Head sõbrad!

Elus tuleb ette ootamatusi ning esmakordselt juhtus meilgi tehniline apsakas, mille tõttu Ideekalender sel nädalal hilines.

Eelmisel nädalal võtsime aprillikuu ettevõtluse ja ettevõtlikkuse teema kokku, kuid maikuu teemale üleminekuks jagame sel nädalal teiega seitset raamatusoovitust ettevõtlikele ja ettevõtjatele. Võib-olla leiavad tulevased edukad õpilasfirmade loojad neist kasulikke ideid ja nõuandeid, kuidas komeedina taevasse tõusta.

Mais aga valmistume tõeliseks suviseks äraolemiseks ning võtame ette kõik puhkuse ja reisimisega seonduva. Raamatute lugemine on ju üks lihtsamaid viise lõõgastumiseks.

Head lugemist!

Jala jälg. Nike algust meenutab selle looja

Phil Knight

Neis paeluvais memuaarides räägib Nike asutaja ja tegevjuht Phil Knight esimest korda vähetuntud loo ettevõtte alguspäevist, mil see oli riskialdis idufirma, ja selle arenemisest maailma üheks kõige kultuslikumaks, uuenduslikumaks ja tulusamaks kaubamärgiks.

1962. aastal laenas äsja ärikooli lõpetanud Phil Knight oma isalt 50 dollarit ja lõi ettevõtte, millel oli lihtne missioon: importida Jaapanist hea kvaliteedi ja soodsa hinnaga spordijalatseid. Oma laimirohelise Plymouth Valianti pakiruumist müüs Knight esimesel aastal 8000 dollari eest jalavarje. Täna on Nike aastakäive kuni 30 miljardit dollarit. Idufirmade ajastul on Nike kõikide idufirmade eeskuju ja nn vuhhist (Nike logo) on saanud revolutsiooniline, üle maailma tuntud ikoon, mis on üks levinumaid ja äratuntavamaid sümboleid.

Ent Knight, vuhhi varjus olev mees, on alati jäänud salapäraseks. Nüüd jutustab ta neis siirastes, alandlikes, julgetes ja iroonilistes memuaarides esimest korda oma loo. Alustades elu pöördehetkest, kui ta 24-aastasena – pärast seljakotimatka ümber maailma – otsustas asuda tavatule rajale ja alustada oma äri. Äri, mis on dünaamiline ja teistsugune.

Teistpidi töö

Jason Fried, David Heinemeier Hansson

„Teistpidi töö“ troonib The New York Timesi, Wall Street Journali ja The Sunday Timesi bestsellerite nimekirjas. Värskendav, teravmeelne, aus ja samas vastupandamatult haarav raamat sunnib tööd vaatama sootuks teistpidi pilguga ja näitab uusi võimalusi seal, kust neid varem otsida ei osatud – või ei tulnud see lihtsalt meelde.

Jason Fried ja David Heinemeier Hansson keeravad harjumuspärase ärimaailma pea peale, soovitades jäljendada narkodiilereid ja tippkokki, unustada planeerimine, laenud ja laienemine; saata kriitikud põrgusse ja teha seda, mis teile endale meeldib ja mida teil vaja on.

Elon Musk. Tesla, SpaceX ja rännak ulmelisse tulevikku

Ashlee Vance

Elon Musk on meie aja kõige hulljulgem ettevõtja. Ajaloos leidub vähe ettevõtjaid, kellel oleks sama geniaalne visioon ja tegutsemistung. Musk, kes on kui tänapäevane kombinatsioon Thomas Edisonist, Henry Fordist, Howard Hughesist ja Steve Jobsist, on rajanud nii PayPali, Tesla Motorsi, SpaceXi kui ka SolarCity. Kõik need ettevõtted on raputanud äri- ja tööstusringkondi, kujundavad tulevikku ja on muutmas ulmet tegelikkuseks.

Kogenud tehnoloogiaajakirjanik Ashlee Vance pakub seninägematu pilguheidu tolle Silicon Valley hulljulgeima ärimehe elule ja tegemistele. Tänu autori eksklusiivsele juurdepääsule nii Muskile endale, tema perele kui ka sõpradele, jälgib raamat peategelase teekonda alates raskest lapsepõlvest Lõuna-Aafrikas kuni tõusmiseni maailma äritippude sekka.Vance vestles ligi kolmesaja inimesega. Tulemuseks on erakordne lugu pöörastest ja maailma muutvatest ettevõtmistest ning portree keeruka iseloomuga mehest, kes on uuendanud tööstust ja süstinud sellesse innovatsiooni – ning kogunud ka hulgaliselt vaenlasi.

See raamat on suurepärane ja põhjalik uurimus sellest, mida tähendab Muski karjäär tehnoloogiatööstusele, milles parasjagu käivad suured muutused, ning osundab, kui uskumatuks võib käesolev sajand kujuneda.

Hindamatu. Õiglase väärtuse müüt (ja kuidas seda ära kasutada)

William Poundstone

Enamik ettevõtteid ei jäta kivi kivi peale, kui on vaja kindlaks teha, mis inimeste maksevalmidust mõjutab. Miljoni dollari küsimus on: mida inimesed tegelikult tahavad?

Viimase aja üks suuremaid äribestsellereid „Hindamatu“ annab sellele küsimusele otsekohese vastuse – me tahame rohkem ja odavamalt. Veedame oma elu otsides madalaimat hinda ehk arve, mis muudaksid meid õnnelikuks. Arvukad psühholoogilised katsed on aga demonstreerinud, et sellest, milline hind on „madalaim“ või „kõrgeim“, ei ole meil tegelikult vähimatki ettekujutust. Humoorikas ja intrigeeriv, avabki „Hindamatu“ ukse hinnakujunduse ning meie ostuotsuste taga olevasse vastuolulisse maailma.

See üks asi. Erakordsete tulemuste taga peitub üllatavalt lihtne tõde

Gary Keller, Jay Papasan

„See üks asi“ on USA bestsellerite nimekirjades olnud enam kui 350 korral, sh on see olnud Wall Street Journali, NewYork Timesi ja USA Today nimekirjas esimesel kohal. „Üks asi“ on võitnud 12 raamatuauhinda, see on tõlgitud 30 keelde ning hääletatud Goodreadsi kõigi aegade 100 parima äriraamatu hulka.

„Kui ajad taga kaht jänest korraga, siis ei saa sa kumbagi kätte“ – vene vanasõna

Mis on üks asi, mille tegemine teeks kõik muu lihtsamaks või tarbetuks? Kui tahate midagi hästi teha, siis tuleb tegutseda väikselt. Kui kitsendate fookust nii palju kui võimalik, siis vaatab teile vastu ainult üks asi. Ja see ongi õige.

Väikselt tegutsemine tähendab, et jätate kõrvale kõik, mida võiksite teha, ja teete seda, mida peate tegema. Tihti arvatakse, et edu saavutamine on keeruline ja ajamahukas. Selle tulemusel võetakse ette liiga palju ja saavutatakse liiga vähe. Aja jooksul loobutakse unistustest ja lepitakse vähemaga.

Väikselt tegutsemine on lihtne lähenemine ning see toimib alati, igal pool ja kõige puhul. Miks? Sest sellel on ainult üks eesmärk – viia sihile.

„Ole nagu postmark – kleebi ennast ühe asja külge, kuni jõuad kohale“ – Josh Billings

Rikkaks saamise õpik

Jaan Roosaare

Autor kirjutab raamatust nii:

Tänaseks on “Rikkaks saamise õpik” Eesti enimmüüdud majandusraamat. Kokku on selle soetanud endale juba enam kui 15 000 lugejat!

Väikese Eesti mastaabis on see suur number. Sellest tuleneb ka suur vastutus. Nii olengi ma viimase kahe aasta jooksul näinud vaeva, et panna kokku just selline raamat, mida oleks tahtnud ise oma investeerimisteekonna alguses lugeda. Võrreldes 2014. aasta versiooniga leiad värskeimast trükist enam kui 110 lehekülge uut materjali – lisatud on bitcoin ja krüptovaluutad, Amazonis müümine, kaheksa uut intervjuud, rohkem on pandud fookust eesmärkidele ja unistamisele ning juttu tuleb ka enesedistsipliinist. Raha on elus küll tähtis, kuid kaugeltki mitte kõige tähtsam. Sellest ka veidi laiem fookus.

Olen uuendanud ka kõik andmed ja näited 2018. aasta alguse seisuga. Nii on selle raamatu näol tegemist justkui iPhone’i uue mudeliga – lugemiseks kõlbab kindlasti ka 2014. aasta versioon, kuid parima kasutusmugavuse huvides tasuks eelistada 2018. aasta mudelit. Ja vana raamat kingi kellelegi, kes ise seda endale lubada ei saaks!

Soovin, et leiaksid siit raamatust inspiratsiooni ja julgust pealehakkamiseks, et panna ka oma raha enda jaoks tööle. Tähtis ei olegi, kas alustad kümne, saja või tuhande euroga. Tähtis on omandada head harjumused ja olla järjekindel, sest summad lähevad ajapikku suuremaks ja kooliraha vigade eest järjest kallimaks. Ning aega enam tagasi ei saa!

Must vöö müügis. Mõtle, tööta ja teeni nagu professionaal

Tarmo Tamm

“Must vöö müügis” on sulle, kui soovid:

– müüa rohkem ja lihtsama vaevaga. Raamatu autor, Tarmo Tamm, on ise müünud vähemalt kahteteist erinevat toodet ning teenust ja olnud müügijuht vähemalt 14 projektis. Raamatus “Must vöö müügis” kirjeldatakse tõhusaid praktikaid, mis on olnud edukad nii äri- kui ka lõpptarbijale müües. Samu põhimõtteid on pandud proovile ka telefonimüügis, konverentsiruumides, jaekaubanduses, kaubanduskeskustes ja ukselt uksele müügis;

– teisi mõjutada. Kõik meist puutuvad oma elus kokku mingil tasandil müügitööga. Põhiliselt müüakse tooteid ja teenuseid, kuid peaaegu kõik müüvad iseennast ning oma ideid. Hea veenmisoskus tuleb kasuks nii lapse kasvatamisel kui ka ülemuselt ametikõrgendust küsides;

– luua või tugevdada sõprus- ja armusuhteid. Toodete või teenuste edukaks müügi aluseks on usk iseendasse. Kõigepealt pead maha müüma iseenda. Põhimõtted, mis kehtivad müügis, kehtivad sageli ka eraelus. Raamatust leiad kümneid soovitusi uute suhete loomiseks ja olemasolevate suhete kvaliteedi tõstmiseks;

– olla õnnelikum ja enesekindlam. “Must vöö müügis” on ka psühholoogia kiirkursus, mis aitab parmini mõista ennast ja teisi. Raamatust leiad tippmüügiinimeste tõhusad praktikad enesekindluse ja meelerahu saavutamiseks;

– saada miljardäriks. Mis ühendab Bill Gatesi, Warren Buffettit, Marc Cubanit ja Elon Muski? Eeltoodud miljardäre ja väga paljusid teisi üliedukaid inimesi ühendab julgus võõrastele läheneda, veenmisoskus ning kindlameelsus ka siis kui esialgu ebaõnnestud. Nad on tugevad müügimehed. Marc Cuban on isegi öelnud: „Müük lahendab kõik probleemid.“

Head sõbrad!

Kuigi olukord riigis soovitab liikuda nii vähe kui võimalik ning paljude inimeste tööd ja tegemised on teadmata ajani pausile pandud, on Maurusel siiski hea meel üle korrata, et uute materjalide loomine on täies hoos ning peagi rõõmustame oma kliente hulga värske õppevaraga.

Üks neist on Jutulinna sarja aabitsakomplekt, mis on hetkel käibel olevatest aabitsatest erinev, kuna toetab täielikku üldõpetust. Jutulinna aabitsakomplekt seob kokku kogu I kooliastme materjalid ning muudab need terviklikuks komplektiks. Ühtlasi hakkab aina enam koole üle minema üldõpetusele ning vajadus kvaliteetse õppematerjali järele suureneb.

Käesoleval sügisel alustab Jutulinna aabits oma pilootaastat ning meil on hea meel pakkuda võimalust katsetada materjali ka oma koolis. Piloteerijad saavad aabitsakomplekti väga sõbraliku hinnaga ning samuti võimaluse loomisprotsessiga kursis olla.

Jutulinna 1. klassi õppekomplekt ilmub terviklikuna juba järgmisel aastal ning sügisesel tellimisperioodil on võimalik seda juba ette tellida. Kui soovite aabitsakomplektist lähemalt kuulda, kirjutage meile britta@kirjastusmaurus.ee.

Ideekalender tõmbab aga ettevõtluse ja ettevõtlikkuse teemale joone alla ning tänases kirjas jagame Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilaste mõtisklusi ettevõtlusest.

Head lugemist!

„Andke õpilasele ülesanne midagi muuta – ta suudab seda“

Mõtiskluse ettevõtlusest ja ettevõtlikkusest koostasid Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11. klassi õpilased Eva Maria Ilves ja Erich Richard Rosental.

Ettevõtlus ja minevik

Olen alati nautinud iseseisvust ja vabadust. Sain juba esimese töökogemusega aru, et ise teenitud rahal on kordades suurem väärtus kui vanematelt saadud taskurahal.

Juba põhikoolis ajendas see mind leidma viise, kuidas raha teenida. Ilukirjandus vahetas end kiirelt majandus-, ettevõtlus- ja investeerimisraamatute vastu, ning just sealt hakkaski kasvama huvi ettevõtluse vastu. Gümnaasiumis leidsin endale mõttekaaslased, kellega otsustasimegi asutada õpilasfirma. Algus oli küll raske ja lootusetu, kuid üsna pea avastasin, kuidas ettevõtlusmaailm oli minu silmaringi ja kogemustepagasit avardanud rohkem kui ükski teine hobi või huvi.

Eva Maria

Ettevõtlikkus ja minevik

Põhikoolis oli väga lihtne oma aega suunata koolielu parendavatesse tegevustesse ning aktiivse õpilasena sattusin õpilasesindusse ja sealtläbi üleriiklikesse organisatsioonidesse täiesti juhuslikult. Alustasin juba 14-aastaselt teiste eesti õpilasesindajate koolitamist. Tänu toetavale meeskonnale ja uutele väljakutsetele sain juba esimese koolituse ajal aru, et see on midagi, millega tahan tegeleda, ja huvi hariduselu ning kodanikuühiskonna vastu kasvas iga korraga. Teekonnal üle kivide ja kändude jõudsin ühe Eesti suurima õpilasürituse peakorraldamiseni, millest sai n-ö vabatahtlikkuse tipphetk.

Erich Richard

Areng

Meid mõlemat on aktiivne tegevus kooli kõrvalt arendanud isikuna väga palju – enesekindlus ning julgus kasvasid kiiresti. Ka lavahirm on täielikult kadunud. Inimestele toodet müües või koolitades anname infot teistele, kuid iga kord õpime ka ise ning saame targemaks. Tuleviku jaoks loob senine tegevus kindlasti meie mõlema jaoks hüppelaua kogemuste, kontaktide ning elukooli näol.

Koolide osalus

Eelkõige on meid mõlemaid innustanud aktiivsed ning särasilmsed õpetajad, kes ise panustavad tunnivälisesse töösse, kaasates ka õpilasi. Igal õpilasel on kindlasti ideid ja arvamusi erinevates valdkondades – õpetajana tuleks motiveerida neid mõtteid avaldama ning lasta õpilastel ise panustada enda ja teiste arengusse. Individuaalne lähenemine on koolides peaaegu võimatu, kuid meeskonnatöö ning projektõpe loovad enesearendamiseks ideaalsed võimalused. Igas õppeaines on õpetajal võimalus avada õpilasele uks ning näidata, kuidas olla aktiivne kodanik. Õpetajal on oluline roll ka ühiskonnas toimuva kajastamises ning seeläbi ka õpilaste informeerimises, ning õpetaja saab välja tuua erinevad võimalused, kus õpitut oleks võimalik ka rakendada.

Sel nädalal olid Ideekalendri uudiskirjaga kaasas eesti keele ja kirjanduse töölehed, mis seotud ettevõtlusega. Tulevaste Ideekalendri töölehtede saamiseks registreeru järgneval lingil: Täida registreerimisvorm

Head sõbrad!

Meid ümbritsev keskkond on aja jooksul muutunud aina olulisemaks. Kuidas elada nii, et meie tootmine ja tarbimine mõjutaks võimalikult vähe planeeti, kus me elame? Arutu äritegevus hakkab vaikselt suunda muutma ning aina rohkem mõeldakse ettevõtetes ka tootmisest tulenevatele keskkonnamõjudele.

Selleks, et aru saada, kuidas üks või teine toode meie keskkonda mõjutab, on ettevõtted hakanud hindama olelusringi. Ettevõtja Martin Eek pani keskkonnauudiste portaalis Bioneer kokku 10 punkti, mis annavad ülevaate olelusringi hindamisest. Täna jagame seda artiklit ka Ideekalendri lugejatega.

Head lugemist!

Kümme asja, mida peaks teadma olelusringi hindamisest

Tekst: Martin Eek, ettevõtja

Viimaste kümnendite jooksul on inimeste keskkonnateadlikkus tõusnud ja sellest tulenevalt hakkavad ka ettevõtted pöörama üha enam tähelepanu sellele, kuidas nende tegevus keskkonda mõjutab. Ühiskond muretseb järjest rohkem loodusvarade ammendumise ja looduse hävitamise pärast.

Paljud ettevõtted on vastuseks neile muredele asunud kasutama n-ö rohelisemat tootmisprotsessi ja pakkuma rohelisemaid tooteid. Toodete keskkonnamõju on saamas võtmetähtsusega küsimuseks ka avalikkuses ja seetõttu uurivadki paljud firmad, kuidas nad seda mõju vähendada saaksid. Üks vahendeid oma mõjude hindamiseks on olelusringi hindamine (Life Cycle Assessment, edaspidi LCA).

Olelusringi hindamine on viimaste aastate jooksul palju tähelepanu saanud ning kitsa valdkonna akadeemikute ja futuristlike ettevõtete praktikast peavoolu ettevõtlusesse jõudnud. Siiski valitseb veel mõningane segadus selles osas, mis see LCA ikkagi on ja milleks seda kasutada saab.

Järgnevalt esitame 10 punkti, mis peaksid andma vastuseid selle aina populaarsemaks muutuva valdkonna kohta.

1. LCA on tööstusökoloogia tööriist

Tööstusökoloogia abil püütakse murda maailmamajanduse aegunud paradigma, mis põhineb avatud tsükli süsteemil (teekond toormaterjalidest tooteni ja selle utiliseerimiseni on lineaarne) ning tuua selle asemele majanduse jaoks uus mõtteviis, kus süsteem on suletud. Viimase eesmärk on õppust võtta looduse eluringist, kus ühe protsessi jäätmed on teisele protsessile toiduks. Tööstusökoloogiat saab õppida Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledžis.

2. Mida LCA mõõdab?

LCA mõõdab toodete ja teenuste keskkonnamõju n-ö hällist hauani – nende tootmisel, kasutamisel, hooldamisel ja lõplikul käibest kõrvaldamisel – ning arvestab kõiki sisendeid alates toormaterjalidest kuni kasutatud energiani. Tulemusi interpreteerides arvestatakse olelusringi mõjuga inimeste tervisele, ökosüsteemidele ja ressursikasutusele.

3. LCA viiakse sageli läbi selleks, et teada saada tarbekaupade keskkonnamõju

Kuigi LCA kasutamisel on palju võimalusi, praktiseeritakse seda enim tarbekaupade peal. Sellel võib olla mitmeid põhjusi, kuid peamiseks peetakse tarbijate üha kasvavat nõudlust keskkonnasõbralike toodete järele. Selle suundumuse heaks näiteks on toodete süsinikujälje üha suurem tähtsustamine.

4. Toote süsinikujälje mõõtmine on üks võimalus LCA-d teostada

On mitmeid võimalusi, kuidas LCA toodete keskkonnamõju hindab. Üks sellistest meetoditest on toote süsinikujälje mõõtmine, mis on oma olemuselt kliimamuutustele keskenduv LCA. Toote olelusringi süsinikujälje mõõtmise tähtsustamine on hea uudis, kuna see aitab vältida tavapärast olukorda, kus ettevõtted räägivad ainult lõpp-produkti keskkonnamõjust, arvestamata kogu olelusringiga ehk tegelikult jäämäe veealuse osaga.

5. Korraliku LCA läbiviimiseks pead teadma vastust küsimustele „mida?“ ja „miks?“

Miks sa üldse olelusringi hindad? Kas tulemusi kasutatakse majasiseselt toote täiustamiseks või on plaanis neid ka avalikkusele tutvustada? Mida sa hinnata kavatsed – kas ühte konkreetset kliendile suunatud toodet või tervet tootevalikut? Kui sageli sa kavatsed hindamisi läbi viia? Need on küsimused, millele tuleks enne LCA kallale asumist vastused leida.

6. LCA vundamendiks on kvaliteetsed andmed

Olelusringi hindamiseks on vaja palju toorandmeid. Osade andmete leidmine on küllaltki lihtne (näiteks tehase energiatarve); teiste saamine võib aga äärmiselt keeruliseks osutuda (hea näide on toote valmistamiseks kasutatav materjal, mida imporditakse välismaalt). Olemas on küll andmebaasid, mis sisaldavad teavet enamlevinud materjalide kohta, kuid seal leiduva info kvaliteet ei ole eriti ühtlane. Õnneks on teabe kättesaadavuse osas märgata olulisi edusamme.

7. Teabe kogumise protsess on väga oluline

LCA praktiline elluviimine algab teabe kogumise ja modelleerimisega. Selleks on otstarbekas esmalt kogu protsess ära kaardistada (inventeerida) ja kindlaks teha, millised sisendid ja väljundid toote olelusringiga seotud on. Kui selline ülevaade on loodud, tuleb asuda sinna andmeid sisestama. Lõppkokkuvõttes peaks valmima faktiline ülevaade kõigist materjali- ja energiasisenditest ning jäätmetest ja teistest väljunditest, mis toote olelusringi käigus tekivad.

8. Pelgast faktist ei piisa – seda tuleb vaadelda kontekstis

Kui inventeerimisega on ühele poole saadud, tuleb välja selgitada sisendite ja väljundite mõju põhilistes keskkonnakategooriates – inimeste tervis, ökosüsteemide kvaliteet ning ressursside kasutamine. Seda LCA osa tuntakse olelusringi mõjude hindamisena ning selle abil saab langetada otsuseid, kuidas hinnatud toote keskkonnamõju vähendada. Näitena võib tuua, et kui inventuur annab meile aimu, mitu grammi kasvuhoonegaase mingi olelusringi etapi jooksul õhku paiskub, siis mõju hindamine asetab need andmed globaalsete kliimamuutuste konteksti.

9. Interpretatsioon

Kui olelusringi inventuur on teostatud ja mõjud hinnatud, jääb uurijal üle vaid andmed raamidesse seada. Selles etapis kaalutakse erinevate mõjude tähtsust (enamasti peetakse tähtsaimaks mõju inimeste tervisele) ning otsustatakse, millist toote olelusringi osa tuleks muuta, et parim tulemus saavutada. Nagu ikka, on interpreteerimine subjektiivne tegevus ja sõltub eelkõige analüüsi läbiviija prioriteetidest, sihtgruppidest ning eelnevalt püstitatud eesmärkidest.

10. LCA on täpselt nii hea, kui heaks me ta teeme

Olelusringi hindamine on toote tegelike mõjude mõistmiseks võimas tööriist, kuid nagu iga teist tööriista, saab sedagi mitmel moel kasutada. Mõned kasutusviisid ei pruugi meid aga sugugi edasi viia. Kui me hindame näiteks „lootusetult halba“ toodet, et seda samm-haaval paremaks muuta, siis ei ole me ilmselt oma töö tõelisest eesmärgist õigesti aru saanud – eesmärgiks peaks olema luua tooted, mille olelusringi mõju on nii väike, et ka tulevased põlvkonnad saavad sellel pisikesel planeedil elada. LCA saab tõeliselt kasulik olla ainult jätkusuutlikkuse idee kontekstis. Vaid siis aitab see meil lõppkokkuvõttes luua keskkonnasõbralikuma majanduse.

Sel nädalal olid Ideekalendri uudiskirjaga kaasas töölehed I kooliastmele, mis seotud ettevõtlikkuse ja looduslike muutuste jälgimisega. Tulevaste Ideekalendri töölehtede saamiseks registreeru järgneval lingil: Täida registreerimisvorm

Head sõbrad!

Loodetavasti on eriolukorra segadused pisut vaibunud ning hakkame vaikselt uue elukorraldusega harjuma. Mauruse poolt kiidame kõiki õpetajaid, kes praeguses olukorras leiavad võimalusi, et lastel oleks kohustusliku ainekava läbimine ka huvitav. Peavad nad ju olema palju iseseisvamad kui koolipingis. Andke meile kindlasti teada, kui soovite mõne veebivõimaluse kasutamisel abi või tahate mõnd head ideed välja pakkuda. Meile saab kirjutada info@kirjastusmaurus.ee.

Ideekalendri ettevõtluse ja ettevõtlikkuse teema jätkub ning täna avaldame inspireeriva intervjuu kirglikust ettevõtlusest. Seekord vestles meiega koolitaja ja juhtimiskonsultant Andro Kullerkupp, kelle edukus seisneb piisavas koguses energilisuses, loomingulisuses, aga ka naiivsuses.

Head lugemist ja kauneid saabuvaid lihavõttepühi!

Leia see, milles oled erakordne. Intervjuu Andro Kullerkupuga

Intervjueeris Regina Reinup, Mauruse matemaatika toimetaja

Andro Kullerkupp on rahvusvahelise kogemusega juht, koolitaja ja juhtimiskonsultant. Kõik tema ametikohad on olnud seotud turunduse või juhtimisega. Lisaks on ta vabatahtlikuna löönud kaasa projektis „Tagasi kooli“, loonud ärialaste e-õppevidote portaali www.intervjuu.eu ja teinud palju muud. Andro kohta saab rohkem teada tema kodulehelt www.androkullerkupp.com.

Mille poolest erineb ettevõtja elu palgatöötaja elust?

Ettevõtjaks olemine on elustiil. See erineb palgatööst peamiselt selle poolest, et otsustad ise mis tööd sa teha soovid ja millal seda teed. See aga ei tähenda, et ettevõtjad ei tee ebameeldivaid töid. Neid tuleb ikka ette, ja vahest isegi selliseid, millest palgatöötajana keelduksid. Ettevõtjad on enamasti suure enesemotivatsioonivõimega. Nad suudavad innustuda uutest võimalustest ja viivad mõtteid koheselt ellu. Just suur enesemotivatsioonivõime aitab ettevõtjal teha ka ebameeldivaid töid, et lõpptulemus rõõmustaks klienti.

Kas on mingeid iseloomuomadusi, mis sobivad rohkem ühele või teisele?

Ettevõtjal on kolm peamist omadust, mis aitavad tal edukas olla. Need on energilisus, naiivsus ja loovus. Kuidas nii? Ettevõtluse otsene tähendus on see, kui keegi võtab midagi ette. Seejuures ei tähenda see alati äritegemist, vaid võib olla ka mingi ühiskondlik panus või isegi oma perele reisi korraldamine. Mida energilisem on inimene, seda edukam on ta ettevõtjana, sest ta võtab pidevalt midagi ette nii oma ideede elluviimiseks kui ka raskustest ülesaamiseks.

Keskmisest suurem annus naiivsust aitab ettevõtjal võtta riske, mida liigselt kaalutledes, kaheldes ja analüüsides ette ei julgeks võtta. Naiivsus aitab uskuda positiivsesse tulevikku ja annab julguse küsida „lolle“ küsimusi ja teha „hulle“ ettepanekuid. Näiteks kui mina alustasin oma ettevõtjateekonda, siis peale mõnekuulist tegutsemist pöördusin sel ajal ühe eduka firma omaniku poole, kes oli minu jaoks täiesti võõras, ja tegin talle ettepaneku, et ta annaks mulle tasuta kontoriruumi ja maksaks minu assistendile kolm kuud palka. Vastu lubasin tema firmale 20% käibe kasvu. Hiljem ütles see inimene ühel firma jõulupeol, et see oli nii jahmatavalt naiivne ettepanek, et ta ei suutnud keelduda, ning kinnitas, et ei kahetse oma otsust.

Ettevõtjad on enamasti efektiivsed inimesed. See aga tähendab, et nad lähenevad probleemide lahendamisele ja oma ideede elluviimisesse loominguliselt. Pidevalt on vaja leida lahendusi piiratud ressursside olukorras ja eristuda konkurentidest. Eelis on sellel, kes suudab lahendusi otsida raamist väljas, või veel parem, luua uusi raame.

See ei tähenda, et palgatöötajal ei võiks selliseid omadusi olla, aga omast kogemusest võin väita, et naiivsus ja loomingulisus ei ole paljude tööandjate puhul hinnatud väärtused. Ja kui ettevõtja tüüpi inimene satub sellise tööandja juurde, siis ta tunneb end peagi kammitsetu ja alamotiveerituna. Alustavates ettevõtetes on Greineri mudeli järgi peamiseks arengut vedavaks teguriks loomingulisus. Seega töötades alustavas ettevõttes palgatöötajana, on üsna tõenäoline, et ka ettevõtja tüüpi inimene saab ennast seal hästi realiseerida.

Mis on põhilised hirmud, mis takistavad ettevõtlusega tegelemist, sellega alustamist? Kas need on põhjendatud? Kuidas nendest üle saada?

Peamine hirm on ebaõnnestuda. See omakorda tekitab hirmu majandusprobleemide ees ja häbi teiste ees. Kindlasti on ettevõtlusega alustamine risk sinu majanduslikule ja sotsiaalsele positsioonile. Parim viis ebaõnnestumise hirmust üle saada on alustada vaikselt oma igapäevase tegevuse kõrvalt. Mitte põletada sildu ja kuulutada päeva pealt kogu maailmale, et mina olen nüüd ettevõtja.

Proovi esmalt oma ideed võimalikult väikeste kuludega alustada, võibolla pole sul esialgu vaja isegi osaühingut asutada. Proovi päriselt oma teenust või toodet müüa isegi, kui see pole veel selline, nagu sa seda ideaalis ette kujutad. Lihtsalt inimeste arvamuse küsimine tekitab ainult kahtlusi juurde või siis vastupidi, patsutatakse tunnustavalt õlale ja kiidetakse takka, andes vale signaali.

Näiteks üks noormees tahtis teha laheda meestejuuksuri salongi. Tal oli selge visioon, kus see peaks asuma, milline on selle sisekujundus, millised on teenused ja teeninduskultuur. Aga ta alustas oma kodus. Kutsus sõbrad igal kuul korraga külla ja tekitas kodus sellise pubiliku meeleolu, kus kõik tundsid end mõnusalt, ning osutas samaaegselt juuksuriteenust.

Üks reegel: kui ootad õiget aega ettevõtlusega alustamiseks, siis seda ei tule mitte kunagi. Alati on mingid vabandused, miks veel ei saa. Kui märkad ennast põhjendamas, et „ma teeks kui oleks…“, siis on tavaliselt tegemist iseendale loodud pseudobarjääriga. Pööra tingiv kõneviis tagurpidi – mida saan teha nüüd ja kohe. Mõtle mis sul on, mitte selle peale, mida sul pole. Võta midagi ette, lähene loominguliselt.

Mida positiivset toob ettevõtlusega tegelemine inimese ellu?

Iga inimene võiks püüelda selle poole, et elu ei juhiks sind, vaid sina oma elu. See ongi peamine eelis ettevõtjana, et sina ise otsustad, mida, kuidas ja millal teed. See on vabadus elada endale sobivat elu. Loomulikult peab arvestama, et selline vabadus ei pruugi saabuda osaühingu asutamise päevast, sest palka maksavad ikkagi kliendid. Nimetan 1000 päeva reegliks seda aega, mil sa pead jõudma selle vabaduseni. See tähendab, et siis peaks olema möödas aeg, kus teed kaks korda rohkem tööd poole väiksema raha eest võrreldes palgatööga.

Kindlasti on üheks positiivseks teguriks enesekindluse ja enesehinnangu kasv. See tunne, et sina lood mingit väärtust, annad iseendale ja teistele tööd, oled oma klientide ja partnerite hulgas tunnustatud inimene – see kõik teeb elu nauditavaks ja tunned end õnnelikuna.

Ettevõtjaks olemine muudab sind positiivseks tuleviku suhtes. Sa tead, et lood püsivat väärtust ja sinu karjäär ei lõpe kellegi teise otsusest kinkida sulle klaasist lind ja suruda kätt tubli töö eest, mis jääb sinust sinna maha. Sa tead, et kindlustad nii enda kui pere tulevikku. Võibolla pärandad oma ettevõtte kunagi lastele.

Kas oskad soovitada mõttemänge neile, kes alles kaaluvad, kas alustada ettevõtlusega või mitte? (Kujutlen, et olen…, teen…, jne.) Millele tasuks ette mõelda? Kuidas mõelda „kastist välja“?

Kõigepealt soovitan mõtelda, kas oled valmis täielikult pühenduma oma ettevõttele, isegi kui alguses vaikselt alustada. Oluline on enda jaoks selgeks teha, miks ma seda teen – kas lihtsalt raha teenimiseks või on asjal sügavam mõte. Ameerika juhtimiskoolitaja Simon Sinek ütleb samuti, et „esmalt küsi miks“? Kas lahendad kellegi probleemi, kui ulatuslik see probleem on ja kas sinu lahendus oleks seni saadaolevatest parem.

Ikigai (elu eesmärk) on Jaapani mudel, mida võiksid tulevikku kavandades kasutada. Selle abil saad teha valiku, kus oleks tasakaalus asjad, mida oskad hästi, asjad, mida armastad, ja lõpuks asjad, mida vajatakse ja mille eest on teised nõus sulle maksma. Kui üks nendest elementidest puudub, siis võid pikemas perspektiivis olla õnnetu. Samas kui siht on selge, siis saad puuduolevaid osasid ka hiljem järele aidata. Näiteks esmalt keskendud asjadele, mida oskad hästi ja mille eest sulle makstakse. Tavaliselt on see palgatöö, kuid selliselt võib ka ettevõtlusega alustada. Või hoopis pühendud asjadele, mida tõeliselt armastad, näiteks hobi, ja proovid sealjuures leida seoseid kellegi vajadustega, millest oleks tulevikus võimalik arendada müüdavaid teenuseid või tooteid.

Ettevõtlusega on julgem alustada, kui seda kellegagi koos teha. Esmane valik oleks seda teha oma parima sõbraga, kuid siin pead olema väga pragmaatiline. Sinu äripartner peab looma sinu klientidele väärtust. Kui kutsud sõbra enda ettevõttesse osanikuks ainult turvatunde pärast ja tegelikult ta ei pühendu täielikult, siis on konflikt kerge tulema. Mis ei tähenda, et sõpradega ei tohiks ettevõtet luua. Tehke kohe alguses omavahel selgeks, miks te seda ettevõtet teete, mis on teie pikaajaline siht, kuidas jaotate rollid ja milliste põhimõtete järgi tegutsete (näiteks investeeringute tegemine, dividendide jagamine jms). Kui selle arutelu käigus tekib olulisi nägemuste lahknemisi, siis pigem ära jaga osalust ja jätkake lihtsalt sõpradena.

Julgustan otsima tuttavate tuttavaid, kelle abiga saaksid oma klientidele rohkem väärtust pakkuda. Ka nendega tuleb põhimõtted kokku leppida enne, kui osanikuks kutsud. Miks ma räägin osanike kaasamisest? Koos tehes on võimalik stabiilsemalt kasvada, saab ühiselt otsuseid kaaluda ja arendusideid vahetada ning üksteist motiveerida. Aga see ei välista, et ettevõtet ei võiks üksi teha. Teed niipalju, kui jõuad ja tahad.

Millised on Sinu enda kogemused seoses ettevõtlusega? (Kas on juhtunud midagi hirmsat või/ja naljakat? Kuidas sellest välja tulid?)

Olen ettevõtja alates 18. eluaastast ja selle aja jooksul on nii mõndagi juhtunud. Minu sõbral on hea ütlus: „Draama pluss aeg võrdub komöödia“. Seetõttu tagantjärele on kõik pigem naljakas.

Oma esimese firma tegevusalaks valisin akende pesemise teenuse osutamise. Naljakaks teeb olukorra see, et firmat asutades ma olin ainult näinud, kuidas aknaid pestakse, aga see ei takistanud sihikindlalt seda teenust kohe suurtele firmadele pakkumast. Ehmatus oli suur, kui tolleaegne Eesti Telefon telliski minu aknapesuteenust. Esimest akent pestes olin kindel, et lubatud tähtaeg pole reaalne. Paanika oli suur, aga õnnestus leida üks spetsialist, kes tegi selle töö ära. Pakkumises ma polnud arvestanud tööjõukuludega ja sisuliselt peale esimest tellimust oli firma pankrotis. Hiljem muutsin tegevusala ja turgutasin ettevõtte üles, kuniks kuus aastat hiljem müüsin selle edukalt toimiva firmana ära.

Teine eluks ajaks meelde jääv olukord oli ajast, kui alustasin koolitajana. Mulle tehti pakkumine teha ettekanne kommunikatsioonijuhtide seminaril. Haarasin kohe härjal sarvist ja nõustusin. Seminarini oli paar kuud aega ja kasutasin seda enesetäiendamiseks sisekommunikatsiooni valdkonnas, milles minu ettekanne pidi seisnema. Kui ma seminariruumi astusin, siis avastasin, et auditooriumist enamus on tegelenud kommunikatsioonivaldkonnas kauem, kui mina elanud olin, ja mis kõige hullem, seal oli ekspert, kelle raamatu põhjal ma oma ettekande olin koostanud. Tundsin, kuidas aeg ja ruum kadusid, olin justkui põlvini betooni valatud. Aga tegin ära. Irooniliselt võiks mainida, et osad tegid isegi märkmeid. Andsin endale seal lubaduse, et edaspidi konsulteerin ja koolitan ainult teemadel, mida ma valdan. Nüüdseks olen seda tööd teinud juba 19 aastat ja naudin täiega.

Need olid paar näidet sellest, kuidas energilisus, naiivsus ja loomingulisus ettevõtjas vallanduvad. Ilma nende omadusteta ei oleks paljutki ette võtnud ja mine tea, kas ma siis naudiksin oma tööd niivõrd, kui seda täna teen.

Kas alustaksid (teades kõike seda, mida tead praegu) siiski uuesti ettevõtjana? Kui alustaksid uuesti – mida teeksid teisiti?

Kindlasti alustaksin uuesti, kuid prooviksin kohe leida tasakaalu oma huvide, oskuste ja turuvajaduste vahel. Minu esimene ettevõte läks ainult raha järgi. Ikigai mudeli järgi keskendusin vajadusele ja rahale, ise seda teemat oskamata ja valdkonda armastamata. Leia see, milles oled erakordne ja mida fännad. Kui oled ise fänn, siis saavad ka sinu kliendid sinu fänniks.

Sel nädalal olid Ideekalendri uudiskirjaga kaasas ettevõtluse teemaga seotud matemaatika töölehed I, II ja III kooliastmele. Tulevaste Ideekalendri töölehtede saamiseks registreeru järgneval lingil: Täida registreerimisvorm

Head sõbrad!

Ideekalendris on aprillikuu teemaks ettevõtlus ja ettevõtlikkus. Praegusel ajal on ettevõtlus väga populaarne, kuid oma firma edukas juhtimine nõuab palju pühendumist ning omajagu kirge. Selleks, et laps saaks teada, mis teda päriselt huvitab ja kas tal on potentsiaali olla tulevikus ettevõtja, on loodud suurepärane võimalus õpilasfirmade näol. Kuid õpilased üksi firmat ei tee…

Tänases postituses räägib õpilasfirmade juhendaja Marek Mekk, mida on vaja, et üks õpilasfirma saaks edukalt toimida ning milline omadus aitab õpilasi nende juhendamisel kõige rohkem edasi. Marekit intervjueeris Mauruse eesti keele ja kirjanduse toimetaja Esta Hainsalu.

Head lugemist ja vahvaid aprillinalju!

Ettevõtlusõpetaja Marek Mekk: „Ärge andke ainult kodutöid, vaid juhendage ka!“

Intervjuu Esta Hainsalu
Foto Grethe Rõõm

Marek Mekk on ligi 20 aastat juhendanud õpilasfirmasid, mis pälvinud tunnustust nii kodu- kui ka välismaal. Ta on saanud tänukirju pikaajalise noortevaldkonna arendamise eest Valgamaal ja üle Eesti. Muu hulgas on talle omistatud aasta noortevaldkonna koolitaja ja aasta ettevõtlusõpetaja tiitel. Aukirjadest tähtsamaks peab Marek pidevat enesearendamist ning head klappi noortega.

Sa oled väga kaua õpilasfirmasid juhendanud ja erinevaid tunnustusi saanud. Jääb mulje, et Eestis alustasid õpilasfirmadega just sina.

(Naerab.) Olen jah fossiil juba, pärit eelmisest sajandist. Aga Eestis ma päris esimene kindlasti ei olnud. Alguses andsin Valgamaal Tsirguliina koolis poistele hoopis tööõpetust. Siis lahkus majandusõpetuse õpetaja ja mu kolleeg soovitas minna majandusõpetajate kursustele. Pärast seda osalesin juba millalgi ka õpilasfirmade juhendajate koolitusel. Kui olin selle koolituse läbinud, panid poisid mind fakti ette: „Sul on paber olemas, tahame õpilasfirmat teha!“

Hakkasin kohe juhendama mitut õpilasfirmat. Tsirguliina keskkoolis oli 14 õpilast, kes tahtsid firmat teha. Koolis olid majanduspäevad, õpilasfirmad müüsid oma kaupa koolilaadal. Üks firma näiteks valmistas kooli logoga võtmepaelu, mis kooli aastapäeval läksid nagu soojad saiad. Teine firma tegi lasteaiale logopeedilisi mänge – tuli panna kokku pilt ja sõna.

Esimene minu juhendatav õpilasfirma, mis sai tunnustust ka Euroopas, oli R@. Võtsime osa üle-eestilisest võistlusest. 2004. aastal jõudis just R@ Eesti esindajana võistlema ka Euroopasse. Nad läksid välja arvutihiirtega. Tol ajal veel optilisi hiiri ei olnud, kõigil oli juhe taga. Tavaline arvutihiir karvastati ära, nii et see nägi välja nagu päris hiir. Kui kontor oli jahedam, siis ilus karvane arvutihiir soojendas ka kätt. Euroopa õpilasfirmade võistlusel sai R@ teise koha. Järgmisel aastal tellis Euroopa Komisjon filmi, kus kogu Euroopa gümnaasiumiastme firmasid esindaski meie R@. Euronewsist käis see pool aastat läbi. R@-i tegijad on ettevõtluses siiani.

Mis läks esimeste juhendatavate rühmadega plaanipäraselt ja mis mitte?

Suuri raskusi ei mäleta, hakkasime lihtsalt tegema. Alguses küsisin hästi palju nõu Junior Achievementilt, kes õpilasfirmade koolitusi korraldab. Õpilasfirmade programm on lahe, tore oli seda teha. Metoodiliselt olen taktik – eesmärgid, mida saavutada, peavad olema paigas. Minu kogemus on, et maakoolis pole üldiselt nii enesejuhitud õppijad, neil peab olema suurem tugi. Motivatsioon on suurem neil, kes ise tahavad kaasa teha.

Õpilasfirmade programmis pole tähtis hindeline, vaid sisuline hindamine – kiidetakse selle eest, mida sa hästi teed. Nüüd on ka koolis hakatud selleni jõudma. Üks minu juhendatav näiteks sai majandusolümpiaadil teise koha, samal ajal oli tal tunnistusel teistes ainetes isegi kahtesid.

Kirjelda oma edasist teekonda õpilasfirmade juhendajast noorsootöötajaks ja iseseisvaks koolitajaks.

Koolis hakkas majandustunde vähemaks jääma ja vaikselt hakkas hääbuma ka õpilasfirmade tegevus. Hakkasin rohkem tegelema noorsootööga. Olin Tõlliste avatud noortekeskuse üks asutajaid ja loojaid. 2010. aastal sündis MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla.

Noortega töötades olen algusest peale juhindunud noorsootöö põhimõtetest. Kõigepealt peab olema noorte vaba tahe. Teiseks tuleb kõigisse suhtuda eelarvamusteta, ole sa rikas või vaene, heade või kehvemate hinnetega. Väga tähtis on suhtesilla loomine – noor on mulle võrdväärne partner. Noortes tuleb märgata head, tunnustada igaüht selle eest, mida ta teeb hästi. Alles siis saab panna kokkulepped ja piirid paika, mitte ei alusta sellega, et siin on minu punased jooned. Peab olema vaba ja võrdne suhtlus.

Õpetajal on pedagoogika läbiv kompetents. Noorsootöös läbiv kompetents puudub, seega peab olema inimene – ole olemas, suhtle noorega. Väga head nalja saab noortega, lõõbime koos. Aga inimeseks olemine on kõige tähtsam.

Millised eeldused peavad ettevõtlusega alustaval õpilasel olema? Või saab igast õpilasest hea juhendamise abil ettevõtja?

Küsimus on selles, kui paindlik noor inimene ise on ja kui valmis oma mugavustsoonist välja astuma. Minu viimase aja kõige suurem töövõit on, et sain väikese maakooli – Hargla – õpilased võõraste inimestega suhtlema. Üks tüdruk andis telekanalile intervjuu, veel aasta tagasi poleks ta seda kindlasti suutnud. Üldiselt on maakooli õpilased suletumad, linnas on paratamatult võõrastega suhtlemist rohkem. Näen seda Tartus, kus käin mentorklubi läbi viimas.

Kes õpilasfirma juhendajaks ei sobi?

Juhendajaks ei sobi need, kes arvavad, et on ise firma osa, tahavad dikteerida, pole suheldes võrdsed partnerid. Kelle enese saavutusvajadus hägustab tegeliku õppeprotsessi õpilasfirmas. Mina juhendajana jälgin, olen juures, annan nõu, aga ei tee nende eest asju ära. Nad peavad ise tegema äriplaani, ise helistama, kirjutama, suhtlema. 80 protsenti minu juhendatavatest saavad nii hea asjaajamiskooli, et neil ei ole probleem võtta ühendust ka mõne ministri või presidendiga.

Kuivõrd sõltub õpilasfirma edukus õpilastest ja kuivõrd juhendajast?

See peab olema vastastikune keemia. Alustades teen Messengeri grupi, hoiame kogu aeg sidet. Kohtun õpilastega viimastel aastatel küll harvem kui vanasti, mitte iga nädal, vaid üle nädala – aga see toimib.

Miks on õpilasfirmasid vaja?

See on turvaline moodus testida oma ettevõtlikkust – kas sobid või ei sobi ettevõtjaks. Aasta jooksul saad teha õpilasfirmas läbi needsamad etapid mis pärisfirmas: toote loomine, arendamine, firma tegevuste käigushoidmine, konfliktide lahendamine, enese ja teiste motiveerimine jms. Õpid palju, aga hindeid ei saa. Samas õpid praktilise töö käigus palju ka teisi õppeaineid, oskad neid päriseluga paremini siduda, mõistad, miks neid vaja läheb. Oma õpilasfirmast saad teha ka loov- või uurimistöö.

Õpilasfirma annab väga hea meeskonnatöö kogemuse. Võib selguda, et meeskonnatöö on raske – see eeldab juhti, töö peab olema eesmärgistatud. Sa pead oma meeskonnaga suhtlema, ainult rääkides saad keerulist olukorda parandada. Lasen noortel päris tihti vigu teha. Siis nad näevad oma kogemusest, mis ja kus läks valesti.

Kui noored kooli lõpetavad, siis mis saab nende edukatest firmadest?

Edukate õpilasfirmade tegijatele on prii sissepääs ülikoolidesse. Eestis on ka päris palju näiteid, kuidas pärast aastast õpilasfirma programmi jätkatakse pärisfirmana. Näiteks õpilasfirma 4Poega alustas valemivihikutega, millest kasvas välja Realister OÜ ning mille toodangut müüakse lisaks Eestile Soomes ja Poolas. Õpilasfirma Festera mõtles välja mikroobide abil prügi lagundava prügikasti Wastefox ning on nüüd edukas osaühing, kus tegutseb ka üks minu endine õpilane. Mul endal süda tilgub verd, kui eduka õpilasfirma tegijad edasi ei tegutse. Aga soov ja motivatsioon peab tulema nendelt endilt. Ma ei saa jääda eluaeg nende mentoriks.

Kuivõrd suhtled kunagiste juhendatavatega edasi?

Kõigiga väga ei suhtle, aga kolmandikuga käin aktiivselt läbi. Neid, keda olen õpilasfirmade (gümnaasiumiaste) või minifirmade (7.–9. klass) tegemisel juhendanud, on juba kümneid ja kümneid, kindlasti üle 100. Ühe 12. klassi värskelt lõpetanud õpilasega olen teinud ka ühisfirmat. Kui nad minult nõu küsivad, siis ütlen: „Kaalu plusse ja miinuseid.“ Äriplaani ei tee ma kellelegi valmis, sest äriplaan peab olema firma omaniku enda nägu.

Oled aasta ettevõtlusõpetaja 2019. Mida see tiitel sulle tähendab?

Olen saanud juba nii palju tunnustusi ja auhindu, et see konkreetne tiitel ei tähenda enam midagi erilist. Olen jõudnud püramiidil eneseteostuse tippu. Kunagi tegin karjääritesti, millest selgus, et olen puhas sotsiaalvaldkonna inimene – aitan, annan viimase sendi ära. Nüüd, kui olen nii kaua tegelenud õpilasfirmade juhendamise ja enese koolitamisega ning olnud vabakutseline koolitaja, näitab test, et olen ettevõtlik. Minu areng algaski sellest, kui hakkasin ise ettevõtlusega tegelema.

Mis on edasised plaanid?

Suurt plaani mul ei ole. Sel aastal, tulenevalt eriolukorrast, jäävad õpilasfirmad pisut vinduma. Ilmselt lõpetame programmi alles augustis. Ettevõtluskonkursist „Nupp nokib“ võtame ikka osa. Suvist õpilasmalevat korraldan. Iseenda arendamiseks osalen jätkuvalt e-koolitustel ning viin neid ka ise läbi. Nüüd tuleb just koolitus Zoomi keskkonnas.

Praeguses olukorras tahaksin öelda õpetajatele: ärge andke ainult kodutöid, vaid juhendage ka. On ju olemas erinevaid keskkondi, kus seda saab teha. Vaja on lihtsalt mugavustsoonist välja astuda ning su enda elu läheb pikemas perspektiivis kergemaks.