Ideekalendri 24. nädal. Sinu mõtted on lihtsalt seebimullid

Hiljutisel õpetajatekoolitusel jagasid Mauruse 1. klassi autorid mõtteid, mis kogenud õpetajaid ilmselt rivist välja ei löö, aga panevad koolikauge inimese ehk teisi enda ümber rohkem märkama.

Esimene klass on n-ö tasandusklass. Lapsed tulevad erineva lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskustega, erinevatest kodudest ja erinevate harjumustega. Õpetaja üllaim eesmärk on aidata lapsel kasvada harmooniliseks, ise endaga hakkama saavaks ja teistest hoolivaks inimeseks. Arvestada tuleb aga kõigega ja näiteks lugemisraskustega laps ei pruugi olla püsimatu või laisk. Eripedagoog Ingrit Talvist tõi koolitusel välja ühe hiljutise jahmatava uuringutulemuse: 70% õpiraskustest on tingitud tajuhäiretest. Kas kujutate ette, et püüdes lugeda seda teksti, jooksevad tähed oma kohalt ära? Või teie silm lihtsalt ei erista A-d ja E-d, kõrv pikka ja lühikest häälikut?

Mauruse peatoimetaja Mirjam Puumeister kirjutab tänases postituses kohalolekust ja mõttemüraga toimetulekust. Harjutades ennast tähele panema, suudame ka teisi rohkem märgata ja nende eripäradega arvestada.

Tänases videoblogis räägib kauaaegne klassiõpetaja ja Mauruse esimese klassi õppematerjalide autor Heli Prii oma kogemustest laste tähelepanu suunata. Postitusega on kaasas kolm erinevat töölehte I kooliastme õpilastele.

Sinu mõtted on lihtsalt seebimullid

Teksti autor: Mirjam Puumeister

Mis siin rääkida laste keskendumisraskustest, kui keskendumishäired mõjutavad ka meie, täiskasvanute elu. Käitumismustrid ja hoiakud nagu „oi, mul on kogu aeg nii kiire“ võimendavad tihedat mõtteliiklust ja üldist virvarri peas.

Umbes kümme aastat tagasi, kui hakkasin joogas käima, puutusin esmakordselt kokku ka eelhäälestava lõdvestamisega. Pean ütlema, et siiani on vahel enne joogatundi matil seistes meeletult raske vabaneda igapäevamõtetest („mida poest osta“, „kas lapsel on homme lasteaiaks puhas särk selga panna” ja „ahjaa, bensiini peab ka ostma“) ning tulla oma kehasse, hingata siin ja praegu. Kuid olen õppinud, et joogatund, milles olen siin-ja-praegu hetkes, õnnestub kordades paremini ja annab rohkem energiat kui uitama läinud mõtetega tund.

Seega üritan joogatunnis omandatud oskust – olla hetkes kohal ja märgata toimuvat – rakendada ka oma töö- ja igapäevaelus. Mindfulness´i ehk ärksameelsuse lähtekohaks on kontakti loomine praeguse hetkega, lihtsalt selle vastuvõtmine ja aktsepteerimine. Kõige parem on seda praktiseerida, kui olla endaga lahke ja tunda huvi kogemuse vastu. Pole mõtet endaga pahandada, kui hetkes olemine kohe ei õnnestu või mõtete virvarr ei lase olla. Vaatleja printsiipi ei ole esialgu lihtne rakendada, kuid kui järjekindlalt püüda olla ärksameelne ja hetkes kohal, aitab see mingil hetkel näha enda elu n-ö vaatlejana kõrvalt ning liikuda edasi oma teadlikkuse avastamiseni.

Ärksameelsusele, mis tugineb budismi traditsioonidele, ja selle levikule kaasajal on aluse pannud Massachusettsi ülikooli emeriitprofessor Jon Kabat-Zinn (s 1944). Ta õpetas ärksameelsust esmalt oma patsientidele, kes kannatasid erinevate valude käes. Selgus, et valusse teadlikult suhtudes võib seda vähendada või vähemalt talutavaks muuta. Kabat-Zinni patsiendid, kes seda proovisid, tundsid end õnnelikuma ja rahulikumana isegi koos valuga. Ärksameelsust ongi kõige rohkem järgitud USAs, kus selle rakendamist töökohal soosivad paljud suurettevõtted, nagu Google, Apple, Yahoo! jt. Enim kasutatakse ärksameelsuse praktikana mediteerimist, kuid seda saab kasutada ka palju laiemalt ning ei pea keskenduma ainult mediteerimisele.

Positiivsed muutused, mida toob kaasa mediteerimine

Nagu kirjutas Maria eelmisel nädalal oma vaikuseminutite loos (loe lähemalt), siis kahenädalane teadveloleku kursus õpetas talle, et meditatsioon ei ole midagi keerulist ega esoteerilist (ärksameelsuse kõige levinum praktika Eestis ongi vaikuseminutite programm).

Paljud teadusuuringud kinnitavad, et meditatsioon tõepoolest muudab aju töökorraldust, sel näib olevat terve hulk neuroloogilisi mõjusid. Näiteks aitab meditatsioon säästa aju selle vananemisprotsessis, rahustada mina-keskust ning pakkuda leevendust depressiooni ja ärevuse korral. Kuid vaatleme veidi lähemalt, kuidas juba vaid mõnepäevane harjutamine parandab keskendumist ja tähelepanu.
2013. aastal California ülikoolis läbi viidud uurimuses kinnitatakse, et vaid mõned nädalad väldanud meditatsioonikursus parandas koguni 16 protsendipunkti võrra inimeste oskust keskenduda ja oma mälu kasutada. Uuringus vaadeldi ülikooli sisseastujate sooritusvõimet standardse GRE-testi verbaalse põhjendamise osas. Kuna keskendumine mingile objektile, ideele või tegevusele on meditatsiooni üks põhieesmärke, siis ei ole üllatav, et meditatsioon parandab kognitiivseid võimeid nii, et see väljendub ka tööl ja õpinguis.

Ärksameelsuse praktikad klassiruumis

Meditatsioon mõjub arengufaasis lapse ajule samamoodi, kui mitte tugevamaltki. Siingi on tehtud teadusuuringuid, mis kinnitavad, et meditatsioon mõjub positiivselt koolilaste emotsionaalsele ja kognitiivsele võimekusele. Mõned koolid on juba lisanud meditatsiooni igapäevasesse tunniplaani, sest paratamatult puutuvad lapsed kokku nii koolisiseste kui ka -väliste stressiallikatega. Lisaks meditatsioonile võib klassiruumis ärksameelsuse praktikana kasutada ka hingamisharjutusi või lihtsaid venitusharjutusi. Ühes meie varasemas ideekalendri postituses oli juttu kritseldamise positiivsest mõjust (loe lähemalt). Näiteks aitab kritseldamine paremini keskenduda, sest ei lase ajul lülituda puhkerežiimile, hakata unistama, meenutama vms. Käeline tegevus pakub ajule lisastiimulit, mis muudab ka kuulamise efektiivsemaks. Kritseldamist kui ärksameelsuse praktikat saab teadliku meetodina kasutada näiteks kuulates, konspekteerides, mingit tegevust planeerides või lahendusi otsides.

Mõtted on tõesti vahel nagu seebimullid, millega ei peagi alati midagi ette võtma, vaatle lihtsalt nende lendu ja lase neil iseenesest leida oma ots. Märgates, kuidas mõtted rändavad, ja tehes selle kohta järeldusi, on ka lihtsam lastele neid tehnikaid õpetada. Soovitan soojalt tuua vahetevahel oma tähelepanu hingamisele ja panna tähele, kuidas see mõjub meelele ja kehale.

Namaste