Mauruse ideekalendri kolmas nädal on pühendatud ajaplaneerimisele. Kõigil meil on ööpäevas 24 tundi, ometi jõuavad mõned rohkem kui teised. Selge on see, et aeg ei planeeri end ise efektiivselt ja igaühel on võimalik oma päevi paremini kasutama õppida, kui sellega teadlikult tegeleda. Kuidas teha nii, et võid endaga päeva lõpuks rahule jääda – oled täitnud oma kohustused, aga samas jõudnud ka päeva nautida, veeta aega lähedastega ja elust rõõmu tunda? Jagame teiega mauruslaste mõtteid aja planeerimisest
Kätlin Vainola, Mauruse algklasside toimetaja:
Minu aega aitab kõige paremini planeerida kalendermärkmik. Mulle meeldib kirjutada olulised kohustused üles ja neile aeg-ajalt pilk peale visata. Aga ainult sellest ei piisa, et tead, millal miski peab valmis olema. Et tähtaegadest kinni pidada, on parim vahend ainult töö ja tegutsemine.
Keeruline on siis, kui on palju ja erinevaid töid. Siis on küll vahel selline hetk, et ei tea, kust kinni haarata ja mida oleks parasjagu kõige õigem teha. Kõik on ju nii oluline! Olen aru saanud, et sel juhul on mõistlik alustada kõige kiiremast asjast ja see ära teha. Lõpetatud töö annab rahu ja siis on juba mõnusam järgmiste kallale asuda.
Planeerida aitab mul hästi ka see, kui kirjutan tööpäeva lõpus järgmise päeva kohustused üles. Siis on hommikul jälle hea alustada.
Anneli Pilliroog, Mauruse turundus- ja koolitusjuht:
Enese distsiplineerimine on raske töö ja üks võimalustest on päevakava koostamine ning selle järgi tegutsemine. Päevaplaani nurjajatest on esikohal ajaröövlid, nagu töövälised telefonikõned, meilidele vastamine, pikad mõnusate vestlustega kohvipausid ja lõunad. Ajaröövlite kahjutuks tegemine algab kindlasti nende teadvustamisest. Olen aeg-ajalt kirjutanud oma päeva üles mitte plaanina, vaid tegeliku kulgemise põhjal. Sealt selgub valus tõde – kui palju kulub vajalikele tegevustele, palju sellistele, mida saab hiljem või varahommikul teha.
Minu enda jaoks on oluline hästi ära kasutada päeva kõige produktiivsem osa, mis jääb kl 9–15 vahele. Püüan kirjadele vastamise ja vähem keskendumist nõudvad asjad jätta pigem õhtupoolikuse. Väga hea abimees on järgmise päeva kolme kõige olulisema tegevuse määramine tööpäeva lõpus, tähtsuse järjekorras ja alategevusteks jaotatult. See hoiab tähelepanu joone peal ja sihi silme ees. Kui üks vajalikest töödest on tehtud, saab peale väikest puhkepausi järgmise ette võtta. Kui miski jääb järgmiseks päevaks, saab selle enne tööpäeva lõppu uueks tööpäevaks esikohale tõsta.
Marili Pärtel, Mauruse digitoimetaja ja turundusjuht:
Olen vastavalt oma kohustuste hulgale ja iseloomule väga palju erinevaid ajaplaneerimissüsteeme katsetanud. Õpetajana töötades kasutasin Bullet Journalit (https://www.youtube.com/watch?v=fm15cmYU0IM), praegu kasutan veidi lihtsamat süsteemi. Mul on kalendermärkmik, kuhu saan teha nädalate kaupa ka tegevust vajavate ülesannete nimekirja. Paraku on nii, et mida keerulisem on süsteem, seda väiksem on tõenäosus, et ma seda pikas perspektiivis pidada suudan. Seega olen liikunud järjest suurema lihtsuse suunas.
Tähtaegadest kinnipidamine on mulle väga oluline. Et seda tagada, on kasulik planeerida n-ö tagant ette: panna kalendrisse kirja lõpptähtaeg ja liikuda ajas ettepoole, et seada vahe-eesmärke. Loomulikult juhtub ootamatusi, mille tõttu tekib ka hilinemisi, kuid vähemalt enda suhtes olen ses osas väga karm ja leian, et hilinemist saab peaaegu alati vältida, kui hakata lihtsalt varem pihta. Nii tore on, kui asjad saavad valmis enne tähtaja kukkumist!
Kindlasti tuleb planeerida ka puhkeaega. Vastavalt inimtüübile võib see olla väga täpselt planeeritud nädalavahetus, kus kõik lõõgastustegevused kirjas, või vastupidi – aeg, kuhu ma ei planeeri mitte midagi ja teen täpselt seda, milleks tuju tuleb. Ise olen pigem viimase tüübi esindaja.