Ideekalendri 62. nädal. 9 põhjust oma ellu rohkem muusikat tuua

Head sõbrad!

Oktoobrikuu Ideekalender on täis muusikat ning helisid. Küll aga on oktoober ka vaimse tervise kuu. Meie vaimne tervis jääb tihti tähelepanuta, kuna erinevad sümptomid, mis võivad viidata vaimsetele häiretele nagu stress või ärevus, surutakse alla, vabandades end välja väitega, et „mul on kiire“, „mul pole aega puhata“ ja „kui ma selle või tolle ülesande lõpetan, küll ma siis puhkan“. See võib aga viia olukorrani, kus keha on juba nii stressis, et me ei oskagi enam puhata, sest tema hädasignaale on ignoreeritud. Meil on raske keskenduda isegi nii lihtsale tegevusele nagu pikutamine. Peas keerleb kümme mõtet, mida selle aja jooksul teha saaks ning puhkamine tundub laisklemisena.

Tegelikult on meie kehad targemad, kui me arvame. Nad annavad endast märku alati õigel ajal ja kui oskame ära tunda seda hetke, mil aeg korralikult maha võtta, tänab meid selle eest ka meie keha. Suureneb produktiivsus, tähelepanuvõime ning me oleme ka üleüldiselt rõõmsamad ja rahulikumad.

Muusikal on samuti suur roll vaimse tervise edendamisel. Läbi muusika kuulamise ja/või praktiseerimise stimuleerime neid aju osi, mis aitavad stressi leevendada, toodavad rahuloluhormoone ning aitavad lõõgastuda. Aga nagu vaimsele tervisele pööratakse liiga vähe tähelepanu, ei seostata sellega ka muusikat. Muusika lihtsalt eksisteerib meie kõrval, aga tähelepanuta jääb selle tõeline panus meie vaimsele tervisele.

Tänases ideekalendri postituses vaatleme muusikat kui head kaasteelist igapäevaelus.

Head lugemist, mõisklemist, äratundmis- ja avastamisrõõmu!


 

9 põhjust oma ellu rohkem muusikat tuua

Tekst: Britta Roosileht, Kirjastus Mauruse turunduse projektijuht

1. Muusika teeb sind õnnelikumaks

„Ma ei laula sellepärast, et olen õnnelik. Ma olen õnnelik, sest laulan.“ – William James

Uuringud näitavad, et muusika kuulamine vabastab ajus dopamiini. See on hormoon, mis aitab meil ennast hästi tunda. McGilli ülikooli neuroteadlane Valorie Salimpoor tegi katse, mille käigus avastas, et inimestel, kes kuulasid oma lemmikmuusikat, vabanes ajus suur hulk dopamiini, mis aitab tunda rõõmu, elevust ja rahulolu.
Kui tunned, et vajad emotsionaalset heaolusüsti, siis võta 15 minutiks aeg maha ning kuula oma lemmikmuusikat.

2. Muusika aitab parandada jooksutulemusi

„Kui inimesed saavad midagi minu muusikast, siis võiks see olla motiveeriv teadmine, et kõik on võimalik niikaua kui sa ilma tagasilangusi kartmata selle kallal tööd teed.“ – Eminem

Psühhofüsioloogia teadlane Marcelo Bigliassi tegi oma kolleegidega avastuse, et jooksjad, kes kuulasid treeningu ajal neid motiveerivat muusikat, tegid esimesel 800 m distantsil ajaliselt parema tulemuse, kui need, kes kuulasid rahulikku muusikat või ei kuulanud seda üldse.
Seega, kui soovid treeningus lisamotivatsiooni, kuula muusikat, mis sind inspireerib.

3. Muusika vähendab stressi ning parandab tervist

„Muusika ongi tervendamine. See on inimkonna plahvatuslik eneseväljendus. See on miski, mis kõiki puudutab. Ükskõik, millisest kultuuriruumist me pärit oleme.“ – Billy Joel

Muusika kuulamine vähendab stressihormooni – kortisooli – taset kehas. See on oluline avastus, kuna stressist saavad alguse 60% meie haigustest. Ühes uuringus tehti kindlaks, et muusika tegemises aktiivselt osalemine ning selle praktiseemine läbi laulu ja pillimängu aitab turgutada immuunsussüsteemi isegi rohkem, kui lihtsalt passiivne muusika kuulamine.
Et stressirohkel päeval oma tuju tõsta, pane raadio käima ning laula kaasa. Veel parem, löö jalaga rütmi kaasa.

4. Muusika aitab paremini magada

„Muusika pühib igapäevaelu tolmu meie hingedelt.“ – Berthold Auerbach

Üle 30% ameeriklastest kannatab unetuse all. Insomnia on väga sage kaebus ka Eestis. Selle üle kurdab kokku keskmiselt 27% (eri vanuserühmades 8–43%) esmatasandi arsti poole pöördunud patsientidest, kusjuures 16%-l on tegemist uinumise raskusega, 15%-l une säilitamisega, 15% leiab, et uni ei ole kosutav, ja 10%, et uni on liiga lühike.
Õpilaste peal tehtud uuringud näitavad, et kuulates enne magamajäämist umbes 45 minutit klassikalist muusikat, on uni tunduvalt kvaliteetsem, kui neil, kes kuulasid audioraamatut või ei muutnud oma unerutiinis midagi.
Seega tasub enne magamist kuulata veidi Bachi või Mozarti loomingut ning hea uni on garanteeritud.

5. Muusika aitab ravida depressiooni

„Muusika oli mu pelgupaik. Ma sain ronida noodiridade vahele ning keerata selja üksindusele.“ – Maya Angelou

Üle 350 miljonil inimesel maailmas on diagnoositud depressioon ning umbes 90% protsenti neist kannatavad ka unetuse all. Eelmises punktis mainitud uneuuring näitas, et inimestel, kes kuulasid enne magamaminekut klassikalist muusikat, vähenesid depressiooni sümptomid oluliselt, võrreldes nendega, kes seda ei teinud.
Samuti uuris Saksa neuroteadlane Hans Joachim Trappe erinevate muusikastiilide mõju vaimsele tervisele ning avastas, et klassikaline ja rahulik meditatiivne muusika tõstsid meeleolu, kuid tekno ja heavy metal langetasid seda veelgi.
Kui tunned, et meeleolu pole kiita, kuula pigem midagi rahulikku ja lõõgastavat.

6. Muusika aitab vähendada söögiisu

„Muusika ja söömise vahel on mingi sõbralik side.“ – Thomas Hardy

Georgia osariigi tehnikaülikoolis tehtud uuring näitas, et hämaras toas vaikse muusika saatel söömine on nauditavam ning kokkuvõttes tarbitakse vähem kaloreid, kui tavaline söögikord. Katseta järgmise õhtusöögi ajal väiksemat valgust ning mahedat muusikat.

7. Muusika tõstab tuju ka autot juhtides

„Seda ma armastangi. Istuda üksi ja segamatult autos ning kuulata muusikat läbi vihmasaju. Nii palju häid laule on veel laulmata.“ – Alison Kraus

Hollandis tehtud uuringus avastati, et muusika kuulamine tõstab meeleolu ka autoga sõites. See omakorda aitab liikluses paremini orienteeruda ning teha ohutuid manöövreid. Teinekord, kui tunned end autoroolis närviliselt, lülita raadio tööle ning kuula tujutõstvat muusikat.

8. Muusika leevendab valu

„Muusika hea omadus on see, et sa ei tunne valu, kui see sind tabab.“ – Bob Marley

Philadelphia Drexeli ülikoolis tehti uuring, mis näitas, et muusikateraapia aitas leevendada valusid paremini kui tavapärased protseduurid, mida vähihaigetega tehakse. Teine uuring näitas, et muusika aitab valu leevendada ka intensiivravi patsientidel, kuid valikus peaks olema pigem klassikaline või meditatiivne muusika. Ka patsiendi enda valitud muusika sobib.
Bob Marleyl oli õigus – kuula oma lemmikmuusikat, et leevendada mistahes valu.

9. Muusika aitab arendada suulist väljendusoskust

„Muusika on hingele sama, mis sõnad mõistusele.“ – Modest Mouse

Yorki ülikoolis uuriti lapsi vanuses 4–6 eluaastat ning juba pärast üht kuud muusikatunde (koos pillimängu, laulmise, rütmide ja meloodia kuulamisega) paranes 90% lastest verbaalne väljendus märgatavalt. Teadlane Sylvain Moreno väidab, et muusika õppimisel oli oluline roll laste võimes mõista sõnu ning selgitada nende tähendust.
Seega tasub muusikatunde võtta kõigil, kes tunnevad, et soovivad lisaks muudele oskustele arendada ka verbaalset väljendusoskust.

Allikas: „Scientists Find 15 Amazing Benefits Of Listening To Music“

Ideekalendri 8. nädal – õnnelik meeskond on kooslooming

Teksti autor: Kaupo Saue

Kas õnnelik meeskond on võimalik? Kui jaa, siis kuidas?

Pikaaegset meeskonna koostöötreeningute läbiviimise kogemust üldistades näeme, et lisaks paljudele muudele teguritele mängivad suurt rolli kaks meeskonnaliikmete hoiakut: mängija või ohver. Need hoiakud on enamasti teadvustamata suhtumised ellu, mis määravad mõtlemise ja tegutsemise stiili. Õnnelikus meeskonnas on mängijad, kes loovad koos oma paremat homset päeva. Nad teevad oma elu paremaks eesmärke saavutades. Õnnetus meeskonnas on ohvrid, kes hädaldavad koos halva eilse ja tänase üle. Keskendudes vaid halvale, puudustele ja vigadele, kaob viimanegi lootus paremale tulevikule. Nii nagu mõeldakse – nii on ja veelgi enam – saab olema.

Milline meeskonnaliige on MÄNGIJA?

  • Mängija otsib ja leiab võimalusi eesmärkide saavutamiseks isiklikus ja tööelus.
  • Mängija usub, et midagi paremat on võimalik.
  • Mängija näeb arendamisvõimalusi oma meeskonnas ja aitab neid ellu viia.
  • Mängija keskendub võimalustele ja lahendustele.
  • Mängija on kirglik oma meeskonda võidule aitama.
  • Meeskonnamängija annab „sööte“, toetab igati kolleegi edukust.
  • Mängijad treenivad end pidevalt ja kirglikult.
  • Mängija toob endaga kaasa lahendusi ja positiivset meeleolu.

Milline meeskonnaliige on OHVER?

  • Ohver leiab valdavalt vabandusi ja õigustusi, miks midagi ei saa.
  • Ohvrile tundub, et ta kannatab teiste pärast.
  • Ohvrid on kibestunud ja tuleviku suhtes pessimistlikud.
  • Ohvrid on depressiivsed, sest nad ei usu paremasse homsesse.
  • Kuna nad ei usu, et midagi paremat on võimalik, siis nad ka ei tegutse, nad on tegutsemisvõimetud.
  • Ohver omistab vastutuse teistele.
  • Lahendamata probleemides ja ebaedus süüdistab ohver juhti või kaaslasi.
  • Ohver toob endaga kaasa negatiivsust ja mürgisust.

Mida tähendab koosloomine või kooshädaldamine meeskonnas?

KOOSLOOMINE MEESKONNAS

Kooslooming sünnib olemasoleva hea märkamisest, sellelt pinnalt võrsuva energiaga tulevikuvisiooni loomises ja üksteise igakülgses toetamises selle elluviimisel. Mängija hoiak on koosloomise alus. Koosloomine teeb meeskonnaliikmeid õnnelikuks.

  • Märgatakse seda, mis läheb töös hästi ja mida saaks parendada.
  • Märgatakse seda, mis on head meeskonnakaaslastes ja seda, mida nemad saaks teha paremini.
  • Julgustatakse üksteist tegutsema.

Mida on kuulda koosloovas meeskonnas?

„MIDA ME SAAKSIME TEHA, MIS OLEKS LAHENDUS, MIS SINA ARVAD, KELLEL VEEL IDEID ON, VÄGA HEA, HUVITAV, KUIDAS ME SAAKS, MUL ON ÜKS „KIIKSUGA“ MÕTE, JAGAME ÄRA, KES MIDA TEEB…“

Koosloov meeskond treenib ennast pidevalt – analüüsib oma saavutusi ja mänguoskusi. Töötab välja uusi taktikalisi ja strateegilisi plaane. Igal mängijal on individuaalne treeningprogramm. Harjutatakse sujuvat koosmängu. Mängijad tähistavad võite ja kui ei võida, siis analüüsivad, mida teha, et järgmine kord võita. Mängijad valivad kaaslasi. Meeskonnas toimuvad arenduskoosolekud ja ümarlauad. Juhil on treeneri roll. Treener ei tee meeskonnaliikmete eest tööd ära, vaid juhendab neid.

Millised on koosloova meeskonna tulemused?

  • Rõõm ja energia koostegutsemisest ja eesmärkide saavutamisest
  • Uued ideed, paremad tulemused
  • Paindlikkus
  • Pühendumine
  • Teenuste, toodete arendamine
  • Pidev areng

KOOSHÄDALDAMINE MEESKONNAS

Meeskonnaliikmete käitumine:

  • Nähakse seda, mis on halvasti.
  • Keskendutakse puudustele.
  • Paljud probleemid on ja jäävad lahendamata.
  • Lahenduse eest vastutajaks peetakse teist poolt, töötajad peavad selleks juhti, juhid töötajaid.
  • Mõlemad pooled mängivad süüdistamise mängu: „Keegi teine peab end muutma, mitte mina!“

Sõnakasutus sellises meeskonnas:

„EI SAA, POLE VÕIMALIK, SEE NAGUNII EI AITA, MINUST EI SÕLTU JU MIDAGI, KEEGI POLE ÖELNUD MULLE, TEMA ONGI SELLINE, SEE ONGI LAHENDAMATU PROBLEEM, MIDAGI POLE TEHA, TEMA PEAB TEADMA, KUST MINA TEAN, TEMA ASI ON SEDA TEHA…”

Millised on kooshädaldava meeskonna tulemused?

  • Kasvav lootusetus
  • Langev motivatsioon ja energia
  • Passiivsus ja äraootav seisukoht
  • Moondunud tegelikkusetaju – fookus on eranditult puudustel
  • Teist poolt kogetakse süüdlasena, vastasena, luuakse vaenlase kuju
  • Luuakse koos ebaedu
  • Asjad ei liigu edasi, probleemid püsivad
  • Stress, masendus
  • Verbaalne vägivald
  • Negatiivsus, avalik või maskeeritud kujul

Rõõmsat ja tegusat kooliaastat!

Head sõbrad!

Mauruse suvi on olnud tegus ja kooliaasta alguses saame teid nii mõnegi värske õppematerjaliga rõõmustada. Soovime teile kõigile alanud õppeaastaks uudishimulikku meelt ja avastamisrõõmu! Olgu igas klassis just nii toredad õpilased nagu kirjeldab Contra oma luuletuses (2. klassi lugemik, lk 12):

 

KÕIK ON KÕIGE TARGEMAD

Me klassis õpilased head,

kel tarku mõtteid täis on pead.

Teab mõni palju söömisest

ja mõni palli löömisest

ja mõni kiirelt arvutab

ja mõni kiirelt jalutab

ja mõni hästi maletab 

ja mõni hästi valetab. 

Ei leia klassi paremat

kui see, kus üksmeel valitseb

ja kõik on kõige targemad. 

 

 

 

10. juunil tutvustatakse Haapsalus Mauruse 2. klassi matemaatika tööraamatut

Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži klassiõpetaja erialal lõpeb sel aastal tasemeõpe. 

10. juunil võetakse klassiõpetaja eriala pidulikult kokku. Lõpuürituse raames toimub konverents, kus vilistlased meenutavad oma õpinguaastaid ja õpetajaks kujunemist. Konverentsi teise poole sisustavad erinevad töötoad. 

Kell 15.15 algavas töötoas tutvustavad Mauruse autorid SIRJE PIHT ja MERILY PIHT matemaatika õppimist Jutulinnas. Sirje on Haapsalu kolledži endine õppejõud ja Merily 10. lennu vilistlane. Räägitakse Jutulinna olustikust ja elanikest ning sellest, millised on võimalused lõimingut toetavaks matemaatika õppimiseks. Jutulinna raadio kaudu antakse ülevaade ka augustis valmivast I kooliastme kuulamisülesannete kogumikust. Osalejatele pakutakse lisaks vaatamisele ja kuulamisele võimalust ülesandeid läbi teha.  

Aitäh kolledžile lennutäite suurepäraste õpetajate eest!

 

Mauruse autorid Bolognas lasteraamatumessil!

Täna Bolognas alanud maailma suurimal lasteraamatumessil tutvustatakse ligi sadat uuemat eesti lasteraamatut. 

Teiste eesti lastekirjanike seas on messil ka Mauruse autorid KÄTLIN VAINOLA ja ANTI SAAR. 

Kätlin on meie kohe-kohe ilmuva II klassi õppekomplekti tegevuspaiga Jutulinna looja, kõikide materjalide toimetaja ning eesti keele õpikute autor. 

Anti aitab Maurusel kirjutada 4. klassi eesti keele õpikut. 

Edukat messil osalemist!

Gümnaasiumi valikkursuse “Kirjandus ja film” e-õppematerjal on valmis!

Meil on hea meel teada anda, et gümnaasiumi valikkursuse „Kirjandus ja film“ e-õpik on valmis! Õpiku autor on stsenarist ja filmikriitik Greta Varts ning see valmis koostöös Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudiga.

„Kirjandus ja film“ annab põhiteadmised filmi olemusest ja filmi väljendusvahendite eripärast (kaader, montaaž, kompositsioon, helikujundus jms). Kursuse keskmes on soov anda kursuse läbijatele teadmised, kuidas toota rühmatööna audiovisuaalne originaalmaterjal – koostada algusest lõpuni lühifilmi projekt, et see lõpuks ka ellu viia.

Just e-formaadi abil on filmikunsti õppimine väga mitmekesine, sest lisaks teoreetilisele õppetekstile sisaldab e-õpik hulganisti praktilisi ülesandeid ning audiovisuaalset originaal- ja lisamaterjali. Õpikut koostades valmis spetsiaalselt selle tarbeks loodud lühifilm „Elas kord“.

Kuna tegemist on valikkursusega, siis võivad õpetajaid selle õppematerjaliga võrdlemisi vabalt ringi käia. Näiteks võib läbida materjali enda eelistatud järjekorras.

E-ÕPPEMATERJAL SISALDAB:

  • hulgaliselt originaalmaterjali spetsiaalselt kursuse jaoks
  • lühifilmi „Elas kord“
  • intervjuusid Eesti tipptegijatega
  • videosid filmi tegemisest (making of)
  • temaatilisi praktilisi ülesandeid
  • mõistesõnastikku

„Kirjandus ja film“ ning meie teised e-õppematerjalid asuvad keskkonnas eõpik.ee

 

Head uudistamist!

Teie Maurus

Eesti ajaloo e-õpik gümnaasiumile ja töölehed sünnipäevanädalal komplektis!

Head sõbrad!

Eesti sünnipäeva puhul on Mauruse eesti ajaloo e-õpik gümnaasiumile ja töölehed komplekti hinnaga! 

 

Eesti ajaloo e-õpik koondab endas kahte gümnaasiumi ainekursust ja käsitleb eesti ajalugu kuni 19. sajandi lõpuni. E-õpik on paberõpikutest rikkalikum, sisaldab hulgaliselt erinevaid teemakohaseid videoid, raadiosaateid ja muud põnevat materjali. E-õpik sobib paberõpikutele lisamaterjaliks, kuid on kasutatav ka iseseisva õppematerjalina.

Eesti ajaloo töölehtede komplekt on mõeldud nii eesti ajaloo paberõpikute kui e-õpiku läbitöötamiseks. Töölehed on kõigi õpiku peatükkide kohta ja nende eesmärk on aidata õpilasel õpiku teksti mõista. Käsiloleva teema töölehe täitmine ja kontrollimine peaks mahtuma 45-minutilise tunni sisse. Kiirematele täitjatele on kogumiku lõpus lisaülesanded. Täidetud töölehtedest kujuneb õpilasele terviklik õpimapp. 

 

Tellides e-õpiku aastase kasutusõiguse ja töölehed koos,

on komplekti hind kuni 26. veebruarini 7,90 €

 Eraldi tellides on mõlemad materjalid hinnaga 4,90 €

 

 

Head Eesti sünnipäevanädalat soovides

Teie Maurus

 

Maurus kutsub ajalooõpetajaid muuseumisse!

Head ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajad!

Mauruse 5. ja 6. klassi ajaloo õppematerjalide tutvustused toimuvad juba järgmisel nädalal Tartus ja Tallinnas. Tartu Laulupeomuuseumisse ootame teid 3. veebruaril kell 15.00 ja Eesti ajaloomuuseumi Maarjamäe tallihoones saame kokku 4. veebruaril kell 15.00. Esitlused on õpetajatele tasuta ja soovijad saavad osalemise kohta ka tunnistuse. 

Maurus_ajalugu 5-6 klass_esitlused 2016

 

Lotte õppekomplekti seminarid Pärnus ja Paides!

Hea klassiõpetaja!

Meil on rõõm teada anda, et Lotte I klassi õppekomplekt on valmis!

Trükivärsketena on toimetuses ja kohe-kohe koolidesse jõudmas MATEMAATIKA TÖÖRAAMATU II OSA ja LUGEMIKU TÖÖVIHIK. Komplektist on 2015. aastal ilmunud AABITSAABITSA TÖÖVIHIKKIRJATEHNIKA VIHIKMATEMAATIKA TÖÖRAAMATU I OSALOODUSÕPETUSE TÖÖRAAMAT ja LUGEMIK.  

Ootame teid osa võtma
LOTTE ÕPPEKOMPLEKTI TUTVUSTAVAST SEMINARIST 
Pärnus, Paides või Võrus!

14. jaanuaril kell 15.00 PÄRNUS,    Villa Wesset (Supeluse 26)
15. jaanuaril kell 14.00 PAIDES,     Ajakeskus Wittenstein (Veski 11)

Seminaride läbiviijad on komplekti ja õpetaja töökava autorid
HELI PRII, MARE KABEL, MAARIKA MÄNNIL ja EVE KRAIS. 

Tutvustame lähemalt õppematerjalide komplekti, seda toetavat veebikeskkonda ja õpetaja näidistöökava. Keskkond kirjastusmaurus.ee/lotte täieneb pidevalt ja saab tänu heale koostööle tegevõpetajatega järjest kasutajasõbralikumaks.

Autorid ja kirjastuse esindaja vastavad seminari käigus esilekerkivatele küsimustele ning omavahel saab asju arutada ka kohvilauas. Seminar kestab 2 tundi ja on osalejatele tasuta. 

Palun andke oma osalemisest Pärnus või Paides teada hiljemalt 13. jaanuariks 2016 aadressil anneli@kirjastusmaurus.ee

Rõõmuderohket alanud aastat ja peatse kohtumiseni! 
Teie kirjastus Maurus

Ilusat pühadeaega!

VÄGA VANA LUGU

Kunagi ammu oli Leiutajatekülas väga külm talv. Elanikud aitasid siis üksteist. Kes andis naabrile paari villaseid sokke, kes kindapaari või kampsuni. Järgmised talved olid palju leebemad, aga kingitusi tehti edasi. See oli kõigile meeldima hakanud. 

Siis tuli rahvale mõte, et keegi võikski talvel kingijagajaks hakata. Jänes Joonas oli lahkesti nõus. Ta pani vanaisa punase mantli selga. Et lapsed teda kohe ära ei tunneks, sidus ta ette hallist samblast habeme. Üks tark kajakas teadis, et mere taga kutsutakse niisugust kingitoojat jõuluvanaks. “Siis olen ka mina jõuluvana,” ütles Joonas. 

Joonase järel pidas jõuluvana ametit tema poeg Mark. Praegu on jõuluvanaks Margi lapselaps Wolfgang. Väikesed lapsed seda muidugi ei teadnud. Nemad ootasid jõuluvana ja tema kingikotti. 

(Lotte aabits, lk 175)

                                                                     MaurusJoulukaart2015_R1-1215