Draama ja teater

Ilmunud 2016; formaat 170 x 240 mm, 192 lk, pehme köide, värviline

Õpiku eesmärk on tutvustada noori teatrimaailma erinevate tahkudega, õpetada neid märkama erinevate kunstiliikide koostööd lavastuse sünni juures, hea dramaturgia mitmekihilisust ning näidendi erinevaid tõlgendusvõimalusi. Samuti peaksid selgeks saama valdkonna põhimõisted ning Eesti teatri ajaloo tähtsamad faktid, nimed ja hetked.

Õpik järgib riikliku õppekava teemasid ja on jaotatud neljaks suuremaks osaks. Esimeses osas tutvutakse valdkonna põhimõistetega, teises osas vaadeldakse teatri kui institutsiooni toimimist ning lavastuse valmimise protsessi, kolmandas osas on ülevaateartiklid Eesti teatri ajaloost ja nimekatest lavastajatest ning neljandas osas analüüsitakse lähemalt kuut erinevat näidendit.

Õpiku materjal on jagatud 35 ainetunnile, jättes viie ainetunni mahus õpetajale valiku osade teemade süvenenumaks käsitlemiseks, teatriekskursiooni, õppekäigu või kohtumiste korraldamiseks.

AUTORIST

Anu Tonts on lõpetanud Tartu ülikooli teatriteaduse eriala ning töötab Vanemuises kirjandusala juhatajana.

Viited lisamaterjalidele

Olulisemaid lavastusi

Samuel Beckett, „Godot’d oodates“, Noorsooteater (praegune Tallinna Linnateater) 1976, lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Tõnu Virve. Katkendid lavastusest saates „Teatrivara“.
Anton Tšehhov, „Kolm õde”, Tallinna Draamateater 1973, lavastaja Adolf Šapiro (Riia Noorsooteater), kunstnik Mart Kitajev. (1., 2., 3., 4. osa)
Oskar Luts, „Tagahoovis“, Vanemuine 1974, taastatud 1987, dramatiseerinud Ardi Liives, lavastaja Kaarel Ird, kunstnik Georg Sander. (1., 2. osa)
Edward Albee, „Kes kardab Virginia Woolfi?“, Pärnu Draamateater 1977, lavastaja Adolf Šapiro (Riia Noorsooteater), kunstnik Aime Unt. (1., 2., 3. osa)
Jaan Kruusvall, „Pilvede värvid“, Tallinna Draamateater 1983, lavastaja Mikk Mikiver, kunstnik Aime Unt. (1., 2. osa)
Igihaldjaid hetki etendusest „Armastus kolme apelsini vastu“, Viljandi Draamateater Ugala 1991, lavastaja Elmo Nüganen, kunstnik Krista Tool.
William Shakespeare, „Romeo ja Julia“, Noorsooteater 1992, lavastaja Elmo Nüganen, kunstnik Kustav-Agu Püüman. (1., 2. osa)
„Pianoola ehk mehaaniline klaver“, Anton Tšehhovi ainetel, Tallinna Linnateater 1995, lavastaja Elmo Nüganen, kunstnik Kustav-Agu Püüman. (1., 2. osa)
Tom Stoppard, „Arkaadia“, Tallinna Linnateater 1997, lavastaja Jaanus Rohumaa, kunstnik Aime Unt. (1., 2., 3. osa)
Jaan Tätte, „Ristumine peateega ehk muinasjutt kuldsest kalakesest“, Tallinna Linnateater 1998, lavastaja Jaan Tätte, kunstnik Kustav-Agu Püüman. (1., 2. osa)
A. H. Tammsaare, „Juudit“, Ugala 1999, lavastaja Andres Noormets, kunstnikud Silver Vahtre, Inga Varres. (1. , 2. osa)
„Luikede järv“, Von Krahli Teater 2003. Muusika autorid Pjotr Tšaikovski ja Sergei Zagny, lavastaja Peeter Jalakas, koreograaf Aleksandr Pepeljajev (Moskva), kostüümikunstnik Reet Aus.
August Kitzberg, „Kauka jumal“, Endla Teater 2006, lavastaja Andres Noormets, kunstnik Silver Vahtre. (1., 2. osa)
Veljo Tormis, „Eesti meeste laulud“, Von Krahli Teater 2008, lavastaja Peeter Jalakas, muusikajuht Tõnu Kaljuste, kostüümikunstnik Reet Aus.

Raadioteater

Kuuldemängude arhiiv
Andres Noormets, „Vaikus ja karjed “ (2010, Festivali Prix Europa parim kuuldemäng)
Andrus Kivirähk, „Aabitsa kukk“ (2006, Eesti Draamateatri lavastuse põhjal)

Eesti teatrid: saatesari „Teatriaasta kaksteist kuud“