Head sõbrad!

Uus kooliaasta on hoo sisse saanud ning Mauruse Ideekalender alustab taas. Sel aastal muudame kurssi ning võtame Ideekalendri postitustega pisut teise suuna. Formaadilises mõttes muutub nii mõndagi: senise iganädalase intervalli asemel hakkab Ideekalender ilmuma korra kuus ning tavapärase kolme töölehe asemel paneme uudiskirjaga kaasa ühe teemakohase töölehe, mida on võimalik kasutada mitmes erinevas kooliastmes ja miks mitte ka erinevates ainetes.

Oktoobris räägib Mauruse eesti keele ja kirjanduse toimetaja Esta Hainsalu lähemalt meie II kooliastme eesti keele materjalidest, mis saavad uue aasta alguses 6. klassi tööraamatu II osaga täielikult kaetud. 

Oleme väga tänulikud, et Ideekalendri lugejaskond pidevalt kasvab ning loodame edaspidigi teid kasulike postitustega tervitada.

Head lugemist!

Õpime rõõmuga!

Esta Hainsalu, Mauruse eesti keele ja kirjanduse toimetaja

Õppimine võiks olla lõbus ja huvitav, pakkuda avastamisrõõmu ja aidata harjutada eneseväljendusoskust. Õpetamine võiks olla vaheldusrikas ja metoodiliselt mitmekesine, lõimida eri valdkondi, toetada eluks vajalike pädevuste arendamist. Seda kõike pakuvad Mauruse eesti keele materjalid II kooliastmele.

Eesti keele õpik ja töövihik 4. klassile ei vaja küllap enam põhjalikku tutvustamist. Õpik sisaldab palju põnevat lugemismaterjali, mille seovad tervikuks lood ühe kooli 4. klassi asjalikest ja lustakatest tegemistest. Loodusõpetuse õppekavaga lõimitud õpik sisaldab eri valdkondade tekste ning õpetab hoidma nii ennast kui ka meid ümbritsevat keskkonda. Töövihik pakub lisaks mitmekesistele ortograafiaülesannetele nuputamist, piltmõistatusi, ristsõnu ja palju muud, mis aitab õpitud teemasid mänguliselt kinnistada.

5. ja 6. klassis, kui juba teisi õppeaineid ja kaasas kantavat õppematerjali rohkem, on eraldi õpiku ja töövihiku asemel loodud mugav eesti keele tööraamat. See ühendab teooria ja praktika – hästi selgelt ja lühidalt esitatud reeglid ja näited aitavad ka iseseisvalt teemast aru saada ja ülesandeid lahendada, kui mingil põhjusel ei ole võimalik uut osa omandada tavapärases koolitunnis. II kooliastme lõpuks on õppuril kogu teooria tööraamatutest võtta ning soovi korral saab ta tasemetööks valmistuda omas tempos.

5. klassi ülesannete alustekstid tutvustavad Eestimaa eri paiku, 6. klassi tööraamat aga kutsub avastama tervet maailma. Grammatikapeatükid vahelduvad tekstiõpetusega, tekstiliikidest on esindatud nii meediatekstide eri žanrid kui ka ilukirjandus, juhendid, graafikud jms. 6. klassi tööraamat sisaldab ka vahvaid liikumismänge, mis aitavad samuti õppimist mitmekesistada. Tööraamatute autorid on tegevad eesti keele ja kirjanduse õpetajad, kes peavad tähtsaks, et oma väljendusoskuse piire avardav noor mitte lihtsalt ei täidaks ette antud ülesandeid, vaid hakkaks kaasa mõtlema, ise tuletama ja looma.

Tavapäraste paberil õppematerjalide kõrvale lisandub pidevalt uusi veebiharjutusi ja prinditavaid töölehti Mauruse digikeskkonda digi.kirjastusmaurus.ee. Samuti leiab õpetaja veebist iga grammatikapeatüki kohta prinditavad kontrolltööd kolmes variandis.

Tere tulemast õppima eesti keelt lõbusalt, huvitavalt ja arendavalt Mauruse värskete ja mitmekesiste materjalidega!

 Lehitse tööraamatu I osa.

Sel korral oli Ideekalendri uudiskirjaga kaasas eesti keele tunniks sobilik liikumismäng II kooliastmele. Tulevaste Ideekalendri töölehtede saamiseks registreeru uudiskirja saajate hulka järgneval lingil: Täida registreerimisvorm

Head sõbrad!

Käes on aeg teha kokkuvõtteid ning suunata pilgud suvesse. Ideekalender võtab suveks aja maha, et tulla sügisel teieni taas värske ja puhanuna.

Tänases postituses jagame soovitusi suviseks lugemiseks, andes raamatute kaudu võimaluse rännata nii kodus kui võõrsil. Toome teieni Rahva Raamatu 10 populaarsemat reisiteost.

Soovime teile lustakat suvepuhkust!

10 reisiraamatut suveks

Allikas: Rahva Raamatu kodulehekülg

Piirpääsukese Euroopa

Jaan Kaplinski

Jaan Kaplinski reisikirjade kogu „Piirpääsukese Euroopa“ viib meid koos autoriga sentimentaalsetele teekondadele. Kogetud maad, kaugel kohatud inimesed ning mõtted ja meeleolud. Erilise soojusega kirjutab Jaan Portugalist, kuhu ta viimastel aastatel on sageli läinud sooja otsima, aga leidnud ka sealt endale lähedase kultuuri. Ka Soome ja Venemaa on pikemalt lahti kirjutatud.

Raamatut raamistab loodus, mille tundlik vaatleja autor alati on olnud, täpsemalt piirpääsukesed, kelle hääled Toomel ikka kevadet on kuulutanud ja keda Jaan on kohanud isegi Madeiral. Autor võrdleb nendega ennastki: „Miks ma neist lindudest nii pikalt kirjutan? Sellepärast, et viimasel ajal olen neile palju mõelnud. On sõna „hingelind“, mis on vanadel eestlastel tähendanud ehk inimese hinge, kes võis linnu kujul kehast välja lennata ja (hääl juhul) sinna tagasi tulla.“

Tõnu Õnnepalu soovitab: “Oli aeg, kui suletud piirid panid unistama piiritagusest Euroopast. Oli aeg, kui seda sai uurida ja avastada lausa tüdimuseni. On taas aeg, kui vaid piirpääsuksed ja teised linnud võivad Euroopas vabalt kõiki piire ületada. Niisugusel hetkel on see raamat just õige lugemine. Palju äratundmist ja mõtteainet.”

Maailma lõpus on kohvik

Lauri Räpp

„Mõnikord on kunstiteosega kohtumine, olgu selleks siis film, maal või raamat, nii hea, et ei oskagi midagi öelda ja lahti seletamine pigem lõhub teose lummuse.

Need on vägagi filmilikud jutud. Eriti see esimene – pilt jookseb silma ees: loed ja vaatad… Kirjeldused ja võrdlused on elavad, värvikad ja mahlakad. Need lood rulluvad silma ees lahti ja voolavad vabalt nagu kohisev mägijõgi, nii et omaenda mõtteid enam ei kuulegi, vaid lased end jutust lummata. Loodetavasti on neid lugusid veelgi varuks, sest ega autor elul igavaks minna vist ei lase. Ja see, kes niimoodi avali maailma avastama läheb, eemal turismimarsruutidest ja turvalistest konditsioneeritud bussidest, sel juhtub ikka midagi põnevat. Vahest isegi kodutänava nurgal, kui oskad lasta juhtuda ja tähele panna.“

Heiki Ernits
filmilavastaja, karikaturist-illustraator

Minu Odessa

Loone Ots

Odessa pole linn, vaid on isiksus. Müüt, milles kajavad anekdoodid, ooperiaariad, musketärifilmid, pätilegendid, juudi road, Must meri… Siin on vist sündinud böfstrooganov, ning igal juhul on siin sündinud Ilf ja Petrov, aga ka poeet Puškini armastus, Venemaa esimene iludusvõistlus, esimene kinostuudio ja esimene lennukitehas. Keset linna särab ooperiteater nagu ehtekarp. Selle kõrvalt viib mereni maailmakuulus Potjomkini trepp. Oma koha on leidnud Võssotski, Majakovski, Ostap Benderi ja apelsini (jah, apelsini) ausambad. Ning kõik hulkuvad kassid on paksud, sest neid toita on auasi.

Odessa ei ole Ukraina ega ammugi Venemaa. Odessa elanik kannab uhkusega tiitlit odessiit, kõneleb odessa keeles ja heidab igal võimalikul juhul õhku killu kohalikku hõrku huumorit. Sünnist saati on see linn mitme kultuuri mosaiik, kuhu iga võõras on teretulnud oma värvi lisama.

Minu Vormsi. Väinamere Twin Peaks

Barbi Pilvre

“Kas ühing Vormsi Veri viib läbi mingeid maagilisi rituaale? Miks on Hullos kõrtsist laululava juurde viiva tee ääres hauad? See pidi ju olema rootsi saar, aga miks on postkastidel nii palju vene nimesid? Kus need energiasambad on? Vormsi saar on võõrale nagu avamata raamat, müstiline, täis lugusid ja saladusi. Üksikute põlisperede, sõjajärgsete sisserändajate, väljasaadetute, kolhoosirahva ja uusaja-asukate koosluses on välja kujunenud uus omapära. Siin on segunenud ääremaa mured ja võimaluste rohkus, rannarootsi traditsioonide elustamise katsed ning nüüdisaja uljus ja avantürism. Sulni pealispinna all tukslevad toored instinktid, käib halastamatu võimuvõitlus. Ehedus, mida turistid otsivad, elab pärast rootslaste lahkumist paraku enamasti vaid muuseumisäilikutes. Minevik on oluline, aga kes on saarel ka talvel, ei taha elada justkui vabaõhumuuseumis. Ennekõike kasside heaolu silmas pidades ostsin Vormsile 1999. aastal suvekodu. Koos lapsega olen saarel elanud ka talvel. Minu Vormsi on ujumine inimtühjas rannas, jalgrattaga metsas uitamine, seenelkäigud ja jääteesõit.”

Kas süda on ümmargune? Jumala juurde. 3. osa

Epp Petrone

„Sa oled eelmises elus Indias elanud!“ – Niisugust nalja tegi ema terve mu lapsepõlve. Ma istusin palju põrandal, istun siiani. Ja ma ei jätnud vahele ühtegi meie kolhoosi kino filmi, mille tegevus toimus seal värvilisel ja hullul laulude-tantsude maal.

Samas tuli India mu pärisellu täiesti ootamatult, võiks isegi öelda, et seletamatute imede näol. Mismoodi täpselt, seda saab lugeda „Kas süda on ümmargune?“ teisest osast. Siinne raamat leiab peategelase Mumbai lennujaamast. Pärast seda tuleb kõike, nagu ühes tõelises India filmis: õppimised, unistused, armumised, lootused, pettumised, pettused, Inglismaa, haigestumine… Ka otsus mitte tagasi minna…

„Vahel oled sa valitud oma teele, ja sa ei saa ise teisiti valida,“ ütleb üks tark kõrvalseisja. Nii ma lähengi Indiasse tagasi.

Ja juhtub veel igasuguseid uskumatuid lugusid, just selliseid, mille kohta ei oska öelda muud, kui et „võimalikud vaid Indias“. Need lood keerlevad mu sees nagu kaleidoskoop, üheks hetkeks peatab miski aja, ma näen pilti korraks silme ees, ja siis keerleb kaleidoskoop edasi. Tuleb hoopis Venemaa, Setomaa, õigeusu klooster, oma talu. Tuleb tõdemus sellest, et kõik teed viivad jumala juurde, sest kõik teed viivad iseenda sisse.

Minu Tartu. Väljast väike, seest suur

Lauri Räpp

„Minu Tartu“ on ühe tartlase ja ühe linna arenemislugu. Kuidas kasvab üks Toomemäe kaudu Tartusse saabunud poiss läbi Veeriku, Annelinna ja Ihaste, läbi Tartu kevadete, suvede, sügiste ja talvede, läbi armumiste ja pettumiste, seigeldes katuste peal ja põranda all, läbi kentsakate kaheksakümnendate ja ülemeelikute üheksakümnendate… Ning kuidas linn ta ümber kogu aeg muutub.

See on ühest küljest lõbus-nostalgiline retk ajas ja ruumis, samas saame ülevaate linna legendidest, nii inimeste kui ka lugude ja paikade kohta. Nagu autor ütleb: „Tartu on üllatusmuna. Pealtnäha tavaline, unine ja väike ülikoolilinn. Linna südamesse sukeldudes tasub hing lahti ja meeled avatuna hoida. See paik on üllatavaid lugusid, kummalisi inimesi ja põnevaid juhtumisi täis. Väljast väike, seest suur!“

Sri Lanka nüüd

Rene Satsi

Rene Satsi ja tema kirjutistega on alati lõbus koos olla. Eriti lõbus on teistel siis, kui Renel läheb kehvasti. Siis saab lugeja naerda. Sel korral läks Rene vaatama, kui kehvasti läheb eksootilisel Sri Lankal: kodusõda, Tamili Tiigrid, vaesus. Aga tal endal läks veel palju kehvemini kui palju kannatanud Sri Lankal. Teda veetakse ninapidi, tüssatakse, lollitatakse, narritakse, talle tehakse tünga, virutatakse ta raha.

Seda on väga lõbus lugeda ja saab jumalat tänada, et see sinuga ei juhtunud.

Minu Pärnu. Suvitajaks saamine

Piret Tali

Minu Pärnusse kuuluvad supitirinad, lõunaooted, munapeekrid, kreemikoogikesed, pisut saksik kõnepruuk, pealelõunane tennis, orkestrimuusika… See linn on nii meelas hetäär vilkuvates festivalides kui ka siivas tante valges põlles, kodanliku kultuuri, Eesti riigi, Konstantin Pätsi ja skaudiliikumise häll. Ma ei teagi, kas minu Pärnu üldse on glamuurne kuurort.

Kuurort kõlab sama naljakalt kui torukübar või puudritoos. Ma hulbin ebamäärases pärnakate kihis ja arvan end turistidest ja suvitajatest ülemaks. Kohalikuks, sest olen siin sündinud ja kasvanud. Tegelikult olen samasugune kui suvitajad – hooajaline. Minu suhe selle linnaga katkeb, kui „kogu maa on kaetud valge lumega“. Alles siis olen ma täielikult teiste linnade päralt. Tõmme Pärnu poole algab siis, kui kevaditi taevas kõrgeks kisub ja merest tindikala hakatakse püüdma. Mind tõmbab nostalgia: lapsepõlv, ajalugu, maja kõnelevad palgid, Orto päikesekreem, Kuldne Trio…

Minusuguseid on palju. Neid, kes ei suuda ega taha lahti lasta kirest selle sinirohelise linnakese vastu.

Piret Tali

Korsika. Graniitsaare portree

Dorothy Carrington

„Korsika. Graniitsaare portree“, midagi palju enamat kui pelgalt reisiraamat, kasvas välja Korsikal elatud aastate jooksul nähtu ja kogetu tulemusena ning kujutab endast erakordselt elavat ja imelist portreed.

Korsika maapiirkondades levinud arhailistest uskumustest, nõiakunstist ja vendeta-süsteemist ülevaadet andes, genovalaste arhitektuuri vaadeldes või korsiklaste külalislahkust nautides maalib autor pildi seda kõike ümbritsevast: mäed ja oliivipuud, makja joobnustav aroom ning graniitkülade askeetlik ilu.

Raamat heidab esimest korda valgust Korsikale kui Euroopa ülitähtsale elemendile: äärmiselt individualistlik saarekultuur, mille kandjateks olevad inimesed on alati kalliks pidanud oma armastust vabaduse ja poliitilise õigluse vastu ning hinnanud kõrgelt uhkust, külalislahkust ja luulet.

Seda raamatut võib vabalt pidada parimaks, mis on kunagi Napoléoni saare kohta kirjutatud; see on elegantses stiilis kirja pandud külluslik kooslus ajaloost, etnograafiast ja isiklikest tähelepanekutest.

Üks kõige lummavamatest kohavaatlustest, mis on kunagi paberile jõudnud.

Minu Šveits. Kahepaikne vahejaamas

Anu Elmer-Ehin

Šveits? Lumised mäed, õitsvad alpiaasad, nunnud lehmad, punased rongid, Emmentali juust, täpsed kellameistrid ja igal pool šokolaadipoed? Kui sa sellest maast just nii mõtled, siis oled langenud hästi turustatud Šveitsi-klišee lõksu.
Täpselt nii juhtus minuga, kui ma paarikümne aasta eest „ajutiselt“ Šveitsi kolisin. Tasapisi avastasin, et Arkaadia-maastiku kuvand varjab Eesti-suurust keerulist föderaalriiki, millest suured katastroofid ja võõras võim on imekombel mööda käinud. Kõik on väike ja sõbralik, aga kohaneda ei ole siin lihtne. Tuleb harjutada viisakat vestlust Šveitsi saksa keele mitmesajas dialektis. Võtta suusatunde koos beebidega. Varuda kannatust pikkadeks tervitus- ja lahkumisrituaalideks. Veenda vastutulijaid, et kuuseriisikad ei ole mürgised. Poolpõlvili heina niita. Vestelda külalistega ühiskondliku transpordi teemal. Jõuda vaevu järele mäest üles rühkivatele vanainimestele. Süüa juustu-vorstisalatit. Jõuda kohtumistele sekundi täpsusega. Lapsemäng minusugusele kahepaiksele!

Anu Elmer-Ehin

Head sõbrad!

Suvevaheaeg annab endast iga päevaga aina enam märku ja olgugi et ilmad on veel jahedavõitu, ei jää sarnaselt talvele tulemata ka suvi.

See suvi tuleb kindlasti eelmistest veidi erinev, kuid mitte ilmtingimata kehvem. Elamusi ja puhkamise võimalusi leiab igas kodumaa otsas ning väljamaareisid võib südamerahus tulevikku lükata. Võta ainult kätte ja avasta! Tänases Ideekalendris kirjutab Mauruse loodusainete toimetaja Siim Kilki Eestis puhkamisest – millised võimalused on olemas riigisiseseks reisimiseks ning kuidas veeta looduses aega nii, et ka teistel puhkajatel oleks pärast sind mõnus seal viibida.

Mõnusat valmistumist!

Puhka suvel mõnusalt

Tekst: Siim Kilki, Mauruse loodusainete toimetaja

Suvi on kohe-kohe käes. Eriolukorras on inimeste stressitase kasvanud nii tööl kui ka kodus. On aeg närve puhata ja miks mitte teha seda imelises Eesti looduses. Lähiaastatel pole välismaal enam sama turvaline reisida kui seni, ikka kummitab kuklas, kas ma ikka jään sel korral terveks.

Kuid tore on, et Eestis on tuhandeid looduskauneid paiku. Kõik kindlasti teavad Viru raba ja Suure Munamäe vaatetorni, kuid lisaks neile on veel palju sama mõnusaid kohti, millest paljud pole ehk siiani kuulnudki.

Kuidas Eestis reisida?

Ärge proovige ühe suvega tervet Eestit läbi sõita. Parem mõte on valida välja üks maakond, kus planeerida ühe-kahe nädala pikkune puhkus kogu perele. Otsige igaüks välja kõige huvitavamad paigad ja kandke need kaardile – selle järgi on hea valida ka sobivaim ööbimispaik. Selleks sobivad RMK telkimisplatsid, kodumajutused, turismitalud, hostelid ja hotellid. Arvestada tuleks kõigi reisijate vajadustega – vaid nii muutub reis igaühe jaoks meeldivaks ja toredaks.

Keskkonnale on kõige parem, kui matkate võimalikult palju jalgsi või jalgrattaga – see on omakorda tervislik ka matkajale endale. Sihtmaakonda jõudmiseks on kõige keskkonnasõbralikum kasutada rongi või bussi, aga loomulikult võib olla ka ainuvõimalik valik auto, sest ühistransport igale poole ei sõida. Mida rohkem inimesi ööbib kohalikes majutusettevõtetes, seda kiiremini väljume ka kriisist. Ostke mälestuseks kaasa ka kohalikku toitu või tarbeesemeid, aga ainult siis, kui teil neid ka päriselt vaja on – ületarbimine keskkonnale ei meeldi.

Mida puhkusel külastada?

Kui soovite ise oma puhkust planeerida, siis lehed Puhka Eestis ja Loodusega koos on selleks ideaalsed. Näiteks „Puhka Eestis“ kodulehel saab puhkusekohad kuvada ka kaardirakenduses. RMK-l valmib lähikuudel sarnane rakendus, nagu on „Loodusega koos“. Marsruuti tasub valida ka väiksemaid ja vähem tuntud vaatamisväärsusi, samuti külastada rahvusparke, loodusväärtusi, arhitektuurimälestisi, matkaradu, seiklusparke, aga ka kontserte ja etendusi. Kindlasti tasub ka suvel endiselt järgida soovituslikke reegleid hoida vahemaad võõraste inimestega. Tasub juba eos otsida välja kohad, kus turiste veel väga palju ei liigu – nõnda on ka populaarsematel paikadel võimalik külastajatest puhata.

Kui ise pole mahti reisi planeerida, saate sobiva kodumaise majutuse või puhkusepaketi valida Eesti reisibüroodest.

• Alpiexpress (rattamatkad Lõuna-Eestis)
• Comtour (mõisareisid),
• Cornet Group (laste- ja muuseumireisid)
• Estintour (hotelli- ja spaapuhkused)
• Estonian Nature Tours (loodusmatkad)
• Estravel (puhkusepaketid),
• e-turist (puhkusepaketid ja õpilasreisid)
• GO Travel (hotellipuhkused)
• Gondwana Reisid (Alatskivi, Sibulatee ja teatrietendus)
• Kaleva travel (hotelli- ja lossipuhkused)
• Mainedd (puhkusepaketid)
• Nordic Experience (Tallinna linnaekskursioonid)
• Reisiexpert (Avastades Eestimaad ja spaapuhkused)
• Saaremaa Matkaklubi
• Tensireisid (reisipaketid)
• Tiit Reisid (bussi- ja merereisid Eestis)
• Wris reisibüroo (spaapuhkused)

Mida looduses silmas pidada?

Kõige olulisem on austada loodust! Jäägu loodus samasse seisu ka pärast teie külastust.

Teada-tuntud reeglid endale meenutamiseks ja õpilastele suveks kaasa andmiseks:

• Ära viska prügi maha ega kõnni väljaspool ettenähtud kohti.
• Loodusesse toodud prügi võta võimalusel endaga kaasa, nii ei lenda see tugeva tuulega prügikastidest loodusesse.
• Tee tuld ainult selleks mõeldud kohas väljaspool tuleohtlikku aega.
• Ära liigu kellegi koduõues, istandikes, mesilates ega põllumajandusmaal.
• Võta endale piisavalt toitu kaasa, et ei peaks raksu minema. Põllumehed teenivad siiski toidu kasvatamisega elatist.
• Kui korjad marju ja seeni, siis jäta neid ka n-ö seemneks ja metsloomadele söögiks.

Täpsemad juhised loodussõbralikuks puhkamiseks leiate ka RMK kodulehelt.

 Aktiivset suvevaheaega!

Head sõbrad!

Reisimine ei tähenda alati kodust, turvalisest keskkonnast lahkumist. Rännakut ei pea defineerima kui väljapoole minekut. Kõige suuremad ja olulisemad reisid ja rännakud teeb inimene enda sees. Mõtisklemine, unistamine, analüüsimine – kõik on sisemise rännaku viisid. Sihtkoha valid sina!

Sisemisest rändamisest inspireeritud on ka tänane Ideekalendri postitus. Mauruse endine koolitus- ja turundusjuht, praegune Rõuge rahvamaja juhataja Anneli Pilliroog heidab pilgu inimese sisse ning mõtiskleb hajameelsuse üle.

Head lugemist ja sisukaid siserännakuid!

Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab

Tekst: Anneli Pilliroog, Rõuge Rahvamaja juhataja

„Head kriisi ei saa raisku lasta“ on üks viimaste kuude enim kasutatud lauseid. Aeg, mil karussell on peatatud, mõjub igaühele erinevalt. Kes tunneb kergendust ja naudib vabadust tegutseda aeglasemas tempos, kes on ärevil seiskunud protsesside ja tuleviku pärast. Uusi võimalusi oma elu ümber korraldada jagub aga kõigile.

Olen ikka kippunud vähemalt korra aastas Eestist ära. Kas siis suure vee äärde soojale maale või mägedesse suusatama. See aasta on igas mõttes teistsugune ja väljapoole rändamised jäävad tulevikku. Ka ei taha ma kohe-kohe laviinina peale langema hakkavaid siseturismi pakkumisi lahkama hakata. Igaüks leiab endale sobiva ise.

Jagan hoopis teistsugust rändamise kogemust. Need retked toimuvad enda sees, oma mõtteid, tundeid ja kogemusi taasavastades. Mind on alati paelunud inimeste iseloom ja see, kui erinevad me tegelikult oleme, kuidas elu ja olemist tajume. Seekord viis minu, paberi ja pastaka teekond hajameelsuse radadele ning sündis järgmine lugu koos väikese ülesannete paketiga.

Teadust

ISELOOM on inimese püsivate ja oluliste psüühiliste omaduste individuaalne kombinatsioon, mis väljendab inimese suhtumist tegelikkusesse ning avaldub tema käitumises ja tegudes. Iseloom kujuneb pikkamööda elu peegelduste tulemusena, kasvatus-, õppimis- ja tööprotsessis. Iseloomu arengu looduslikeks eeldusteks on sünnipärane närvisüsteemi tüüp, mis ilmneb temperamendis ja määrab ära iseloomu kujunemise. Seega kujutab iseloom endast temperamendi ja elu jooksul omandatud käitumisviiside sulamit. (Kõverjalg, Ants 1996. Õppimise psühholoogia ja metoodika.)

HAJAMEELNE on inimene, kes ei märka või ei ole teadlik ümbritsevast ja olukorrast, iseendast.

Üks lugu

ASJAD JA AEG

Väike sõber, kas sa tead sellist ütlemist: „Hajameelne nagu professor“? Ja seda, kuidas väga hajameelsed prillikandjad oma silmaklaase taga otsivad, endal prillid peas? Ilmselt ongi selle ütlemise taga mõni professor, kel oli nii palju tarkust peas ja käsil, et igapäevased asjad tundusid lihtsalt ebaolulised.

Mummu väikeste igapäevaste asjadega on üsna sarnane lugu. Kui ta oma sõbranna kuuldes pobiseb, et ei tea, kuhu need autovõtmed küll võisid saada, läheb sõbranna lausa endast välja. Ja on ka põhjust. Võtmed on tal alatasa kadunud. Või noh… lihtsalt teises kohas. Ja mitte ainult autovõtmed, ka kodu-, keldri- ja kohvrivõtmed. Ei aita ka see, et iga võtmepundi küljes on suur ja värviline võtmehoidja. Kadumisvastaseid võtmehoidjaid pole Mummu enda jaoks veel avastanud.

Kuidas see kadumine tegelikult käib või miks just võtmed need kõige seiklushimulisemad on, sellele pole ka Mummu veel jälile jõudnud. Vahel tundub talle, et asjad mitte ei kao ega unune, vaid tegutsevad omapäi – hulguvad taskute ja käekottide vahel või õues ringi. Üks järjekordne autovõtmete plehkupanek lõppes sellega, et meistrimees tuli õue peale ja muukis Mummu auto ukse lahti. Lisavõtme leidis Mummu lõpuks kosmeetikakoti põhjast. No kes siis võtmeid niimoodi hoiab?!

Mööda läks peaaegu terve aasta ja kevadise sulaga ilmus ka kadunud võti välja. Oli lihtsalt maha kukkunud ja ennast osavalt võililletuttide vahele ära peitnud!

Võtmed on hajameelsete peremeeste väikesed kadujad. Vahel unustab näiteks arvuti ennast poes kassa kõrvale või kaob auto kaubanduskeskuse parklasse ära. Kui Mummu ükskord oma autot juba nutuäärel olles niimoodi taga otsis, selgus, et oli sel korral hoopis teise autoga poodi läinud. Lihtsalt nii palju väikesi tegevusi tuleb üksteise järel teha, et lõpuks hakkavad otsast ununema.

Kõige suurem kaduja on Mummu meelest aga aeg. Mummu unustab ennast vahel midagi nii süvenenult tegema, et ei märkagi, kuidas on mitu tundi kuhugi kaotsi läinud. Ja seda juba enam üles ei leia. Hea on, kui see kadumine läheb asja ette ja oled selle ajaga midagi põnevat teha saanud. Või tublisti puhanud, murul pikutanud ja pilvi vaadanud. Kui Mummu oli noorem, oli aega hoopis rohkem ja teha jõudis ta selle jooksul ka palju. Nüüd jääb aega iga tegevuse jaoks kuidagi väheks ja selle peale ütleb Mummu ema, et lihtsalt inimene ise on vanemast peast aeglasem. Kõik võtab rohkem aega. Ajaga on üldse naljakad lood – sellega saab nii palju teha! Seda saab raisata, kulutada, kasutada, veeta ja mis kõik veel! Proovi sa võtmeid raisata või veeta!

Kas sina oled olnud hajameelne? Mis siis juhtus? Kas sa tead kedagi, kes on hajameelne? Mida tema sellist tegi, et sa arvad, et ta on hajameelne? Mille peale sina oled aega kulutanud?

Sünonüümid

Tähelepanematu, äraolev, laokil mõtetega, hajali mõtetega, mõtted on laiali, uitvel, mõtted pilla-palla, meel on mujal, muis meelis, pea laiali otsas, hajevil, hajakil, mõttelaokil

On öelnud…

“Olen kindel, et psühholoogid näeksid selles kui hajameelne ma olen, midagi väga märkimisväärset. Ma unustaksin oma pea ka maha kui see poleks kaela, lihaste ja söögitoruga minu küljes kinni.”
– Alexei Sayle – (Inglise stand-up koomik)

Sel nädalal olid Ideekalendri uudiskirjaga kaasas eesti keele ja kirjanduse töölehed, mis seotud reisimisega. Tulevaste Ideekalendri töölehtede saamiseks registreeru järgneval lingil: Täida registreerimisvorm

Head sõbrad!

Suvevaheaeg hakkab lähenema ning on aeg hakata vaikselt ümber lülituma madalamale töösagedusele. Meile on antud juba väga hea võimalus õppida aega maha võtma, maikuus teeme seda ka Ideekalendris.

Mais räägime puhkusest ja reisimisest. Olgugi et praegu on reisimine keeruline, ei kesta see olukord igavesti ning juba varsti on meil võimalus uusi ja põnevaid paiku avastades ennast argielust välja lülitada. Puhkamise ja reisimise teema avapostituses avaldame coachi ja koolitaja Raimo Ülavere artikli puhkamise vajalikkusest.

Head lugemist!

Oma valdkonna maailma tipud on superhead… puhkajad

Tekst: Raimo Ülavere, coach ja koolitaja

Maailma parimad tippsportlased on sageli maailma parimad, sest nad on superhead puhkamises. See päris mitmest kohast loetud ja faktidele tuginev väide on mulle alati meelde tulnud kui kuulen, kuidas inimesed hetkel tööd rabavad. Alates eriolukorra algusest olen teinud 28 personaalset coachingut juhtide ja sportlastega ning 20 veebikoolitust ja meeskonna coachingut, peamiselt juhtidega. Olen küsinud osalejatelt, kas ja kuidas on nende töökoormus eriolukorras muutunud. Statistika ütleb, et laias laastus pooltel inimestel on töökoormus kasvanud ning umbes viiendikul on kasvanud väga palju.

Stress + puhkus = kasv

Stress ja suur töökoormus ei ole halb, vastupidi, see äratab meis sageli võimekused, millest me varem võib-olla isegi teadlikud polnud. Ilma stressita me ei kasva, me ei muutu paremaks. Ja ilma stressita ei lahene paljude jaoks ka praegune eriolukord. Nagu Brad Stulberg ja Steve Magness kirjutavad oma väga heas raamatus „Peak Performance” – edu ja kasvu valem on stress + puhkus = kasv. Töökoormuse hüppelise kasvuga peab kaasnema ka puhkamise, lõdvestumise võimekus.

Stulberg ja Magness kirjeldavad oma raamatus ka viise, kuidas lõdvestuda, puhata ja miks just need viisid on tulemuslikud. Muuseas, just tulemuslikud, sest puhkamise eesmärk pole sageli lihtsalt hea äraolemine, vaid see on oluline osa valemist, kuidas me paremaid tulemusi saavutame. Ja puhkamine nõuab paljudel inimestel – eriti tippjuhtidel ja tippsportlastel kohati suuremat julgust, kui n.ö päris töö tegemine. Niisiis, 5 tegevust kuidas oma meelt ja keha lõdvestada ja seeläbi töövõimet kasvatada.

Jalutuspausid

Elementaarne, eksole? Sa oled neist kuulnud ja see jutt pole mingi üllatus. Kuid kas sa neid ka päriselt teed? Regulaarselt? Teadmine pole veel tegemine. Uuringutele tuginedes panen kirja mõned päevaste jalutuskäikude kasutegurid.

Stanfordi ülikoolis tehtud eksperiment lühikeste jalutuskäikude mõjust tõestas veenvalt, et vaid 6-minutiline jalutuskäik mõjutab kiiresti ja positiivselt loovust. Loovus kasvas keskmiselt 60% võrreldes nendega, kes jäid istuma oma kontorilaudade taha. Eriti hästi mõjus see, kui jalutuskäik tehti väljas.

Loovuse kasvu põhjused peitusid kiirenenud verevarustuses ja eelkõige muutunud ajutöös – jalutamine ei nõua liiga palju teadlikku tähelepanu, keskendumist, mis samas võimaldab ärgata aju n-ö alateadvusel, loovusel.

Ja muidugi mõjub jalutamine positiivselt füüsisele. Teadlaste kinnitusel piisab juba 2-minutilisest käimisest igas tunnis, et tasakaalustada istumise negatiivseid mõjusid. Muuseas, kui sellest veel vähe – regulaarsed jalutuskäigud vähendavad enneaegse surma tõenäosust 33% võrra.

Looduses viibimine

Praeguse eriolukorra ajal on matkarajad nagu minilaulupeod – inimesi on palju, käiakse üksi, peredega, võib-olla ka sõbraga. Ja ehkki pandeemia seisukohast on tihe inimeste hulk metsas mitte-nii-tore, siis lõdvestumise, taastumise seisukohast on looduses viibimine üks parimaid ja tulemuslikumaid viise puhata.

2008. aastal tegi Michigani ülikooli psühholoog Marc Berman eksperimendi, kus saatis kaks gruppi inimesi pärast intensiivset vaimu ja keha treeningut pausile. Ühed jalutasid läbi parkmetsa ja teised linnatänavatel. Tagasi jõudes lasi Berman mõlema grupi inimestel sooritada katseid, mis nõudsid loovust, nutikust, vaimu teravust. Ja nagu ilmselt juba aimad – looduses pausi teinud inimesed tegid tublisti paremaid tulemusi.

Muuseas, siia juurde ka midagi veidrat. Oletame, et kõigil pole võimalik keset päeva minna metsa või parki jalutama. Ent Berman väidab, et positiivselt mõjub juba looduse pildi vaatamine. Vähemasti nii kinnitas eksperiment, kus inimesed vaatasid 6 minutit kas looduse või linna pilte. Tulemused sarnased esimese eksperimendiga.

Loodusest saadav emotsioon ei pane meid lihtsalt ennast paremini tundma ja kasvata loovust, see alandab meie kehas ühe keemilise aine – Interleukin-6 – taset. Ehk veelkord saab kinnitust, et tunnetel on reaalne mõju inimkeha bioloogiale. Selle keerulise nimega aine kontsentratsiooni vähenemine omakorda hoiab ära nakatumist ehk meie immuunsus tugevneb.

Meditatsioon

See on, vähemasti minu enda vaates, vast keerukaim, võib-olla ka vastuolulisim tegevus, millega harjuda. Meditatsiooni kasulikkusest on kirjutatud igal võimalikul moel, alates teadusartiklitest kuni eneseabi mantrateni. Tean inimesi, kes seda teevad ja on väga rahul. Ja tean inimesi, kes on seda proovinud ja loobunud (sh mina ise). Ning muidugi tean inimesi, kes pole seda ka kunagi proovinud (soovitan proovida).

Meditatsiooni peamine siht on alandada ärevuse taset. Tehes seda teadlikult ehk tugevdades läbi korduva treeningu oma võimekust valida, kuidas me stressile reageerime. Meditatsiooni viise on maailmas palju, ühise joonena sisaldavad nad reeglina hingamise rütmi ühtlustamist ja aeglustamist.

Olen ka täheldanud, et paljudele, sh mulle, on meditatsiooniga alustamisel ja harjumuse loomisel abiks see, kui meditatsioon enda jaoks ümber nimetada. Näiteks teha peene nimega meditatsiooni asemel hingamispaus, restart, taaskäivitus vms. Silmad kinni, lõug rinnale, mõned korrad sügav sisse-välja hingamine, pilt silme eest „tühjaks”, hoia minut aega, pea püsti, silmad lahti ja oledki mediteerinud. Sedasi töötab see minu jaoks. Ma ei mediteeri, vaid taastun.

Sotsiaalne taastumine

Parim viis taastumiseks ja kasvamiseks pärast võistlust või rasket treeningut on… koos teiste omasugustega hängimine – hommiku- või õhtusöök, ühine kinoseanss, jalutuskäik vms. Nii väidab spordipsühholoogia ja teadus. Nagu kinnitab Bangori Ülikooli professor Christian Cook pärast eksperimente: „Sõbralik raske treeningu järgne koos olemine, jutustamine, naljade viskamine, tagasisidestamine jne kiirendab taastumist ja tõstab tulemuslikkust.” Ja see kehtib ka lisaks sportlastele ülejäänud inimkonna puhul.

Teiste inimestega ühenduses viibimise tundel on väga tugev mõju meie füsioloogiale, kinnitab ka Kelly McGonigal, Stanfordi ülikooli professor. On olemas terve pikk loetelu keemilistest ainetest, mida teiste enda sugustega koos hängimise tagajärjel meie keha tootma hakkab. Ja need ained mõjuvad hästi – alandavad stressi, vererõhku, mõjuvad hästi südametööle, kasvatavad immuunsust. Ja mis hetkel tähtis märkida – need tekivad ka üle video suhtlemisel.

Oluline on lisada, et sotsiaalne taastumine toimub ainult keskkonnas, kus inimene tunneb ennast lõdvestunult. Kolleegiga kohvi või klaasi veini kõrvale tööjutu ajamine – olgu video vahendusel või näost-näkku – ei lähe arvesse.

Uni

Jah, sedagi teame me kõik. Võib-olla pole kuigi mõistlik hakata vaidlema, kui palju und keegi täpselt vajab. Üldiselt kinnitavad asjatundjad, et meist enamiku unevajadus on 7–9 tundi ööpäevas. Muuseas, see, et juhid või mõne muu elukutse valdkonna inimesed vajavad justkui vähem und, siis pean neid kurvastama (või rõõmustama, oleneb vaatenurgast): see on müüt.

Miks magamine on kasulik? Lihtsaim viis seda öelda on: magades me kasvame. Sõna otseses mõttes. Kui me ei maga, siis võime murda trenni või töötada end ogaraks – me ei kasva, arene ega õpi mitte midagi. Vastupidi, me muutume ka selles, mida me teeme, aina kehvemaks. Meie otsused ja valikud on nirumad ja meie füüsis hääbub. Selle kohta on lugematu arv eksperimente tehtud ja faktid räägivad selget keelt.

Magades me töötleme infot – selekteerime, tõstame kokku, sorteerime, kinnistame. Lisaks tegeleme magades ka emotsioonidega – ehk kujundame neid kujutluspilte, mida me möödunud või tulevastest sündmustest loome. Seega magamine aitab meil lisaks informatsioonile saada sotti ka emotsioonidest, mida ja miks me tunneme. Unel on erakordselt suur mõju meie võimekusele ennast ja oma emotsioone kontrollida.

Suur osa magamise positiivsetest mõjudest toimub meiega 7.–9. tunnil ehk vaid umbes viiendikul kogu meie uneajast (nn REM-uni). Seega, kui me regulaarselt vähem magame ja REM-une faasi ei jõuagi, siis ei toimu ka taastumist, veel vähem kasvamist.

Keset päeva tukastamine ei asenda ööst puudu jäänud unetunde. Sellegipoolest on keset päeva 20–30-minutiline tukastamine võimaluse korral mõistlik tegevus, kuna see taastab energiataset, vähendab väsimust ja negatiivsete emotsioonidega nakatumise ohtu. Paraneb ka keskendumisvõime ja teeme 35% võrra paremaid otsuseid, väidab teadus.

Niisiis, tagasi alguse juurde – lõdvestumine ja taastumine on kasvu valemi lahutamatu osa ja sellega teadlik tegelemine nõuab julgust. Rassida ja pikki tööpäevi teha oskame me kõik. Aga kas oskame ja julgeme ka taastuda ja lõdvestuda, nii et meie töö poleks ainult üks rattas jooksmine, vaid kvaliteetne ja kasvule suunatud?

Artikkel on ilmunud Raimo Ülavere kodulehel raimoulavere.com

Kuula ka Raimo Ülavere podcasti puhkamise vajalikkusest

Head sõbrad!

Elus tuleb ette ootamatusi ning esmakordselt juhtus meilgi tehniline apsakas, mille tõttu Ideekalender sel nädalal hilines.

Eelmisel nädalal võtsime aprillikuu ettevõtluse ja ettevõtlikkuse teema kokku, kuid maikuu teemale üleminekuks jagame sel nädalal teiega seitset raamatusoovitust ettevõtlikele ja ettevõtjatele. Võib-olla leiavad tulevased edukad õpilasfirmade loojad neist kasulikke ideid ja nõuandeid, kuidas komeedina taevasse tõusta.

Mais aga valmistume tõeliseks suviseks äraolemiseks ning võtame ette kõik puhkuse ja reisimisega seonduva. Raamatute lugemine on ju üks lihtsamaid viise lõõgastumiseks.

Head lugemist!

Jala jälg. Nike algust meenutab selle looja

Phil Knight

Neis paeluvais memuaarides räägib Nike asutaja ja tegevjuht Phil Knight esimest korda vähetuntud loo ettevõtte alguspäevist, mil see oli riskialdis idufirma, ja selle arenemisest maailma üheks kõige kultuslikumaks, uuenduslikumaks ja tulusamaks kaubamärgiks.

1962. aastal laenas äsja ärikooli lõpetanud Phil Knight oma isalt 50 dollarit ja lõi ettevõtte, millel oli lihtne missioon: importida Jaapanist hea kvaliteedi ja soodsa hinnaga spordijalatseid. Oma laimirohelise Plymouth Valianti pakiruumist müüs Knight esimesel aastal 8000 dollari eest jalavarje. Täna on Nike aastakäive kuni 30 miljardit dollarit. Idufirmade ajastul on Nike kõikide idufirmade eeskuju ja nn vuhhist (Nike logo) on saanud revolutsiooniline, üle maailma tuntud ikoon, mis on üks levinumaid ja äratuntavamaid sümboleid.

Ent Knight, vuhhi varjus olev mees, on alati jäänud salapäraseks. Nüüd jutustab ta neis siirastes, alandlikes, julgetes ja iroonilistes memuaarides esimest korda oma loo. Alustades elu pöördehetkest, kui ta 24-aastasena – pärast seljakotimatka ümber maailma – otsustas asuda tavatule rajale ja alustada oma äri. Äri, mis on dünaamiline ja teistsugune.

Teistpidi töö

Jason Fried, David Heinemeier Hansson

„Teistpidi töö“ troonib The New York Timesi, Wall Street Journali ja The Sunday Timesi bestsellerite nimekirjas. Värskendav, teravmeelne, aus ja samas vastupandamatult haarav raamat sunnib tööd vaatama sootuks teistpidi pilguga ja näitab uusi võimalusi seal, kust neid varem otsida ei osatud – või ei tulnud see lihtsalt meelde.

Jason Fried ja David Heinemeier Hansson keeravad harjumuspärase ärimaailma pea peale, soovitades jäljendada narkodiilereid ja tippkokki, unustada planeerimine, laenud ja laienemine; saata kriitikud põrgusse ja teha seda, mis teile endale meeldib ja mida teil vaja on.

Elon Musk. Tesla, SpaceX ja rännak ulmelisse tulevikku

Ashlee Vance

Elon Musk on meie aja kõige hulljulgem ettevõtja. Ajaloos leidub vähe ettevõtjaid, kellel oleks sama geniaalne visioon ja tegutsemistung. Musk, kes on kui tänapäevane kombinatsioon Thomas Edisonist, Henry Fordist, Howard Hughesist ja Steve Jobsist, on rajanud nii PayPali, Tesla Motorsi, SpaceXi kui ka SolarCity. Kõik need ettevõtted on raputanud äri- ja tööstusringkondi, kujundavad tulevikku ja on muutmas ulmet tegelikkuseks.

Kogenud tehnoloogiaajakirjanik Ashlee Vance pakub seninägematu pilguheidu tolle Silicon Valley hulljulgeima ärimehe elule ja tegemistele. Tänu autori eksklusiivsele juurdepääsule nii Muskile endale, tema perele kui ka sõpradele, jälgib raamat peategelase teekonda alates raskest lapsepõlvest Lõuna-Aafrikas kuni tõusmiseni maailma äritippude sekka.Vance vestles ligi kolmesaja inimesega. Tulemuseks on erakordne lugu pöörastest ja maailma muutvatest ettevõtmistest ning portree keeruka iseloomuga mehest, kes on uuendanud tööstust ja süstinud sellesse innovatsiooni – ning kogunud ka hulgaliselt vaenlasi.

See raamat on suurepärane ja põhjalik uurimus sellest, mida tähendab Muski karjäär tehnoloogiatööstusele, milles parasjagu käivad suured muutused, ning osundab, kui uskumatuks võib käesolev sajand kujuneda.

Hindamatu. Õiglase väärtuse müüt (ja kuidas seda ära kasutada)

William Poundstone

Enamik ettevõtteid ei jäta kivi kivi peale, kui on vaja kindlaks teha, mis inimeste maksevalmidust mõjutab. Miljoni dollari küsimus on: mida inimesed tegelikult tahavad?

Viimase aja üks suuremaid äribestsellereid „Hindamatu“ annab sellele küsimusele otsekohese vastuse – me tahame rohkem ja odavamalt. Veedame oma elu otsides madalaimat hinda ehk arve, mis muudaksid meid õnnelikuks. Arvukad psühholoogilised katsed on aga demonstreerinud, et sellest, milline hind on „madalaim“ või „kõrgeim“, ei ole meil tegelikult vähimatki ettekujutust. Humoorikas ja intrigeeriv, avabki „Hindamatu“ ukse hinnakujunduse ning meie ostuotsuste taga olevasse vastuolulisse maailma.

See üks asi. Erakordsete tulemuste taga peitub üllatavalt lihtne tõde

Gary Keller, Jay Papasan

„See üks asi“ on USA bestsellerite nimekirjades olnud enam kui 350 korral, sh on see olnud Wall Street Journali, NewYork Timesi ja USA Today nimekirjas esimesel kohal. „Üks asi“ on võitnud 12 raamatuauhinda, see on tõlgitud 30 keelde ning hääletatud Goodreadsi kõigi aegade 100 parima äriraamatu hulka.

„Kui ajad taga kaht jänest korraga, siis ei saa sa kumbagi kätte“ – vene vanasõna

Mis on üks asi, mille tegemine teeks kõik muu lihtsamaks või tarbetuks? Kui tahate midagi hästi teha, siis tuleb tegutseda väikselt. Kui kitsendate fookust nii palju kui võimalik, siis vaatab teile vastu ainult üks asi. Ja see ongi õige.

Väikselt tegutsemine tähendab, et jätate kõrvale kõik, mida võiksite teha, ja teete seda, mida peate tegema. Tihti arvatakse, et edu saavutamine on keeruline ja ajamahukas. Selle tulemusel võetakse ette liiga palju ja saavutatakse liiga vähe. Aja jooksul loobutakse unistustest ja lepitakse vähemaga.

Väikselt tegutsemine on lihtne lähenemine ning see toimib alati, igal pool ja kõige puhul. Miks? Sest sellel on ainult üks eesmärk – viia sihile.

„Ole nagu postmark – kleebi ennast ühe asja külge, kuni jõuad kohale“ – Josh Billings

Rikkaks saamise õpik

Jaan Roosaare

Autor kirjutab raamatust nii:

Tänaseks on “Rikkaks saamise õpik” Eesti enimmüüdud majandusraamat. Kokku on selle soetanud endale juba enam kui 15 000 lugejat!

Väikese Eesti mastaabis on see suur number. Sellest tuleneb ka suur vastutus. Nii olengi ma viimase kahe aasta jooksul näinud vaeva, et panna kokku just selline raamat, mida oleks tahtnud ise oma investeerimisteekonna alguses lugeda. Võrreldes 2014. aasta versiooniga leiad värskeimast trükist enam kui 110 lehekülge uut materjali – lisatud on bitcoin ja krüptovaluutad, Amazonis müümine, kaheksa uut intervjuud, rohkem on pandud fookust eesmärkidele ja unistamisele ning juttu tuleb ka enesedistsipliinist. Raha on elus küll tähtis, kuid kaugeltki mitte kõige tähtsam. Sellest ka veidi laiem fookus.

Olen uuendanud ka kõik andmed ja näited 2018. aasta alguse seisuga. Nii on selle raamatu näol tegemist justkui iPhone’i uue mudeliga – lugemiseks kõlbab kindlasti ka 2014. aasta versioon, kuid parima kasutusmugavuse huvides tasuks eelistada 2018. aasta mudelit. Ja vana raamat kingi kellelegi, kes ise seda endale lubada ei saaks!

Soovin, et leiaksid siit raamatust inspiratsiooni ja julgust pealehakkamiseks, et panna ka oma raha enda jaoks tööle. Tähtis ei olegi, kas alustad kümne, saja või tuhande euroga. Tähtis on omandada head harjumused ja olla järjekindel, sest summad lähevad ajapikku suuremaks ja kooliraha vigade eest järjest kallimaks. Ning aega enam tagasi ei saa!

Must vöö müügis. Mõtle, tööta ja teeni nagu professionaal

Tarmo Tamm

“Must vöö müügis” on sulle, kui soovid:

– müüa rohkem ja lihtsama vaevaga. Raamatu autor, Tarmo Tamm, on ise müünud vähemalt kahteteist erinevat toodet ning teenust ja olnud müügijuht vähemalt 14 projektis. Raamatus “Must vöö müügis” kirjeldatakse tõhusaid praktikaid, mis on olnud edukad nii äri- kui ka lõpptarbijale müües. Samu põhimõtteid on pandud proovile ka telefonimüügis, konverentsiruumides, jaekaubanduses, kaubanduskeskustes ja ukselt uksele müügis;

– teisi mõjutada. Kõik meist puutuvad oma elus kokku mingil tasandil müügitööga. Põhiliselt müüakse tooteid ja teenuseid, kuid peaaegu kõik müüvad iseennast ning oma ideid. Hea veenmisoskus tuleb kasuks nii lapse kasvatamisel kui ka ülemuselt ametikõrgendust küsides;

– luua või tugevdada sõprus- ja armusuhteid. Toodete või teenuste edukaks müügi aluseks on usk iseendasse. Kõigepealt pead maha müüma iseenda. Põhimõtted, mis kehtivad müügis, kehtivad sageli ka eraelus. Raamatust leiad kümneid soovitusi uute suhete loomiseks ja olemasolevate suhete kvaliteedi tõstmiseks;

– olla õnnelikum ja enesekindlam. “Must vöö müügis” on ka psühholoogia kiirkursus, mis aitab parmini mõista ennast ja teisi. Raamatust leiad tippmüügiinimeste tõhusad praktikad enesekindluse ja meelerahu saavutamiseks;

– saada miljardäriks. Mis ühendab Bill Gatesi, Warren Buffettit, Marc Cubanit ja Elon Muski? Eeltoodud miljardäre ja väga paljusid teisi üliedukaid inimesi ühendab julgus võõrastele läheneda, veenmisoskus ning kindlameelsus ka siis kui esialgu ebaõnnestud. Nad on tugevad müügimehed. Marc Cuban on isegi öelnud: „Müük lahendab kõik probleemid.“

Head sõbrad!

Kuigi olukord riigis soovitab liikuda nii vähe kui võimalik ning paljude inimeste tööd ja tegemised on teadmata ajani pausile pandud, on Maurusel siiski hea meel üle korrata, et uute materjalide loomine on täies hoos ning peagi rõõmustame oma kliente hulga värske õppevaraga.

Üks neist on Jutulinna sarja aabitsakomplekt, mis on hetkel käibel olevatest aabitsatest erinev, kuna toetab täielikku üldõpetust. Jutulinna aabitsakomplekt seob kokku kogu I kooliastme materjalid ning muudab need terviklikuks komplektiks. Ühtlasi hakkab aina enam koole üle minema üldõpetusele ning vajadus kvaliteetse õppematerjali järele suureneb.

Käesoleval sügisel alustab Jutulinna aabits oma pilootaastat ning meil on hea meel pakkuda võimalust katsetada materjali ka oma koolis. Piloteerijad saavad aabitsakomplekti väga sõbraliku hinnaga ning samuti võimaluse loomisprotsessiga kursis olla.

Jutulinna 1. klassi õppekomplekt ilmub terviklikuna juba järgmisel aastal ning sügisesel tellimisperioodil on võimalik seda juba ette tellida. Kui soovite aabitsakomplektist lähemalt kuulda, kirjutage meile britta@kirjastusmaurus.ee.

Ideekalender tõmbab aga ettevõtluse ja ettevõtlikkuse teemale joone alla ning tänases kirjas jagame Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilaste mõtisklusi ettevõtlusest.

Head lugemist!

„Andke õpilasele ülesanne midagi muuta – ta suudab seda“

Mõtiskluse ettevõtlusest ja ettevõtlikkusest koostasid Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11. klassi õpilased Eva Maria Ilves ja Erich Richard Rosental.

Ettevõtlus ja minevik

Olen alati nautinud iseseisvust ja vabadust. Sain juba esimese töökogemusega aru, et ise teenitud rahal on kordades suurem väärtus kui vanematelt saadud taskurahal.

Juba põhikoolis ajendas see mind leidma viise, kuidas raha teenida. Ilukirjandus vahetas end kiirelt majandus-, ettevõtlus- ja investeerimisraamatute vastu, ning just sealt hakkaski kasvama huvi ettevõtluse vastu. Gümnaasiumis leidsin endale mõttekaaslased, kellega otsustasimegi asutada õpilasfirma. Algus oli küll raske ja lootusetu, kuid üsna pea avastasin, kuidas ettevõtlusmaailm oli minu silmaringi ja kogemustepagasit avardanud rohkem kui ükski teine hobi või huvi.

Eva Maria

Ettevõtlikkus ja minevik

Põhikoolis oli väga lihtne oma aega suunata koolielu parendavatesse tegevustesse ning aktiivse õpilasena sattusin õpilasesindusse ja sealtläbi üleriiklikesse organisatsioonidesse täiesti juhuslikult. Alustasin juba 14-aastaselt teiste eesti õpilasesindajate koolitamist. Tänu toetavale meeskonnale ja uutele väljakutsetele sain juba esimese koolituse ajal aru, et see on midagi, millega tahan tegeleda, ja huvi hariduselu ning kodanikuühiskonna vastu kasvas iga korraga. Teekonnal üle kivide ja kändude jõudsin ühe Eesti suurima õpilasürituse peakorraldamiseni, millest sai n-ö vabatahtlikkuse tipphetk.

Erich Richard

Areng

Meid mõlemat on aktiivne tegevus kooli kõrvalt arendanud isikuna väga palju – enesekindlus ning julgus kasvasid kiiresti. Ka lavahirm on täielikult kadunud. Inimestele toodet müües või koolitades anname infot teistele, kuid iga kord õpime ka ise ning saame targemaks. Tuleviku jaoks loob senine tegevus kindlasti meie mõlema jaoks hüppelaua kogemuste, kontaktide ning elukooli näol.

Koolide osalus

Eelkõige on meid mõlemaid innustanud aktiivsed ning särasilmsed õpetajad, kes ise panustavad tunnivälisesse töösse, kaasates ka õpilasi. Igal õpilasel on kindlasti ideid ja arvamusi erinevates valdkondades – õpetajana tuleks motiveerida neid mõtteid avaldama ning lasta õpilastel ise panustada enda ja teiste arengusse. Individuaalne lähenemine on koolides peaaegu võimatu, kuid meeskonnatöö ning projektõpe loovad enesearendamiseks ideaalsed võimalused. Igas õppeaines on õpetajal võimalus avada õpilasele uks ning näidata, kuidas olla aktiivne kodanik. Õpetajal on oluline roll ka ühiskonnas toimuva kajastamises ning seeläbi ka õpilaste informeerimises, ning õpetaja saab välja tuua erinevad võimalused, kus õpitut oleks võimalik ka rakendada.

Sel nädalal olid Ideekalendri uudiskirjaga kaasas eesti keele ja kirjanduse töölehed, mis seotud ettevõtlusega. Tulevaste Ideekalendri töölehtede saamiseks registreeru järgneval lingil: Täida registreerimisvorm

Head sõbrad!

Meid ümbritsev keskkond on aja jooksul muutunud aina olulisemaks. Kuidas elada nii, et meie tootmine ja tarbimine mõjutaks võimalikult vähe planeeti, kus me elame? Arutu äritegevus hakkab vaikselt suunda muutma ning aina rohkem mõeldakse ettevõtetes ka tootmisest tulenevatele keskkonnamõjudele.

Selleks, et aru saada, kuidas üks või teine toode meie keskkonda mõjutab, on ettevõtted hakanud hindama olelusringi. Ettevõtja Martin Eek pani keskkonnauudiste portaalis Bioneer kokku 10 punkti, mis annavad ülevaate olelusringi hindamisest. Täna jagame seda artiklit ka Ideekalendri lugejatega.

Head lugemist!

Kümme asja, mida peaks teadma olelusringi hindamisest

Tekst: Martin Eek, ettevõtja

Viimaste kümnendite jooksul on inimeste keskkonnateadlikkus tõusnud ja sellest tulenevalt hakkavad ka ettevõtted pöörama üha enam tähelepanu sellele, kuidas nende tegevus keskkonda mõjutab. Ühiskond muretseb järjest rohkem loodusvarade ammendumise ja looduse hävitamise pärast.

Paljud ettevõtted on vastuseks neile muredele asunud kasutama n-ö rohelisemat tootmisprotsessi ja pakkuma rohelisemaid tooteid. Toodete keskkonnamõju on saamas võtmetähtsusega küsimuseks ka avalikkuses ja seetõttu uurivadki paljud firmad, kuidas nad seda mõju vähendada saaksid. Üks vahendeid oma mõjude hindamiseks on olelusringi hindamine (Life Cycle Assessment, edaspidi LCA).

Olelusringi hindamine on viimaste aastate jooksul palju tähelepanu saanud ning kitsa valdkonna akadeemikute ja futuristlike ettevõtete praktikast peavoolu ettevõtlusesse jõudnud. Siiski valitseb veel mõningane segadus selles osas, mis see LCA ikkagi on ja milleks seda kasutada saab.

Järgnevalt esitame 10 punkti, mis peaksid andma vastuseid selle aina populaarsemaks muutuva valdkonna kohta.

1. LCA on tööstusökoloogia tööriist

Tööstusökoloogia abil püütakse murda maailmamajanduse aegunud paradigma, mis põhineb avatud tsükli süsteemil (teekond toormaterjalidest tooteni ja selle utiliseerimiseni on lineaarne) ning tuua selle asemele majanduse jaoks uus mõtteviis, kus süsteem on suletud. Viimase eesmärk on õppust võtta looduse eluringist, kus ühe protsessi jäätmed on teisele protsessile toiduks. Tööstusökoloogiat saab õppida Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledžis.

2. Mida LCA mõõdab?

LCA mõõdab toodete ja teenuste keskkonnamõju n-ö hällist hauani – nende tootmisel, kasutamisel, hooldamisel ja lõplikul käibest kõrvaldamisel – ning arvestab kõiki sisendeid alates toormaterjalidest kuni kasutatud energiani. Tulemusi interpreteerides arvestatakse olelusringi mõjuga inimeste tervisele, ökosüsteemidele ja ressursikasutusele.

3. LCA viiakse sageli läbi selleks, et teada saada tarbekaupade keskkonnamõju

Kuigi LCA kasutamisel on palju võimalusi, praktiseeritakse seda enim tarbekaupade peal. Sellel võib olla mitmeid põhjusi, kuid peamiseks peetakse tarbijate üha kasvavat nõudlust keskkonnasõbralike toodete järele. Selle suundumuse heaks näiteks on toodete süsinikujälje üha suurem tähtsustamine.

4. Toote süsinikujälje mõõtmine on üks võimalus LCA-d teostada

On mitmeid võimalusi, kuidas LCA toodete keskkonnamõju hindab. Üks sellistest meetoditest on toote süsinikujälje mõõtmine, mis on oma olemuselt kliimamuutustele keskenduv LCA. Toote olelusringi süsinikujälje mõõtmise tähtsustamine on hea uudis, kuna see aitab vältida tavapärast olukorda, kus ettevõtted räägivad ainult lõpp-produkti keskkonnamõjust, arvestamata kogu olelusringiga ehk tegelikult jäämäe veealuse osaga.

5. Korraliku LCA läbiviimiseks pead teadma vastust küsimustele „mida?“ ja „miks?“

Miks sa üldse olelusringi hindad? Kas tulemusi kasutatakse majasiseselt toote täiustamiseks või on plaanis neid ka avalikkusele tutvustada? Mida sa hinnata kavatsed – kas ühte konkreetset kliendile suunatud toodet või tervet tootevalikut? Kui sageli sa kavatsed hindamisi läbi viia? Need on küsimused, millele tuleks enne LCA kallale asumist vastused leida.

6. LCA vundamendiks on kvaliteetsed andmed

Olelusringi hindamiseks on vaja palju toorandmeid. Osade andmete leidmine on küllaltki lihtne (näiteks tehase energiatarve); teiste saamine võib aga äärmiselt keeruliseks osutuda (hea näide on toote valmistamiseks kasutatav materjal, mida imporditakse välismaalt). Olemas on küll andmebaasid, mis sisaldavad teavet enamlevinud materjalide kohta, kuid seal leiduva info kvaliteet ei ole eriti ühtlane. Õnneks on teabe kättesaadavuse osas märgata olulisi edusamme.

7. Teabe kogumise protsess on väga oluline

LCA praktiline elluviimine algab teabe kogumise ja modelleerimisega. Selleks on otstarbekas esmalt kogu protsess ära kaardistada (inventeerida) ja kindlaks teha, millised sisendid ja väljundid toote olelusringiga seotud on. Kui selline ülevaade on loodud, tuleb asuda sinna andmeid sisestama. Lõppkokkuvõttes peaks valmima faktiline ülevaade kõigist materjali- ja energiasisenditest ning jäätmetest ja teistest väljunditest, mis toote olelusringi käigus tekivad.

8. Pelgast faktist ei piisa – seda tuleb vaadelda kontekstis

Kui inventeerimisega on ühele poole saadud, tuleb välja selgitada sisendite ja väljundite mõju põhilistes keskkonnakategooriates – inimeste tervis, ökosüsteemide kvaliteet ning ressursside kasutamine. Seda LCA osa tuntakse olelusringi mõjude hindamisena ning selle abil saab langetada otsuseid, kuidas hinnatud toote keskkonnamõju vähendada. Näitena võib tuua, et kui inventuur annab meile aimu, mitu grammi kasvuhoonegaase mingi olelusringi etapi jooksul õhku paiskub, siis mõju hindamine asetab need andmed globaalsete kliimamuutuste konteksti.

9. Interpretatsioon

Kui olelusringi inventuur on teostatud ja mõjud hinnatud, jääb uurijal üle vaid andmed raamidesse seada. Selles etapis kaalutakse erinevate mõjude tähtsust (enamasti peetakse tähtsaimaks mõju inimeste tervisele) ning otsustatakse, millist toote olelusringi osa tuleks muuta, et parim tulemus saavutada. Nagu ikka, on interpreteerimine subjektiivne tegevus ja sõltub eelkõige analüüsi läbiviija prioriteetidest, sihtgruppidest ning eelnevalt püstitatud eesmärkidest.

10. LCA on täpselt nii hea, kui heaks me ta teeme

Olelusringi hindamine on toote tegelike mõjude mõistmiseks võimas tööriist, kuid nagu iga teist tööriista, saab sedagi mitmel moel kasutada. Mõned kasutusviisid ei pruugi meid aga sugugi edasi viia. Kui me hindame näiteks „lootusetult halba“ toodet, et seda samm-haaval paremaks muuta, siis ei ole me ilmselt oma töö tõelisest eesmärgist õigesti aru saanud – eesmärgiks peaks olema luua tooted, mille olelusringi mõju on nii väike, et ka tulevased põlvkonnad saavad sellel pisikesel planeedil elada. LCA saab tõeliselt kasulik olla ainult jätkusuutlikkuse idee kontekstis. Vaid siis aitab see meil lõppkokkuvõttes luua keskkonnasõbralikuma majanduse.

Sel nädalal olid Ideekalendri uudiskirjaga kaasas töölehed I kooliastmele, mis seotud ettevõtlikkuse ja looduslike muutuste jälgimisega. Tulevaste Ideekalendri töölehtede saamiseks registreeru järgneval lingil: Täida registreerimisvorm

Head sõbrad!

Loodetavasti on eriolukorra segadused pisut vaibunud ning hakkame vaikselt uue elukorraldusega harjuma. Mauruse poolt kiidame kõiki õpetajaid, kes praeguses olukorras leiavad võimalusi, et lastel oleks kohustusliku ainekava läbimine ka huvitav. Peavad nad ju olema palju iseseisvamad kui koolipingis. Andke meile kindlasti teada, kui soovite mõne veebivõimaluse kasutamisel abi või tahate mõnd head ideed välja pakkuda. Meile saab kirjutada info@kirjastusmaurus.ee.

Ideekalendri ettevõtluse ja ettevõtlikkuse teema jätkub ning täna avaldame inspireeriva intervjuu kirglikust ettevõtlusest. Seekord vestles meiega koolitaja ja juhtimiskonsultant Andro Kullerkupp, kelle edukus seisneb piisavas koguses energilisuses, loomingulisuses, aga ka naiivsuses.

Head lugemist ja kauneid saabuvaid lihavõttepühi!

Leia see, milles oled erakordne. Intervjuu Andro Kullerkupuga

Intervjueeris Regina Reinup, Mauruse matemaatika toimetaja

Andro Kullerkupp on rahvusvahelise kogemusega juht, koolitaja ja juhtimiskonsultant. Kõik tema ametikohad on olnud seotud turunduse või juhtimisega. Lisaks on ta vabatahtlikuna löönud kaasa projektis „Tagasi kooli“, loonud ärialaste e-õppevidote portaali www.intervjuu.eu ja teinud palju muud. Andro kohta saab rohkem teada tema kodulehelt www.androkullerkupp.com.

Mille poolest erineb ettevõtja elu palgatöötaja elust?

Ettevõtjaks olemine on elustiil. See erineb palgatööst peamiselt selle poolest, et otsustad ise mis tööd sa teha soovid ja millal seda teed. See aga ei tähenda, et ettevõtjad ei tee ebameeldivaid töid. Neid tuleb ikka ette, ja vahest isegi selliseid, millest palgatöötajana keelduksid. Ettevõtjad on enamasti suure enesemotivatsioonivõimega. Nad suudavad innustuda uutest võimalustest ja viivad mõtteid koheselt ellu. Just suur enesemotivatsioonivõime aitab ettevõtjal teha ka ebameeldivaid töid, et lõpptulemus rõõmustaks klienti.

Kas on mingeid iseloomuomadusi, mis sobivad rohkem ühele või teisele?

Ettevõtjal on kolm peamist omadust, mis aitavad tal edukas olla. Need on energilisus, naiivsus ja loovus. Kuidas nii? Ettevõtluse otsene tähendus on see, kui keegi võtab midagi ette. Seejuures ei tähenda see alati äritegemist, vaid võib olla ka mingi ühiskondlik panus või isegi oma perele reisi korraldamine. Mida energilisem on inimene, seda edukam on ta ettevõtjana, sest ta võtab pidevalt midagi ette nii oma ideede elluviimiseks kui ka raskustest ülesaamiseks.

Keskmisest suurem annus naiivsust aitab ettevõtjal võtta riske, mida liigselt kaalutledes, kaheldes ja analüüsides ette ei julgeks võtta. Naiivsus aitab uskuda positiivsesse tulevikku ja annab julguse küsida „lolle“ küsimusi ja teha „hulle“ ettepanekuid. Näiteks kui mina alustasin oma ettevõtjateekonda, siis peale mõnekuulist tegutsemist pöördusin sel ajal ühe eduka firma omaniku poole, kes oli minu jaoks täiesti võõras, ja tegin talle ettepaneku, et ta annaks mulle tasuta kontoriruumi ja maksaks minu assistendile kolm kuud palka. Vastu lubasin tema firmale 20% käibe kasvu. Hiljem ütles see inimene ühel firma jõulupeol, et see oli nii jahmatavalt naiivne ettepanek, et ta ei suutnud keelduda, ning kinnitas, et ei kahetse oma otsust.

Ettevõtjad on enamasti efektiivsed inimesed. See aga tähendab, et nad lähenevad probleemide lahendamisele ja oma ideede elluviimisesse loominguliselt. Pidevalt on vaja leida lahendusi piiratud ressursside olukorras ja eristuda konkurentidest. Eelis on sellel, kes suudab lahendusi otsida raamist väljas, või veel parem, luua uusi raame.

See ei tähenda, et palgatöötajal ei võiks selliseid omadusi olla, aga omast kogemusest võin väita, et naiivsus ja loomingulisus ei ole paljude tööandjate puhul hinnatud väärtused. Ja kui ettevõtja tüüpi inimene satub sellise tööandja juurde, siis ta tunneb end peagi kammitsetu ja alamotiveerituna. Alustavates ettevõtetes on Greineri mudeli järgi peamiseks arengut vedavaks teguriks loomingulisus. Seega töötades alustavas ettevõttes palgatöötajana, on üsna tõenäoline, et ka ettevõtja tüüpi inimene saab ennast seal hästi realiseerida.

Mis on põhilised hirmud, mis takistavad ettevõtlusega tegelemist, sellega alustamist? Kas need on põhjendatud? Kuidas nendest üle saada?

Peamine hirm on ebaõnnestuda. See omakorda tekitab hirmu majandusprobleemide ees ja häbi teiste ees. Kindlasti on ettevõtlusega alustamine risk sinu majanduslikule ja sotsiaalsele positsioonile. Parim viis ebaõnnestumise hirmust üle saada on alustada vaikselt oma igapäevase tegevuse kõrvalt. Mitte põletada sildu ja kuulutada päeva pealt kogu maailmale, et mina olen nüüd ettevõtja.

Proovi esmalt oma ideed võimalikult väikeste kuludega alustada, võibolla pole sul esialgu vaja isegi osaühingut asutada. Proovi päriselt oma teenust või toodet müüa isegi, kui see pole veel selline, nagu sa seda ideaalis ette kujutad. Lihtsalt inimeste arvamuse küsimine tekitab ainult kahtlusi juurde või siis vastupidi, patsutatakse tunnustavalt õlale ja kiidetakse takka, andes vale signaali.

Näiteks üks noormees tahtis teha laheda meestejuuksuri salongi. Tal oli selge visioon, kus see peaks asuma, milline on selle sisekujundus, millised on teenused ja teeninduskultuur. Aga ta alustas oma kodus. Kutsus sõbrad igal kuul korraga külla ja tekitas kodus sellise pubiliku meeleolu, kus kõik tundsid end mõnusalt, ning osutas samaaegselt juuksuriteenust.

Üks reegel: kui ootad õiget aega ettevõtlusega alustamiseks, siis seda ei tule mitte kunagi. Alati on mingid vabandused, miks veel ei saa. Kui märkad ennast põhjendamas, et „ma teeks kui oleks…“, siis on tavaliselt tegemist iseendale loodud pseudobarjääriga. Pööra tingiv kõneviis tagurpidi – mida saan teha nüüd ja kohe. Mõtle mis sul on, mitte selle peale, mida sul pole. Võta midagi ette, lähene loominguliselt.

Mida positiivset toob ettevõtlusega tegelemine inimese ellu?

Iga inimene võiks püüelda selle poole, et elu ei juhiks sind, vaid sina oma elu. See ongi peamine eelis ettevõtjana, et sina ise otsustad, mida, kuidas ja millal teed. See on vabadus elada endale sobivat elu. Loomulikult peab arvestama, et selline vabadus ei pruugi saabuda osaühingu asutamise päevast, sest palka maksavad ikkagi kliendid. Nimetan 1000 päeva reegliks seda aega, mil sa pead jõudma selle vabaduseni. See tähendab, et siis peaks olema möödas aeg, kus teed kaks korda rohkem tööd poole väiksema raha eest võrreldes palgatööga.

Kindlasti on üheks positiivseks teguriks enesekindluse ja enesehinnangu kasv. See tunne, et sina lood mingit väärtust, annad iseendale ja teistele tööd, oled oma klientide ja partnerite hulgas tunnustatud inimene – see kõik teeb elu nauditavaks ja tunned end õnnelikuna.

Ettevõtjaks olemine muudab sind positiivseks tuleviku suhtes. Sa tead, et lood püsivat väärtust ja sinu karjäär ei lõpe kellegi teise otsusest kinkida sulle klaasist lind ja suruda kätt tubli töö eest, mis jääb sinust sinna maha. Sa tead, et kindlustad nii enda kui pere tulevikku. Võibolla pärandad oma ettevõtte kunagi lastele.

Kas oskad soovitada mõttemänge neile, kes alles kaaluvad, kas alustada ettevõtlusega või mitte? (Kujutlen, et olen…, teen…, jne.) Millele tasuks ette mõelda? Kuidas mõelda „kastist välja“?

Kõigepealt soovitan mõtelda, kas oled valmis täielikult pühenduma oma ettevõttele, isegi kui alguses vaikselt alustada. Oluline on enda jaoks selgeks teha, miks ma seda teen – kas lihtsalt raha teenimiseks või on asjal sügavam mõte. Ameerika juhtimiskoolitaja Simon Sinek ütleb samuti, et „esmalt küsi miks“? Kas lahendad kellegi probleemi, kui ulatuslik see probleem on ja kas sinu lahendus oleks seni saadaolevatest parem.

Ikigai (elu eesmärk) on Jaapani mudel, mida võiksid tulevikku kavandades kasutada. Selle abil saad teha valiku, kus oleks tasakaalus asjad, mida oskad hästi, asjad, mida armastad, ja lõpuks asjad, mida vajatakse ja mille eest on teised nõus sulle maksma. Kui üks nendest elementidest puudub, siis võid pikemas perspektiivis olla õnnetu. Samas kui siht on selge, siis saad puuduolevaid osasid ka hiljem järele aidata. Näiteks esmalt keskendud asjadele, mida oskad hästi ja mille eest sulle makstakse. Tavaliselt on see palgatöö, kuid selliselt võib ka ettevõtlusega alustada. Või hoopis pühendud asjadele, mida tõeliselt armastad, näiteks hobi, ja proovid sealjuures leida seoseid kellegi vajadustega, millest oleks tulevikus võimalik arendada müüdavaid teenuseid või tooteid.

Ettevõtlusega on julgem alustada, kui seda kellegagi koos teha. Esmane valik oleks seda teha oma parima sõbraga, kuid siin pead olema väga pragmaatiline. Sinu äripartner peab looma sinu klientidele väärtust. Kui kutsud sõbra enda ettevõttesse osanikuks ainult turvatunde pärast ja tegelikult ta ei pühendu täielikult, siis on konflikt kerge tulema. Mis ei tähenda, et sõpradega ei tohiks ettevõtet luua. Tehke kohe alguses omavahel selgeks, miks te seda ettevõtet teete, mis on teie pikaajaline siht, kuidas jaotate rollid ja milliste põhimõtete järgi tegutsete (näiteks investeeringute tegemine, dividendide jagamine jms). Kui selle arutelu käigus tekib olulisi nägemuste lahknemisi, siis pigem ära jaga osalust ja jätkake lihtsalt sõpradena.

Julgustan otsima tuttavate tuttavaid, kelle abiga saaksid oma klientidele rohkem väärtust pakkuda. Ka nendega tuleb põhimõtted kokku leppida enne, kui osanikuks kutsud. Miks ma räägin osanike kaasamisest? Koos tehes on võimalik stabiilsemalt kasvada, saab ühiselt otsuseid kaaluda ja arendusideid vahetada ning üksteist motiveerida. Aga see ei välista, et ettevõtet ei võiks üksi teha. Teed niipalju, kui jõuad ja tahad.

Millised on Sinu enda kogemused seoses ettevõtlusega? (Kas on juhtunud midagi hirmsat või/ja naljakat? Kuidas sellest välja tulid?)

Olen ettevõtja alates 18. eluaastast ja selle aja jooksul on nii mõndagi juhtunud. Minu sõbral on hea ütlus: „Draama pluss aeg võrdub komöödia“. Seetõttu tagantjärele on kõik pigem naljakas.

Oma esimese firma tegevusalaks valisin akende pesemise teenuse osutamise. Naljakaks teeb olukorra see, et firmat asutades ma olin ainult näinud, kuidas aknaid pestakse, aga see ei takistanud sihikindlalt seda teenust kohe suurtele firmadele pakkumast. Ehmatus oli suur, kui tolleaegne Eesti Telefon telliski minu aknapesuteenust. Esimest akent pestes olin kindel, et lubatud tähtaeg pole reaalne. Paanika oli suur, aga õnnestus leida üks spetsialist, kes tegi selle töö ära. Pakkumises ma polnud arvestanud tööjõukuludega ja sisuliselt peale esimest tellimust oli firma pankrotis. Hiljem muutsin tegevusala ja turgutasin ettevõtte üles, kuniks kuus aastat hiljem müüsin selle edukalt toimiva firmana ära.

Teine eluks ajaks meelde jääv olukord oli ajast, kui alustasin koolitajana. Mulle tehti pakkumine teha ettekanne kommunikatsioonijuhtide seminaril. Haarasin kohe härjal sarvist ja nõustusin. Seminarini oli paar kuud aega ja kasutasin seda enesetäiendamiseks sisekommunikatsiooni valdkonnas, milles minu ettekanne pidi seisnema. Kui ma seminariruumi astusin, siis avastasin, et auditooriumist enamus on tegelenud kommunikatsioonivaldkonnas kauem, kui mina elanud olin, ja mis kõige hullem, seal oli ekspert, kelle raamatu põhjal ma oma ettekande olin koostanud. Tundsin, kuidas aeg ja ruum kadusid, olin justkui põlvini betooni valatud. Aga tegin ära. Irooniliselt võiks mainida, et osad tegid isegi märkmeid. Andsin endale seal lubaduse, et edaspidi konsulteerin ja koolitan ainult teemadel, mida ma valdan. Nüüdseks olen seda tööd teinud juba 19 aastat ja naudin täiega.

Need olid paar näidet sellest, kuidas energilisus, naiivsus ja loomingulisus ettevõtjas vallanduvad. Ilma nende omadusteta ei oleks paljutki ette võtnud ja mine tea, kas ma siis naudiksin oma tööd niivõrd, kui seda täna teen.

Kas alustaksid (teades kõike seda, mida tead praegu) siiski uuesti ettevõtjana? Kui alustaksid uuesti – mida teeksid teisiti?

Kindlasti alustaksin uuesti, kuid prooviksin kohe leida tasakaalu oma huvide, oskuste ja turuvajaduste vahel. Minu esimene ettevõte läks ainult raha järgi. Ikigai mudeli järgi keskendusin vajadusele ja rahale, ise seda teemat oskamata ja valdkonda armastamata. Leia see, milles oled erakordne ja mida fännad. Kui oled ise fänn, siis saavad ka sinu kliendid sinu fänniks.

Sel nädalal olid Ideekalendri uudiskirjaga kaasas ettevõtluse teemaga seotud matemaatika töölehed I, II ja III kooliastmele. Tulevaste Ideekalendri töölehtede saamiseks registreeru järgneval lingil: Täida registreerimisvorm

Head sõbrad!

Ideekalendris on aprillikuu teemaks ettevõtlus ja ettevõtlikkus. Praegusel ajal on ettevõtlus väga populaarne, kuid oma firma edukas juhtimine nõuab palju pühendumist ning omajagu kirge. Selleks, et laps saaks teada, mis teda päriselt huvitab ja kas tal on potentsiaali olla tulevikus ettevõtja, on loodud suurepärane võimalus õpilasfirmade näol. Kuid õpilased üksi firmat ei tee…

Tänases postituses räägib õpilasfirmade juhendaja Marek Mekk, mida on vaja, et üks õpilasfirma saaks edukalt toimida ning milline omadus aitab õpilasi nende juhendamisel kõige rohkem edasi. Marekit intervjueeris Mauruse eesti keele ja kirjanduse toimetaja Esta Hainsalu.

Head lugemist ja vahvaid aprillinalju!

Ettevõtlusõpetaja Marek Mekk: „Ärge andke ainult kodutöid, vaid juhendage ka!“

Intervjuu Esta Hainsalu
Foto Grethe Rõõm

Marek Mekk on ligi 20 aastat juhendanud õpilasfirmasid, mis pälvinud tunnustust nii kodu- kui ka välismaal. Ta on saanud tänukirju pikaajalise noortevaldkonna arendamise eest Valgamaal ja üle Eesti. Muu hulgas on talle omistatud aasta noortevaldkonna koolitaja ja aasta ettevõtlusõpetaja tiitel. Aukirjadest tähtsamaks peab Marek pidevat enesearendamist ning head klappi noortega.

Sa oled väga kaua õpilasfirmasid juhendanud ja erinevaid tunnustusi saanud. Jääb mulje, et Eestis alustasid õpilasfirmadega just sina.

(Naerab.) Olen jah fossiil juba, pärit eelmisest sajandist. Aga Eestis ma päris esimene kindlasti ei olnud. Alguses andsin Valgamaal Tsirguliina koolis poistele hoopis tööõpetust. Siis lahkus majandusõpetuse õpetaja ja mu kolleeg soovitas minna majandusõpetajate kursustele. Pärast seda osalesin juba millalgi ka õpilasfirmade juhendajate koolitusel. Kui olin selle koolituse läbinud, panid poisid mind fakti ette: „Sul on paber olemas, tahame õpilasfirmat teha!“

Hakkasin kohe juhendama mitut õpilasfirmat. Tsirguliina keskkoolis oli 14 õpilast, kes tahtsid firmat teha. Koolis olid majanduspäevad, õpilasfirmad müüsid oma kaupa koolilaadal. Üks firma näiteks valmistas kooli logoga võtmepaelu, mis kooli aastapäeval läksid nagu soojad saiad. Teine firma tegi lasteaiale logopeedilisi mänge – tuli panna kokku pilt ja sõna.

Esimene minu juhendatav õpilasfirma, mis sai tunnustust ka Euroopas, oli R@. Võtsime osa üle-eestilisest võistlusest. 2004. aastal jõudis just R@ Eesti esindajana võistlema ka Euroopasse. Nad läksid välja arvutihiirtega. Tol ajal veel optilisi hiiri ei olnud, kõigil oli juhe taga. Tavaline arvutihiir karvastati ära, nii et see nägi välja nagu päris hiir. Kui kontor oli jahedam, siis ilus karvane arvutihiir soojendas ka kätt. Euroopa õpilasfirmade võistlusel sai R@ teise koha. Järgmisel aastal tellis Euroopa Komisjon filmi, kus kogu Euroopa gümnaasiumiastme firmasid esindaski meie R@. Euronewsist käis see pool aastat läbi. R@-i tegijad on ettevõtluses siiani.

Mis läks esimeste juhendatavate rühmadega plaanipäraselt ja mis mitte?

Suuri raskusi ei mäleta, hakkasime lihtsalt tegema. Alguses küsisin hästi palju nõu Junior Achievementilt, kes õpilasfirmade koolitusi korraldab. Õpilasfirmade programm on lahe, tore oli seda teha. Metoodiliselt olen taktik – eesmärgid, mida saavutada, peavad olema paigas. Minu kogemus on, et maakoolis pole üldiselt nii enesejuhitud õppijad, neil peab olema suurem tugi. Motivatsioon on suurem neil, kes ise tahavad kaasa teha.

Õpilasfirmade programmis pole tähtis hindeline, vaid sisuline hindamine – kiidetakse selle eest, mida sa hästi teed. Nüüd on ka koolis hakatud selleni jõudma. Üks minu juhendatav näiteks sai majandusolümpiaadil teise koha, samal ajal oli tal tunnistusel teistes ainetes isegi kahtesid.

Kirjelda oma edasist teekonda õpilasfirmade juhendajast noorsootöötajaks ja iseseisvaks koolitajaks.

Koolis hakkas majandustunde vähemaks jääma ja vaikselt hakkas hääbuma ka õpilasfirmade tegevus. Hakkasin rohkem tegelema noorsootööga. Olin Tõlliste avatud noortekeskuse üks asutajaid ja loojaid. 2010. aastal sündis MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla.

Noortega töötades olen algusest peale juhindunud noorsootöö põhimõtetest. Kõigepealt peab olema noorte vaba tahe. Teiseks tuleb kõigisse suhtuda eelarvamusteta, ole sa rikas või vaene, heade või kehvemate hinnetega. Väga tähtis on suhtesilla loomine – noor on mulle võrdväärne partner. Noortes tuleb märgata head, tunnustada igaüht selle eest, mida ta teeb hästi. Alles siis saab panna kokkulepped ja piirid paika, mitte ei alusta sellega, et siin on minu punased jooned. Peab olema vaba ja võrdne suhtlus.

Õpetajal on pedagoogika läbiv kompetents. Noorsootöös läbiv kompetents puudub, seega peab olema inimene – ole olemas, suhtle noorega. Väga head nalja saab noortega, lõõbime koos. Aga inimeseks olemine on kõige tähtsam.

Millised eeldused peavad ettevõtlusega alustaval õpilasel olema? Või saab igast õpilasest hea juhendamise abil ettevõtja?

Küsimus on selles, kui paindlik noor inimene ise on ja kui valmis oma mugavustsoonist välja astuma. Minu viimase aja kõige suurem töövõit on, et sain väikese maakooli – Hargla – õpilased võõraste inimestega suhtlema. Üks tüdruk andis telekanalile intervjuu, veel aasta tagasi poleks ta seda kindlasti suutnud. Üldiselt on maakooli õpilased suletumad, linnas on paratamatult võõrastega suhtlemist rohkem. Näen seda Tartus, kus käin mentorklubi läbi viimas.

Kes õpilasfirma juhendajaks ei sobi?

Juhendajaks ei sobi need, kes arvavad, et on ise firma osa, tahavad dikteerida, pole suheldes võrdsed partnerid. Kelle enese saavutusvajadus hägustab tegeliku õppeprotsessi õpilasfirmas. Mina juhendajana jälgin, olen juures, annan nõu, aga ei tee nende eest asju ära. Nad peavad ise tegema äriplaani, ise helistama, kirjutama, suhtlema. 80 protsenti minu juhendatavatest saavad nii hea asjaajamiskooli, et neil ei ole probleem võtta ühendust ka mõne ministri või presidendiga.

Kuivõrd sõltub õpilasfirma edukus õpilastest ja kuivõrd juhendajast?

See peab olema vastastikune keemia. Alustades teen Messengeri grupi, hoiame kogu aeg sidet. Kohtun õpilastega viimastel aastatel küll harvem kui vanasti, mitte iga nädal, vaid üle nädala – aga see toimib.

Miks on õpilasfirmasid vaja?

See on turvaline moodus testida oma ettevõtlikkust – kas sobid või ei sobi ettevõtjaks. Aasta jooksul saad teha õpilasfirmas läbi needsamad etapid mis pärisfirmas: toote loomine, arendamine, firma tegevuste käigushoidmine, konfliktide lahendamine, enese ja teiste motiveerimine jms. Õpid palju, aga hindeid ei saa. Samas õpid praktilise töö käigus palju ka teisi õppeaineid, oskad neid päriseluga paremini siduda, mõistad, miks neid vaja läheb. Oma õpilasfirmast saad teha ka loov- või uurimistöö.

Õpilasfirma annab väga hea meeskonnatöö kogemuse. Võib selguda, et meeskonnatöö on raske – see eeldab juhti, töö peab olema eesmärgistatud. Sa pead oma meeskonnaga suhtlema, ainult rääkides saad keerulist olukorda parandada. Lasen noortel päris tihti vigu teha. Siis nad näevad oma kogemusest, mis ja kus läks valesti.

Kui noored kooli lõpetavad, siis mis saab nende edukatest firmadest?

Edukate õpilasfirmade tegijatele on prii sissepääs ülikoolidesse. Eestis on ka päris palju näiteid, kuidas pärast aastast õpilasfirma programmi jätkatakse pärisfirmana. Näiteks õpilasfirma 4Poega alustas valemivihikutega, millest kasvas välja Realister OÜ ning mille toodangut müüakse lisaks Eestile Soomes ja Poolas. Õpilasfirma Festera mõtles välja mikroobide abil prügi lagundava prügikasti Wastefox ning on nüüd edukas osaühing, kus tegutseb ka üks minu endine õpilane. Mul endal süda tilgub verd, kui eduka õpilasfirma tegijad edasi ei tegutse. Aga soov ja motivatsioon peab tulema nendelt endilt. Ma ei saa jääda eluaeg nende mentoriks.

Kuivõrd suhtled kunagiste juhendatavatega edasi?

Kõigiga väga ei suhtle, aga kolmandikuga käin aktiivselt läbi. Neid, keda olen õpilasfirmade (gümnaasiumiaste) või minifirmade (7.–9. klass) tegemisel juhendanud, on juba kümneid ja kümneid, kindlasti üle 100. Ühe 12. klassi värskelt lõpetanud õpilasega olen teinud ka ühisfirmat. Kui nad minult nõu küsivad, siis ütlen: „Kaalu plusse ja miinuseid.“ Äriplaani ei tee ma kellelegi valmis, sest äriplaan peab olema firma omaniku enda nägu.

Oled aasta ettevõtlusõpetaja 2019. Mida see tiitel sulle tähendab?

Olen saanud juba nii palju tunnustusi ja auhindu, et see konkreetne tiitel ei tähenda enam midagi erilist. Olen jõudnud püramiidil eneseteostuse tippu. Kunagi tegin karjääritesti, millest selgus, et olen puhas sotsiaalvaldkonna inimene – aitan, annan viimase sendi ära. Nüüd, kui olen nii kaua tegelenud õpilasfirmade juhendamise ja enese koolitamisega ning olnud vabakutseline koolitaja, näitab test, et olen ettevõtlik. Minu areng algaski sellest, kui hakkasin ise ettevõtlusega tegelema.

Mis on edasised plaanid?

Suurt plaani mul ei ole. Sel aastal, tulenevalt eriolukorrast, jäävad õpilasfirmad pisut vinduma. Ilmselt lõpetame programmi alles augustis. Ettevõtluskonkursist „Nupp nokib“ võtame ikka osa. Suvist õpilasmalevat korraldan. Iseenda arendamiseks osalen jätkuvalt e-koolitustel ning viin neid ka ise läbi. Nüüd tuleb just koolitus Zoomi keskkonnas.

Praeguses olukorras tahaksin öelda õpetajatele: ärge andke ainult kodutöid, vaid juhendage ka. On ju olemas erinevaid keskkondi, kus seda saab teha. Vaja on lihtsalt mugavustsoonist välja astuda ning su enda elu läheb pikemas perspektiivis kergemaks.