Uuem kirjandus

€ 16.50

Õppeained: , . Märksõna: .

Ilmunud 2015; formaat 170 x 240 mm, 192 lk, pehme köide, värviline

Jan Kausi õpik „Uuem kirjandus“ kuulub kohustuslike gümnaasiumikursuste juurde ja pakub avarat ja põhjalikku ülevaadet kirjanduslikest suundumustest 20. ja 21. sajandil. Kirjanduslugu on käsitletud kirjanikule omases ladusas jutustamisstiilis lühiesseede kaudu. See on esitatud klassikute loomingu kaudu erinevaid arutlusteemasid ja vaatenurki tõstatades, mitte kronoloogilises järjestuses. Põhiteksti ilmestavad ülevaated olulisematest kirjandusloolistest sündmustest, mis aitab õpiku lugejal kirjanikke ja kirjandusvoole paigutada ajaloolisse konteksti.

Õpik on koostatud eesmärgiga, et õpetajad saaksid käsitleda riiklikus õppekavas sätestatud teemasid ja materjal jaguneks 35 ainetunnile, kuid pakuvad võimalust teha teemakäsitluses ka valikuid. Seega pakub õpik huvi ka neile lugejatele, kes soovivad saada ülevaadet viimase sajandi klassikute loomingust või kirjanduselu tähtsamatest sõlmpunktidest.

 

AUTORIST

Jan Kaus on kirjanik, Eesti Kirjanike Liidu juhatuse liige. Õppinud pedagoogikat ja filosoofiat. Olnud kultuurilehe Sirp toimetaja. Tallinna rahvusvahelise kirjandusfestivali HeadRead üks korraldajaid.

Viited lisamaterjalidele

1. Kirjandus kui Paabeli raamatukogu

2. Muutuv ühiskond, muutuv kirjandus: punk ja etnofuturism

3. Mati Unt ja eesti postmodernism

4. Kirjanduse plahvatus 1990. aastate lõpus

5. Kirjanduse kõnelev keel. Peeter Sauter ja fs

6. Omaeluloolisus. Mari Tarand ja Mihkel Raud

7. Pärast Suuri Romaane: Tõnu Õnnepalu

8. Dokumentaalromaan: Emmanuel Carrère’i „Vaenlane”

9. Suured Romaanid ei kao: Ene Mihkelson ja Mats Traat

10. Kirjandus ning pop- ja rokkmuusika: Hiram ja Nick Hornby

11. Kirjandus massikultuuri vastas I: Michel Houellebecq

12. Kirjandus massikultuuri vastas II: Timur Vermes

13. Suur postmodernistlik romaan: Umberto Eco „Foucault’ pendel”

14. Metafiktsioon. „Aeglane mees”

15. Kirjandus ja kaasaja probleemid I. Koolivägivald: „Me peame rääkima Kevinist”

16. Kirjandus ja kaasaja probleemid II. Sotsiaalne ebaõiglus. „Pilveatlas”

17. Kirjandus ja kaasaja probleemid III. Sotsiaalne apaatia. „Pimedus”

18. Kirjandus ja poliitika: „Sinine pekk” ja „Saatanlikud värsid”

19. Siirus ja kitš: Kundera „Olemise talumatu kergus”

20. Transgressiivne kirjandus: Easton Ellise „Ameerika psühhopaat”

21. Kolekirjandus: Kenderi „Iseseisvuspäev”

22. Teater kirjandusest eemale, kirjandus teatrile lähemale: postdramaatiline teater.

23. Jonathan Littell: 21. sajandi „Sõda ja rahu”

24. Sõna ja pilt: „Kaklusklubi” juhtum

25. Sõna ja pilt: „Persepolise” juhtum

26. Nullindate sotsiaalne luule: Rooste, Viiding, Kivisildnik

27. Naiskirjandus ja Eesti: vaade proosale

28. Luule ajatud jooned: Soomets, Kareva, Krull

29. Eestimaine fantaasia: Baturin, Heinsaar, Sommer

30. Maagiline realism üle maailma

31. Elust suurem elu: Pelevinist Ulitskajani

32. Kõrgfantaasia suurem maailm

33. Postapokalüptiline kirjandus: „Tee”

34. Fakt ja fantaasia. Andrus Kivirähk ja Urmas Vadi

35. Eestivene kirjanduse kasvav roll. Kotjuh, Ivanov, Grigorjeva

36. Y-generatsioon ehk Värske Rõhu põlvkond

37. Kas seada ideaale või paljastada illusioone? Jaan Kross ja Andrei Hvostov

38. Ajalugu ei aegu: Sofi Oksase juhtum

39. Probleemne ja lootusrikas Kolmas Maailm

40. Euroopa maailmas III. Skandinaavia krimikirjandus

41. Igal kohal oma kirjanik: Pamuk ja Istanbul, Zafon ja Barcelona, Westö ja Helsingi

42. Kuidas mõtelda raamatutest, mida me oleme lugenud?