Ideekalendri 57. nädal. Ideekalendri tähtsamad õppetunnid lõppeval kooliaastal

Head sõbrad!

Suvevaheaeg on ukse ees ning ka Ideekalender suundub väikesele puhkusele. Enne suve teeme veel kokkuvõtva postituse, kus jagame värvikamaid lugusid läbi terve õppeaasta. Ideekalendril on praeguseks kokku ilmunud juba 56 postitust, õpetajad on kasutamiseks saanud 160 töölehte ning meil on kokku üle 800 liitunu, keda igal nädalal värske lugemisega rõõmustada saame.

Et Ideekalender saaks veel sisukamaks ja huvitavamaks, ootame lugejate tagasisidet ning ideid tulevikuks. Jagage mõtteid, milliseid teemasid võiks vaadelda ja millest kirjutada. Võib-olla on teil muid ideid, mida meiega jagada. Need saad kirja panna SIIN.

Soovime kõikidele lugejatele kaunist päikselist suve ning uute sisukate kohtumisteni juba septembris!


 

Ideekalendri tähtsamad õppetunnid lõppeval kooliaastal

Tekst: Britta Roosileht, kirjastus Mauruse turunduse projektijuht

Mauruse Ideekalendrist on kujunenud kirjastuse üks toredamaid projekte, mis pakub vaheldust nii oma töötajatele kui ka uudiskirja lugejatele. Meie lugejate seas on inimesi erinevatest haridusvaldkondadest ning ilmselt on igaüks leidnud midagi tarka kõrva taha panemiseks ja erinevates olukordades kasutamiseks.

Igal kuul võtab Ideekalender vaatluse alla eri teema, mis tähendab, et ühes kuus on kokku neli või viis teemaga haakuvat üldharivat postitust. Ideekalendri lugusid kirjutavad oma ala spetsialistid, haridustöötajad, akadeemikud, aga ka meie oma töötajad. Oleme teinud videoblogisid ning igal nädalal saavad õpetajad kirjaga kaasa kolm töölehte erinevatele kooliastmetele, mille on koostanud meie enda toimetajad. Töölehti on hea kasutada ainetundides ning esimestel liitujatel on praeguseks kindlasti juba suur kaustatäis lehti kokku kogutud.

Aasta lõpus tehakse tavaliselt kokkuvõtteid. Teen ka Ideekalendri möödunud postitustest lühikese ülevaate, tuues välja kõige olulisemad ja silmapaistvamad mõtted ja õpetussõnad läbi terve kooliaasta. Kuna maikuus käsitleme koostöö teemat, on paslik ära mainida ning tänada kõiki, kes Ideekalendrisse on oma lugusid saatnud ning meiega suurepärast koostööd teinud. Loodame jätkata sama hoogsalt ja põnevalt.

September 2018. Tähelepanu ja keskendumine

Kooliaasta esimene teema pakub tänapäeval väga palju kõneainet, kuna lastel on aina enam probleeme keskendumisega. Neil on raske end lülitada vahetunnirežiimilt ainetunnile ning ümbritsev pidev lärm võib olukorra hoopis halvemaks teha. Septembri esimeses postituses (23. nädal) kirjutas Maria Uuetoa vaikuseminutitest ja sellest, kuidas need aitavad lastel tunniks rahuneda ning keskenduda rohkem õppimisele. Kiviõli 1. keskkooli õpetajad käisid vaikuseminutite baaskoolitusel, misjärel Maria koos kahe kolleegiga tegi läbi ka põhjalikuma teadveloleku koolituse. Ta soovitab leida igal õpetajal oma meetod, kuidas lastega keskendumist ja tähelepanu koondamist harjutada.

Mauruse koolitus- ja turundusjuht Anneli Pilliroog kirjutas septembri teises postituses (25. nädal) põneva loo keskendumise treenimisest. Ta ütleb, et lisaks keskendumisele võiks harjutada ka positiivse hoiaku võtmist, kuna see aitab elu näha kergemalt, rõõmsamates värvides ning igal juhul vähendab depressiooni riski. Anneli soovitab alustada unistamisest, sest just unistamisega saab enda jaoks paika panna kaugemad eesmärgid ning siis nende poole liikuda.

Oktoober 2018. Ülesannete koostamine

Kui õpetajal on tarvis tunnis jagada õpilastele ülesanne, aga valmismaterjalidest ei tundu ükski parasjagu sobivat, siis tuleb ülesanne koostada ise. Oktoobrikuu esimeses postituses (26. nädal) jagavad soovitusi ülesannete koostamiseks Mauruse digitoimetaja Marili Pärtel ning keeletoimetaja Piret Põldver.

Hea ülesande koostamise esimene etapp on määrata teadmised ja oskused, mida ülesanne aitab omandada, milliseid oskusi arendada või mida soovitakse kontrollida. Teiseks tuleks kombineerida erineva raskusastmega ülesandeid vastavalt oma eesmärkidele. Erineva raskusastmega ülesannete vahekord sõltub õpetaja eesmärkidest: mõne teema puhul on teatud vanuseastmes piisav, kui keskendutakse teadmiste omandamisele. Kuid mida aeg edasi, seda rohkem tuleks suunata õpilasi materjali ka analüüsima ja selle põhjal uusi teadmisi sünteesima. Kolmandaks tasub läbi mõelda tagasisidestus. Õpilase jaoks on eriti kasulik, kui ülesannet hinnata kujundavalt. Läbi tuleks mõelda, milles täpsemalt eksiti, mis põhjusel ja kuidas õpilast toetada, et eksimusi vältida.

November 2018. Tubane liikumine

Novembrikuus keskendusime liikumisharjumustele ning eelkõige sellele, kuidas saaks koolitunde muuta liikuvamaks ja aktiivsemaks. Peavad ju lapsed päris pikalt ühe koha peal istuma, kuid kerge sirutamine ja kehaline aktiivsus on pika istuva päeva väga oluline osa.

Tubase liikumise teemal võttis esimesena (31. nädal) sõna Tartu Luterliku Peetri kooli õpetaja Õnne Ints, kes ühe väga vahva ideena pakub välja teha jooksvat etteütlust.

Jooksev etteütlus käib nii:

Etteütluste tekstid on klassiruumis erinevates kohtades seintel, aknalaudadel, mööblil jne. Pool etteütlust on ühte, pool teist värvi. Üks paariline liigub mõne etteütluse juurde, loeb lause ning jätab meelde. Seejärel dikteerib ta lause oma kaaslasele, kes selle üles kirjutab. Seejuures tuleb sõnu väga täpselt hääldada – see aitab sõbral õigesti kirjutada. Teise poole etteütluse kirjutamiseks vahetatakse ülesanded. Kui etteütlus kirjutatud, võib teksti endale lauale võtta ning ühiselt kõik vead üles leida ja ära parandada. Või kontrollib ja hindab õpetaja. Lisaks õigekirjale treenib ülesanne ka mälu ja koostööoskust.

33. nädala postituses tutvustab Mauruse turunduse projektijuht Britta Roosileht Liikuma Kutsuva Kooli projekti, mille algatas 2016. aastal Tartu Ülikooli Liikumislabor. Liikuma Kutsuv Kool aitab lastel tunda rõõmu õppimisest ja panustada laste igakülgsesse arengusse. Koolid saavad võrgustikuga liituda, kui loovad meeskonna, kuhu lisaks koolijuhile ja õpetajatele võiksid kuuluda ka õpilased ja lapsevanemad. Nii saab alustada muutustega meeskonnana, samal ajal saavad meeskonnaliikmed anda isikliku panuse kooli liikuvamaks muutmiseks.

Kui kool liitub võrgustikuga, on meeskonnal võimalik osaleda Liikumislabori ideeseminaridel, aktiivsete aine- ja vahetundide koolitustel ning liikumisfoorumil. Ühtlasi saavad koolid külastada teisi võrgustikukoole ning jagada kogemusi ja mõtteid. Liikuma Kutsuval Koolil on ka Facebooki grupp, kus õpetajad ja teised koolitöötajad saavad omavahel nippe ja nõuandeid vahetada.

Detsember 2018. Sotsiaalsed oskused: hoolimine, tänulikkus

Detsembrikuus oli väga põnev postitus Aleksei Turovski loomariigi sotsiaalseid oskusi kirjeldav artikkel (37. nädal). Käisime Turovskiga loomaaias vestlemas ning tänu tema värvikatele selgitustele saime teada, et loomariigis on sotsiaalsed oskused täiesti olemas ning loomad on kohati vaat et targemadki kui meie, kahejalgsed. Turovski räägib palju loomadevahelisest usaldusest ja empaatiast ning võtab oma jutu kokku sõnadega: „Kui mu käest küsiks jõuluvana või suur jumal, mida ma tahaksin, siis ma soovin, et kõik inimesed usaldaksid üksteist ja kõik inimesed oleksid usaldusväärsed. Muud ma ei paluks.“

Jaanuar 2019. Funktsionaalne lugemine

Jaanuari esimeses postituses (38. nädal) kirjutas Keeni põhikooli õpetaja Pilve Kängsepp funktsionaalsest lugemisoskusest. Tema doktoritöö pealkiri oli „Küsimuste kasutamine kui võimalus toetada õpilaste arusaamist loetust“. Pilve toob välja, et õppetööd korraldades peab õpetaja võtma arvesse tervet klassi, aga ka õpilaste rühmade vajadusi, lähtudes õpilaste eripärast. Selleks peavad olema õpetajal teadmised, kuidas toimub informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine mälus. Samuti on vaja mõista, missugused tegurid mõjutavad loetust arusaamist. Järelduste tegemiseks teksti põhjal on vaja luua seosed teksti ja taustteadmiste vahel. Järelduste tegemist toetavad küsimused.

41. nädala postituses kirjutab meile Maili Liinev lugemisrõõmust, kuidas seda leida ning hoida ka lapsel, kelle lugemisoskus ei ole teistega samal tasemel. Maili on eripedagoog-lugemisnõustaja, Hoolingu koolitaja ja superviisor, lugemispesade looja ja endine Eesti Lugemisühingu juht. Samuti on ta lastejooga õpetaja ja lugemisjooga leiutaja. Mailil on kaks last, ta tegutseb ka oma lapse koduõpetajana ja töötab Gaia koolis.
Maili sõnul kaob lugemisrõõm sageli seetõttu, et lapsele surutakse tegevust peale ning muudetakse kohustuseks, olgu siis koolis või kodus. Maili soovitab lugemisele läheneda mänguliselt, nii ei kao lapsel huvi ja motivatsioon ning tulevikus on ta palju altim lugema ka pikemaid teoseid, sealhulgas kooli soovituslikku kirjandust.

Veebruar 2019. Mängime mäluga

Mäluteema uurimine oli väga põnev ja silmiavav. Tuleb välja, et meie aju ongi muskel ning mida rohkem teda treenida, seda tugevamaks ta saab. Õppimisel tasub teha vahet lühi- ja pikaajalisel mälul ning õppida tuleb nii, et info jääks kauaks meelde. 43. nädalal kirjutas meile mälust ja õppimisest Eesti tuntuim mälutreener ja koolitaja Tauri Tallermaa. Tauri on enda sõnul praktik, kes õpib ja katsetab kõike enda peal. Samas nendib ta, et mälul endal ei ole tegelikult häda miskit, pigem on õppimise kitsaskohaks tähelepanu – kui seda hästi koondada, salvestub ka info paremini mällu.

Mälutargast õppimisest kirjutasid meile Pärnu Vanalinna põhikooli õpetaja Kriste Talving ning Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi teadurid Grete Arro ja Kati Aus (44. nädal). Üks väga põnev mõte, mida nad oma loos välja toovad, on see, et vead on meeldejätmisel pigem positiivsed ning neid tuleks väärtustada. Meeldejätmise muudavad lihtsamaks emotsionaalsed seosed. Ka vigade tegemine on seotud emotsioonidega. Kui õpilane eksib, tekitab see temas teatud elevust. Seejärel on oluline, et emotsioon ei muutuks negatiivseks ning eksimus või viga oleks pigem oodatud. Tähtis on seda analüüsida, otsida teisi lahendusi – siis saab see õpilase ajus toimida nagu emotsioon, mis aitab õpitut paremini meelde jätta.

Märts 2019. Meeled ja teadvus

Märtsikuu avapostituses (46. nädal) võtsime kohe ette maitsemeele. Meile kirjutas ääretult huvitava artikli molekulaarbioloog Ülar Allas. Tegemist oli looga, mis tekitas toimetuseski suurt elevust ning sai väga palju positiivset tagasisidet.

Ülar toob põneva faktina välja, et kuni 1908. aastani tundis inimkond vaid nelja maitset (magus, hapu, kibe, soolane), kuid siis võttis Jaapani keemik Kikunae Ikeda kasutusele sõna „umami“ (hõrgutav). Kord lõunaks vetikatest keedetud puljongit süües koges ta väga erilist nauditavat maitset. Peagi tegi ta kindlaks, et elamust tekitas vetikates sisalduv naatriumvesinikglutamaat. Alles kümme aastat tagasi veendusid teadlased, et inimese keelel leidub tõepoolest umamit tajuvaid retseptoreid.

Väga huvitav oli teada saada, et vürtsikus ei olegi maitse. Tšillipipras sisalduva kapsaitsiini tunnevad ära retseptorid, mille esmane ülesanne on hoiatada liiga kuuma toidu eest. Aju tajub tšilli tekitatud aistingut valusignaalina. Küllap on inimene ainus imetaja maailmas, kes tšillisid toiduks tarbib. Ka sinepi ja alkoholi tekitatav soe plahvatuslik maitse pole muud kui lihtsalt ärritus.

48. nädalal kirjutasid Ideekalendrisse artikli Kai Kuuspalu ja Solveig Edasi Maanteeameti ennetustöö osakonnast. Kai ja Solveig tõid esile, millised erinevused on laste ja täiskasvanute tajudel liikluses, kuidas lapsi õpetada turvaliselt ja viisakalt liiklema ning mil viisil lapsi liikluses toimetulekul toetada.

Edukaks toimetulekuks liikluskeskkonnas peame nägema, kuulma, suutma reageerida ja end teistele mõistetavaks teha, mõistma või nn nägema olukordi ka teiste liiklejate silmade kaudu, olema kannatlik ja oskama oma tundeid valitseda – ehk kõike seda, mida ka tavaelus on edukaks suhtluseks vaja. Seepärast on lapse ette valmistamisel iseseisvaks liiklemiseks oluline sihipäraselt arendada tema tähelepanuvõimet, meeli ja taju mängude, harjutuste ja järjepideva toetava juhendamise abil.

Aprill 2019. Mõttekaardid ja konspektid

Õpimeetodeid on erinevaid ning aprillis keskendusime mõttekaartidele ning konspektidele. Tõime välja erinevaid nutiseadmete ja töölauarakendusi, millega mõttekaarte koostada, ning ka erinevaid konspekteerimise meetodeid. 52. nädalal kirjutas Tartu ülikooli semiootika osakonna doktorant Katarina Damčević mõttekaartidest lähemalt.

Katarina kirjutab: „Seega kasutan mõttekaarte õppimisel eeskätt oma töö jaoks oluliste kontseptsioonide ja teooriate visualiseerimiseks ning õppimise käigus justkui ehitan juba omandatud teadmiste vahele uusi seoseid, ideid, vaatepunkte. Tavaliselt tekib selle protsessi käigus palju küsimusi, mis suunavad mind märkama käsiloleva teema või objekti neid tahke, mille mõistmine mu jaoks kõige keerulisem on, ja tihti ka selliseid tahke, milleni ma ilma pildilise kujutiseta ei jõuakski. Mõttekaart on nagu mõtete ja ideede käegakatsutav kuju. Seda on ühelt poolt vajadusel võimalik pea lõputult edasi arendada ja teisalt aitab see igal hetkel oma mõttestikku ilma suuremate kõrvalekalleteta ka teistele vahendada.“

Mai 2019. Koostöö

Kooliaasta viimaseks teemaks on koostöö. See on lai valdkond, mida saab vaadelda eri nurkade alt. Ideekalendri esimene koostööteemaline postitus (54. nädal) pakkus võimalusi, kuidas ajakiri Hea Laps võiks olla seotud kooli ja õppetööga. Sellest kirjutas meile Hea Lapse peatoimetaja Kätlin Vainola, kes muuhulgas oli varem Mauruse algklasside toimetaja. Teiste seas toob ta artiklis välja aruteluküsimused värske ajakirjanumbri kohta, mida saab edukalt teha näiteks eesti keele tunnis, aga näiteks pakub välja ka ülesandeid, mida tunnis lahendada. Loovus arendavad ka ajakirjas leiduvad meisterdamisülesanded ja laste enda loodud retseptid. Võimalusi on palju!

55. nädala postituses kirjutas Muraste kooli õpetaja Annika Hinn oma kooli projektõppest. Projektõpe võimaldab muuta tunni, kus õpetaja räägib, tunniks, kus õpilane tegutseb. Sellises tunnis on oluline oma loovus valla lasta, mõelda tegevus hästi läbi ning koostöö kaudu suhelda, suhelda, suhelda. Nii on põnev tegutseda nii õpilastel kui ka õpetajatel.

Maikuu eelviimane postitus (56. nädal) on pühendatud eelkõige õpetajatele ja õppejõududele. Mauruse peatoimetaja Mirjam Puumeister jagab enesearengut puudutavaid mõtteid õpetajatele, tuginedes Anu Sarve 2013. aastal kirjutatud doktoriväitekirjale „Õppejõu eneserefleksioon ja professionaalne identiteet”. Ta toob üle olulisema oskusena välja reflektsiooni ning soovitab astuda iseenda seest välja, et vaadelda end kõrvalseisja pilguga.

Töökeskkonnal on tugev mõju professionaalse minapildi kujunemisele, kuid suured muudatused, mille eesmärgid on küll üllad, ei pruugi alati kõige tulemuslikumad olla. Üldine ideoloogia ja organisatsioonikultuur peab muudatusi toetama. Selleks, et iseendale uuel moel või n-ö veelgi kasulikum olla, võiks vahel ehk ise esimese sammu astuda, teha kollektiivis ettepanek – astume endast väljapoole ja peegeldame üheskoos tagasi!

Aitäh kõikidele kaasautoritele, kes Ideekalendri ilmumisele oma õla on alla pannud! Loodame sügisel sama hoogsalt jätkata, siis juba uute teemade ja uute inimestega.
Seniks aga soovime teile päikselist suve ja lahedat puhkust!

Kohtumiseni!

Mauruse kliendipäevad septembris ja oktoobris 2019

Head sõbrad!

Ka sel sügisel ootame teid kõiki Mauruse kliendipäevadele. Meie paber- ja digimaterjalide hulgas on nii mõnusat äratundmisrõõmu kui ka uudiseid. Osalemine on tasuta ja registreerumine avatud. 

REGISTREERUMINE!

Kohtumiseni kliendipäeval!
 
Küsige julgesti lisainfot anneli@kirjastusmaurus.ee või telefonil 5216 959 (Anneli Pilliroog)
 

Kuupäev

Kellaaeg

Kliendipäev

Toimumise koht

10. september 2019

12.00–15.00

Jõgeva ja Jõgevamaa

Jõgeva Kultuurikeskus
(Aia 6, Jõgeva)

11. september 2019

12.00–15.00

Tartu ja Tartumaa

AHHAA keskus, Apollo saal
(Sadama 1, Tartu)

12. september 2019

12.00–15.00

Tallinn ja Harjumaa

Tallinna Ülikool, Mare maja
(Uus-Sadama 5, Tallinn)

15. oktoober 2019

12.00–15.00

Rapla ja Raplamaa

Rapla Keskraamatukogu
(Lasteaia 5, Rapla)

16. oktoober 2019

12.00–15.00

Paide ja Järvamaa

Ajakeskus Wittenstein
(Veski 11, Paide)

17. oktoober 2019

12.00–15.00

Pärnu ja Pärnumaa

Pärnu Keskraamatukogu
(Akadeemia 3, Pärnu)

18. oktoober 2019

12.00–15.00

Jõhvi ja Ida-Virumaa

Hotell Wironia
(Rakvere 7, Jõhvi)

21. oktoober 2019

12.00–15.00

Rakvere ja Lääne-Virumaa

Hotell Wesenbergh
(Tallinna 25, Rakvere)

22. oktoober 2019

12.00–15.00

Haapsalu ja Läänemaa

Haapsalu Kultuurikeskus
(Posti 3, Haapsalu)

23. oktoober 2019

12.00–15.00

Viljandi ja Viljandimaa

Hotell Centrum
(Tallinna 24, Viljandi)

24. oktoober 2019

12.00–15.00

Otepää ja Valgamaa

Tehvandi hotell
(Tehvandi spordikeskus, Nüpli küla, Otepää vald)

25. oktoober 2019

12.00–15.00

Võru ja Võrumaa

Võrumaa Keskraamatukogu
(Jüri 54, Võru)

Ideekalendri 56. nädal. Professionaalsest identiteedist

Head sõbrad!

Koostöö teemal oleme arutlenud nüüd juba mitme erineva nurga alt. See on lai valdkond, mis puudutab kõiki elualasid, alates kodusest argipäevast, lõpetades meeletasandite ülesannetega. Kui poleks koostööd, poleks ka progressi.

Hariduses on koostöö nii oluline, et ilma õpetaja ja õpilase ning kooli ja kodu vahelise koostööta valitseks koolis lihtsalt kaos. Seega mingil kujul toimib koostöö haridussüsteemis juba vaikimisi. Aga kas olete mõelnud, et edukas koostöö aitab õpetajatel ja õppejõududel arendada iseenda professionaalset identiteeti?

Tänases Ideekalendri postituses saab sõna Mauruse peatoimetaja Mirjam Puumeister, kes refereerib Anu Sarve doktoriväitekirja „Õppejõu enesereflektsioon ja professionaalne identiteet“, tuues välja mõned ideed üldhariduskoolide õpetajatele. Artiklist selgub, milline oluline tegevus aitab enesearengut kõige paremini hinnata ning kuidas seda rakendada.

Head lugemist!


 

Professionaalne identiteet tekib enesetaju ja ideaalide pingeväljas

Tekst: Mirjam Puumeister, kirjastus Mauruse peatoimetaja

Juhtusin hiljuti lugema 2020. aastast kehtima hakkavaid uuendatud õpetajate kutsestandardeid. Lisaks sellele, et sinna oli lisatud täiesti uus valdkond, digipedagoogika rakendamine, oli huvitav lugeda ka õpetajate refleksiooni ja professionaalse enesearendamise teemasid. Kuna seal oli nõustamine ja mentorlus nimetatud ümber koostööks ja juhendamiseks, tundus sobiv sellest Mauruse maikuu Ideekalendrisse kirjutada.

Refleksioon, professionaalne enesearendamine ja isikuomadused moodustavad huvitava tuumiku, mida tänapäeva kiirelt muutuvas ühiskonnas elukestva õppe raames uurida. Selles artiklis ma refereerin ja mugandan üldhariduskoolide õpetajatele kasulikuks mõtisklemiseks ideid Anu Sarve 2013. aastal kirjutatud doktoriväitekirjast „Õppejõu eneserefleksioon ja professionaalne identiteet”.

Mis on professionaalne identiteet?

Professionaalne identiteet kujuneb isikliku arengu käigus loodud arusaamade ja ideaalide najal, mis võetakse oma identiteedi osaks välise keskkonnaga suhestudes. Näiteks kogenud õpetaja ideaalid ja arusaamad õpetajaameti kohta on teistsugused kui noorel alles alustaval õpetajal, sest professionaalse identiteedi kujunemist võib vaadelda kui „jätkuvat ning dünaamilist õppimisprotsessi, mida mõjutavad isiklik (aja)lugu, sotsiaalsed interaktsioonid, psühholoogilised ja kultuurilised faktorid (Sarv 2013: 14)”.

Jätan praegu kultuurilise ja ühiskondliku konteksti kõrvale, sest muidu läheks see artikkel üle mõistuse pikaks, ning vaatlen mõnda kitsamat aspekti, et artikli teises pooles juba põhjalikumalt kolleegide koostööst rääkida.

Ametialase identiteedi kujundamisel mängib olulist rolli standard või ametlik ootusteväli. Ootusteväli on mitmetahuline, selle moodustavad näiteks eeldused, millistest normidest, omadustest, tegevustest jne koosneb indiviidi jaoks õpetajaks olemine.

Õpetajate kutsestandardis välja toodud tööks vajalikud isikuomadused on üldised ja erinevatele tasemetele täpselt samad, olgu selleks „vanemõpetaja, tase 7”, „õpetaja, tase 7”, või „meisterõpetaja, tase 8”. Nendeks on ausus, empaatia, ennastjuhtivus, ettevõtlikkus, koostöövõime, loomingulisus, positiivsus, tolerantsus, vastutustundlikkus ja õppimisvõime. Standardis välja toodud tegevused erinevad aga tasemeti. Näiteks digipedagoogika rakendamise puhul peavad erineva tasemega õpetajad erinevas ulatuses seatud eesmärke täitma (kes koolisiseselt, kes piirkondlikult, kes riiklikult).

Ametlik ja ettekirjutatud pool on küll oluline ja kindlasti professionaalse identiteedi kujunemise aluseks (eriti alustavale õpetajale), kuid hoopis huvitavam on uurida, mida õpetajad ise oluliseks peavad, teisisõnu „ideaali kirjeldusi, mis on identiteedi peegelduseks, kuna kirjeldavad neid väärtusi ja tähendusi, mille kaudu indiviid ennast defineerib ning mis mõjutavad seeläbi identiteedi jätkuvat arengut” (Sarv 2013: 16–17). Paljud teadlased peavadki siinkohal kõige olulisemaks refleksiooni ehk sisemist dialoogi, milleta ei ole võimalik luua ega mõtestada professionaalset identiteeti ega näha enda arenguvõimalusi.

Astume üheskoos iseendast väljapoole!

Anu Sarv (2013: 30) kirjutab, et selleks, et üldse tekiks valmisolek ennast avatult ja ausalt analüüsida, on vaja turvalist ja toetavat keskkonda. Seepärast on refleksiooniprotsessis keskse tähtsusega viis, kuidas antakse tagasisidet, et kogemusest õppimine võiks olla võimalikult tõhus.

Anu Sarve, kes on Tartu ülikoolis õpetamisoskuste arendamise konsultant, igapäevatööks on õppejõudude koolitamine. Koolitustel tekkinud arutelude käigus on ilmnenud, et õppejõud kogevad sageli õpetamisega seoses isolatsiooni ja kolleegide vähest toetust. Seepärast jäävad koolitustel omandatud õpetamisoskused tihti vähese kollegiaalse toetuse tõttu igapäevasesse õpetamistöösse rakendamata. Samuti on koolitustel ilmnenud, et koos kolleegidega õpetamise üle reflekteerimine ning oma toimimisele tähenduse otsimine ja omistamine on paljude õppejõudude jaoks harjumatu, samas siiski väärtustatud tegevus. (Sarv 2013: 30)

Kas nõustud, et nii enda kui ka kolleegi professionaalsus saab areneda koostöö kaudu? Õpitu ülekandmine ühest kontekstist (nt koolitus) teise (klassis õppetöö läbiviimine) ei ole alati kerge. Vaja on midagi, mis aitaks varasemalt (koolitusel siis) omandatut üle kanda reaalsesse õppetöösse. Kaastöötajate avatud koostöö loob ka võimaluse korrastada ja hinnata oma õpetamismetoodikat, reflekteerida praktiliste kogemuste üle ning jagada omavahel uudseid mõtteid, seega on see igas õppeasutuses igati soositud tegevus.

Olukordi, kus tuntakse end tööalaselt isolatsioonis, näib olevat justkui imelihtne lahendada – piisab, kui organisatsioonis vastav regulatsioon sisse viia, näiteks regulaarne vastastikune õppetöö vaatlus. Selle meetodi ühe ohumärgina toob Anu Sarv (2013: 37) aga välja, et kui muuta õppetöövaatlused kohustuslikuks, siis võidakse seda tajuda pigem kontrolli, mitte professionaalse tegevuse toetusena. „Teine oht on, et kohustuslikul kolleegide vaatlemisel, mille tulemused ja kollegiaalne tagasiside läheb arvesse õppejõu tegevuse hindamisel, võib tagasiside andmine kujuneda pigem teene osutamiseks kui toetab õpetamise arendamist,” kirjutab Sarv (samas).

Seega, et kolleegide ühine reflekteerimine oleks tulemuslik, peab see toimuma vabas ja turvalises keskkonnas, seda ei saa rakendada õppetöö kvaliteedi arendamise eesmärgil sunniviisiliselt, kuna muutub siis sisutühjaks või tekitab vastumeelsust. Sama lugu on kohustuslikus korras arendavatel koolitustel osalemisega. Nii võidakse seista silmitsi situatsiooniga, kus koolitustel ei pruugi olla soovitud mõju, kuna osalejatel puudub sisemine valmisolek võtta vastu uusi arusaamu ning neid oma professionaalsesse minapilti integreerida (Sarv 2013: 37).

Töökeskkonnal on suur mõju professionaalse minapildi kujunemisele, kuid suured muudatused (mille eesmärgid on küll üllad) ei pruugi alati kõige tulemuslikumad olla. Üldine ideoloogia ja organisatsioonikultuur peab muudatusi toetama. Selleks, et iseendale uutmoodi või veelgi n-ö kasulikum olla, võiks vahel ehk ise esimese sammu astuda, teha kollektiivis ettepanek – astume endast väljapoole ja peegeldame üheskoos tagasi!

Näiteks oleks töökaaslastega huvitav arutleda, mis omadustest koosneb teie jaoks nägemus õpetajaameti ideaalist. Anu Sarve doktoritöö intervjuude analüüsi tulemusena moodustus kirjeldatud ideaalides esitatud omaduste kolme kategooria põhjal neli õppejõu profiili (Sarv 2013: 34).

3-nd-artiklisse

Pärast ühist arutelu võib veel mõtiskleda, …

… kas võrreldes end ideaaliga tundub, et kirjeldatud omadused on tegelikult olemas ja vajavad vaid edasiarendamist?

… kas praegu puuduvad mõned omadused, mida saaksin endas välja arendada?

… millised eesmärgid ma seada võiksin, mille suunas professionaalset identiteeti kujundada?

Kasutatud allikad

Sarv, Anu 2013. Õppejõu eneserefleksioon ja professionaalne identiteet. Tartu Ülikooli Kirjastus.

Sihtasutus Kutsekoda/kutsestandardid: https://www.kutseregister.ee/standardid/viimati-kinnitatud-kutsestandardid/ (Vaadatud 14.05.2019)

Ideekalendri 55. nädal. Projektõpe Muraste kooli moodi

Head sõbrad!

Üha enam räägitakse traditsioonilise õppimise hääbumisest ning õppemeetodite muutmise vajalikkusest. Tõepoolest, klassikaline formaalne kooliharidus on ajale jalgu jäämas ning tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas tuleb leida uusi võimalusi laste harimiseks. Oluline on teada õppeaine teoreetilist poolt, kuid pikka aega on tähelepanuta jäänud see, kuidas teooriat rakendada. See ongi tõelise õppimise ja harimise alus. Elus ei käi kõik päris nii, nagu koolitunnis õpetatakse, elu ise on palju kirjum ja värvilisem ning kõik on omavahel seotud.

Seda kõike saab koolis pakkuda, kui viia lapsed vahelduseks õue avastama ja õppeaineid omavahel lõimida. Ka see, et õpetaja laseb lastel arvamust avaldada ning on õpilastega võrdne vestluspartner, aitab neil mõista, kuidas elu toimib. Kui me suureks kasvame, tuleb meil teha pidevalt koostööd, minna kompromissidele ja teistega arvestada. See tähendab, et me ei saa end teistest kõrgemale seada ning alla vaadates ja näpuga viibutades inimesi juhtida. Juhtimine ise ei tähenda ammu enam seda, et üks kamandab ja teised täidavad käsku. Kuna ka õpetaja on oma klassi juht, tuleb tal osata juhtida oma kampa nii, et kõik tunneksid, et nad on selles seltskonnas olulised ja vajalikud.

Muraste kool on üks eeskujulikumaid tulevikuvisioonide rakendajaid. Sealne õpikeskkond on paljuski õpilastest lähtuv ning aina enam suunatakse pilk tulevikku, et kooliharidus toetaks hilisemas elus hakkamasaamist. Muraste koolis on projektõpe üks neist õpimeetoditest, mis aitab lastel arendada nii loovust kui ka kriitilist mõtlemist. Ideekalendri selle nädala postituses kirjutabki Muraste kooli õpetaja Annika Hinn projektõppest lähemalt – mida see endast kujutab ning kuidas seda koolis rakendatakse.

Head lugemist!


 

Projektõpe Muraste kooli moodi

Tekst: Annika Hinn, Muraste kooli õpetaja

Muraste Kool on üsna uus algkool – tegutseme neljandat õppeaastat, kuid oleme iga aastaga kasvanud. Algusest peale oleme tegutsenud oma visiooni järgides: Muraste Kool on aastaks 2020 uut õpikäsitust praktiseeriv silmapaistev kogukonnakool, mis väärtustab looduskeskkonda ja koostööd ning kus iga õpilase individuaalne areng ja koolirõõm on pühendunud õpetajatele südameasjaks.

Nii nagu maailm meie ümber on pidevas muutumises, nii muutub ka kool ajas koos õpilastega. Praegune õpikäsitlus eeldab, et teadmisi omandatakse vajadusest neid reaalselt kasutada, et õpitud teadmisi seostada. Teadmised peaksid toetama noorte valmisolekut erinevates elusituatsioonides toime tulla. Üheks meetodiks, mida me oma koolis rakendame 21. sajandi põhioskuste, eelkõige just loovuse, kriitilise mõtlemise, suhtlemise ja koostöö praktiseerimiseks, on projektõpe. Projektõpe võimaldab muuta tunni, kus õpetaja räägib, tunniks, kus õpilane tegutseb. Kus oluline on oma loovus valla lasta, mõelda tegevus hästi läbi ning koostöö kaudu suhelda, suhelda, suhelda. Kus on põnev tegutseda nii õpilastel kui ka õpetajatel.

Projektõppeks on erinevaid võimalusi. Meie oleme läbi viinud nii lühemaid ühe klassi projekte kui ka lennupõhiseid projekte. Suurimaks väljakutseks on olnud siiski kogu kooliperet kaasavad projektõppeperioodid.

Näiteks kooli esimesel aastal olid meie koolis kuus esmaspäeva projektõppe päralt. Lapsed tegutsesid kooliülestes rühmades, mille said ise viie erineva teema seast valida. Siis oli meil kõige vanem klass neljas ja õpilasi kaheksa klassi jagu. Tulemuseks olid vahvad animatsioonid, kaunis kodukanti kajastav fotonäitus, teadmised tervislikust koolitoidust, tore kogus koolilogosid ning töölehtede kollektsioon Tallinna loomaaia baasil.

Tehtust õppisid kõik. Lapsed said kogemuse, kus suhelda tuli rühmades, mis koosnesid erinevate klasside õpilastest. Teha tuli koostööd, et saavutada soovitud tulemus. Ka õpetajad said kogemuse, kus klassiruumis oli korraga kaks kuni kolm õpetajat ning koostööd tuli teha nii omavahel kui ka lastega.

Kuue esmaspäeva kokkuvõttena toimus projektõppe konverents, kus tutvustasime oma tegemisi ning tegevuse tulemusi lapsevanematele. Enamik lapsi esines esmakordselt auditooriumi ees. See kogemus oli nii mõnelegi üsna hirmutav, kuid seda suurem oli rõõm hakkama saamisest.

Projektõppe teisel aastal (2017/18) otsustasime moodustada eraldi rühmad 1.– 2. klassi õpilastest ja 3.–5. klassi õpilastest. Rühma valik toimus aga ikka huvipõhiselt. Õpetajad tegid väga põhjaliku eeltöö. Kõigil rühmadel olid põhikooli riiklikus õppekavas määratletud taotletavatel õpitulemustel baseeruvad hindamismudelid ning tegevusplaanid. Kuue nädala jooksul olid kolmapäevad ja neljapäevad projektõppe päralt.

1.–2. klassi õpilaste projektõpperühmade teemad

  • „Hea tahte saadikud“
  • „Pill tuleb pika ilu peale“ (pillide meisterdamine)
  • „Noored reklaamikunstnikud“
  • „Väikesed Tarzanid metsas“

3.–5. klassi õpilaste projektõpperühmade teemad

  • „Õpilasfirma loomine“
  • „Ellujäämine metsas“
  • „Reklaam – uskuda või mitte?“
  • „Vana asja uus hing“

Mõlemas vanuserühmas olid kõige populaarsemad metsa- ja matkatarkuste omandamisele suunatud rühmad. Meie kooli õpilastele meeldib väga õues tegutseda. Taaskord juhendas iga rühma 2-3 õpetajat. Kõik meie kooli töötajad olid projektõppega seotud. Rühmad esitlesid oma väljundit erineval moel. Õpilasfirmad korraldasid laada, vanadele asjadele uue hinge andnud noored näitasid valminud kollektsioone moedemonstratsioonil, reklaamirühmad valmistasid erinevaid reklaame jne.

Eelmisel õppeaastal olime kahe pikema projektõppeperioodi korraldamise kogemuse võrra rikkamad. Ettevalmistused mai lõpus toimuvaks teistmoodi õppimise perioodiks algasid juba jaanuaris. Nimelt toimus meie projektõpe kahe nädala jooksul, traditsioonilisi ainetunde ei toimunud üldse ja meie õppeaasta lõpetas projektõppeperiood. Erilise tähelepanu all olid üldpädevused, nende arendamine. Oleme teinud koostööd Tallinna ülikooliga, et pädevused saaksid arendatud ja tulemused hinnatud. Valisime üheskoos välja neli üldpädevust, mis enim ühtivad meie visiooniga. Fookuses olid õpipädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus ja enesemääratluspädevus. Neil põhinesid kõik meie projektõppe teemad. Hindamismudel koostati õpetajate ühistööna. Rühmadesse registreerumine toimus elektrooniliselt. Osade rühmade piirarv, milleks on meie koolis 30, sai täis vähem kui poole tunniga.

1.–2. klassi õpilastel oli valida nelja projektõppe teema hulgast

  • „Võluvägi looduses“
  • „Muraste õnnelik keskkonnakäpp“
  • „Muraste Meisterkokad“
  • „Seiklusi Muraste metsades ja mere ääres“

3.–6. klassi õpilastel oli valikus viis teemat

  • „Muraste Kooli reporter“
  • „Aiatargad“
  • „Avastades Eestimaad“
  • „E-Twinnerid ehk rahvusvahelise koostöö Tiigrid“
  • „Ma olen sind kusagil näinud J“

Väljundi esitlemine toimus projektõppeperioodi kahel viimasel päeval. Näiteks rühma „Ma olen sind kusagil näinud J“ lõppväljundiks oli vahva lavastus, mille idee oli pärit telesaatest „Su nägu kõlab tuttavalt“, kuid mis oli siiski meie kooli nägu. Lavastuse eel oli võimalik keha kinnitada Muraste Meisterkokkade organiseeritud kohvikus. Reporterid olid kokku pannud KooliTV saate jne.

Sel aastal on meie projektõppeperiood kohe-kohe käes. 23. maist kuni 5. juunini on kõik päevad vaid projektõppe päralt. Ühtegi traditsioonilist õppetundi ei toimu ning koolimaja muutub taas tõeliselt kaasahaaravaks loominguliseks koostoimimise kohaks.
Taas said õpilased valida huvipõhiselt klassideülesed rühmad, mis seekord on jagunenud kolme vanuseastme vahel: 1.–2. klass, 3.–4. klass ja 5.–6. klass. 11 teema hulgas on loodust, kultuuri, kunsti, muusikat jne. Tulemas on näiteks esimene meie kooli muusikal, valmib kuuldemäng, meisterdatakse Muraste küla 3D-makett, luuakse põgenemistuba jne.

Meie projektõppepäevadel käivad koolimajas mitmed huvitavad külalised, kes vastavas rühmas oma tegemisi tutvustavad ja häid nõuandeid jagavad. Kõik rühmad käivad vähemalt korra ka õppekäigul.
Projektõppe ettevalmistamine nõuab õpetajatelt põhjalikku ja ajamahukat eeltööd, tulemus on aga igati vaeva väärt! Põneva projektõppe kaudu oleme saanud veelgi rohkem teadlikuks oma tugevustest ja nõrkustest. Kogu koolipere tegutseb ühtses rütmis. Meil on rõõm koos olla, koos tegutseda.

Meie kooli projektõppele on iseloomulik, et

  • see on huvipõhine;
  • see on kooliastmeti klassideülene;
  • igal rühmal on 2-3 juhendajat, kasatud on koostööpartnerid;
  • kõigil projektõpperühmadel on väike eelarve;
  • oluliseks märksõnaks on meeskonnatöö;
  • õpetajatel on piisavalt aega planeerimiseks;
  • töökorraldus projektõppeperioodil erineb tavalisest koolipäevast.

Ideekalendri 54. nädal. Ajakiri Hea Laps koolitunnis

Head sõbrad!

Maikuu on käes ning aeg on pilk saabuva suve poole pöörata. Lõpueksamite periood on hoo sisse saanud ning loodetavasti jätkub õpilastel veel veidi jõudu, et viimased pingutused edukalt ära teha ning õpetajatel piisavalt kannatlikkust olla oma õpilastele sel perioodil abiks ja toeks. Õpetaja ja õpilase vaheline koostöö on üks tähtsamaid eksamitulemuste, aga ka üleüldiste õpitulemuste mõjutajaid. Kui õpetaja usaldab, toetab ning oskab küsida ja kuulata ka väljaspool ainetunni raame, võib õpilane kindel olla, et ka temal on kooliruumis võimalus kellelegi toetuda, kedagi usaldada ning kelleltki abi paluda, kui vanemaid parasjagu lähedal pole.

Koostöövõime on inimese elus üks hädavajalikumaid oskusi. Vajadus koostööd teha tekib elus tihti ning igas võimalikus eluvaldkonnas. Kui me õpetame lastele varakult, et oma mänguasju võib teiste lastega jagada, aga veel parem – kutsu teised lapsed kampa mängima –, siis juba seda võib nimetada koostöö algõppeks. Õpi arvestama ka teistega, leia ühine eesmärk, mille poole liikuda, ära karda oma arvamusega erineda, kuid arvesta võimalusega, et see ei pruugi kõigile meeldida, püüa leida kompromiss jne.

Ideekalender võtabki mais vaatluse alla koostöö ning selle kuu esimeses postituses teeb meiega koostööd Mauruse endine algklasside toimetaja ning praegune ajakirja Hea Laps peatoimetaja, lastekirjanik Kätlin Vainola. Kätlin räägib lähemalt Hea Lapse olemusest, käimasolevatest projektidest ning sellest, kuidas kool saab ajakirjaga koostööd teha.

Head lugemist!


 

Ajakiri Hea Laps koolitunnis

Tekst: Kätlin Vainola, lastekirjanik ja ajakirja Hea Laps peatoimetaja

Sel kevadel tähistas koolilaste ajakiri Hea Laps 25. sünnipäeva. Ajakiri ilmub kord kuus ja jõuab postkastidesse-poeriiulitele kuu teisel nädalal. Pakume pisut mõtteid ja soovitusi, kuidas ajakirja koolitunnis kasutada.

Ajakiri on ilmunud

Tore on alustada uue ajakirjanumbriga tutvumist eesti keele tunnis. Pärast iseseisvat vaatamist ja uurimist võib vastata ajakirja sisu kohta käivatele küsimustele, mis on õpetaja poolt ette valmistatud, või koostada ise küsimusi sisu kohta. Ajakirjast leiab ka viktoriini, mille vastused saab tähelepanelik lugeja kätte ajakirjanumbrist.

Tutvume eri tekstiliikidega

Iga ajakirjanumber on väga mitmekülgne. Heas Lapses on palju omaloomingut: luuletused, jutud, naljad, koomiksid. Lisaks saab teha tutvust väga erinevat liiki tekstidega: ajakirjas on intervjuud, teemalood, arvamuslood, arvustused, uudised, juhised, kuulutused ja retseptid.

Aruteluküsimusi

  • Milliseid ajakirjandusliike leiad sellest numbrist?
  • Mille poolest tekstiliigid üksteisest erinevad?
  • Millest uudised räägivad?
  • Kellega on tehtud intervjuu? Kuidas see on üles ehitatud?
  • Millised meelelahutuslikud osad leiad ajakirjast?
  • Millest koosneb raamatuarvustus? Milline arvustus tekitab isu lugeda raamatut?

Ülesandeid

  • Kirjutage uudis, mis vastab küsimustele kes?, mida?, kus?, millal?, miks?.
  • Tee intervjuu. Otsusta, kellega sooviksid rääkida. Lepi temaga kohtumine või telefonikõne kokku. Koosta intervjuuküsimused. Vii intervjuu läbi. Kirjuta vastused üles. Tööd on julgem teha paaris või rühmas.
  • Kirjutage arvustus oma lemmikraamatule. (Abiks on juhised: uuri autori ja illustraatori kohta, tutvusta raamatu ülesehitust, tegelasi, tegevuspaiku. Anna teada, mis raamatus meeldis, mida oleksid kirjanikuna ise teisiti teinud, kellele raamatut soovitaksid.)

Laiendame sõnavara

Lood võimaldavad väga mitmekülgset tööd teksti ja sõnavaraga. Tekstidest saab otsida tundmatuid sõnu ja leida võõrsõnastiku abil välja nende seletused. Tekstidest võib otsida eri sõnaliike. Õpetaja võib ise numbrist välja otsida keerulisemad sõnad ja paluda lastel leida neile tähendused. Ilmumist alustas ka Priit Põhjala ja Ulla Saare keeleteemaline koomiks, mis pakub alati kaasa- ja edasimõtlemist.

Tutvume illustratsioonidega

Ajakiri on rikkalikult illustreeritud ja pildimaterjaliga varustatud. Pildid on mitmekesised, siin on laste omaloomingut, tuntud illustraatorite töid, fotosid ja jooniseid. Esikaanepildi autoriga on tehtud väike intervjuu, mis heidab valgust illustraatori ametile.

Meisterdamine

Igas ajakirjanumbris pakutakse välja ideid meisterdamiseks. Seda tööd saab teha ühiselt klassis ja tihti on meisterdamine seotud mitme valdkonnaga. Näiteks selle aasta märtsinumbris õpetati valmistama teatrinukke ning lisaks anti juhiseid, kuidas ise väike näitemäng luua. Kõik meisterdamised on kergesti tehtavad ja valmivad käepärastest vahenditest.

Retseptid, mustkunstitrikid

Ühiselt saab tutvuda retseptidega, valmistada toite ja õppida mustkunstitrikke. Mia Mai Seppel on 15-aastane koolitüdruk, kes pakub igas numbris välja ühe retsepti, mida saab ka rühmades valmistada. Mustkunstnik Ande tutvustab mustkunstnikke ja on igalt mustkunstnikult välja meelitanud ka ühe triki, mida jagame lugejatega. Kas olete mõelnud, et klassiõhtu võib sisustada Hea Lapse abil? Toitude, programmi ja kaunistuste loomisel saab ideid igast ajakirjanumbrist.

Murekirjad ja psühholoogialehed

Psühhoterapeut Merit Lage vastab laste murekirjadele. Kirju võib lugeda koos ja arutleda, millist nõu annaksid lapsed ise teistele lastele. Lisaks saab lahendada psühholoogilisi teste või proovida probleemilahendamisülesandeid, mille käigus võib laps mõtiskleda iseenda ja oma tugevuste-nõrkuste üle. Õpetaja võib lapsi julgustada saatma murekirju aadressil murekiri@healaps.ee, ühegi kirja juures ei avaldata lapse nime!

Loovülesanded

Alati saab võtta osa Hea Lapse loomevõistlustest. Igas numbris on üleskutse kirjutada jutte, luuletusi jms, parimatele on ka auhinnad. Praegu on käimas „Triibu-Liine“ loomekonkurss, mis ongi mõeldud tervele klassile või rühmale. Triibu-Liine on Hea Lapse vapiloom, kel on triibuline saba ja uudishimulik iseloom.

Ootame täiesti vabas vormis fantaasiajutte ja joonistusi teemadel:

  1. Triibu-Liine lood ja legendid. Kuidas sai Triibu-Liine Hea Lapse vapiloomaks? Kust ta pärit on? Mis talle meeldib? Mis talle ei meeldi? Millised on ta saladused? Millest ta unistab?
  2. Triibu-Liine sõbrad ja sugulased. Kes nad on? Millised nad välja näevad? Mida neile koos teha meeldib? Millistesse seiklustesse nad on sattunud?

Lisainfo võistluse kohta leiate aprillikuu ajakirjast, Hea Lapse Facebooki lehelt ja kodulehelt. Parimatele klassidele ja juhendajatele preemiad!

Oma ajakiri

Tutvudes põhjalikult ajakirja ülesehitusega, võib luua oma klassi või rühma ajakirja. Ajakirja võib luua aasta lõpus, kui on kokku kogutud laste omaloomingut ja ette valmistatud erinevaid ajakirjanduslikke tekste.

Koostöö õpetajatega

Ootame alati koolilaste kaastöid, avaldame laste omaloomingulisi jutte, luuletusi, näidendeid, nalju. Tihti ongi õpetajad need, kes aitavad lastel jõuda ajakirjani või ajakirjal lasteni ning saadavad avaldamiseks laste töid.
Otsime ka ajakirjanikutööst huvitatud lapsi, kes sooviksid teha meiega koostööd intervjuude, uudiste ja arvamuslugude loomisel. Kes soovib arvustada raamatuid, filme või teatritükke, andku samuti endast teada! Anname lisainfot ja abistame arvustuse kirjutamisel.

Sügisel loodame alustada Hea Lapse klubiga, mis hakkab toimuma kord kuus kokkulepitud ajal. Klubiga võib liituda ükskõik kus maailma otsas olev lasterühm koos juhendajaga. Ühendust peame interneti teel. Klubitegevus põhineb käesoleva kuu ajakirjanumbril, kõik osalejad saavad enne töökava, mis sisaldab loovkirjutamisülesandeid, raamatututvustusi, meisterdamisjuhiseid jms. Hea Lapse peatoimetaja ja lastekirjanik Kätlin Vainola osaleb samuti igal kuul ühes klubis ja viib tunni läbi. Tundides valminud omaloomingut avaldatakse ajakirjas. Kõigil huvilistel palume jälgida augustis lisainfot!

Lõbusaid ja tegusaid koolitunde soovides

Kätlin Vainola
Hea Lapse peatoimetaja
katlin@healaps.ee

Lisainfo:
Ajakirja kodulehekülg www.healaps.ee
Facebook: @healaps

13.–17. mai – SOODUSHINDADE NÄDAL KOOLIDELE!

Head sõbrad!

Märkamatult on kätte jõudnud maikuu teine pool ja me teeme seda jälle!

13.–17. mail pakume koolidele võimalust tellida kõiki meie õppematerjale järgmiseks õppeaastaks talviste soodushindadega.

Kõige lihtsam on seda teha meie tellimiskeskkonnas. Kasutajanimi ja parool on samad, mis talvisel tellimisperioodil.

SISENE TELLIMISKESKKONDA

Kui aga tellimiskeskkonnas ei õnnestu mingil põhjusel tellimust esitada, siis võite saata ka vanal moel tellimislehega.

Teile sobivas vormingus tellimislehe saate täita arvutis ja saata meile aadressil tellimine@kirjastusmaurus.ee.

Tellimislehed:

Exceli formaadis (.xlsx)
97-2003 formaadis (.xls)
Open Office formaadis (.ods)

Küsimuste korral helistage või kirjutage julgesti meie müügijuht Elole:

tel 5919 6117
tellimine@kirjastusmaurus.ee

Ilusat ja tegusat maikuud!
Teie kirjastus Maurus