Head sõbrad!
Maailm muutub pidevalt. Kui poleks muutumist, poleks ka arengut. Iga järgnev põlvkond kasvab eelmisest natuke arukamaks ning leiab võimalusi tulevaste põlvede jaoks seda paika mõnusamaks, mugavamaks ja paremaks teha. Sama kehtib nii koduseinte vahel, töö- kui ka õpikeskkonnas.
Lõimitud õppest ei teadnud paljud praegused täiskasvanud oma kooliajal midagi. Seda toredam on, et taoline meetod on nüüd haridusse sisse viidud, kus inimene saab omandada teadmisi, mida on lihtne seostada päriseluga, ning on suurem tõenäosus, et neid teadmisi saab tulevikus edukalt rakendada. Kooliõpilasel tuleb esmalt õppida, kuidas elu Maal toimib, aga see on väga kompleksne ja vajab selgitamist, et ainetes õpitu ei ole kindlalt piiritletud info, vaid kõik on omavahel seotud.
Seda enam on tore, kui kirjastused omalt poolt juba annavad lõiminguks võimaluse, luues erinevaid valdkondi siduvaid õppematerjale. Kirjastus Mauruse eesti keele toimetaja Maarja Valk teeb tänases postituses ülevaate Mauruse eesti keele materjalidest 4. klassile, mis on loodud loodusõpetuse töökava alusel ning võimaldavad seeläbi kahte ainet omavahel siduda ning aitavad ka lastel kahe eraldiseisva valdkonna vahel seoseid luua.
Head lugemist!
Keeled ja meeled. Lõiminguvõimalused Mauruse 4. klassi õppematerjalides
Tekst: Maarja Valk, kirjastus Mauruse eesti keele toimetaja
Mina käisin koolis veel ajal, kui õppeained olid sisu poolest selgelt lahus. Eesti keele tunnis õppisime kokku- ja lahkukirjutamist, matemaatikatunnis arvutamist, bioloogias looduse seaduspärasusi jne. Minu kooliajal oli üsna tundmatu märksõna projektõpe, rühmatööd pole ma vist küll kunagi teinud ning arvutiõpe tähendas, et õppisime tundma lihtsamaid programme, nagu Word ja Paint ning kirja kirjutamine sai ka selgeks. Laias laastus on õppeained jäänud samaks, kuid õpetamises on vahepeal muutunud nii mõndagi. See ei tähenda muidugi ainult seda, et pliiatsi ja paberi kõrvale on tulnud kaasaegsem tehnoloogia, vaid üha suurem tähelepanu koondub ka õpikeskkonnale tervikuna – mida õpetada, kuidas õpetada ja kuidas koolikeskkond üldiselt saaks õppeprotsessi paremini toetada.
Üks märksõna, mis õpetamise kontekstis on järjest kesksemaks muutunud, on lõiming – mõiste, millel on tegelikult päris palju rakendamisvõimalusi. Haridusinnovatsioonikeskuse välja antud lõimingukogumik esitab lõimingu erinevad definitsioonid, mille järgi on õppekava lõiming
- kas õpetuse ja kasvatuse allutamine mõnele aineteülesele õppekava läbivale ideele või eesmärgile;
- teadlik pingutus seostada (ainepõhise) õppekava erinevaid valdkondi näiteks üldpädevuste, võtmepädevuste või ülekantavate oskuste kaudu;
- võimalus õpetada teemasid, mis läbivad õppeaineid või on aineteülesed;
- võimalus vähendada õppesisu dubleerimist ja uurida teemat erinevatest vaatenurkadest (näiteks läbivatest teemadest tulenevad temaatilised rõhuasetused või teemakeskne käsitlus);
- ühe aine sisu kasutamine teise aine õpetamise rikastamiseks või ühes aines õpitud oskuste kasutamine teises aines; ainetevaheliste seoste loomine nii ainevaldkondade sees kui ka erinevatesse ainevaldkondadesse kuuluvate õppeainete vahel;
- katse aidata õpilastel korrastada ja mõtestada erinevaid elukogemusi ning eraldiseisvaid teadmisi, mida õpetatakse tüüpilises ainepõhises õppekavas, näiteks õpitava seostamine õpilase isiklike kogemustega (Kuusk: 2010).
Kuigi lõimingu idee jõudis õppekavadesse juba 1996. aastal (1996. ja 2002. aastal vastu võetud riiklikes õppekavades kasutati lõimingu asemel sõna integratsioon) (Kuusk: 2010), pole lõimitud õppe rakendamine õpetaja seisukohalt alati nii lihtne. Ainetevaheliste seoste loomine on mõne kindla aine õpetaja tundides kindlasti lihtsam, kui seda toetavad kooli juhtkond, koolikorraldus ja traditsioonid. See tähendab oluliselt suuremat vabadust tunniplaanis ja võimaluste loomist lõimitud õppeks. Kui õpetaja jääb oma koolis uudsete meetodite rakendamisel üksiküritajaks, ei saa ainetevaheline lõiming olla nii süsteemne ja ei anna ilmselt ka väga häid tulemusi. Samal ajal näitavad nii kontaktid õpetajatega, kellega olen koostööd teinud, kui ka kogemus enda laste kooliga, et koolid on järjest aktiivsemad uute õppemeetodite, sh ka lõimingu põhimõtte kasutamisel.
Lõimingut saab toetada ka õppevara ja siinkohal pööravad õpetajad kindlasti oma pilgu kirjastuste poole. Lõimitud õppevara loomisel on jällegi omad konksud, millega tuleb arvestada. Seni on olnud kõige tavapärasem lahendus kasutada eri ainetes klassikaliselt üht ainet käsitlevat õpikut ja töövihikut. Seda seepärast, et Eesti koolisüsteem on ikkagi ennekõikne ainekeskne, õppevara loomisel tuleb arvestada riikliku õppekavaga, õppevara rahastus koolidele pole viimase kümne aastaga tõusnud, mistõttu pole koolidel võimalust õppevara pidevalt uuendada, ja digitaalse õppevara kasutamine alles hoogu kogumas. Samas on koolisüsteem järjepidevalt muutumas ja seetõttu on ka õppevara loomine muutumas järjest loomingulisemaks tegevuseks: üha enam tuleb mõelda sellele, kuidas materjal saaks õpetajat tema töös paremini toetada, sh tähendab see ka luua võimalusi lõimitud õppeks. Nii on Mauruse õpikutes ja tööraamatutes lõiminguga järjest enam arvestatud. Näiteks on esimeses kooliastmes iga klassi põhiõpikud koondatud ühtse töökava alla, samas on kõik õpikud ja tööraamatud ka eraldi kasutatavad. Suuremad võimalused loob lõimitud ülesanneteks e-õpikute keskkond, kus samade teemade puhul on tulevikus võimalik viidata mõnes teises õpikus leiduvale samale teemale, teemad on omakorda seotud mõne lisaülesandega.
Meelte teema lõimimine eesti keeles, kirjanduses ja loodusõpetuses
Kuivõrd Ideekalendri märtsi märksõna on „meeled“, siis esitan 4. klassi õppematerjalide näitel mõned võimalused eesti keele, kirjanduse ja loodusainete lõimimiseks seoses just selle teemaga.
Nimelt on 4. klassi eesti keele õpiku sisukorra loomisel aluseks võetud loodusõpetuse töökava ning igas kuus on käsitletud sama teemat, mida loodusõpetuses. Eri valdkondade, eeskätt just loodusainete õppesisu on eesti keele õpikus avatud nii aimetekstide, ilukirjandustekstide kui ka tööülesannete kaudu. Peale selle algab iga teema ühe suurema projekti või mahukama tööülesande kirjeldusega, mille loomisel tuleb õpilasel rakendada oskusi või teadmisi, mis seovad eri valdkondi, on need siis ajalugu, kunstiõpetus või loodusained. I ja II osa mahukamad tööd või projektülesanded on näiteks lauamäng „Taevakaart“, kodukohta tutvustav infovoldik, ettekanne teemal „Looduslik mitmekesisus“, posterettekanne teemal „Viirused ja bakterid“ jne.
Järgnevalt tutvustan lähemalt 4. klassi eesti keele õpiku II osa, kus aprilli ja mai-juuni läbivad teemad on „Tervislikud eluviisid. Suhted“ ning „Mina ise. Meeleelundid. Puhkama!“, ja 4. klassi loodusõpetuse tööraamatut, kus viimase peatüki läbiv teema on „Inimene“.
4. klassi eesti keele tööraamatu sissejuhatuses on ühe mahukama töö kirjeldus: koosta loovtöö pealkirjaga „Mis siis, kui oleksin …“ (pime, kurt, tumm). Selles peab iga õpilane valima ühe teema ning loovtöö kirjutamiseks tegema taustatööd – milline oleks tema elu pimeda, kurdi või tummana; millised valikud elus see kaasa tooks ja millega peaks sellisel juhul arvestama. Ülesanne toetab väärtuskasvatuse põhimõtet ja tänu praktilisele tööle ka loodusõpetuse tööraamatu peatükkide „Nägemine“ ning „Kuulmine ja tasakaal“ omandamist. Ühtlasi on loovtöö valmimisel hea meelde tuletada eelmise kuu teema juures käsitletud lugemispala „Näeme veel, Simon“, mis on lugu 15-aastasest rasket lihashaigust põdevast poisist – lugemispala analüüs ja loovtööde esitlemine võimaldavad nii eesti keele kui ka loodusõpetuse tundides mõtestada, kui oluline on märgata kõiki inimesi enda ümber, eriti aga neid, kes võivad vajada toimetulekuks teiste abi.
Loodusõpetuse tööraamatus on peatükid „Toeks vajame luustikku ja liigutamiseks lihaseid“ ning „Toidust saame vajalikke aineid ja energiat“, mille juurde on hea lugeda eesti keele õpikust aimeteksti „Tervislikest eluviisidest“ ning lugeda ja analüüsida kirjandustekste „Magusad ravimid“, „Klaver suus“, „Arsti juures“, „Kennet sööb makarone“ ja „Arvutihullu laul“, mis kõik võimaldavad ühisarutelu, miks on oluline liikumine, õige toitumine ja hea uni. Nii saab loodusõpetuse tundides käsitletud teoreetilisi teadmisi kinnistada mõne lugemiselamust pakkuva teksti abil.
Kindlasti pakuvad häid lisavõimalusi Mauruse e-õpikud, mille eesmärk ongi olla toetav metoodiline materjal paberõpiku kõrval. See tähendab, et e-õpiku põhisisu on sama, mis paberõpikul, küll aga saab eri õppematerjalide vahel luua siseviiteid, lisada asjakohase veebilingi või lisatöölehe koos metoodilise soovituse või tööülesandega ehk luua juurde just lõimingut toetavat õppevara. Nii saab edaspidi lisada põhimaterjalile lisatöölehti või -ülesandeid, mis seovad 4. klassis erinevaid õppeaineid veelgi süsteemsemalt.
Märts on Mauruses meeltele pühendatud. On ju meeleelunditel väga suur roll ka õppimisel – teadmisi avardab see, kas me saame õpitavat näha, katsuda, kuulata selle teema kohta lugusid, vaadata õppevideot või lugeda mõnd huvitavat teksti – iga uus tegevus või vaatenurk materjalile kas kinnistab või laiendab teadmisi. Nii tööga seoses kui ka oma laste kõrvalt näen, kuidas kool õppeasutusena järjepidevalt muutub ning õpetaja roll selles samuti. Pädev ja mitmekesine õppevara saab selles protsessis olla õpetaja hea koostööpartner – seda nii lõimingu kui ka õppetöö mitmekesistamise kontekstis.
Kasutatud allikad
- Tiina Kuusk. Õppeainete seostamisest õppekava lõimingu kontekstis. – Lõiming. Lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas. Koostanud Juta Jaani, Liisa Aru. Tartu Ülikooli haridusuuenduse ja õppekavade arenduse keskus, 2010.
- Anti Saar, Raina Tiidovee, Ene Riis, Raina Rääp. Eesti keele õpik 4. klassile, II osa. Kirjastus Maurus, 2016.
- Ülle Liiber, Merike Kilk, Vaike Rootsmaa, Urve Jõgi, Erkki Soikka, Helina Reino. Loodusõpetuse tööraamat 4. klassile. Kirjastus Maurus, 2017.