Draama ja teater

Poolkõva köide, värviline, 170 × 240 mm, 192 lk, 2016

Gümnaasiumi valikkursuse õpik „Draama ja teater“ tutvustab noortele teatrimaailma erinevaid tahke ning õpetab nägema erinevate kunstiliikide koostööd lavastuse sünni juures. Õpikus käsitletakse nii klassikalisi kui ka uudseid teatriga seonduvaid mõisteid (klassikaline teater, postdramaatiline teater, perfomance jms).

Ainus omataoline õppematerjal Eestis.
Analüüsitakse teatrielu kõiki tahke.
Põhjalik ülevaade teatri ajaloost ja teatriga seonduvatest ametitest.
Eesti suurimate teatrite ja tuntumate lavastajate tutvustus.
Valik kirjanditeemasid ja teatrietenduse analüüsi näiteid õpiku lõpus.
Arvukas fotomaterjal Eesti lavastustest.

AUTORIST

Anu Tonts on lõpetanud Tartu ülikooli teatriteaduse eriala ning töötab Vanemuises kirjandusala juhatajana.

1
2-3
4-5
6-7
8-9
10-11
12-13
14-15
16-17
18-19
20-21
22-23
24-25
26-27
28-29
30-31
32-33
34-35
36-37
38-39
40-41
42-43
44-45
46-47
48-49
50-51
52-53
54-55
56-57
58-59
60-61
62-63
64-65
66-67
68-69
70-71
72-73
74-75
76-77
78-79
80-81
82-83
84-85
86-87
88-89
90-91
92-93
94-95
96-97
98-99
100-101
102-103
104-105
106-107
108-109
110-111
112-113
114-115
116-117
118-119
120-121
122-123
124-125
126-127
128-129
130-131
132-133
134-135
136-137
138-139
140-141
142-143
144-145
146-147
148-149
150-151
152-153
154-155
156-157
158-159
160-161
162-163
164-165
166-167
168-169
170-171
172-173
174-175
176-177
178-179
180-181
182-183
184-185
186-187
188-189
190-191
192

Viited lisamaterjalidele

Olulisemaid lavastusi

Samuel Beckett, „Godot’d oodates“, Noorsooteater (praegune Tallinna Linnateater) 1976, lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Tõnu Virve. Katkendid lavastusest saates „Teatrivara“.
Anton Tšehhov, „Kolm õde”, Tallinna Draamateater 1973, lavastaja Adolf Šapiro (Riia Noorsooteater), kunstnik Mart Kitajev. (1., 2., 3., 4. osa)
Oskar Luts, „Tagahoovis“, Vanemuine 1974, taastatud 1987, dramatiseerinud Ardi Liives, lavastaja Kaarel Ird, kunstnik Georg Sander. (1., 2. osa)
Edward Albee, „Kes kardab Virginia Woolfi?“, Pärnu Draamateater 1977, lavastaja Adolf Šapiro (Riia Noorsooteater), kunstnik Aime Unt. (1., 2., 3. osa)
Jaan Kruusvall, „Pilvede värvid“, Tallinna Draamateater 1983, lavastaja Mikk Mikiver, kunstnik Aime Unt. (1., 2. osa)
Igihaldjaid hetki etendusest „Armastus kolme apelsini vastu“, Viljandi Draamateater Ugala 1991, lavastaja Elmo Nüganen, kunstnik Krista Tool.
William Shakespeare, „Romeo ja Julia“, Noorsooteater 1992, lavastaja Elmo Nüganen, kunstnik Kustav-Agu Püüman. (1., 2. osa)
„Pianoola ehk mehaaniline klaver“, Anton Tšehhovi ainetel, Tallinna Linnateater 1995, lavastaja Elmo Nüganen, kunstnik Kustav-Agu Püüman. (1., 2. osa)
Tom Stoppard, „Arkaadia“, Tallinna Linnateater 1997, lavastaja Jaanus Rohumaa, kunstnik Aime Unt. (1., 2., 3. osa)
Jaan Tätte, „Ristumine peateega ehk muinasjutt kuldsest kalakesest“, Tallinna Linnateater 1998, lavastaja Jaan Tätte, kunstnik Kustav-Agu Püüman. (1., 2. osa)
A. H. Tammsaare, „Juudit“, Ugala 1999, lavastaja Andres Noormets, kunstnikud Silver Vahtre, Inga Varres. (1. , 2. osa)
„Luikede järv“, Von Krahli Teater 2003. Muusika autorid Pjotr Tšaikovski ja Sergei Zagny, lavastaja Peeter Jalakas, koreograaf Aleksandr Pepeljajev (Moskva), kostüümikunstnik Reet Aus.
August Kitzberg, „Kauka jumal“, Endla Teater 2006, lavastaja Andres Noormets, kunstnik Silver Vahtre. (1., 2. osa)
Veljo Tormis, „Eesti meeste laulud“, Von Krahli Teater 2008, lavastaja Peeter Jalakas, muusikajuht Tõnu Kaljuste, kostüümikunstnik Reet Aus.

Raadioteater

Kuuldemängude arhiiv
Andres Noormets, „Vaikus ja karjed “ (2010, Festivali Prix Europa parim kuuldemäng)
Andrus Kivirähk, „Aabitsa kukk“ (2006, Eesti Draamateatri lavastuse põhjal)

Eesti teatrid: saatesari „Teatriaasta kaksteist kuud“