Eesti keel gümnaasiumile

Allpool saad olemasolevaid paberõppematerjale lehitseda.


Meedia ja mõjutamine

Maailmas, kus info hulk on üüratu ning interneti kaudu kõigile ja kõikjal kättesaadav, oleme kõik meediatarbijad ja seetõttu eri meediakanalite kaudu mõjutatavad. Õpik „Meedia ja mõjutamine“ aitab õpilasel lugeda, mõista ja mõtestada sõnumeid, mida vahendatakse meediaväljaannete, sotsiaalmeedia või reklaamide kaudu. Selle eesmärk on tõsta õpilase meediapädevust ja arendada kriitilist lugemisoskust.

Õpikus on 12 peatükki, millest igaüks käsitleb mõnd kindlat aspekti, kuidas meedia meie igapäevaelu võib mõjutada. Iga teema juures on arutelule ja juhtumianalüüsile suunavad ülesanded.

  • Autorid on töötanud eri meediaväljaannetes.
  • Materjal esitatud juhtumianalüüsi kaudu.
  • Uue meedia näited.
  • Eesmärk arendada meediapädevust.
  • Näiteid nii Eestist kui ka mujalt maailmast.
  • Lisalugemise viited.

Autoritest

Lauri Tankler ja Eve Tisler on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna (praegune Ühiskonnateaduste Instituut), töötanud ajakirjanikena eri valdkondades ja olnud gümnaasiumiastme meediaõpetajad.


 Keel ja ühiskond

Õpik selgitab keeleteaduse erinevaid tahke ja rõhutab ühtlasi üksikasjalikult eesti keele struktuuri võrreldes teiste keeltega. Õpik on teoreetilist laadi, kuid iga peatüki lõpus on ka ülesanded, mis aitavad omandatud materjali kinnistada ja teha materjaliga iseseisvat tööd. Samuti leidub rühmatöid, mille käigus saavad õpilased keeleteaduse teemade üle arutleda. Eri teemasid on kirjeldatud erinevate keelte ja kultuuride kaudu – tervet õpikut läbib maailma rahvaste keelte ja ühiskondade mitmekülgsus. Nii õpib õpilane ka teisi kultuure ja keeli tundma ning oskab nende vahel seoseid leida.

  • Uued teemad keeleteaduses (nt mitmekultuursus ja -keelsus).
  • Tänapäeval olulised teemad (blogid, netisuhtlus, keeleline etikett, mitmekeelsus jms)
  • Põnev lugemismaterjal ja tekstinäited ääretekstides.
  • Aineregister õpiku lõpus.
  • Digiõpet toetavad ülesanded.
  • Palju valikuvõimalusi teemakäsitlusel.
  • Toetavad tabelid ja skeemid.

Autoritest

Anna Verschik on keeleteadlane, Tallinna ülikooli üldkeeleteaduse professor. Anna on õppinud Tartu ülikoolis ja Oxfordi heebrea ja juudi uuringute keskuses.

Anastassia Zabrodskaja on Tallinna ülikooli eesti keele kui teise keele professor ning Tartu ülikooli sotsiolingvistika vanemteadur. Anna on Eesti terminoloogiaühingu, Eesti rakenduslingvistika ühingu, emakeele seltsi ja Eesti lugemisühingu liige.

Reet Igav (Varik) on eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tallinna reaalkoolis. Reet on juhendanud paljusid õpilasi uurimistööde tegemisel. Reet on emakeele seltsi liige.

Helin Kask on Tallinna ülikooli lingvistika doktorant. Ta töötab ka keeletoimetajana, toimetades peamiselt õigustekste.

Andra Kütt on Tallinna ülikooli lingvistika doktorant. Ta on Keeleilu Erahuvikooli asutaja ja direktor.


 Korras keel, sobiv stiil, selge sõnum

Õpiku on kirjutanud oma valdkonna üks tuntumaid praktikuid. Õpik katab ära ainekava põhilised punktid: keel suhtlemise vahendina, stiili elemendid ja funktsionaalstiilid, teadlik kirjutamine ja teadustekst. See on mõeldud kasutamiseks gümnaasiumikursusele, kuid peaks sobima igale keelekasutajale, kes soovib uurida elegantse ja arusaadava kirjutamise põhitõdesid ning nende rakendamist. Õpikust leiab huvitavaid ja ilmekaid näiteid suhtlussituatsiooni eripärast ja sellest, milliseid keelelisi valikuid nendest sõltuvalt teha. Teoreetilist osa toetab rikkalik valik harjutusi ja loovülesandeid.

  • Ainus gümnaasiumi stilistikaõpik.
  • Sisukas ja hea stiilitunnetusega tekst.
  • Palju ilmekaid tekstinäiteid.
  • Metoodiliselt mitmekesised ülesanded.
  • Põhjalik mõistesõnastik.

Autoritest

Katrin Kern on Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi õppejõud, keeletoimetaja ning koolitaja. Katrin kuulub emakeele seltsi keeletoimkonda ja on Eesti keeletoimetajate liidu asutajaliige.

Ilona Võik on Lähte ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning Tartu ülikooli õpetajate seminaris eesti keele õpetaja.


Keelemeel. Eesti keele käsiraamat keeleõppijale

„Keelemeel“ on käsiraamat igale keelekasutajale, kellel on vaja õigesti kõnelda, kirjutada ja tekste koostada. See koosneb neljast suuremast teemavaldkonnast: sõna, lause, tekst ja keeleabi, teemad jagunevad omakorda alapeatükkideks. Raamat on lihtne ja selge, aitab õppida ning õpitut meelde tuletada. „Keelemeel“ on oluline õppevahend nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilasele, samuti saavad sellest raamatust abi eesti keele kursustel osalevad õppijad.

  • Põhjalik eesti keele käsiraamat.
  • Hea ja lihtne liigendust.
  • Mõeldud mistahes keelekasutajale.
  • Ülesanded iseseisvaks harjutamiseks.
  • Raamatu lõpus aineregister.

Autoritest

Ivika Hein on Miina Härma gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Ivika on Eesti emakeeleõpetajate seltsi liige.

Krista Mägi on Rapla Vesiroosi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning Eesti emakeeleõpetajate seltsi auliige.

Piibe Leiger on Tartu Tamme gümnaasiumi tunnustatud eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Piibe on olnud ka aktiivne Eesti emakeeleõpetajate seltsi liige.

Tiiu Puik on logopeed. Ta on koostanud arvukalt õppematerjale ja eesti keele harjutusvara.


Valmistu eesti keele riigieksamiks 2021

Harjutuskogumik „Valmistu eesti keele riigieksamiks“ sobib nii koolitundidesse kui ka iseseisvaks harjutamiseks. Selles on ortograafiat kordavad harjutused, levinumaid stiilivigu käsitlevad harjutused ja kirjutamisülesanded ning valik kolme viimase aasta eksamivariantidest ja riigieksami hindamisjuhendid. Ortograafia osas on enne iga uut teemat lühike ülevaade peamistest keelereeglitest ja kogumiku lõpust leiab ülesannete vastused.

Kogumiku harjutusvara on seotud Mauruse e-õpikuga „Praktiline eesti keel“ – samad ülesanded leiab ka Mauruse e-õpikust. E-õpikus on õigekirjaharjutusi võimalik lahendada interaktiivsete testidena.

  • Kordamiseks enne riigieksamit.
  • Sisaldab valikut eelmiste aastate eksamivariantidest.

Autorist

Maarja Valk on Mauruse eesti keele ja kirjanduse toimetaja. Ta on töötanud keeletoimetajana ja koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana ning töötab hetkel Tartu Kutsehariduskeskuses eesti keele õpetajana. Maarja on Eesti keeletoimetajate liidu liige.


Praktiline eesti keel (e-õpik, 3-aastane kasutusõigus)

Praktilise eesti keele õpikus on olemas kõik kolm praktilise eesti keele kursust ja selle on loonud oma valdkonna asjatundjad. Õpik arvestab tänapaevase ühiskonna vajadustega, e-formaat võimaldab õpilasel hõlpsasti otsida ja leida vajalikku materjali, õpitut saab kinnistada interaktiivsete testide abil ja õpik koondab teemakohast visuaalset ja auditiivset materjali. E-keskkonnast leiab arvukalt lisatöölehti, mida on võimalik ka välja printida.

  • Mugav ja lihtne kasutada.
  • Põhjalikud videojuhendid, kuidas e-õpikuga tööd teha.
  • Materjal stuktureeritud nii kursuse- kui ka osaoskusepõhiselt.
  • Kompaktsed ja hästi haaratavad peatükid.
  • Interaktiivsed testid.
  • Sobib hästi ka iseõppiijale.
  • Võimalus tunnitööd kontrollida: materjali saatmine õpetaja e-postkasti.
  • Pidevalt uuenev sisu. 
  • Kasutatav nii nutiseadmes kui ka arvutis.

Autoritest

Karin Kaljumägi on Tartu ülikooli eesti keele assistent ja lektor ning õpetab lisaks eesti keelele ka akadeemilist väljendusoskust.

Tiina Alekõrs on Tartu ülikooli eesti keele eriala doktorant ning tema uurimisvaldkonnad on tekstianalüüs, ajakirjanduskeel, stilistika ja sõnavara. Ta on keeletoimetaja, tõlkija, keelehooldekeskuse täienduskoolituste lektor ning emakeele seltsi ja Eesti keeletoimetajate liidu liige.

Andra Siibak on Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute professor, meedia ja kommunikatsiooni doktoriprogrammi programmijuht ning Tartu ülikool infoühiskonna keskuse juht. Andral on meedia ja kommunikatsiooni alal doktorikraad.

Maria Murumaa-Mengel on Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsiaalmeedia lektor. Eelnevalt on ta töötanud kaheksa aastat meediaõpetuse õpetajana gümnaasiumides ning on Eesti meediakoolitajate liidu juhatuse liige.

Maike-Liis Piirits on lõpetanud Tartu ülikoolis magistriõppe, osalenud projektis „Võro ja Setu keele korpus“ ning tema uurimisteemad on võru keel ja sotsiolingvistika.

Külli Park on lõpetanud Tartu ülikoolis magistriõppe, kus tema uurimisteema oli vanem eesti kirjakeel.

Inger Pürjema on lõpetanud Tartu ülikoolis magistriõppe ja uurinud õigekirjaprobleeme riigieksamikirjandites. Inger on Eesti keeletoimetajate liidu liige.

Liina Lepsalu on lõpetanud Tartu ülikoolis magistriõppe ning töötab vabakutselise keeletoimetajana ning on ühtlasi Eesti keeletoimetajate liidu liige.

Lauri Tankler on tegutsenud ajakirjanikuna paljudes eri valdkondades: ta on olnud reporter, toimetaja ja Eesti rahvusringhäälingu korrespondent USAs. Ta on töötanud Noored Kooli programmi kaudu inglise keele ja meedia õpetajana. Praegu on Lauri Eesti Päevalehe vanemtoimetaja.

Eve Tisler on ajakirjanik. Ta on andnud meediaõpetust Tartu Raatuse gümnaasiumis (praegu Tartu Raatuse kool).

Kristin Parts on Eesti väitlusseltsi liige ja selle noorteprogrammi juhataja.

Triinu Palo on Jaan Poska gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja.


Haridusasutustel palume tellimuse esitada tellimiskeskkonnas: tellimine.kirjastusmaurus.ee
Eraisik saab tellida kodulehelt: kirjastusmaurus.ee/oppeaine/emakeel/gumnaasium-emakeel/