Head sõbrad!
Aprill on üks mõnusamaid kevadkuid, kus üksikuid lumelaike võib vaid veel pimedamates metsaalustes märgata. Muru hakkab vaikselt rohetama ning esimesed lumikellukesed valendavad õuel täies hiilguses. Aprilliilm võib küll üllatada kohatise lumesajuga, kuid püsivad plusskraadid ei lase sellel kaua kesta.
Kevadele mõeldes tuleb igaühel kindlasti pähe sadu märksõnu ja kujutluspilte, mis ühel hetkel meenuvad ja järgmisel on juba ununenud. Kui aga moodustaks kevadest ühe korraliku mõttekaardi, saaks sellest tore ja loominguline ideedepuu, mis võiks väärida isegi säilitamist.
Ideekalender võtabki aprillis vaatluse alla mõttekaardid ja konspektid. Uurime, mida need endast kujutavad, millised on plussid, miinused ja erinevused, milliseid väljakujunenud süsteeme keegi oma (õppe)töös või loomeprotsessis kasutab ning kuidas koostada mõttekaarte ja konspekteerida nii, et see oleks võimalikult produktiivne ning kasulik ka kaugemas tulevikus.
Selle nädala postituses kirjutab Mauruse turunduse projektijuht Britta Roosileht lähemalt mõttekaartide olemusest ning toob välja mõned abivahendid nutiseadmetele ja arvutile. Ikka selleks, et head ideed ei läheks kaotsi ning aju saaks regulaarselt trenni teha.
Artikli lõpus jagame YouTube’i videot, kus Briti psühholoog Tony Buzan selgitab mõttekaartide koostamise põhimõtet.
Head lugemist!
Mõttekaart aitab luua teadmisi ning iseennast
Tekst: Britta Roosileht, Kirjastus Mauruse turunduse projektijuht
Kaasaegses infoühiskonnas on klassikaliste õpiteooriate rakendamine teinekord keeruline nii õpetajale kui ka õpilasele. Õpilane, kes peab koolis küllaltki palju erinevat infot ammutama, ei oska võib-olla hästi oma peas kogu õpetaja antud materjali struktureerida nii, et sellest tulevikus võimalikult palju kasu oleks (õpitut koolis taasesitada või rakendada päriselus). Samal ajal võib õpetajal mõnikord olla keeruline hinnata õpilase arengut, sest kõik õpilased on erinevad ning kõikidele ei pruugi üks ja sama õpimeetod sobida.
Konstruktivistlik õpikäsitlus on midagi sellist, mis aitab õpilasel ise aktiivselt õpiprotsessis osaleda. See pole pelgalt ettekirjutatu selgekstegemine, vaid pigem konkreetse teema vastu huvi leidmine ning iseseisvalt lisainfo juurde uurimine ja/või mõtlemine. Peamiselt ongi konstruktivistliku õpiteooria idee uute teadmiste aktiivne loomine, iseseisev mõtlemine ning mõtete seostamine varasemate kogemuste ja isikliku maailmapildiga.
Üks konstruktivistliku õpikäsitluse suundi on mõttekaartide koostamine. Mõtte- või ideekaart (ingl k mind map) on visuaalne ajurünnak, mis keskendub ühele kesksele ideele või sõnale ning aitab luua uusi mõtteid, ideid ning selle abil struktureeritumalt õppida. See on mõtlemise tööriist, mis aitab arendada just kognitiivseid oskusi, nagu õppimine, mälu, loovus ja analüüsivõime.
Mõttekaartide ajalugu ulatub kaugele 3. sajandisse, mil Kreeka filosoof Porphyrios Tüürosest visualiseeris Aristotelese kontseptsiooni. Tänapäevase mõttekaardi mõiste võttis kasutusele Briti psühholoog ja telekuulsus Tony Buzan 1974. aastal BBC telesaates „Use your head“. Mõttekaardi hargnev kujutis jäljendab inimese aju ülesehitust ning jälgib ühte peamist ideed. Peaidee harudeks on detailid, mis tekivad mõtlemise või meenutamise tagajärjel. Detailide vahel tekivad seosed ning see kõik aitab vabastada aju blokeeringud ning segavad faktorid, mis teinekord produktiivset õppimist pärsivad. Mõttekaart aitab kiiremini ja efektiivsemalt õppida, kuna see võimaldab oma meeled avada ning sorteerida teadaolevast välja olulisim info. Erinevad värvid, pildid ja võtmesõnad aitavad organiseerida mõtteid ning see omakorda aitab õpitut paremini meelde jätta ning ka pikaajalisse mällu talletada.
Mõtete kaardistamiseks on tänapäeval olemas palju erinevad võimalusi. Kõige lihtsam neist on käsitsi paberile kujundatud mõttekaart. Värvidega eristamiseks sobivad erinevad värvi- ja tindipliiatsid ning markerid. Piltide kujutamiseks võib kasutada ajakirjade ja ajalehtede väljalõikeid või näiteks joonistada ise sümboleid ja lihtsamaid pildikesi. Käsitsi ideede paberile kandmine aitab suurepäraselt ka loovalt mõelda. Tuleb vaid fantaasia lendu lasta ning mõtted vabastada kõigest piiravast. See on hea võimalus ka mõelda n-ö kastist väljas.
Käsitsi loodud mõttekaartidel on virtuaalsete ees mõned eelised.
- Kätega töötamine. Käsitsi mõtete kaardistamine aitab paremini füüsiliselt tunnetada ning kaasata erinevaid meeleelundeid oma töösse. See omakorda võimaldab mõtteid ja seoseid paremini mällu salvestada.
- Kordumatus. Iga käsitsi loodud mõttekaart on ainulaadne ning mida rohkem mõtteid kaardistada, seda enam tekib koostajal oma stiil – justkui kunstnikul, kellel on oma kindel käekiri ja väljendusviis. Ka eksimused mõttekaardil kujundavad sellest täiusliku terviku, kus vead on osa „teosest“.
- Meeldejääv. Mõttekaartide käsitsi koostamine tekitab sõltuvust. See toob välja peidetud ajupotentsiaali, teadmised ja kogemused. Kui erinevaid mõttekaarte hoida kaustas, saab neid sirvida ning täiendada igal ajal, kui mõni uus idee pähe tuleb.
- Kaasaskantav. Käsitsi saab mõtteid kaardistada kus iganes ja millal iganes. Võimalusi loovtööks on palju – kritseldused paberinurgal või hoopis suurele lõuendile kantud olulised ideed.
- Stiilne. Oma kätega saab luua oma isikliku stiili. See on piiramatute võimalustega tegevus, mis kaasab kogu keha ja meele. Absoluutselt iga mõttekaart on isikliku ja omapärase stiiliga.
(Allikas: http://www.mindmapinspiration.com/advantages-of-hand-drawn-mindmapping/)
Nende jaoks, kes käsitsi mõtteid kaardistada ei soovi, on aktiivseks ajurünnakuks hulgaliselt võimalusi ka internetis. Loodud on erinevaid rakendusi, mida saab alla laadida nii nutitelefoni, tahvelarvutisse kui ka tavalisse arvutisse.
Siin on mõned rakendused, mida saab arvutisse või nutiseadmesse laadida.
Nutiseadmetele
Mindly – saadaval nii Androidi kui ka iOSi kasutajatele.
Nii nagu maailm, arenevad ka meie mõtted kiiresti. Üks mõte viib teiseni ning peagi on peas terve mõtete universum. Mindly aitab organiseerida oma sisemist universumit. Just nagu planeedid tiirlevad ümber Päikese ja kuud ümber planeetide, leiab ka selles rakenduses iga kontseptsioon endale koha loomulikus hierarhias.
SimpleMind – saadaval Androidi kasutajatele.
See on üks populaarsemaid Androidi rakendusi, mis aitab mõtteid ja ideid organiseerida. Rakendusel on suur valik erinevaid tööriistu, et luua omanäoline ja isikupärane mõttekaart.
MindNode 5 – saadaval iOSi kasutajatele.
MindNode 5 aitab kaardistada mõtteid ja kirja panna uuenduslikke ideid paljudel eri viisidel. Kasutada saab nii lihtteksti kui ka pilte, linke ja ülesandeid. Rakendusel on olemas ka n-ö kiire sisestamise funktsioon, mille abil saab spontaansed mõtteid kohe üles märkida.
Arvutile
XMind – Saadaval Windowsi ja macOSi kasutajatele.
XMind on üks professionaalsemaid töölauarakendusi mõtete kaardistamiseks. Sellel on saadaval tasuta baasversioon, aga ka tasulised põhjalikumad versioonid, millega saab näiteks ka esitlusi teha või faile erinevate seadmete vahel jagada.
Rakenduse saab alla laadida siit: https://www.xmind.net/?fbclid=IwAR0zHIplWV2Najhwz1LGtzz0D4GAV-2vF3lImlWpTz4bx9g1jpj9jKnRn-8
MindMaple – Saadaval Windowsi ja macOSi kasutajatele.
MindMaple on töölauarakendus, mida saab alla laadida arvutisse ning kasutada ka ilma internetiühenduseta. Selles on palju erinevaid sisseehitatud disaine ja teemamalle, et saaksid kujundada just sellise mõttekaardi, nagu soovid. Sobib ideaalselt suurte projektide jaoks.
Rakenduse saab alla laadida siit: www.mindmaple.com
MindMeister – internetipõhine.
See on pilvepõhine rakendus, millel on küll kuutasu, kuid see-eest palju võimalusi ajurünnakute tegemiseks. Rakenduse abil saab kaasmõtlejatega reaalajas suhelda, teha ühistes failides muudatusi jms. Kuna mõttekaardid salvestatakse pilveruumi, on need kättesaadavad igas seadmes ning selleks ei ole vaja isegi internetiühendust.
Rakenduse kasutajaks saab registreerida siin: https://www.mindmeister.com/