Head sõbrad!
Oktoobrikuu Ideekalender on täis muusikat ning helisid. Küll aga on oktoober ka vaimse tervise kuu. Meie vaimne tervis jääb tihti tähelepanuta, kuna erinevad sümptomid, mis võivad viidata vaimsetele häiretele nagu stress või ärevus, surutakse alla, vabandades end välja väitega, et „mul on kiire“, „mul pole aega puhata“ ja „kui ma selle või tolle ülesande lõpetan, küll ma siis puhkan“. See võib aga viia olukorrani, kus keha on juba nii stressis, et me ei oskagi enam puhata, sest tema hädasignaale on ignoreeritud. Meil on raske keskenduda isegi nii lihtsale tegevusele nagu pikutamine. Peas keerleb kümme mõtet, mida selle aja jooksul teha saaks ning puhkamine tundub laisklemisena.
Tegelikult on meie kehad targemad, kui me arvame. Nad annavad endast märku alati õigel ajal ja kui oskame ära tunda seda hetke, mil aeg korralikult maha võtta, tänab meid selle eest ka meie keha. Suureneb produktiivsus, tähelepanuvõime ning me oleme ka üleüldiselt rõõmsamad ja rahulikumad.
Muusikal on samuti suur roll vaimse tervise edendamisel. Läbi muusika kuulamise ja/või praktiseerimise stimuleerime neid aju osi, mis aitavad stressi leevendada, toodavad rahuloluhormoone ning aitavad lõõgastuda. Aga nagu vaimsele tervisele pööratakse liiga vähe tähelepanu, ei seostata sellega ka muusikat. Muusika lihtsalt eksisteerib meie kõrval, aga tähelepanuta jääb selle tõeline panus meie vaimsele tervisele.
Tänases ideekalendri postituses vaatleme muusikat kui head kaasteelist igapäevaelus.
Head lugemist, mõisklemist, äratundmis- ja avastamisrõõmu!
9 põhjust oma ellu rohkem muusikat tuua
Tekst: Britta Roosileht, Kirjastus Mauruse turunduse projektijuht
1. Muusika teeb sind õnnelikumaks
„Ma ei laula sellepärast, et olen õnnelik. Ma olen õnnelik, sest laulan.“ – William James
Uuringud näitavad, et muusika kuulamine vabastab ajus dopamiini. See on hormoon, mis aitab meil ennast hästi tunda. McGilli ülikooli neuroteadlane Valorie Salimpoor tegi katse, mille käigus avastas, et inimestel, kes kuulasid oma lemmikmuusikat, vabanes ajus suur hulk dopamiini, mis aitab tunda rõõmu, elevust ja rahulolu.
Kui tunned, et vajad emotsionaalset heaolusüsti, siis võta 15 minutiks aeg maha ning kuula oma lemmikmuusikat.
2. Muusika aitab parandada jooksutulemusi
„Kui inimesed saavad midagi minu muusikast, siis võiks see olla motiveeriv teadmine, et kõik on võimalik niikaua kui sa ilma tagasilangusi kartmata selle kallal tööd teed.“ – Eminem
Psühhofüsioloogia teadlane Marcelo Bigliassi tegi oma kolleegidega avastuse, et jooksjad, kes kuulasid treeningu ajal neid motiveerivat muusikat, tegid esimesel 800 m distantsil ajaliselt parema tulemuse, kui need, kes kuulasid rahulikku muusikat või ei kuulanud seda üldse.
Seega, kui soovid treeningus lisamotivatsiooni, kuula muusikat, mis sind inspireerib.
3. Muusika vähendab stressi ning parandab tervist
„Muusika ongi tervendamine. See on inimkonna plahvatuslik eneseväljendus. See on miski, mis kõiki puudutab. Ükskõik, millisest kultuuriruumist me pärit oleme.“ – Billy Joel
Muusika kuulamine vähendab stressihormooni – kortisooli – taset kehas. See on oluline avastus, kuna stressist saavad alguse 60% meie haigustest. Ühes uuringus tehti kindlaks, et muusika tegemises aktiivselt osalemine ning selle praktiseemine läbi laulu ja pillimängu aitab turgutada immuunsussüsteemi isegi rohkem, kui lihtsalt passiivne muusika kuulamine.
Et stressirohkel päeval oma tuju tõsta, pane raadio käima ning laula kaasa. Veel parem, löö jalaga rütmi kaasa.
4. Muusika aitab paremini magada
„Muusika pühib igapäevaelu tolmu meie hingedelt.“ – Berthold Auerbach
Üle 30% ameeriklastest kannatab unetuse all. Insomnia on väga sage kaebus ka Eestis. Selle üle kurdab kokku keskmiselt 27% (eri vanuserühmades 8–43%) esmatasandi arsti poole pöördunud patsientidest, kusjuures 16%-l on tegemist uinumise raskusega, 15%-l une säilitamisega, 15% leiab, et uni ei ole kosutav, ja 10%, et uni on liiga lühike.
Õpilaste peal tehtud uuringud näitavad, et kuulates enne magamajäämist umbes 45 minutit klassikalist muusikat, on uni tunduvalt kvaliteetsem, kui neil, kes kuulasid audioraamatut või ei muutnud oma unerutiinis midagi.
Seega tasub enne magamist kuulata veidi Bachi või Mozarti loomingut ning hea uni on garanteeritud.
5. Muusika aitab ravida depressiooni
„Muusika oli mu pelgupaik. Ma sain ronida noodiridade vahele ning keerata selja üksindusele.“ – Maya Angelou
Üle 350 miljonil inimesel maailmas on diagnoositud depressioon ning umbes 90% protsenti neist kannatavad ka unetuse all. Eelmises punktis mainitud uneuuring näitas, et inimestel, kes kuulasid enne magamaminekut klassikalist muusikat, vähenesid depressiooni sümptomid oluliselt, võrreldes nendega, kes seda ei teinud.
Samuti uuris Saksa neuroteadlane Hans Joachim Trappe erinevate muusikastiilide mõju vaimsele tervisele ning avastas, et klassikaline ja rahulik meditatiivne muusika tõstsid meeleolu, kuid tekno ja heavy metal langetasid seda veelgi.
Kui tunned, et meeleolu pole kiita, kuula pigem midagi rahulikku ja lõõgastavat.
6. Muusika aitab vähendada söögiisu
„Muusika ja söömise vahel on mingi sõbralik side.“ – Thomas Hardy
Georgia osariigi tehnikaülikoolis tehtud uuring näitas, et hämaras toas vaikse muusika saatel söömine on nauditavam ning kokkuvõttes tarbitakse vähem kaloreid, kui tavaline söögikord. Katseta järgmise õhtusöögi ajal väiksemat valgust ning mahedat muusikat.
7. Muusika tõstab tuju ka autot juhtides
„Seda ma armastangi. Istuda üksi ja segamatult autos ning kuulata muusikat läbi vihmasaju. Nii palju häid laule on veel laulmata.“ – Alison Kraus
Hollandis tehtud uuringus avastati, et muusika kuulamine tõstab meeleolu ka autoga sõites. See omakorda aitab liikluses paremini orienteeruda ning teha ohutuid manöövreid. Teinekord, kui tunned end autoroolis närviliselt, lülita raadio tööle ning kuula tujutõstvat muusikat.
8. Muusika leevendab valu
„Muusika hea omadus on see, et sa ei tunne valu, kui see sind tabab.“ – Bob Marley
Philadelphia Drexeli ülikoolis tehti uuring, mis näitas, et muusikateraapia aitas leevendada valusid paremini kui tavapärased protseduurid, mida vähihaigetega tehakse. Teine uuring näitas, et muusika aitab valu leevendada ka intensiivravi patsientidel, kuid valikus peaks olema pigem klassikaline või meditatiivne muusika. Ka patsiendi enda valitud muusika sobib.
Bob Marleyl oli õigus – kuula oma lemmikmuusikat, et leevendada mistahes valu.
9. Muusika aitab arendada suulist väljendusoskust
„Muusika on hingele sama, mis sõnad mõistusele.“ – Modest Mouse
Yorki ülikoolis uuriti lapsi vanuses 4–6 eluaastat ning juba pärast üht kuud muusikatunde (koos pillimängu, laulmise, rütmide ja meloodia kuulamisega) paranes 90% lastest verbaalne väljendus märgatavalt. Teadlane Sylvain Moreno väidab, et muusika õppimisel oli oluline roll laste võimes mõista sõnu ning selgitada nende tähendust.
Seega tasub muusikatunde võtta kõigil, kes tunnevad, et soovivad lisaks muudele oskustele arendada ka verbaalset väljendusoskust.
Allikas: „Scientists Find 15 Amazing Benefits Of Listening To Music“