Ideekalendri 45. nädal. Kodune mälutrenn – nipid ja abivahendid

Lisas ,

Head sõbrad!

Selle nädala Ideekalender tõmbab mäluga mängimise teema otsad kokku. Oleme sel kuul juba saanud infot, kas ja kui oluline osa meie mälu arengus on mälumängudel, millised aspektid lisaks mälule on produktiivse õppimise juures hädavajalikud ning mis on mälutark õppimine ja kuidas seda rakendada. Mälu teemal võib arutleda lõputult, sest see on üks olulisim elu erinevaid valdkondi ühendav lüli ning ilma igasuguse võimeta mäletada on väga raske kui mitte võimatu toime tulla.

Mälu hea tervise juures hoidmiseks saab igaüks natuke ise ära teha. Võimalusi mälu turgutamiseks on palju, alates toitumise korrigeerimisest kuni abistavate nutiseadmete rakendusteni välja. Ehk aitab juba seegi, et iga huvipakkuva küsimuse peale ei jäädaks lootma Google’ile, vaid leitaks võimalus otsida teavet muudest, füüsilistest allikatest, nagu raamatud, publikatsioonid või näiteks õpetajad ja oma ala spetsialistid. Sellisel juhul on ajul palju kergem teha info talletamisel koostööd välise kogemusega ning mälust ammutamine on hiljem hõlpsam, kuna aju võimaldab infot mällu salvestada pikaajaliselt. Viimases mäluteemalises postituses jagab Mauruse digitoimetaja Marili Pärtel nõuandeid ja soovitusi mälu lihtsaks ja iseseisvaks treenimiseks.

Videoblogis tutvustab kaheksakordne mälutšempion Dominic O’Brien enda mälutehnikaid ning kuidas on kõige lihtsam talletada info otse pikaajalisse mällu (video on inglise keeles).

Head lugemist!

Kodune mälutrenn – nipid ja abivahendid

Tekst: Marili Pärtel

Mõelda, kui tore oleks olla inimene, kes kunagi ei unusta ühtegi tööülesannet, teab alati, kus ta võtmed või rahakott on, omandab kiirelt ja täpselt kõigi oma klassi õpilaste nimed ning teeb seda kõike veel ilma näilise pingutuseta! Seda kõike aitab saavutada oma mälu teadlik treenimine, millele on loomulikult toeks tugev keskendumisvõime, kontroll oma tööülesannete, tegevuste hulga ja iseloomu üle ning süsteemsus oma tegevuste ja keskkonna korrastamisel. Siiski vaatleme täna täpsemalt just mälu arendamise võimalusi.

Treenitud mälu on nagu muskel, mis võimaldab kohaneda erinevate keskkondade ja ülesannetega. Kuid enne mälutreeningu võtete juurde liikumist tuleb rõhutada kahte asja: 1) mälu on treenitav ning hoolimata sellest, et vahel tundub, nagu oleks osadel inimestel parem stardipositsioon kui teistel, on kõigil võimalik oma mälu arendada, sõltumata vanusest ja tingimustest; 2) mälutrenn on trenn, see tähendab, et püsivate muutuste saavutamiseks tuleb pühenduda ja tõsiselt treenida. Mälu treenimine koosneb kahest osast: aju tervise parandamine ja mälu parandavate tehnikate omandamine. Vaatleme kõigepealt esimest.

Terve aju saladused

Aju tervis on tihedalt seotud kogu keha olukorra ja tervisliku eluviisiga. Toitumises rõhutatakse eelkõige antioksüdandirikkaid vilju ja rohket veejoomist. Mälu tööle aitavad kaasa rasvane kala, kohv, mustikad, kurkum, brokoli, kõrvitsaseemned, tume šokolaad, pähklid, apelsinid, munad ja roheline tee. Vitamiinide tervislik hulk kehas toetab samuti ajutegevust, vajadusel saab tarvitada erinevaid toidulisandeid.

Uute ajurakkude teket soodustab rohke kardiotrenn, seega tasub jälgida, et paaril päeval nädalas oleks kavas end ka pisut intensiivsemalt liigutada. Uuringud on näidanud, et ülekaalulistel inimestel on rohkem mäluprobleeme ja õpiraskusi. Hea toitumine ja regulaarne trenn aitab ühtlasi ka kehakaalu kontrolli all hoida.

Kuid üks kõige olulisem osa aju tervise hoidmisel on ülepinge vältimine. Selle jaoks on oluline keskenduda korraga ühele ülesandele, eemaldada segajad ja tegeleda ka keskendumisvõime treenimisega. Mida treenitum on tähelepanuvõime, seda lihtsamaks ühe ülesande korraga täitmine muutub. Siin on abiks meditatsiooniharjutused, mis aitavad ajul puhata ja samal ajal muudavad keskendumisvõimet aina tugevamaks.

Ja lõpuks on oluline ka puhkus. Aju võimekusele on väga kasulik oskus päriselt puhata ja niisama olla, see tähendab lõõgastuda ilma nutiseadmete ja pideva mürafoonita. Samuti on aju tervisele ülioluline korralik uni. Eemaldage magamistoast kõik segajad, vähendage nutiseadmetele kuluvat aega ning kui vähegi võimalik, tehke ka tööpäeva sees tukkumispause. Just magades aju taastub ja uueneb, seega jäävad päeva jooksul ette võetud pingutused kasutuks, kui sellele ei järgne tervistavat und.

Mänguline ajutrenn

Internetist leiab ohtralt mänge ja rakendusi, mis treenivad aju. Kindlasti tasub nendega tutvuda ja mõne meelepärasemaga ka regulaarselt tegeleda, kuid tasub arvestada, et taolised mängud aitavad ennekõike lihtsalt aju tervise hoidmisele kaasa ning ka sel juhul tuleb neid regulaarselt mängida, soovitavalt vähemalt 10 minutit iga päev. Silmnähtavat arengut ei pruugi nad kaasa tuua, kuigi loovad kindlasti eeldusi edasisteks mälu treenimise sammudeks.

Minu lemmikmängud on üsna klassikalised: erinevad kaardimängud (näiteks kõigis Windowsi arvutites olev Microsoft Solitaire Collection), Minesweeper, Sudoku, Mahjong ja 2048. Huvitavaid mänge pakub ka kogumik Brain Trainer, kus saab arendada nii mälu, reaktsioonikiirust, loogikat kui ka keskendumisvõimet. Erinevaid veebilehti (ja ka soovitusi mittenutikateks mängudeks) leiab artiklist „8 võimalust oma aju mänguliselt treenida“.

Ka nutitelefoni abil saab mälu treenida. Erinevaid ajutreeningu mänge pakuvad näiteks Peak, Elevate ja Lumosity. Kindlasti ei ole need ainukesed sellised teenused, küll aga populaarsemad. Ehk tasub alustuseks just nendega tutvust teha.

Mnemotehnilisi soovitusi

Kes soovib aga veelgi tõsisemalt oma mälu treenida, võiks tutvuda eri mälutehnikatega. Neid on loodud väga erinevatel ajastutel, sest hea mälu on olnud hinnaline vara tsivilisatsiooni algusaegadest alates. Sisuliselt on tegu erinevate mälusüsteemide loomisega, mida võib võrrelda kartoteegikapi või tänapäevasemas mõttes arvuti kaustsüsteemiga. Unustamist ei põhjusta enamasti see, et mingi teadmine ei ole meelde jäetud, vaid suutmatus seda taasesitada, st oma mälust üles leida. Nagu füüsiliste esemete puhul, nii aitab ka mälestusi paremini leida see, kui on loodud kindel süsteem, kuhu miski paigutada.

Süsteemi loomisel on võimalik kasutada erinevaid abivahendeid.

1) Märksõnade meetod. Selle abil on võimalik meelde jätta näiteks võõrkeelseid sõnu, definitsioone jm. Esmalt tuleb meeldejäetava sõna kõla järgi välja mõelda asendussõna, mis tähendaks mingit reaalselt ette kujutatavat objekti. Näiteks võib õpilastel olla keerukas pidada meeles, mis on raadius ja mis diameeter. Sel juhul võib luua seose sõnade „raadius“ ja „redis“ vahele. Teise etapina tuleb tekitada visuaalne pilt asendussõnast ja õpitava sõna tähendusest. Näiteks kujutleda, et ringi sees keerleb ringi raadius, mille otsas on redis. See pilt ongi objekt, mis meelde jäetakse, ja seda saab kasutada, kui tekib kahtlus, kumb on kumb.

2) Seoste meetod. Ka selle keskmes on meeldejäävate visuaalsete kujundite loomine ning meetodit on võimalik kasutada kõikvõimalike nimekirjade meeldejätmiseks. Selle puhul luuakse kõigepealt võimalikult meeldejääv visuaalne pilt esimesest nimekirja elemendist ning seejärel ühine pilt esimese ja teise elemendi vahel. Seejärel võetakse mängu kolmas element ja seostatakse see teisega. Sel viisil meelde jäetavate nimekirjade pikkus on piiramatu. Eesmärk on, et iga järgmine pilt tooks meelde uue elemendi, mis nimekirjas oli. Tasub tähele panna, et meeles püsivad paremini eriskummalised ja napakad visuaalsed kujutised, samuti, mida suurem on pilt su kujutlustes, seda paremini see meelde jääb.

3) Teekonna meetod. Selle meetodi võttis väidetavalt kasutusele Cicero oma kõnede meelde jätmiseks, seega on tegemist ühe kõige vanema mäluvõttega. Selle puhul seostatakse meelde jäetavad elemendid mõne kohaga, mis on meenutajale väga tuttav. Seda võib nimetada ka mälulossiks. Kui vajalikud elemendid on mälulossis õigetesse kohtadesse paigutatud, on võimalik igal ajal mälulossi külastada ja sealt vajalik info eest leida.

Mälusüsteeme on loomulikult palju rohkem ja internetist leiab igaüks kindlasti endale sobiva. Kõiki korraga kasutusele võtta ilmselt ei tasu, kuid mõni meelepärane süsteem võiks igaühel olla, et oma mälu parandada ja igapäevaülesannetega paremini hakkama saada.

Head harjutamist!

Kasutatud allikad: