Head sõbrad!
Reisimine ei tähenda alati kodust, turvalisest keskkonnast lahkumist. Rännakut ei pea defineerima kui väljapoole minekut. Kõige suuremad ja olulisemad reisid ja rännakud teeb inimene enda sees. Mõtisklemine, unistamine, analüüsimine – kõik on sisemise rännaku viisid. Sihtkoha valid sina!
Sisemisest rändamisest inspireeritud on ka tänane Ideekalendri postitus. Mauruse endine koolitus- ja turundusjuht, praegune Rõuge rahvamaja juhataja Anneli Pilliroog heidab pilgu inimese sisse ning mõtiskleb hajameelsuse üle.
Head lugemist ja sisukaid siserännakuid!
Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab
Tekst: Anneli Pilliroog, Rõuge Rahvamaja juhataja
„Head kriisi ei saa raisku lasta“ on üks viimaste kuude enim kasutatud lauseid. Aeg, mil karussell on peatatud, mõjub igaühele erinevalt. Kes tunneb kergendust ja naudib vabadust tegutseda aeglasemas tempos, kes on ärevil seiskunud protsesside ja tuleviku pärast. Uusi võimalusi oma elu ümber korraldada jagub aga kõigile.
Olen ikka kippunud vähemalt korra aastas Eestist ära. Kas siis suure vee äärde soojale maale või mägedesse suusatama. See aasta on igas mõttes teistsugune ja väljapoole rändamised jäävad tulevikku. Ka ei taha ma kohe-kohe laviinina peale langema hakkavaid siseturismi pakkumisi lahkama hakata. Igaüks leiab endale sobiva ise.
Jagan hoopis teistsugust rändamise kogemust. Need retked toimuvad enda sees, oma mõtteid, tundeid ja kogemusi taasavastades. Mind on alati paelunud inimeste iseloom ja see, kui erinevad me tegelikult oleme, kuidas elu ja olemist tajume. Seekord viis minu, paberi ja pastaka teekond hajameelsuse radadele ning sündis järgmine lugu koos väikese ülesannete paketiga.
Teadust
ISELOOM on inimese püsivate ja oluliste psüühiliste omaduste individuaalne kombinatsioon, mis väljendab inimese suhtumist tegelikkusesse ning avaldub tema käitumises ja tegudes. Iseloom kujuneb pikkamööda elu peegelduste tulemusena, kasvatus-, õppimis- ja tööprotsessis. Iseloomu arengu looduslikeks eeldusteks on sünnipärane närvisüsteemi tüüp, mis ilmneb temperamendis ja määrab ära iseloomu kujunemise. Seega kujutab iseloom endast temperamendi ja elu jooksul omandatud käitumisviiside sulamit. (Kõverjalg, Ants 1996. Õppimise psühholoogia ja metoodika.)
HAJAMEELNE on inimene, kes ei märka või ei ole teadlik ümbritsevast ja olukorrast, iseendast.
Üks lugu
ASJAD JA AEG
Väike sõber, kas sa tead sellist ütlemist: „Hajameelne nagu professor“? Ja seda, kuidas väga hajameelsed prillikandjad oma silmaklaase taga otsivad, endal prillid peas? Ilmselt ongi selle ütlemise taga mõni professor, kel oli nii palju tarkust peas ja käsil, et igapäevased asjad tundusid lihtsalt ebaolulised.
Mummu väikeste igapäevaste asjadega on üsna sarnane lugu. Kui ta oma sõbranna kuuldes pobiseb, et ei tea, kuhu need autovõtmed küll võisid saada, läheb sõbranna lausa endast välja. Ja on ka põhjust. Võtmed on tal alatasa kadunud. Või noh… lihtsalt teises kohas. Ja mitte ainult autovõtmed, ka kodu-, keldri- ja kohvrivõtmed. Ei aita ka see, et iga võtmepundi küljes on suur ja värviline võtmehoidja. Kadumisvastaseid võtmehoidjaid pole Mummu enda jaoks veel avastanud.
Kuidas see kadumine tegelikult käib või miks just võtmed need kõige seiklushimulisemad on, sellele pole ka Mummu veel jälile jõudnud. Vahel tundub talle, et asjad mitte ei kao ega unune, vaid tegutsevad omapäi – hulguvad taskute ja käekottide vahel või õues ringi. Üks järjekordne autovõtmete plehkupanek lõppes sellega, et meistrimees tuli õue peale ja muukis Mummu auto ukse lahti. Lisavõtme leidis Mummu lõpuks kosmeetikakoti põhjast. No kes siis võtmeid niimoodi hoiab?!
Mööda läks peaaegu terve aasta ja kevadise sulaga ilmus ka kadunud võti välja. Oli lihtsalt maha kukkunud ja ennast osavalt võililletuttide vahele ära peitnud!
Võtmed on hajameelsete peremeeste väikesed kadujad. Vahel unustab näiteks arvuti ennast poes kassa kõrvale või kaob auto kaubanduskeskuse parklasse ära. Kui Mummu ükskord oma autot juba nutuäärel olles niimoodi taga otsis, selgus, et oli sel korral hoopis teise autoga poodi läinud. Lihtsalt nii palju väikesi tegevusi tuleb üksteise järel teha, et lõpuks hakkavad otsast ununema.
Kõige suurem kaduja on Mummu meelest aga aeg. Mummu unustab ennast vahel midagi nii süvenenult tegema, et ei märkagi, kuidas on mitu tundi kuhugi kaotsi läinud. Ja seda juba enam üles ei leia. Hea on, kui see kadumine läheb asja ette ja oled selle ajaga midagi põnevat teha saanud. Või tublisti puhanud, murul pikutanud ja pilvi vaadanud. Kui Mummu oli noorem, oli aega hoopis rohkem ja teha jõudis ta selle jooksul ka palju. Nüüd jääb aega iga tegevuse jaoks kuidagi väheks ja selle peale ütleb Mummu ema, et lihtsalt inimene ise on vanemast peast aeglasem. Kõik võtab rohkem aega. Ajaga on üldse naljakad lood – sellega saab nii palju teha! Seda saab raisata, kulutada, kasutada, veeta ja mis kõik veel! Proovi sa võtmeid raisata või veeta!
Kas sina oled olnud hajameelne? Mis siis juhtus? Kas sa tead kedagi, kes on hajameelne? Mida tema sellist tegi, et sa arvad, et ta on hajameelne? Mille peale sina oled aega kulutanud?
Sünonüümid
Tähelepanematu, äraolev, laokil mõtetega, hajali mõtetega, mõtted on laiali, uitvel, mõtted pilla-palla, meel on mujal, muis meelis, pea laiali otsas, hajevil, hajakil, mõttelaokil
On öelnud…
“Olen kindel, et psühholoogid näeksid selles kui hajameelne ma olen, midagi väga märkimisväärset. Ma unustaksin oma pea ka maha kui see poleks kaela, lihaste ja söögitoruga minu küljes kinni.”
– Alexei Sayle – (Inglise stand-up koomik)
Sel nädalal olid Ideekalendri uudiskirjaga kaasas eesti keele ja kirjanduse töölehed, mis seotud reisimisega. Tulevaste Ideekalendri töölehtede saamiseks registreeru järgneval lingil: Täida registreerimisvorm