Ideekalendri 8. nädal – õnnelik meeskond on kooslooming

Teksti autor: Kaupo Saue

Kas õnnelik meeskond on võimalik? Kui jaa, siis kuidas?

Pikaaegset meeskonna koostöötreeningute läbiviimise kogemust üldistades näeme, et lisaks paljudele muudele teguritele mängivad suurt rolli kaks meeskonnaliikmete hoiakut: mängija või ohver. Need hoiakud on enamasti teadvustamata suhtumised ellu, mis määravad mõtlemise ja tegutsemise stiili. Õnnelikus meeskonnas on mängijad, kes loovad koos oma paremat homset päeva. Nad teevad oma elu paremaks eesmärke saavutades. Õnnetus meeskonnas on ohvrid, kes hädaldavad koos halva eilse ja tänase üle. Keskendudes vaid halvale, puudustele ja vigadele, kaob viimanegi lootus paremale tulevikule. Nii nagu mõeldakse – nii on ja veelgi enam – saab olema.

Milline meeskonnaliige on MÄNGIJA?

  • Mängija otsib ja leiab võimalusi eesmärkide saavutamiseks isiklikus ja tööelus.
  • Mängija usub, et midagi paremat on võimalik.
  • Mängija näeb arendamisvõimalusi oma meeskonnas ja aitab neid ellu viia.
  • Mängija keskendub võimalustele ja lahendustele.
  • Mängija on kirglik oma meeskonda võidule aitama.
  • Meeskonnamängija annab „sööte“, toetab igati kolleegi edukust.
  • Mängijad treenivad end pidevalt ja kirglikult.
  • Mängija toob endaga kaasa lahendusi ja positiivset meeleolu.

Milline meeskonnaliige on OHVER?

  • Ohver leiab valdavalt vabandusi ja õigustusi, miks midagi ei saa.
  • Ohvrile tundub, et ta kannatab teiste pärast.
  • Ohvrid on kibestunud ja tuleviku suhtes pessimistlikud.
  • Ohvrid on depressiivsed, sest nad ei usu paremasse homsesse.
  • Kuna nad ei usu, et midagi paremat on võimalik, siis nad ka ei tegutse, nad on tegutsemisvõimetud.
  • Ohver omistab vastutuse teistele.
  • Lahendamata probleemides ja ebaedus süüdistab ohver juhti või kaaslasi.
  • Ohver toob endaga kaasa negatiivsust ja mürgisust.

Mida tähendab koosloomine või kooshädaldamine meeskonnas?

KOOSLOOMINE MEESKONNAS

Kooslooming sünnib olemasoleva hea märkamisest, sellelt pinnalt võrsuva energiaga tulevikuvisiooni loomises ja üksteise igakülgses toetamises selle elluviimisel. Mängija hoiak on koosloomise alus. Koosloomine teeb meeskonnaliikmeid õnnelikuks.

  • Märgatakse seda, mis läheb töös hästi ja mida saaks parendada.
  • Märgatakse seda, mis on head meeskonnakaaslastes ja seda, mida nemad saaks teha paremini.
  • Julgustatakse üksteist tegutsema.

Mida on kuulda koosloovas meeskonnas?

„MIDA ME SAAKSIME TEHA, MIS OLEKS LAHENDUS, MIS SINA ARVAD, KELLEL VEEL IDEID ON, VÄGA HEA, HUVITAV, KUIDAS ME SAAKS, MUL ON ÜKS „KIIKSUGA“ MÕTE, JAGAME ÄRA, KES MIDA TEEB…“

Koosloov meeskond treenib ennast pidevalt – analüüsib oma saavutusi ja mänguoskusi. Töötab välja uusi taktikalisi ja strateegilisi plaane. Igal mängijal on individuaalne treeningprogramm. Harjutatakse sujuvat koosmängu. Mängijad tähistavad võite ja kui ei võida, siis analüüsivad, mida teha, et järgmine kord võita. Mängijad valivad kaaslasi. Meeskonnas toimuvad arenduskoosolekud ja ümarlauad. Juhil on treeneri roll. Treener ei tee meeskonnaliikmete eest tööd ära, vaid juhendab neid.

Millised on koosloova meeskonna tulemused?

  • Rõõm ja energia koostegutsemisest ja eesmärkide saavutamisest
  • Uued ideed, paremad tulemused
  • Paindlikkus
  • Pühendumine
  • Teenuste, toodete arendamine
  • Pidev areng

KOOSHÄDALDAMINE MEESKONNAS

Meeskonnaliikmete käitumine:

  • Nähakse seda, mis on halvasti.
  • Keskendutakse puudustele.
  • Paljud probleemid on ja jäävad lahendamata.
  • Lahenduse eest vastutajaks peetakse teist poolt, töötajad peavad selleks juhti, juhid töötajaid.
  • Mõlemad pooled mängivad süüdistamise mängu: „Keegi teine peab end muutma, mitte mina!“

Sõnakasutus sellises meeskonnas:

„EI SAA, POLE VÕIMALIK, SEE NAGUNII EI AITA, MINUST EI SÕLTU JU MIDAGI, KEEGI POLE ÖELNUD MULLE, TEMA ONGI SELLINE, SEE ONGI LAHENDAMATU PROBLEEM, MIDAGI POLE TEHA, TEMA PEAB TEADMA, KUST MINA TEAN, TEMA ASI ON SEDA TEHA…”

Millised on kooshädaldava meeskonna tulemused?

  • Kasvav lootusetus
  • Langev motivatsioon ja energia
  • Passiivsus ja äraootav seisukoht
  • Moondunud tegelikkusetaju – fookus on eranditult puudustel
  • Teist poolt kogetakse süüdlasena, vastasena, luuakse vaenlase kuju
  • Luuakse koos ebaedu
  • Asjad ei liigu edasi, probleemid püsivad
  • Stress, masendus
  • Verbaalne vägivald
  • Negatiivsus, avalik või maskeeritud kujul