Head sõbrad!
Ideekalender hakkab novembrikuu projektide teemat kokku võtma ning tasapisi suuname oma pilgu jõulude poole.
Viimastel aastatel on projektõpe olnud koolides üsna aktuaalne. Kes seda õppevormi ei praktiseeri, on vähemasti sellest kuulnud ning mingi arvamuse selle põhjal kujundanud. Lühidalt on projektõpe õppeviis, mis aitab lastes arendada üldpädevusi. Kooliti võivad need pädevused erineda, kuid üsna populaarseks on muutunud sotsiaalsete pädevuste arendamine ja kujundamine. Lastel on võimalus töötada kindlates huvigruppides, teha rühmatööd ning avastada endas koostööoskused. See omakorda aitab õppida arvestama teistega ning leidma kompromisse.
Tänases Ideekalendris jagame artiklit projektis „Creative classroom“ tutvustatud kaasaegsest õpimeetodist – projektõppest. „Creative Classroom“ on Erasmus+ projekt mida juhib BCS Koolitus.
Projektis koolitasid Tallinna Ülikooli, Rijeka Ülikooli, Ljubljana Ülikooli ja Metropolia Rakendusülikooli õppejõud Eesti õpetajaid looma innovaatilisi õpistsenaariume digitehnoloogiaga. „Creative Classroom“ tegevused toimusid ajavahemikus 1.09.2014–31.08.2016. Eesmärgiks oli aidata Eesti üldhariduskoole digipöördel ja selleks arendati õpetajate oskusi kaasaegsete õppemeetodite vallas. Projektis korraldati õpetajatele digididaktika koolituse raames neli töötuba ja iseseisvaid praktilisi töid, mille tulemused ning kogemused koondati, et jagada neid kõigile koolidele.
Head lugemist!
Projektõpe
Mart Laanpere, Tallinna ülikooli haridustehnoloogia vanemteadur
Kai Pata, Tallinna ülikooli digitaalsete õpiökosüsteemide vanemteadur
Projektõpet rakendatakse, et liikuda seniselt õppimiselt õpetajate/kooli jaoks niisugusele õppimisele, mis võimaldab õpitut igapäevaelus rakendada. Haridus peaks andma õpilastele oskuse olla aktiivne ühiskonnaliige ning rakendada koolis omandatud teadmisi erinevates valdkondades, aidata neid integreerida uudsete probleemide lahendamisel ja teha koostööd.
Projektõpe põhineb õpetaja ja õpilaste vahelise suhete uuel paradigmal. Õpetaja ülesanne pole niivõrd läbi viia õpiprotsessi, edastada teoreetilisi teadmisi ning rakendada sobivaid õpiülesandeid ja hindamismooduseid, vaid õpetajate ja õpilaste vahel on õppimisel partnerlussuhe. See tähendab, et õpitava raamistiku paneb paika õppekava, kuid selle sisu planeerimises ja uute teadmiste omandamises osalevad õppurid ja õpetaja võrdselt. Projektid keskenduvad õpilaste huvidele ja vajadustele, mis hoiab kõrget sisemist motivatsiooni ja jagab vastutust õpiprotsessi eest õpetajate ja õpilaste vahel.
Projekt on ühekordne, pretsedendita, piiratud ressurssidega (aeg, raha) ja täpselt määratud väljundiga ettevõtmine, mis viiakse läbi kas üksi või eelistatult meeskonnatöös.
Projektõpe (project learning) tähendab eelkõige õppekavaga seotud eesmärgistatud õppimist õpiprojektide elluviimise kaudu. Projektõppes osaleb kogu klass ning selle eesmärk on võimaldada õpilastel omandada õppekavaga sätestatud teadmisi ja oskusi aktiivselt ning sisemiselt motiveeritud kujul.
Termin õpiprojekt (learning project) seondub ainealaste või integratiivsete õpilaste poolt teostavate projektidega, mis on õppekava välised ja toimuvad näiteks ringitööna või koduse iseseisva tööna.
Seega ei käsitleta projektõppena väljaspool koolitunde tehtavaid individuaalseid loome- või uurimisprojekte, vaid õpitegevusi, mis on tehtud koolitöö raames ja viiakse läbi aineid lõimides, näiteks läbiva teema tehnoloogia ja innovatsioon raames, samuti põhikooli ühise loovtööna.
Projektimeetod on rutiinse ja loomingulise töö vahevariant. Projekti teema ja tulem võimaldab loomingut, projekti teostamist saab juhtida projektitöö võtteid kasutades.
- Õpilaste teadmisi ja oskusi tuleb arendada seotuna reaalse eluga.
- Õpilased haaratakse kaasa sisemiselt motiveeritud teadmiste omandamise protsessi.
- Õpetaja ja õpilaste vahelises kommunikatsiooniprotsessis õpitakse leidma probleemidele lahendusi.
- Vajalik on õpilastevaheline koostöö, et kujundada välja sotsiaalsete suhete malle ja treenida õpilaste sotsiaalseid oskusi.
- Koostöö edendab seeläbi õpilaste vastastikust austust ning üksteise mõistmist.
- Kool kui organisatsioon muutub avatumaks ja ühiskonnaeluga rohkem seotuks.
Näiteid projektõppe rakendusvõimalustest koolis
Projektõpe kui õppeaine
Projektõppe tund planeeritakse õpilaste õppekavasse (fakultatiivaine), selle käigus tegutsetakse aastaringselt konkreetsete integratiivsete projektidega. Hindamine on projektipõhine.
Projektõpe sulandatult ainetundidesse
Õpetaja rakendab konkreetsete teematsüklite õpetamisel lühiprojektide metoodikat vaheldumisi tavapärase õpetamisega. Hindamine toimub testide jm tavapärases vormis.
Projektinädal koolis
Projektõppega täidetakse üks õppenädal, mille jooksul tavapärast õppetööd ei toimu. Hindamine on projektipõhine.
- Nädala üldteema kuulutab välja kool, kitsama valdkonna valivad õpilased ise.
- Iga klass teostab ühe projekti, nädala viimasel päeval tutvustatakse projekti kõigile koolikaaslastele.
- Ühe klassiga tegeleb kaks õpetajat – lisaks klassijuhatajale veel üks aineõpetaja. Õpetajate paaride moodustamisel võiks püüda kokku panna erinevate tööstiilidega õpetajaid, et üksteiselt koostöö kaudu õppida ja teineteist paremini mõista.
- Arvutiklassi kasutamine peaks olema võimalikult paindlik nii info hankimiseks kui ka oma töö vormistamiseks.
- Nädala jooksul võiks toimuda õpilastele ka ühine aktiivne tegevus (viktoriinid, võistlused).
- Projektinädala tegevusse võiks kaasata ka vilistlasi.
Koolidevaheline ja rahvusvaheline projektõpe
Need projektitööde vormid aitavad lisaväärtusena arendada õpilaste digipädevusi.
- Projektõpe viiakse läbi koolidevaheliselt, suhtlemiseks ja projekti elluviimiseks kasutatakse arvuteid.
- Projekti lisaväärtuseks on õpilaste digitaalselt jäädvustatud looming, tulemused jne, mida tuleb arvutite abil jagada.
- Võimaldab avastada teisi kontekste ja kultuuriruume, näha ennast kõrvalt.
- Aitab eri rahvustel üksteist paremini mõista, vabaneda eelarvamustest.
- Arendab keeleoskust.
- Koolidevaheline koostöö konkreetse teema raames aitab õpilastel luua omavahel kontakte.
Projektid jagunevad tegevuste alusel järgmiselt:
- Andmekogumise projektid – projekti tulemusel sünnib ühine andmekogum, mida saab edasi kasutada uurimistööde tegemise eesmärgil või probleemi lahendamiseks (nt koguvad keskkonnahariduslikud projektid „Tere Kevad“ ja Globe ühiselt vaatlusandmeid).
- Arendusprojektid – projekti käigus arendatakse kasutajaid, kaasates uusi esemeid või lahendusi (nt protsess, tegevus, keskkond, teenus, toode). Näiteks õppekasvatustöö arenduslik projekt on seotud kooli igapäevaeluga, toimub tunniplaani raames ja mitme klassi osalusel ning mõjub positiivselt kogu koolile.
- Loomeprojektid – projekti eesmärgiks on innovaatilised loomingulised lahendused, näiteks etendused, näidendid, performance’id, ühisloomeprojektid (nt koos kirjanikuga raamatu kirjutamine).
- Teemapäevad – projektõppe päeva või nädala raames valitakse õpitegevustele keskne teema. Oluline on, et projekti kavandamise ja läbiviimise faasi oleks kaasatud ka õpilased.
- Simulatsiooniprojektid – projekti käigus simuleeritakse rollimängu vms elemente kasutades mingit nähtust või olukorda kas otseselt või kaudselt (väljamõeldud analoogiat kasutades), et seda osalejate seisukohast süvitsi tundma õppida. Õpilased on kaasatud projekti kavandamisse ja läbiviimisse, reeglid on osaliselt loodud õpilaste ja õpetaja koostöös.
- Mudeldamise projektid – projektis mudeldatakse mingit nähtust või olukorda, mida on raske otseselt vaadelda või mõõta. Mudeli eesmärk võib olla demonstreerida nähtuse/olukorra toimimist (nt flashmob, robot), kuid mudel võib võimaldada ka korduvate uurimisandmete kogumist probleemi lahendamiseks.
Tutvu põhjaliku projektõppe kirjelduse ja „Creative Classroom“ töötubades valminud tunnistsenaariumitega veebilehel https://creativeclassroomprojekt.wordpress.com/creative-classroom-kogumik/projektope/
Vaata videot Avatud kooli projektist “Loomad meie ümber”: https://www.youtube.com/watch?v=Td4LAjQCx3k
Ideekalendri igakuiste töölehtede saamiseks täida registeerimisvorm järgneval lingil: Täida registreerimisvorm