Head sõbrad!
Eksamiteks valmistumine on täies hoos – ilmselt on igaüks selle teemaga mingil määral seotud. See on ühelt poolt põnev ja ärev periood, kus mõeldakse tulevikule ning tehakse plaane, samas aga ka pingeline ja parajalt stressirohke aeg. Head eksamitulemused on küll õpilaste endi teha, kuna nemad peavad materjali endale selgeks tegema, kuid õpetajal võiks siin olla oma roll, aitamaks õpilasel õppida ja tähtsaks katsumuseks valmistuda.
Õppimisel ja õppimisel on teadagi suur erinevus. Kuiv tuupimine ei pruugi anda nii häid tulemusi kui sügav ja mõtestatud õppimine. Samamoodi on erinevad ka konspektid, mille järgi infot ammutada. Konspekt, kus faktid ja ideed on paberile paisatud korrapäratult ja suvaliselt, ei aita ajus seoseid tekitada ega ka uusi teadmisi iseseisvalt luua. Küll aga aitab seda läbimõeldud ja eesmärgipärane konspekt.
Materjali saab üles märkida ja korrata mitmel erineval moel. Tänases Ideekalendri postituses toobki Mauruse turunduse projektijuht Britta Roosileht välja mõned põhilised märkmete tegemise viisid. Loodame, et meie lugejad räägivad neist ka oma õpilastele ning muudavad sellega eksamiteks valmistumise vaheldusrikkamaks ning efektiivsemaks.
Head lugemist!
Korralik konspekt on hea eksamisoorituse alus
Tekst: Britta Roosileht, kirjastus Mauruse turunduse projektijuht
Konspekteerimine on koolis üks peamisi tegevusi, millega salvestada õpetaja antud infot. Vihikud on kooliaasta lõpuks märkmeid ääreni täis ning loodetavasti on neist olnud piisavalt palju kasu, et teha edukalt ära ka kontrolltööd, testid ja eksamid. Just eksamiteks valmistumine on tähtis, kuna tulemustest võib sõltuda õpilase tulevik. Head eksamitulemused annavad eelise gümnaasiumisse või ülikooli astumisel.
Eksamiteks õppimisel tuleb üle korrata kogu koolis õpitu. Materjalid aga võivad olla pikad, lohisevad ning nende kuiv päheõppimine ei ole kindlasti kerge, rääkimata sellest, et teksti, mis on lihtsalt pähe tuubitud, suudab aju taasesitada vaid väga lühikese aja jooksul. Eksamiteks valmistudes aga peab olema kindel, et mälu õpilast alt ei vea ning selleks tuleb konspekteerida süsteemselt.
Efektiivseid märkmete tegemise meetodeid on erinevaid, keskendun seekord neist viiele. Lisaks eksamiks või kontrolltööks valmistumisele saab neid ka ainetunnis või loengus rakendada. Võtsin teksti aluseks Oxford Learning koolituskeskuse kodulehe (www.oxfordlearning.com), kus on ära märgitud viis peamist konspekteerimise meetodit, mida kasutada koolis, ülikoolis või igapäevaelus.
Cornelli meetod
Cornelli meetodi töötas 1940ndatel välja Cornelli ülikooli professor Walter Pauk ning seda peetakse eksamiteks või testideks valmistumisel üheks efektiivseimaks õppimismeetodiks.
Paber jaotatakse kolmeks või neljaks osaks. Lehe paremale poole jääb konspekt ise, vasakule kirjutatakse võtmeküsimused, märksõnad või ideed, mis seonduvad õpitava teemaga. Viimastele leitakse vastuseid erinevatest allikatest, nagu raamatud, filmid, internet jms, vastused kirjutatakse oma sõnadega. Lehe alumisse serva tehakse materjalist väike kokkuvõte.
Cornelli konspekti abil saab õpilane end ise juba õppimise ajal testida, kattes kinni lehe paremal pool asuva konspekti ning vastates enda kirjutatud võtmeküsimustele oma sõnadega.
Lisaks sellele, et Cornelli meetodi abil saab kiiresti konspekteerida, aitab see infot ka kiiremini salvestada ning meelde jätta. See omakorda võimaldab eksamitel paremaid tulemusi saada.
Lineaarne meetod
Lineaarne märkmete tegemine on kõige lihtsam viis materjali organiseerida. See koosneb juht- ja alateemadest või märksõnadest, mida liigendatakse punktide, tärnide või numbritega. Visuaalselt näeb konspekt struktureeritum välja, seda on lihtne vaadelda ning vajaliku info leiab kiiresti üles.
See meetod on küll lihtsa ülesehitusega, kuid ei soosi lisamärkmeid ja muudatusi, kuna üldpilt võib jääda „must“ ning siis on olulist ja vähemolulist raskem eristada.
Mõttekaart, mõistekaart ja järelduskaart
Mõttekaart keskendub ühele kindlale ideele või mõttele ning aitab juhtmõttega seonduvaid ideid paremini kaardistada, visualiseerida ning struktureerida. Mõttekaardi abil on hea teha ajurünnakut, esitada probleeme ning leida neile lahendusi.
Kuigi mõttekaarti on põnev koostada ning võimalusi selleks on palju, ei saa selle abil päris kõiki materjale üles märkida. Näiteks väga infoküllases loengus ei pruugi mõttekaardi koostamiseks aega jääda. Samas saab selle meetodiga ideaalselt loengumaterjali korrata ja eksamiteks valmistuda, kuna märksõnade abil on väga hea ise seoseid ja teadmisi luua.
Mõistekaart sarnaneb mõttekaardiga, kuid detailide seosed võivad paikneda ka risti-rästi ning siduda mitut peamist mõtet või märksõna. Mõistekaardi struktuur on vabam, märksõnade ja detailide vahel luuakse uusi seoseid.
Järelduskaart aitab illustreerida erinevaid seoseid tegeliku või kujuteldava sündmuse, probleemi, trendi või arengu vahel. Järelduskaardi abil saab suunata õpilasi mõtlema tulevikule ja muudatustele. Järelduskaardi loomisel on oluline loomingulisus, tõlgendamine ning alternatiivide analüüs, mis tekivad otsuste tegemise protsessis.
Tabelid
Tabelit on tunnis või loengus hea kasutada, kui on ette teada, mis teemal õpetaja või lektor rääkima hakkab. Tabeli abil konspekteerides on eksamiks kasulik valmistuda, kuna mahukast materjalist saab välja võtta tähtsama info ning see teemade kaupa tabelisse kanda. Nii on konspekt hästi organiseeritud ning vajalikku infot lihtne leida. Ka on tabeli abil hea oma teadmisi testida, meenutades tabelis oleva märksõna või fakti kaudu põhimaterjalis olevat infot.
Lausemeetod
Seda meetodit on hea kasutada sellises tunnis või loengus, kus juhendaja esitab lühikese ajaga palju infot ning seda on keeruline kiiresti struktureerida. Sellisel juhul kirjutatakse oluline info konspekti nii, et iga uus mõte, fakt või idee algab uuelt realt, eriti hea, kui nummerdatult. Nii on mugav mahukat materjali hiljem üle vaadata, muuta või täiendada. Oluline on konspekt kohe pärast loengut üle vaadata ja struktureerida, et tekiks ülevaade, mida on hiljem kordamiseks hea kasutada.
Konspekteerida saab paljudel eri viisidel ning edukaks õppimiseks peaks leidma igaüks omale sobiva meetodi. Põhieesmärk on materjal meelde jätta, tekitada seoseid ning äratada huvi teema vastu. Nii jääb õpitu ka pikemaks ajaks meelde ning eksamitulemuste pärast muretsema ei pea.