Haridusasutustel palume tellimiseks siseneda tellimiskeskkonda.

Kõva köide, värviline, 170 × 240 mm, 192 lk, 2017


Õpik selgitab keeleteaduse erinevaid tahke ja rõhutab ühtlasi üksikasjalikult eesti keele struktuuri võrreldes teiste keeltega. Õpik on teoreetilist laadi, kuid iga peatüki lõpus on ka ülesanded, mis aitavad omandatud materjali kinnistada ja teha materjaliga iseseisvat tööd. Samuti leidub rühmatöid, mille käigus saavad õpilased keeleteaduse teemade üle arutleda. Eri teemasid on kirjeldatud erinevate keelte ja kultuuride kaudu – tervet õpikut läbib maailma rahvaste keelte ja ühiskondade mitmekülgsus. Nii õpib õpilane ka teisi kultuure ja keeli tundma ning oskab nende vahel seoseid leida.


  • Uued teemad keeleteaduses (nt mitmekultuursus ja -keelsus).
  • Tänapäeval olulised teemad (blogid, netisuhtlus, keeleline etikett, mitmekeelsus jms)
  • Põnev lugemismaterjal ja tekstinäited ääretekstides.
  • Aineregister õpiku lõpus.
  • Digiõpet toetavad ülesanded.
  • Palju valikuvõimalusi teemakäsitlusel.
  • Toetavad tabelid ja skeemid.



 

AUTORITEST

Anna Verschik on keeleteadlane, Tallinna ülikooli üldkeeleteaduse professor. Anna on õppinud Tartu ülikoolis ja Oxfordi heebrea ja juudi uuringute keskuses.

Anastassia Zabrodskaja on Tallinna ülikooli eesti keele kui teise keele professor ning Tartu ülikooli sotsiolingvistika vanemteadur. Ta on Eesti terminoloogia ühingu, Eesti rakenduslingvistika ühingu, emakeele seltsi ja Eesti lugemisühingu liige.

Reet Igav (Varik) on eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tallinna reaalkoolis. Reet on juhendanud paljusid õpilasi uurimistööde tegemisel. Reet on emakeele seltsi liige.

Helin Kask on Tallinna ülikooli lingvistika doktorant. Ta töötab ka keeletoimetajana, toimetades peamiselt õigustekste.

Andra Kütt on Tallinna ülikooli lingvistika doktorant. Ta on Keeleilu Erahuvikooli asutaja ja direktor.

 

 

VIITED LISAMATERJALIDELE

1. Märgisüsteemid. Keel kui märgisüsteem

2. Tüpoloogia ja keeleuniversaalid

3. Maailma keeled ja keelte liigendus

4. Soome-ugri keeled. Keelepuuteteooria vs. kontaktiteooria

5. Eesti keele kujunemislugu

6. Eesti keele struktuur: eripära ja häälikusüsteem

8. Eesti keele struktuur: sõnamoodustus

9. Eesti keele olukord tänapäeval. Eesti keele staatus ja tulevik

10. Eesti keel ja keeletehnoloogia. Terminoloogia ja oskuskeel. Ilukirjandus. Tõlkekultuur

11. Keelevariandid. Norm. Keeleline etikett

12. Murded ja kohamurded

13. Sotsiolektid ja idiolektid

14. Keelekontaktid mikro- ja makrotasemel

16. Keel ja virtuaalne suhtlus