Pehme köide, värviline, 170 × 240 mm, 192 lk, 2015
Jan Kausi õpik „Uuem kirjandus“ kuulub kohustuslike gümnaasiumikursuste juurde ja pakub avarat ja põhjalikku ülevaadet kirjanduslikest suundumustest 20. ja 21. sajandil. Kirjanduslugu on käsitletud kirjanikule omases ladusas jutustamisstiilis lühiesseede kaudu. See on esitatud klassikute loomingu kaudu erinevaid arutlusteemasid ja vaatenurki tõstatades, mitte kronoloogilises järjestuses. Põhiteksti ilmestavad ülevaated olulisematest kirjandusloolistest sündmustest, mis aitab õpiku lugejal kirjanikke ja kirjandusvoole paigutada ajaloolisse konteksti.
- Tuntud ja tunnustatud autori isikupärane kirjelduslaad.
- Kompaktsed, hõlpsasti haaratavad peatükid.
- Koolis töötava praktiku koostatud ülesanded.
- Võimalus teemade vahel valida.
- Palju viiteid lisamaterjalidele.
- Põhjalik ajajoon ja mõisteregister õpiku lõpus.
AUTORIST
Jan Kaus on kirjanik, toimetaja ja tõlkija. Oma loomingu eest on ta pälvinud arvukalt kirjandusauhindu. Ta on Eesti kirjanike liidu juhatuse liige ja Tallinna rahvusvahelise kirjandusfestivali HeadRead üks eestvedajaid.
Viited lisamaterjalidele
1. Kirjandus kui Paabeli raamatukogu
2. Muutuv ühiskond, muutuv kirjandus: punk ja etnofuturism
3. Mati Unt ja eesti postmodernism
4. Kirjanduse plahvatus 1990. aastate lõpus
5. Kirjanduse kõnelev keel. Peeter Sauter ja fs
6. Omaeluloolisus. Mari Tarand ja Mihkel Raud
7. Pärast Suuri Romaane: Tõnu Õnnepalu
8. Dokumentaalromaan: Emmanuel Carrère’i „Vaenlane”
9. Suured Romaanid ei kao: Ene Mihkelson ja Mats Traat
10. Kirjandus ning pop- ja rokkmuusika: Hiram ja Nick Hornby
11. Kirjandus massikultuuri vastas I: Michel Houellebecq
12. Kirjandus massikultuuri vastas II: Timur Vermes
13. Suur postmodernistlik romaan: Umberto Eco „Foucault’ pendel”
14. Metafiktsioon. „Aeglane mees”
15. Kirjandus ja kaasaja probleemid I. Koolivägivald: „Me peame rääkima Kevinist”
16. Kirjandus ja kaasaja probleemid II. Sotsiaalne ebaõiglus. „Pilveatlas”
17. Kirjandus ja kaasaja probleemid III. Sotsiaalne apaatia. „Pimedus”
18. Kirjandus ja poliitika: „Sinine pekk” ja „Saatanlikud värsid”
19. Siirus ja kitš: Kundera „Olemise talumatu kergus”
20. Transgressiivne kirjandus: Easton Ellise „Ameerika psühhopaat”
21. Kolekirjandus: Kenderi „Iseseisvuspäev”
22. Teater kirjandusest eemale, kirjandus teatrile lähemale: postdramaatiline teater.
23. Jonathan Littell: 21. sajandi „Sõda ja rahu”
24. Sõna ja pilt: „Kaklusklubi” juhtum
25. Sõna ja pilt: „Persepolise” juhtum
26. Nullindate sotsiaalne luule: Rooste, Viiding, Kivisildnik
27. Naiskirjandus ja Eesti: vaade proosale
28. Luule ajatud jooned: Soomets, Kareva, Krull
29. Eestimaine fantaasia: Baturin, Heinsaar, Sommer
30. Maagiline realism üle maailma
31. Elust suurem elu: Pelevinist Ulitskajani
32. Kõrgfantaasia suurem maailm
33. Postapokalüptiline kirjandus: „Tee”
34. Fakt ja fantaasia. Andrus Kivirähk ja Urmas Vadi
35. Eestivene kirjanduse kasvav roll. Kotjuh, Ivanov, Grigorjeva
36. Y-generatsioon ehk Värske Rõhu põlvkond
37. Kas seada ideaale või paljastada illusioone? Jaan Kross ja Andrei Hvostov
38. Ajalugu ei aegu: Sofi Oksase juhtum
39. Probleemne ja lootusrikas Kolmas Maailm
40. Euroopa maailmas III. Skandinaavia krimikirjandus
41. Igal kohal oma kirjanik: Pamuk ja Istanbul, Zafon ja Barcelona, Westö ja Helsingi
42. Kuidas mõtelda raamatutest, mida me oleme lugenud?