Ideekalendri 85. nädal. Leia see, milles oled erakordne

Head sõbrad!

Loodetavasti on eriolukorra segadused pisut vaibunud ning hakkame vaikselt uue elukorraldusega harjuma. Mauruse poolt kiidame kõiki õpetajaid, kes praeguses olukorras leiavad võimalusi, et lastel oleks kohustusliku ainekava läbimine ka huvitav. Peavad nad ju olema palju iseseisvamad kui koolipingis. Andke meile kindlasti teada, kui soovite mõne veebivõimaluse kasutamisel abi või tahate mõnd head ideed välja pakkuda. Meile saab kirjutada info@kirjastusmaurus.ee.

Ideekalendri ettevõtluse ja ettevõtlikkuse teema jätkub ning täna avaldame inspireeriva intervjuu kirglikust ettevõtlusest. Seekord vestles meiega koolitaja ja juhtimiskonsultant Andro Kullerkupp, kelle edukus seisneb piisavas koguses energilisuses, loomingulisuses, aga ka naiivsuses.

Head lugemist ja kauneid saabuvaid lihavõttepühi!


 

Leia see, milles oled erakordne. Intervjuu Andro Kullerkupuga

Intervjueeris Regina Reinup, Mauruse matemaatika toimetaja

Andro Kullerkupp on rahvusvahelise kogemusega juht, koolitaja ja juhtimiskonsultant. Kõik tema ametikohad on olnud seotud turunduse või juhtimisega. Lisaks on ta vabatahtlikuna löönud kaasa projektis „Tagasi kooli“, loonud ärialaste e-õppevidote portaali www.intervjuu.eu ja teinud palju muud. Andro kohta saab rohkem teada tema kodulehelt www.androkullerkupp.com.

Mille poolest erineb ettevõtja elu palgatöötaja elust?

Ettevõtjaks olemine on elustiil. See erineb palgatööst peamiselt selle poolest, et otsustad ise mis tööd sa teha soovid ja millal seda teed. See aga ei tähenda, et ettevõtjad ei tee ebameeldivaid töid. Neid tuleb ikka ette, ja vahest isegi selliseid, millest palgatöötajana keelduksid. Ettevõtjad on enamasti suure enesemotivatsioonivõimega. Nad suudavad innustuda uutest võimalustest ja viivad mõtteid koheselt ellu. Just suur enesemotivatsioonivõime aitab ettevõtjal teha ka ebameeldivaid töid, et lõpptulemus rõõmustaks klienti.

Kas on mingeid iseloomuomadusi, mis sobivad rohkem ühele või teisele?

Ettevõtjal on kolm peamist omadust, mis aitavad tal edukas olla. Need on energilisus, naiivsus ja loovus. Kuidas nii? Ettevõtluse otsene tähendus on see, kui keegi võtab midagi ette. Seejuures ei tähenda see alati äritegemist, vaid võib olla ka mingi ühiskondlik panus või isegi oma perele reisi korraldamine. Mida energilisem on inimene, seda edukam on ta ettevõtjana, sest ta võtab pidevalt midagi ette nii oma ideede elluviimiseks kui ka raskustest ülesaamiseks.

Keskmisest suurem annus naiivsust aitab ettevõtjal võtta riske, mida liigselt kaalutledes, kaheldes ja analüüsides ette ei julgeks võtta. Naiivsus aitab uskuda positiivsesse tulevikku ja annab julguse küsida „lolle“ küsimusi ja teha „hulle“ ettepanekuid. Näiteks kui mina alustasin oma ettevõtjateekonda, siis peale mõnekuulist tegutsemist pöördusin sel ajal ühe eduka firma omaniku poole, kes oli minu jaoks täiesti võõras, ja tegin talle ettepaneku, et ta annaks mulle tasuta kontoriruumi ja maksaks minu assistendile kolm kuud palka. Vastu lubasin tema firmale 20% käibe kasvu. Hiljem ütles see inimene ühel firma jõulupeol, et see oli nii jahmatavalt naiivne ettepanek, et ta ei suutnud keelduda, ning kinnitas, et ei kahetse oma otsust.

Ettevõtjad on enamasti efektiivsed inimesed. See aga tähendab, et nad lähenevad probleemide lahendamisele ja oma ideede elluviimisesse loominguliselt. Pidevalt on vaja leida lahendusi piiratud ressursside olukorras ja eristuda konkurentidest. Eelis on sellel, kes suudab lahendusi otsida raamist väljas, või veel parem, luua uusi raame.

See ei tähenda, et palgatöötajal ei võiks selliseid omadusi olla, aga omast kogemusest võin väita, et naiivsus ja loomingulisus ei ole paljude tööandjate puhul hinnatud väärtused. Ja kui ettevõtja tüüpi inimene satub sellise tööandja juurde, siis ta tunneb end peagi kammitsetu ja alamotiveerituna. Alustavates ettevõtetes on Greineri mudeli järgi peamiseks arengut vedavaks teguriks loomingulisus. Seega töötades alustavas ettevõttes palgatöötajana, on üsna tõenäoline, et ka ettevõtja tüüpi inimene saab ennast seal hästi realiseerida.

Mis on põhilised hirmud, mis takistavad ettevõtlusega tegelemist, sellega alustamist? Kas need on põhjendatud? Kuidas nendest üle saada?

Peamine hirm on ebaõnnestuda. See omakorda tekitab hirmu majandusprobleemide ees ja häbi teiste ees. Kindlasti on ettevõtlusega alustamine risk sinu majanduslikule ja sotsiaalsele positsioonile. Parim viis ebaõnnestumise hirmust üle saada on alustada vaikselt oma igapäevase tegevuse kõrvalt. Mitte põletada sildu ja kuulutada päeva pealt kogu maailmale, et mina olen nüüd ettevõtja.

Proovi esmalt oma ideed võimalikult väikeste kuludega alustada, võibolla pole sul esialgu vaja isegi osaühingut asutada. Proovi päriselt oma teenust või toodet müüa isegi, kui see pole veel selline, nagu sa seda ideaalis ette kujutad. Lihtsalt inimeste arvamuse küsimine tekitab ainult kahtlusi juurde või siis vastupidi, patsutatakse tunnustavalt õlale ja kiidetakse takka, andes vale signaali.

Näiteks üks noormees tahtis teha laheda meestejuuksuri salongi. Tal oli selge visioon, kus see peaks asuma, milline on selle sisekujundus, millised on teenused ja teeninduskultuur. Aga ta alustas oma kodus. Kutsus sõbrad igal kuul korraga külla ja tekitas kodus sellise pubiliku meeleolu, kus kõik tundsid end mõnusalt, ning osutas samaaegselt juuksuriteenust.

Üks reegel: kui ootad õiget aega ettevõtlusega alustamiseks, siis seda ei tule mitte kunagi. Alati on mingid vabandused, miks veel ei saa. Kui märkad ennast põhjendamas, et „ma teeks kui oleks…“, siis on tavaliselt tegemist iseendale loodud pseudobarjääriga. Pööra tingiv kõneviis tagurpidi – mida saan teha nüüd ja kohe. Mõtle mis sul on, mitte selle peale, mida sul pole. Võta midagi ette, lähene loominguliselt.

Mida positiivset toob ettevõtlusega tegelemine inimese ellu?

Iga inimene võiks püüelda selle poole, et elu ei juhiks sind, vaid sina oma elu. See ongi peamine eelis ettevõtjana, et sina ise otsustad, mida, kuidas ja millal teed. See on vabadus elada endale sobivat elu. Loomulikult peab arvestama, et selline vabadus ei pruugi saabuda osaühingu asutamise päevast, sest palka maksavad ikkagi kliendid. Nimetan 1000 päeva reegliks seda aega, mil sa pead jõudma selle vabaduseni. See tähendab, et siis peaks olema möödas aeg, kus teed kaks korda rohkem tööd poole väiksema raha eest võrreldes palgatööga.

Kindlasti on üheks positiivseks teguriks enesekindluse ja enesehinnangu kasv. See tunne, et sina lood mingit väärtust, annad iseendale ja teistele tööd, oled oma klientide ja partnerite hulgas tunnustatud inimene – see kõik teeb elu nauditavaks ja tunned end õnnelikuna.

Ettevõtjaks olemine muudab sind positiivseks tuleviku suhtes. Sa tead, et lood püsivat väärtust ja sinu karjäär ei lõpe kellegi teise otsusest kinkida sulle klaasist lind ja suruda kätt tubli töö eest, mis jääb sinust sinna maha. Sa tead, et kindlustad nii enda kui pere tulevikku. Võibolla pärandad oma ettevõtte kunagi lastele.

Kas oskad soovitada mõttemänge neile, kes alles kaaluvad, kas alustada ettevõtlusega või mitte? (Kujutlen, et olen…, teen…, jne.) Millele tasuks ette mõelda? Kuidas mõelda „kastist välja“?

Kõigepealt soovitan mõtelda, kas oled valmis täielikult pühenduma oma ettevõttele, isegi kui alguses vaikselt alustada. Oluline on enda jaoks selgeks teha, miks ma seda teen – kas lihtsalt raha teenimiseks või on asjal sügavam mõte. Ameerika juhtimiskoolitaja Simon Sinek ütleb samuti, et „esmalt küsi miks“? Kas lahendad kellegi probleemi, kui ulatuslik see probleem on ja kas sinu lahendus oleks seni saadaolevatest parem.

Ikigai (elu eesmärk) on Jaapani mudel, mida võiksid tulevikku kavandades kasutada. Selle abil saad teha valiku, kus oleks tasakaalus asjad, mida oskad hästi, asjad, mida armastad, ja lõpuks asjad, mida vajatakse ja mille eest on teised nõus sulle maksma. Kui üks nendest elementidest puudub, siis võid pikemas perspektiivis olla õnnetu. Samas kui siht on selge, siis saad puuduolevaid osasid ka hiljem järele aidata. Näiteks esmalt keskendud asjadele, mida oskad hästi ja mille eest sulle makstakse. Tavaliselt on see palgatöö, kuid selliselt võib ka ettevõtlusega alustada. Või hoopis pühendud asjadele, mida tõeliselt armastad, näiteks hobi, ja proovid sealjuures leida seoseid kellegi vajadustega, millest oleks tulevikus võimalik arendada müüdavaid teenuseid või tooteid.

Ettevõtlusega on julgem alustada, kui seda kellegagi koos teha. Esmane valik oleks seda teha oma parima sõbraga, kuid siin pead olema väga pragmaatiline. Sinu äripartner peab looma sinu klientidele väärtust. Kui kutsud sõbra enda ettevõttesse osanikuks ainult turvatunde pärast ja tegelikult ta ei pühendu täielikult, siis on konflikt kerge tulema. Mis ei tähenda, et sõpradega ei tohiks ettevõtet luua. Tehke kohe alguses omavahel selgeks, miks te seda ettevõtet teete, mis on teie pikaajaline siht, kuidas jaotate rollid ja milliste põhimõtete järgi tegutsete (näiteks investeeringute tegemine, dividendide jagamine jms). Kui selle arutelu käigus tekib olulisi nägemuste lahknemisi, siis pigem ära jaga osalust ja jätkake lihtsalt sõpradena.

Julgustan otsima tuttavate tuttavaid, kelle abiga saaksid oma klientidele rohkem väärtust pakkuda. Ka nendega tuleb põhimõtted kokku leppida enne, kui osanikuks kutsud. Miks ma räägin osanike kaasamisest? Koos tehes on võimalik stabiilsemalt kasvada, saab ühiselt otsuseid kaaluda ja arendusideid vahetada ning üksteist motiveerida. Aga see ei välista, et ettevõtet ei võiks üksi teha. Teed niipalju, kui jõuad ja tahad.

Millised on Sinu enda kogemused seoses ettevõtlusega? (Kas on juhtunud midagi hirmsat või/ja naljakat? Kuidas sellest välja tulid?)

Olen ettevõtja alates 18. eluaastast ja selle aja jooksul on nii mõndagi juhtunud. Minu sõbral on hea ütlus: „Draama pluss aeg võrdub komöödia“. Seetõttu tagantjärele on kõik pigem naljakas.

Oma esimese firma tegevusalaks valisin akende pesemise teenuse osutamise. Naljakaks teeb olukorra see, et firmat asutades ma olin ainult näinud, kuidas aknaid pestakse, aga see ei takistanud sihikindlalt seda teenust kohe suurtele firmadele pakkumast. Ehmatus oli suur, kui tolleaegne Eesti Telefon telliski minu aknapesuteenust. Esimest akent pestes olin kindel, et lubatud tähtaeg pole reaalne. Paanika oli suur, aga õnnestus leida üks spetsialist, kes tegi selle töö ära. Pakkumises ma polnud arvestanud tööjõukuludega ja sisuliselt peale esimest tellimust oli firma pankrotis. Hiljem muutsin tegevusala ja turgutasin ettevõtte üles, kuniks kuus aastat hiljem müüsin selle edukalt toimiva firmana ära.

Teine eluks ajaks meelde jääv olukord oli ajast, kui alustasin koolitajana. Mulle tehti pakkumine teha ettekanne kommunikatsioonijuhtide seminaril. Haarasin kohe härjal sarvist ja nõustusin. Seminarini oli paar kuud aega ja kasutasin seda enesetäiendamiseks sisekommunikatsiooni valdkonnas, milles minu ettekanne pidi seisnema. Kui ma seminariruumi astusin, siis avastasin, et auditooriumist enamus on tegelenud kommunikatsioonivaldkonnas kauem, kui mina elanud olin, ja mis kõige hullem, seal oli ekspert, kelle raamatu põhjal ma oma ettekande olin koostanud. Tundsin, kuidas aeg ja ruum kadusid, olin justkui põlvini betooni valatud. Aga tegin ära. Irooniliselt võiks mainida, et osad tegid isegi märkmeid. Andsin endale seal lubaduse, et edaspidi konsulteerin ja koolitan ainult teemadel, mida ma valdan. Nüüdseks olen seda tööd teinud juba 19 aastat ja naudin täiega.

Need olid paar näidet sellest, kuidas energilisus, naiivsus ja loomingulisus ettevõtjas vallanduvad. Ilma nende omadusteta ei oleks paljutki ette võtnud ja mine tea, kas ma siis naudiksin oma tööd niivõrd, kui seda täna teen.

Kas alustaksid (teades kõike seda, mida tead praegu) siiski uuesti ettevõtjana? Kui alustaksid uuesti – mida teeksid teisiti?

Kindlasti alustaksin uuesti, kuid prooviksin kohe leida tasakaalu oma huvide, oskuste ja turuvajaduste vahel. Minu esimene ettevõte läks ainult raha järgi. Ikigai mudeli järgi keskendusin vajadusele ja rahale, ise seda teemat oskamata ja valdkonda armastamata. Leia see, milles oled erakordne ja mida fännad. Kui oled ise fänn, siis saavad ka sinu kliendid sinu fänniks.

 


Sel nädalal olid Ideekalendri uudiskirjaga kaasas ettevõtluse teemaga seotud matemaatika töölehed I, II ja III kooliastmele. Tulevaste Ideekalendri töölehtede saamiseks registreeru järgneval lingil: Täida registreerimisvorm