Ongi kätte jõudnud keskendumise ja tähelepanu teemakuu viimane nädal. Loodame, et ideekalender on andnud teile mõtteid, kuidas keskendumist harjutada, ning innustanud tähelepanuharjutusi ka tegema. Sel nädalal refereerib meie turundusjuht Anneli raamatut “Keskendumine. Edu varjatud pant” ning juhib tähelepanu sellele, kuidas ja miks keskendumist treenida ning missugused hoiakud ja tegevused aitavad oma eesmärkidele lähemale jõuda. Lisaks oleme välja otsinud terve hulga eestikeelseid materjale, mida soovitame veel lisaks lugeda.
Järgmisel nädalal on aga juba uus kuu ja uus teema! Oktoobris keskendume ÜLESANNETE KOOSTAMISELE. Iga õpetaja teab, et hoolimata olemasolevate ülesannete hulgast, juhtub ikka tihtipeale nii, et ükski valmis ülesanne ei ole päris sobiv ja tuleb ise teha uus. Oktoobris uurimegi, mida ise ülesandeid koostades silmas pidada.
Harjutamine teeb meistriks
Teksti koostas Anneli Pilliroog
Viimastel aastatel on palju räägitud inimese bioloogilisest vanusest võrreldes tegelikuga. Vastavalt treenitusele kohandab keha, sealhulgas aju, ennast teatud vanusele ja sageli on see tegelikust kümneid aastaid kõrgem. Inimene on tervik ja aju on muskel nagu iga teinegi, mis tahab treenimist. Kas mäletad, kuidas õppisid kirjutama? Viiulit mängima? Autot juhtima? Millal sa viimati omandasid mingi uue oskuse?
Keskendumisvõime on treenitav
Omandades uut oskust, ei tule kasuks, kui harjutades lasta mõtteid uitama või piiluda nutiseadmesse. Kui koondada tähelepanu oma tegevusele, kiireneb ka mõistuse töö. Sageli jäetakse enese arendamine pooleli siis, kui tegevus on muutunud automaatseks. Kas oled märganud, et kui teed midagi automaatselt ja hakkad siis äkki sellele tegevusele mõtlema, häirib mõte seda sama tegevust? Sellisel hetkel võiks endalt küsida, kas tahan edasi areneda või rahuldab mind olemasolev tase.
Palju räägitakse tippsaavutusteni jõudmise kontekstis 10 000 tunni reeglist. Kui midagi järjekindlalt selles mahus harjutada, on võimalus jõuda tippu. Selline harjutamine peab aga olema mõtestatud, metoodiline ja hõlmama tagasisidet. Igale järgmisele arengutasemele jõudmiseks on tarvis täpset infot juba saavutatu kohta, õigeid otsuseid, vajalikke jõuvarusid ja loomulikult keskendumisoskust. Tuleb vältida tegevuse automaatseks muutumist ja keskenduda sellele, mida soovitakse veel lihvida. Näiteks kasutavad tippsportlased kogenud treenerite abi, kes nende arengul silma peal hoiavad ja vajalikku nõu annavad. Kui keegi on milleski väga hea, võib kindel olla, et ta pole lõpetanud õppimist ja teadlikku harjutamist.
Keskendumisvõime on treenitav ja treeningprogrammi peaksid kuuluma nii mäluharjutused kui ka keskendumine. Kõige parem on tähelepanu parandada, keskendudes ühele asjale. Oluline on märgata hetke, mil mõte läheb uitama, ja siis kohe uuesti olulisele keskenduda. Keskendu näiteks oma hingamisele ja niipea kui tähelepanu hajub, keskendu uuesti ja pinguta tähelepanuvõimet. Korda sama protsessi (keskendun, mõte läheb uitama, keskendun uuesti, säilitan keskendumise) seni, kuni tunnetad muutust protsessi viimastes etappides. Harjutuse pidev kordamine teeb muskli tugevamaks. Samas ei tohi unustada pidada treeningute vahel kosutavaid puhkepause.
Hoiakud on valikute tulemus
Kas oled märganud, et positiivsete emotsioonide mõju all tundub kõik võimalik, ilm ilusam ja inimesed paremad? Märkame kõike ja tajume ümbritsevat hoopis avaramalt. Negatiivse hoiaku puhul keskendume aga pigem sündmustele, mis meid endast välja viivad. Halbadele kogemustele keskendumine võib omakorda tekitada depressiooni. Positiivne hoiak aitab meeles pidada eduelamusi ja tänu neile paremini keskenduda ka siis, kui on tarvis täita keerulisemaid ülesandeid. Positiivse hoiakuga inimesele on tundmatud olukorrad pigem seiklus ja võimalus midagi uut avastada kui vaevarikas kohanemisprotsess.
Positiivne või negatiivne hoiak ei teki üleöö ja üksikute sündmuste järel. Hoiakut saame samuti treenida, keskendudes rohkem ühele või teisele poole kaldu olevatele sündmustele. Järjekindel mõtestatud harjutamine treenib maailma nägema avaramalt või kitsamalt, märkama kas võimalusi või tupikteid.
Ka oma tugevuste arendamisse ja nõrkuste järeleaitamisse võib suhtuda mitmeti. Oma tugevatele külgedele keskendumine muudab rõõmsamaks ja kinnitab, et oleme millekski enamaks suutelised. Uued ideed ja lahendused tulevad justkui iseenesest. Keskendudes aga oma nõrkadele külgedele, saame kaaslaseks süütunde ja sulgeme loovuse. Loomulikult on harmooniliseks eluks vaja hoida tasakaalu ja ellujäämiseks tuleb tunda ja mõista ka oma negatiivseid kogemusi.
Unistamine on hea algus
Unistamises pole midagi naeruväärset ega taunitavat. Unistamine pole laisa inimese tunnus, vaid täiesti loomulik seisund, milles paistavad ähmaselt rõõmsaks tegevad eesmärgid. Unistades valmistame ennast ette uuteks suundadeks ja arenguteks. Kui tead vastust küsimusele, milline on mu elu viie või kümne aasta pärast, on eesmärke ja nende täitmiseks vajalikke tegevusi kergem paika panna. Sealt edasi saab juba vajalikke oskusi rakendada, uusi omandada, keskenduda olulisele ja harjutada ennast ree peal hoidma.
Eraldi, koos, targalt
Eesmärkide saavutamisele keskendudes ei saa ära unustada neid, kellega koos seda tehakse. Vahel tuleb oma tegevus tahaplaanile jätta ja õppida teisi märkama. Pürgides unistuste poole, on oluline teadvustada, et sa pole selles üksi. Kas märkasid, mis meeleolus oli hommikul sinu vastas istuv kolleeg või millise tujuga läks laps lasteaeda? Kas sul oli täna aega oma kaasa päriselt ära kuulata?
Pole vahet, kas treenid kõhulihaseid, omandad uut keelt, harjutad pillimängu, lihvid ilukirjaoskusi või õpid märkama ümbritsevaid inimesi – harjutamine teeb meistriks, kui see on segu rõõmust, nutikast taktikast ja täielikust keskendumisest.
Rõõmsat harjutamist!
Allikas: Goleman, D. (2014). „Keskendumine. Edu varjatud pant“. Kirjastus Tänapäev
Vaata lisaks
- 14 soovitust paremaks keskendumisvõimeks
- Hinda oma kuulamisoskust. Test (e-koolikott)
- Kuidas õppida keskenduma
Raamatusoovitused
- Scott, S.J., Davenport, B. (2017) Mõtted korda. Kirjastus Äripäev
- Loehr, J., Schwartz, T. (2005) Täiusliku pühendumuse jõud. Kirjastus Pegasus
- Nobel, S. (2014) Õnnelikuks tööga. Maagiline Ruum OÜ
- Ericsson, K. A., Pool, R. (c2018) Tipp: meistriks saamise saladused. Kirjastus Argo
- Williams, M., Penman, D. (c2016) Ärksus: tee rahuni pöörases maailmas. Kirjastus Pegasus
- Kidron, A. (1994) Keskendumiskunst. Kirjastus Valgus