Hirm loomingulisuse ees
Teksti autor: Triin Pukk, ajaloomagister ning Mauruse 7. klassi ajaloo töövihiku autor
On leitud, et umbes neljandikul põhikooliõpilastel on raskusi kirjutamisega – see tähendab, et õpilastel on keeruline olla loov. Loomingulisus sõltub nii geneetikast, vanusest, keskkonnast kui ka harjumustest – seega on seda võimalik arendada ja kasvatada. Kuid loovus ja loominguline lähenemine arendab omakorda lapse oskusi ja aitab tal areneda isiksusena.
Loovkirjutamine kasvatab nii õpilaste loovust kui ka enesekindlust, sest kirjutades kujutatakse ette olukordi ja mängitakse neid läbi, asetatakse end uutesse situatsioonidesse ja rollidesse. See aitab teha valikuid, ühtlasi annab kindlust, et ka raske ülesanne ei murra maha, vaid on hoopis põnev väljakutse.
Seepärast lähenevad ka Mauruse 7. klassi ajaloo töövihikud paljudele ülesannetele loovalt. Meie jaoks pole töövihik vaid õpikut toetav materjal, vaid aitab õpilastel siseneda isiklikult perioodi, mille kohta on õpikust teoreetilisi teadmisi ammutanud. Töövihiku abil saab õpilane sukelduda ajastusse ning tajuda seda kõigi oma meeltega, samastuda, erineda ja võrrelda end inimestega, kes elasid minevikus. Töövihiku ülesanded on koostatud nii, et need arendavad õpilase loovust ja fantaasiat, selle kaudu omakorda aitavad mõista nii ajastu detaile kui ka laiemaid kultuurilisi ja poliitilisi protsesse.
Harjutusi loovuse arendamiseks
Ajaloo töövihikus on palju loovust arendavaid ülesandeid, mis aitavad siduda õpilase kaasaega mineviku sündmuste ja inimestega.
Mõned näited.
- Koosta keskaegse linnuse kinnisvarakuulutus. Ülesanne põimib osavalt tänapäeva ja mineviku. Lahendades võiks juurde vaadata tänapäevaseid kinnisvarakuulutusi – sellest saab ideid, milliseid aspekte käsitleda. Samas tuleks kuulutust koostades süveneda ajalukku. Mis materjalist oli ehitatud kindlus ja milline oli ruumide temperatuur, milline oli veevärk ja kanalisatsioon, kas seal elasid ka loomad, milline oli abitööliste ruumilahendus jne?
- Kujutle, et oled viiking, kes läheb pikale meresõidule ning koostab nimekirja sellest, mida kaasa võtta. Nimekirja koostades tuleks läbi mõelda palju erinevaid aspekte: nii see, milline oli viikingi välimus ning mida oli selle säilitamiseks vaja, kui ka see, mida üks viiking sõi ja jõi, mis oli tema reisi eesmärk, millised relvad olid merereisil vajalikud jne. Lisanüansi annab ülesandele see, kui õpilane võrdleb viikingi reisi eesmärki ja „kohvri“ sisu enda omaga.
- Kirjuta, millised võiksid olla Kolumbuse Twitteri säutsud merereisil. Mis teda üllatab, mis teeb rõõmu, mis on raske ja mis kurb? Mida ta võis hüüda, kui nägi esimest korda üle pika aja maismaad? Kuid arutleda võiks ka selle üle, milline on üks või teine säuts, kui palju infot see sisaldab ja kuidas väljenduda võimalikult selgelt. See ülesanne aitab tuua esile Kolumbuse inimliku poole ning suhestada viissada aastat tagasi elanud inimese kogemusi õpilase enda omadega.
Lähenedes ülesannetele loominguliselt, kaob ka hirm teha midagi valesti või väljenduda isikupäraselt. Samal ajal aitab tänapäeva ja mineviku võrdlemine mõista varem elanud inimesi ja tavasid paremini, seostada seda enda eluga – ning seeläbi jääb ka õpitu paremini meelde.
Loovat kirjutamist!