Head sõbrad!
Avalik esinemine pole just igaühe lemmiktegevus. Paljudel tuleb seda siiski teha, kuna amet nõuab. Poliitikud peavad kodanikele aru andma, miks nende valimislubadused läbi ei lähe, ja seda tuleb teha nii veenvalt, et mitte kellelgi ei tekiks kahtlust poliitiku pädevuses. Õpetajad esinevad iga päev oma õpilaste ees ning taoline esinemine nõuab julgust, kindlat meelt ning võimet säilitada piire.
Õpetajatöö vist ongi kõige keerukam avalik esinemine. Publikuks on lapsed – ausad ja vahetud. Nad annavad kõige siiramat tagasisidet ning nende usaldus ja austus tuleb välja teenida vastastikuse koostööga. Esinemishirmu jaoks siin ruumi pole.
Tänases Ideekalendri postituses saab sõna ajakirjanik ja kommunikatsiooniekspert Raul Rebane, kes annab õpetajatele häid ideid, kuidas harjutada oma klassiga meediasuhtlust ja avalikku esinemist.
Head lugemist!
Teadmised, kogemused, kaine mõistus!
Tekst: Raul Rebane, ajakirjanik ja kommunikatsiooniekspert
Teadmised, kogemused, kaine mõistus – see on mu uue raamatu „Hirmust eduni. Meediasuhtluse 8 reeglit“ moto. Kirjutasin selle seepärast, et liiga paljud inimesed kardavad meediat ja avalikku suhtlust. Enamik probleemidest on lihtsalt kõrvaldatavad suuremate teadmiste ja harjutamisega. Tean, mida räägin, sest olen selle valdkonnaga tegelenud kolm pikka perioodi.
- 25 aastat teletegemist nii reporterina kui ka programmijuhina
- 15 aastat koolitaja ja õpetajana
- 15 aastat olümpiavõitja Gerd Kanteri tiimi juhina, mil tuli palju meediaga suhelda teiselt poolt jõge
Sellest viimasest huvitavast ajast olen kirjutanud ka mitmeid raamatuid, milles on „oma loo tegemisest“ ja imagovõitlusest palju jutte. „15 sammu võiduni“ ja „Võimalik!“ on mõlemad ilmunud mitmes keeles ja ka seal on palju näiteid, kuidas praktilisi meediaprobleeme lahendada. Neid oli omajagu.
Kuidas siis harjutada?
„Gerd, sul on 2 minutit aega mõtlemiseks, seejärel alustame näidisintervjuud BBC-le Eesti spordist ja sinu karjäärist, intervjuu pikkus 4 minutit, inglise keeles!“ Niisuguste harjutustega treenisime Gerdi esinemisoskusi. Tema areng kohmetust külapoisist praeguste oskusteni on olnud silmatorkav ja julgustav kõigile.
Olen koolitanud meediaesinemisteks paljusid, sõpradest tippjuhtideni välja ja enamik probleeme on sarnased. Peamine on see, et ei treenita! Õpetajaks tuleb õppida, samuti tuleb selleks, et juhilube saada, harjutada, aga avaliku esinemise puhul arvatakse, et küll ma midagi ära räägin. Ei räägi sa midagi või kui räägid, siis kehvasti.
Igal koolitusel rõhutan, et täna oli viimane päev sinu elus, kus sul võis tekkida mõte minna avalikult esinema või meediasse ilma ettevalmistuseta! Häda on selles, et ega neid ettevalmistusnippe pole kuskilt võtta. Mina töötasin aastate jooksul välja oma süsteemi ja harjutused ning mitmeid teen praeguseni ise enne esinemisi läbi. Seda hoolimata tuhandete teleesinemiste kogemusest.
Kõik algab sellest, et peab olema oma lugu, seda nii inimesel, koolil, klassil, külal, maakonnal ja riigil. Kui sa tead, kes sa oled, siis on palju lihtsam sellest ka rääkida, sest sa oled põhimõtted juba läbi töötanud.
Soovitan siin õpetajatele ja miks mitte ka koolidele oma lemmikharjutust oma loo väljamõtlemisel. Mõtlesin selle välja palju aastaid tagasi ja mind rõõmustab, kui häid tulemusi see annab.
Filmitest
Te tellite reklaamifirmalt filmi oma koolist. Reklaami sihtrühm on Eesti avalikkus ja eesmärk on koolist võimalikult hea mulje jätta.
Te siiski ei usalda reklaamifirmat ja seepärast annate ette kuus asja (objekti, inimest, üritust, tegevust, heli vm), mida nad ilmtingimata peaksid kasutama. Valik on täiesti vaba, aga on selge, et need peavad olema teie koolile iseloomulikud, eristuma teistest. Teil on oma superstaar, kool on ilusas kohas, teil on traditsioone, mida teistel ei ole, te olete eriti tugevad matemaatikas, teil on legendõpetaja jne jne.
Mis need sinu arvates peaks olema?
- …………………………………
- …………………………………
- ………………………………….
- …………………………………
- …………………………………
- …………………………………
Eriti tore on seda harjutust teha paljude rühmadega, näiteks vanemate klassidega. Siis tuleb palju sõnu, mille seest valida, sest mõeldakse ju erinevalt. Minu kogemus ütleb, et teinekord mõtlevad lapsed välja äärmiselt mittestandardseid ja ootamatuid, lausa geniaalseid ideid. Kasutage nende värsket aju!
Kui see on tehtud, siis tuleb paljudest sõnadest välja valida ikkagi kuus kõige olulisemat. See on raske, sest valik on tihti suur. Aga teha tuleb, kasvõi hääletades.
Kui kuus sõna olemas, proovige alguses ise nende põhjal oma kooli lugu rääkida, soovitavalt kõva häälega. Aga miks mitte lasta seda teha ka lastel, kõik õpivad palju.
Loodan, et saite aru, oma lugu tuleb endal teha ja siis õppida seda ette kandma. Selliste harjutustega saab kiiresti suurendada oma oskusi ja konkurentsivõimet.
Aga kui sellised harjutusi on 15?
Õpetajad on kõige suurema esinemiskogemusega inimesed kogu riigis. Nad teevad seda päevast päeva ja aastate jooksul töötavad välja oma võtete süsteemi, mõistes, mis toimib, mis mitte. Loodan, et minu reeglid ja võtted aitavad õppeprotsessi kiirendada ja ehk ka leida midagi uut ja huvitavat. Äkki ongi põnev?