnamõju on saamas võtmetähtsusega küsimuseks ka avalikkuses ja seetõttu uurivadki paljud firmad, kuidas nad seda mõju vähendada saaksid. Üks vahendeid oma mõjude hindamiseks on olelusringi hindamine (Life Cycle Assessment, edaspidi LCA).
Olelusringi hindamine on viimaste aastate jooksul palju tähelepanu saanud ning kitsa valdkonna akadeemikute ja futuristlike ettevõtete praktikast peavoolu ettevõtlusesse jõudnud. Siiski valitseb veel mõningane segadus selles osas, mis see LCA ikkagi on ja milleks seda kasutada saab.
Järgnevalt esitame 10 punkti, mis peaksid andma vastuseid selle aina populaarsemaks muutuva valdkonna kohta.
1. LCA on tööstusökoloogia tööriist
Tööstusökoloogia abil püütakse murda maailmamajanduse aegunud paradigma, mis põhineb avatud tsükli süsteemil (teekond toormaterjalidest tooteni ja selle utiliseerimiseni on lineaarne) ning tuua selle asemele majanduse jaoks uus mõtteviis, kus süsteem on suletud. Viimase eesmärk on õppust võtta looduse eluringist, kus ühe protsessi jäätmed on teisele protsessile toiduks. Tööstusökoloogiat saab õppida Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledžis.
2. Mida LCA mõõdab?
LCA mõõdab toodete ja teenuste keskkonnamõju n-ö hällist hauani – nende tootmisel, kasutamisel, hooldamisel ja lõplikul käibest kõrvaldamisel – ning arvestab kõiki sisendeid alates toormaterjalidest kuni kasutatud energiani. Tulemusi interpreteerides arvestatakse olelusringi mõjuga inimeste tervisele, ökosüsteemidele ja ressursikasutusele.
3. LCA viiakse sageli läbi selleks, et teada saada tarbekaupade keskkonnamõju
Kuigi LCA kasutamisel on palju võimalusi, praktiseeritakse seda enim tarbekaupade peal. Sellel võib olla mitmeid põhjusi, kuid peamiseks peetakse tarbijate üha kasvavat nõudlust keskkonnasõbralike toodete järele. Selle suundumuse heaks näiteks on toodete süsinikujälje üha suurem tähtsustamine.
4. Toote süsinikujälje mõõtmine on üks võimalus LCA-d teostada
On mitmeid võimalusi, kuidas LCA toodete keskkonnamõju hindab. Üks sellistest meetoditest on toote süsinikujälje mõõtmine, mis on oma olemuselt kliimamuutustele keskenduv LCA. Toote olelusringi süsinikujälje mõõtmise tähtsustamine on hea uudis, kuna see aitab vältida tavapärast olukorda, kus ettevõtted räägivad ainult lõpp-produkti keskkonnamõjust, arvestamata kogu olelusringiga ehk tegelikult jäämäe veealuse osaga.
5. Korraliku LCA läbiviimiseks pead teadma vastust küsimustele „mida?“ ja „miks?“
Miks sa üldse olelusringi hindad? Kas tulemusi kasutatakse majasiseselt toote täiustamiseks või on plaanis neid ka avalikkusele tutvustada? Mida sa hinnata kavatsed – kas ühte konkreetset kliendile suunatud toodet või tervet tootevalikut? Kui sageli sa kavatsed hindamisi läbi viia? Need on küsimused, millele tuleks enne LCA kallale asumist vastused leida.
6. LCA vundamendiks on kvaliteetsed andmed
Olelusringi hindamiseks on vaja palju toorandmeid. Osade andmete leidmine on küllaltki lihtne (näiteks tehase energiatarve); teiste saamine võib aga äärmiselt keeruliseks osutuda (hea näide on toote valmistamiseks kasutatav materjal, mida imporditakse välismaalt). Olemas on küll andmebaasid, mis sisaldavad teavet enamlevinud materjalide kohta, kuid seal leiduva info kvaliteet ei ole eriti ühtlane. Õnneks on teabe kättesaadavuse osas märgata olulisi edusamme.
7. Teabe kogumise protsess on väga oluline
LCA praktiline elluviimine algab teabe kogumise ja modelleerimisega. Selleks on otstarbekas esmalt kogu protsess ära kaardistada (inventeerida) ja kindlaks teha, millised sisendid ja väljundid toote olelusringiga seotud on. Kui selline ülevaade on loodud, tuleb asuda sinna andmeid sisestama. Lõppkokkuvõttes peaks valmima faktiline ülevaade kõigist materjali- ja energiasisenditest ning jäätmetest ja teistest väljunditest, mis toote olelusringi käigus tekivad.
8. Pelgast faktist ei piisa – seda tuleb vaadelda kontekstis
Kui inventeerimisega on ühele poole saadud, tuleb välja selgitada sisendite ja väljundite mõju põhilistes keskkonnakategooriates – inimeste tervis, ökosüsteemide kvaliteet ning ressursside kasutamine. Seda LCA osa tuntakse olelusringi mõjude hindamisena ning selle abil saab langetada otsuseid, kuidas hinnatud toote keskkonnamõju vähendada. Näitena võib tuua, et kui inventuur annab meile aimu, mitu grammi kasvuhoonegaase mingi olelusringi etapi jooksul õhku paiskub, siis mõju hindamine asetab need andmed globaalsete kliimamuutuste konteksti.
9. Interpretatsioon
Kui olelusringi inventuur on teostatud ja mõjud hinnatud, jääb uurijal üle vaid andmed raamidesse seada. Selles etapis kaalutakse erinevate mõjude tähtsust (enamasti peetakse tähtsaimaks mõju inimeste tervisele) ning otsustatakse, millist toote olelusringi osa tuleks muuta, et parim tulemus saavutada. Nagu ikka, on interpreteerimine subjektiivne tegevus ja sõltub eelkõige analüüsi läbiviija prioriteetidest, sihtgruppidest ning eelnevalt püstitatud eesmärkidest.
10. LCA on täpselt nii hea, kui heaks me ta teeme
Olelusringi hindamine on toote tegelike mõjude mõistmiseks võimas tööriist, kuid nagu iga teist tööriista, saab sedagi mitmel moel kasutada. Mõned kasutusviisid ei pruugi meid aga sugugi edasi viia. Kui me hindame näiteks „lootusetult halba“ toodet, et seda samm-haaval paremaks muuta, siis ei ole me ilmselt oma töö tõelisest eesmärgist õigesti aru saanud – eesmärgiks peaks olema luua tooted, mille olelusringi mõju on nii väike, et ka tulevased põlvkonnad saavad sellel pisikesel planeedil elada. LCA saab tõeliselt kasulik olla ainult jätkusuutlikkuse idee kontekstis. Vaid siis aitab see meil lõppkokkuvõttes luua keskkonnasõbralikuma majanduse.
Sel nädalal olid Ideekalendri uudiskirjaga kaasas töölehed I kooliastmele, mis seotud ettevõtlikkuse ja looduslike muutuste jälgimisega. Tulevaste Ideekalendri töölehtede saamiseks registreeru järgneval lingil: Täida registreerimisvorm