Eelvoor toimus internetis 2. veebruaril 2023 kell 12–17. Küsimustele vastas 65 põhikooli- ja 58 keskkoolivõistkonda. Finaali pääsesid iga maakonna kuni kaks paremat ja lisaks üle-eestilise tabeli vähemalt 10 järgmist võistkonda.
Finaalmäng toimub kõigi finalistide isiklikul osavõtul 16. aprillil kell 12 Viimsi Koolis. Kõik finalistid saavad täpsema info ka oma registreerimismeilile.
Lisainfo, finalistide nimed ja küsimused koos õigete vastusevariantidega leiate lehelt kilb.ee.
Eesti koolinoorte XVIII mälumängumeistrivõistlused korraldab MTÜ Eesti Mälumänguliit koostöös OÜ Maurus Kirjastusega. Mäng viiakse läbi kahes etapis – eelvoor üle Eesti 2. veebruaril 2023 ja finaalmäng Tallinnas 16. aprillil 2023.
Registreerimine eelvoorule on avatud: malumang.ee
Eelvoorus võivad osaleda kõikide Eesti koolide 4-liikmelised võistkonnad. Eraldi arvestust peetakse võistkondadele, kuhu kuuluvad ainult põhikooliõpilased. Ühe võistkonna liikmed peavad olema ühe ja sama kooli õpilased. Erandina tuleb koondvõistkonna koostamine kooskõlastada mängu korraldajaga. Võistkonna koosseis finaalis võib eelvooruga võrreldes muutuda.
Eelvoor toimub teisipäeval 2. veebruaril 2023 virtuaalselt. Registreerimine toimub alates 9. jaanuarist kuni 31. jaanuarini (kaasa arvatud) veebilehel malumang.ee. Registreeritud võistkonnad saavad 1. veebruaril meilile lingi, millel avaneb mäng 2. veebruaril kell 12.00 ja jääb avatuks kuni kella 17.00-ni. Osaleda saab mängus vaid ühe korra. Mängus on 50 valikvastustega küsimust, igale küsimusele on aega vastuse valimiseks 35 sekundit. Küsimused on erinevatest eluvaldkondadest (ajalugu, poliitika, geograafia, loodus, teadus, tehnika, kultuur, sport). Kõrvalise abi (sealhulgas internetiotsingu, nutitelefonide, teatmeteoste jm) kasutamine mängu ajal on keelatud. Enne mängu on võimalik lehel malumang.ee katsetada keskkonnas mängimist tasuta mängudega.
Eelvooru tulemusena pääsevad finaalmängu iga maakonna, samuti Tallinna kaks paremat võistkonda (nii põhikoolide kui vanemate klasside arvestuses). Teise koha jagamise puhul maakonnas arvestatakse viigilahutusküsimuse tulemust. Kui see on võrdne, siis selgitavad korraldajad edasipääseja loosi teel. Maakondade ja Tallinna 2 paremale lisanduvad eelvooru üle-eestilises punktiarvestuses 10 järgnevat võistkonda (samuti nii põhikoolide kui vanemate klasside arvestuses). 10. koha jagamisel üle-eestilises punktiarvestuses pääsevad edasi kõik 10. kohta jagavad võistkonnad. Finaalis ei tohi olla kummaski arvestuses samast maakonnast ega Tallinna linnast rohkem kui 8 võistkonda. Samast koolist ei pääse finaali rohkem kui 3 võistkonda kummaski arvestuses. Kui mõni maakondade paremate 32+32 kohast jääb täitmata, lisanduvad need kohad üle-eestilise arvestuse alusel täidetavatele finaalikohtadele.
Finaal toimub pühapäeval 16. aprillil 2023 algusega kl. 12.00 Viimsi Koolis. Küsitakse 50 tavapärast küsimust (10-kaupa, mõtlemisajaks igale plokile 15 minutit). Eesti meistrite ning hõbe- ja pronksmedalite saajate selgitamiseks (mõlemas arvestuses) kasutatakse viigilahutusküsimust.
Lisainfo:
MTÜ Eesti Mälumänguliit kodulehekülg: www.kilb.ee, e-post: indrek@schottli.ee; olander@neti.ee
Soovi korral saad juhendi printimiseks alla laadida.
Head õpetajad!
Maurus soovib leida põhikooli III kooliastme matemaatika õpikute autorit. Kandideerimistähtaeg on 9. aprill, kõigile lisaküsimustele vastab Mauruse matemaatika toimetaja Regina Reinup (regina@kirjastusmaurus.ee). Rohkem infot kuulutuses!
Head õpetajad!
Maurus on alustanud 2020. aastat hoogsalt ja välja kuulutanud kuus konkurssi loodusainete õppematerjalide autorite leidmiseks! Kandideerimistähtaeg on 17. veebruar, kõigile lisaküsimustele vastab Mauruse loodusainete toimetaja Siim Kilki (siim@kirjastusmaurus.ee). Rohkem infot kuulutustes!
10. mail korraldas kirjastus Maurus Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuses e-õpiku „Praktiline eesti keel“ näidistunniga koolituse, kus arutlesime koos õpetajate ja näidistunnis osalenud Nõo Reaalgümnaasiumi 11. klassi õpilastega e-õpiku kasutuselevõtu võlude ja valude üle. Otsisime e-õpiku erinevaid kasutusvõimalusi, nende eeliseid ja puudusi ning püüdsime välja mõelda, missugust abi vajaksid õpetajad selleks, et osata ja julgeda rohkem digimaterjale kasutada. Sellised olid õpetajate ja õpilaste arvamused.
Kõige mugavam on kasutada kooli tahvelarvuteid. Sel juhul saab õpilane tunnis õpetaja juhiste järgi materjale lugeda ja otsida ning erinevaid ülesandeid lahendada. Kuid see pole sugugi ainus võimalus ning seda ei pea tegema igas tunnis. Õpetaja võib kombineerida traditsioonilisi loenguid või praktilisi harjutusi e-õpiku tundidega, mis võivad toimuda näiteks arvutiklassis, e-õpikut võib kasutada õpitu kinnistamiseks kodus, õpilased võivad kasutada oma isiklikke seadmeid – e-õpikud toimivad hästi ka nutitelefonis. E-õpikust on kasu ka siis, kui õpetaja seal leiduvaid materjale lihtsalt projektori abil klassile näitab ning kasutab seda kui lisamaterjalide panka.
E-õpikut on võimalik pidevalt muuta ja kaasajastada, seega on see eriti sobiv näiteks meediaõpetuse, infootsingu ja keeleabi allikate käsitlemisel. Mauruse digimaterjalide korrashoiu eest vastutab digitoimetaja, kes jälgib, et materjal oleks ajakohane. Tänu e-õpikutele on õpilase koolikott kergem ning kulub vähem paberit. Õpilasel on ligipääs kogu gümnaasiumi materjalile pidevalt käeulatuses, ta saab seal kerge vaevaga (ctrl+F) liikuda ja vajalikku infot leida. Samuti saab ta oma teadmisi testide abil kohe kontrollida, erinevate linkide abil seoseid luua ja lisamaterjali otsida. Paljude noorte jaoks on liikuval ekraanil kuvatud materjal ka põnevam ja motiveerib õppima. Pikemas perspektiivis on digiõpikud koolile oluliselt odavamad kui paberõpikud.
Kindlasti ei tähenda digimaterjalide kasutuselevõtt paberraamatute kadumist. Noored tõid välja, et suur osa nende ajast kulub niikuinii nutiseadmetes ja on väga tore, kui koolitunnis kasutatakse muid vahendeid. E-õpik võimaldab kergemini spikerdada, samuti on nutiseadme abil võimalik leida palju erinevaid ajaveetmisvõimalusi, mis võivad õppimist segada. Õpetajal on keeruline saada ülevaadet, kas õpilased tõesti alati ja ainult õppimisega tegelevad. Esialgu on seadmete soetamine koolile kulukas, need rikuvad silmi ning võivad puruneda. Digiõpikute kasutuselevõttu võivad lisaks tehnoloogia puudumisele takistada vähesed oskused, e-õpikute vilets tehniline tase ning ennekõike hirm ja e-õppe traditsiooni puudumine. Õpetajad on tihti tööga ülekoormatud ja uute vahendite tundmaõppimine on väga energiakulukas.
Kindlasti sõltub see konkreetsest õpetajast ja tema senistest kogemustest. Detailne juhendmaterjal ja n-ö õpetajaraamat on kindlasti suureks abiks, samuti (näidistunniga) koolitused ja IT-õpetaja abi. Kõige rohkem on õpetajatel abi õpilastest – nende entusiasm motiveerib õpetajat uusi vahendeid katsetama ja nad saavad õpetajat klassiruumis tehnikaga aidata. Digimaterjal peab olema ülesehituselt lihtne ja kasutajasõbralik ning olema ilma tehniliste probleemideta pidevalt kättesaadav.
***
Kirjastus Maurus on väga tänulik koolitusel osalejatele – saadud tagasiside on hindamatu! Sarnaseid näidistunniga koolitusi on uuel õppeaastal plaanis teisigi, samuti avaldame õige pea ka näidistunni videomaterjali. E-õpik “Praktiline eesti keel” asub siin, loe ka õpiku tutvustust.
Meil on rõõm teada anda, et esimene Jan Kausi kirjandusõpikutest, “20. sajandi kirjandus” on valmis!
Eessõnas õpiku kasutajale on kirjas:
Käesoleva õpiku metoodiline lähenemine on väga lihtne, tõukudes seisukohast, et kirjanduse keskmes on lugu. Kirjandus pole mingi imeasi, vaid üks inimlik viis oma olemasolu kirjeldada ja seda endale jutustada. Loomulikult on kirjanduse mõtestamisel oluline teada ka ajaloolist tausta, kirjanduslugu, ja siinnegi raamat püüab – nagu õpikule kohane – heita pilku kirjandusloo ühele äärmiselt kirevale ja huvitavale lõigule. Kuid mitte ainult.
“20. sajandi kirjanduse” õpiku üks eesmärke on suunata õpilast ise mõtlema ja ise avastama.
Õpiku näidisleheküljed leiate SIIT
Head avastamist!
Teie kirjastus Maurus
Lotte aabitsa edukalt kulgenud pilootaasta hakkab läbi saama ja aabitsa ilmumiseni on jäänud vähem kui kuu. Pilootprojektist osa võtnud õpetajad on koos autoritega teinud ära suure ja tänuväärse töö aabitsa kujunemisel selliseks nagu ta varsti kõigi soovijate kätte jõuab.
Lotte ja tema kaaslaste fantaasiarikas maailm on väga inspireeriv. Et see inspiratsioon käegakatsutavaks muuta, kuulutame välja lauamängude loomise võistluse. Võistluse eesmärk on leida uusi huvitavaid võimalusi tähtede omandamiseks ja just sellest lauamängust võib saada laste lemmikõppevahend eesti keele tunnis.
Võistlusest saavad osa võtta kõik I kooliastme klassid ja mängude loomisel võib Lotte maailmas hullata nii nagu fantaasia lubab. Kes veel ei tea, siis Lotte maailmas tegutsevad väga erinevad, kuid üksteist austavad ja hoidvad ning ühiseid väärtusi jagavad elanikud. Lisaks üllatusi täis keskkonnale ühendab neid ka loovus, optimism, huumorimeel ja aktiivne eluhoiak.
Kõige lahedama ja põnevama mängu loojad sõidavad klassiga Lottemaale ning eriti nutikate lahenduste pakkujaid ootavad eriauhinnad. Lauamängude hindajate seas on ka Lotte loojad Janno Põldma ja Heiki Ernits.
Tööde saatmise tähtaeg on 8.mai 2015
Juhendi PDF faili saad alla laadida siit
Matemaatika ülesannete lahendamise vilumus tekib ainult harjutades. Maurusel on valmimas selleks kaks head abivahendit – uued ja põhjalikud kordamisraamatud tunnustatud autorilt Allar Veelmaalt: „Matemaatika tööraamat gümnaasiumi lõpetajale” I osa ja II osa. Teosed ilmuvad juba alanud õppeaasta esimeses pooles, vastavalt oktoobris ja detsembris.
Tööraamatud on koostatud silmas pidades riikliku õppekava laia matemaatika kursuste nimistut, aga sobivad igati ka kitsast matemaatikat läbinutele.
Iga teema alguses on välja toodud vajalikud valemid ning hulgaliselt erinevaid näidisülesannete lahendusi. Raamatus on juttu ülesannete lahenduse vormistamise nõuetest, taskuarvuti mõistlikust kasutamisest ning ka sellest, kuidas ülesannete lahendusi personaalarvuti abil kontrollida. Tööraamatu lõpus on mitmed näidiseksami variandid.
Esmaspäeval, 1. septembril jagati pilootprojektina kaheksas Eestimaa koolis esimesse klassi astujatele uhiuued Lotte aabitsad.
Lotte aabits on üks osa ettevalmistamisel olevast esimese klassi õppekomplektist, mis rõhutab loova, mitmekülgse ja eri rollides toimetuleva isiksuse arengut, lõimides emakeelt teiste õppeainetega.
„Olen kindel, et pilootaasta läheb hästi ning selle põhjal teeme õppekomplekti veel põnevamaks ja sisukamaks. Juba 2015. õppeaastast on ka ülejäänud esimese klassi õpilastel võimalik oma kooliteed alustada koos Lottega,“ kinnitab kirjastuse juht Kaarel Oja.
Õppekomplekti autorid on Janno Põldma, Heiki Ernits, Heli Prii ja Loone Ots ning see valmib koostöös Joonisfilmiga. Komplekti kuuluvad aabits, aabitsa töövihik, kirjatehnikavihik, lugemik (õpik teiseks poolaastaks) ja lugemiku töövihik, millele lisanduvad järgmisel aastal matemaatika ja loodusõpetuse tööraamatud. 2014/2015. õppeaastal katsetatakse õppekomplekti 8 koolis ligi 500 õpilasega 20 õpetaja osavõtul. Kaasaegne eesti keele õppekomplekt võetakse koolides täismahus kasutusele 2015. aastal.
Täname pilootprojektis osalevaid koole Kuressaare gümnaasiumit, Tartu kommertsgümnaasiumit, Audentese erakooli, Paide ühisgümnaasiumit, Tallinna tehnikagümnaasiumit, Miina Härma gümnaasiumit, Ülenurme gümnaasiumit, Suure-Jaani kooli Kildu õppekohta ning Albu põhikooli, ning loomulikult kõiki klassiõpetajaid, kes Maurusega selle aasta ette võtsid.
Lotte aabits meedias:
Delfi: Audentese Erakooli õpilased alustasid kooliteed uhiuue Lotte aabitsaga
Kuku Raadio intervjuu Janno Põldmaaga
Meie Maa: Kuressaare gümnaasium võttis kasutusele uue, Lotte aabitsa (tasuline artikkel)
ERR avaaktusest Miina Härma Gümnaasiumis
Foto: Andres Raudjalg
Trükikojast on poodidesse jõudnud Üldajaloo lugemik.
See on mahukas allikate kogumik, kuhu on koondatud pöördelisi sündmusi kajastavad tekstid. Rännak Vana-Egiptuse raidkirjadest ja Sumeri nutulaulust kuni 20. sajandi koidikuni, mil P. de Coubertin kirjutas “The Centurys” kokkuvõtte esimestest kaasaegsetest olumpiamängudest. Uudistage raamatupoodides.
