Head sõbrad!
Oktoobri viimase päevaga lõpetame ka meie ideekalendri ülesannete koostamise teemakuu. Usume, et leidsite nippe ja mõtteid, mis suunavad uutmoodi lahendustele või mida ülesannete koostamisel arvesse võtta.
Võtame ülesannete koostamise kuu kokku kodusest raamaturiiulist leituga. Kõik me jääme aegajalt kinni mõttesse, et eesmärgi täitmiseks vajalik info peab tulema sisseharjunud allikast. Kui laseme mõtte vabaks, võivad lahendused tulla hoopis üllatavast suunast.
November on ideekalendris TUBASE LIIKUMISE kuu. Värskete uuringute põhjal liigub 3/4 meie lastest liiga vähe. Uurime koos, kuidas liikumisharjumust tekitada ja tubast aega aktiivsemaks muuta.
Tänase kirja lõpust leiate ühe mahukama töölehe, mis aitab koos tegutsedes mõtte tööle panna.
Seitse raamatut ja seitse erinevat võimalust oma koolipäevadesse uusi ideid leida.
1. Aleksander Kalamees „Eesti rahvamänge”. Eesti Riiklik Kirjastus, 1960
Koostajad ütlevad sissejuhatuseks nii:
Kogumiku ülesandeks on tutvustada seda võrratult huvitavat ja rikkalikku rahva fantaasiavilja, mis on kogutud ja siiani talletatud Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna varasalvedes. Esitatavad rahvamängud on valitud materjalide hulgast, mis on kogutud rohkem kui poole sajandi kestel. Mängudega saab noori tihti köitvamalt kehalisse treeningusse rakendada, kui seda suudavad abstraktsed kehalised harjutused. Kasvatuslike eesmärkide lahendamist ja sisukat vaba aja veetmist võimaldavad ka teised raamatud toodud mängud. Peamiseks raamatu väljaandmise ajendiks aga on meie rahva rikkaliku kultuuripärandi populariseerimine ja meie rahvamängude taaselustamine.
2. Kristiina Räägel „Tants ümber tööposti”. Pegasus, 2004
Sisuka meeskonnamängude kogumiku juhatavad sisse järgmised sõnad:
Meie globaliseeruvas maailmas juurdub aina enam üksikisiku mentaliteet: juba emapiimaga söödetakse imikule sisse teadmine, et igaüks on enda eest väljas. Pärast lasteaeda individualismi põhimõte jätkub – sa pead olema esimene, muidu saab su naaber suurema tüki. Üksikisiku mänguruum suureneb, kuid koostöö väheneb. Meeskonnatöö – see on meie igapäevaelus populaarne termin, kuid kas me ikka teame selle tõelist tähendust?
Raamatus äratoodud mängud pakuvad sellele küsimusele vastust ja võimalust kogeda läbi erinevate lihtsustatud situatsioonide, mis on meeskonnatöö, kui tähtis osa igapäevaelus on operatiivsel infovahetusel ning kollektiivisisesel kommunikatsioonil, kui suurt rolli mängib töötaja jaoks usaldusväärne keskkond jpm. Lisaks on raamatus ära toodud erinevad võimalused foorumite ja ümarlaudade korraldamiseks ning ka lõbusamaks vaba aja sisustamiseks, mille eesmärk on töötajaid lähendada.
3. Satu Aalto „Suur seltskonnamänguraamat”. Sinisukk, 2003
Mitte ainult igavuse peletamiseks mõeldud mahukas kogumik juhatatakse sisse nii:
„Suur seltskonnamänguraamat” pakub mõnusaks ajaveetmiseks üle 500 mängu ja võistluse nii argi- kui ka pidupäevaks. Raamatust leiab mänge, mida saab mängida kodus pere ringis, lasteaias, koolis, ülikoolis, tööpaigas, huvialaklubis, kokkutulekul või muus paigas, et turgutada keha ja teritada vaimu.
Raamat on hea abimees emale-isale, vanaemale-vanaisale, lasteaiakasvatajale, õpetajale, huvijuhile, pulmavanemale ja pidukorraldajale – kõigile, kes tahavad kaaslaste igavust peletada.
4. Reeda Tuula, Katrin Soidra-Zujev „Valik elamusmänge”. Väljaandja Lastekaitse Liit
Raamat on mõeldud õpetajatele, lapsevanematele, vaba aja ürituste korraldajatele, tegevusterapeutidele, laagrikorraldajatele, noorsootöötajatele. Kui vajate uusi mõtteid, ideid, vaheldust, värskendust, siis seda teile raamat pakubki.
5. Allen D. Bragdon, David Gamon (Ph.D) „Ajugümnastika. Arendavad numbri- ja kujundimängud”. Tammerraamat, 2006
Inimese aju töö hakkab aeglustuma 20. eluaastast alates. Aju hakkab aasta-aastalt kaotama oma võimekust. Kuid selle vastu saab ka midagi ette võtta. See raamat ongi koostatud inimese aju ja mõttetegevuse ergutamiseks. Ajule suunatud ülesanded on sama head kui lihaste toonuse tõstmiseks mõeldud harjutused.
Autorid annavad raamatu kasutamiseks suuna:
- Püüdke iga päev lahendada üks ülesanne
- Alustage kergematest.
- Kasutage vihjeid, mis on väikeses kirjas trükitud lehekülje lõppu tagurpidi.
- Raamatus on piisavalt harjutusi kolmekuulise treeningtsükli jaoks.
Raamatuga lõpule jõudnud, soovitatakse uuesti lahendada mõnda esimeste seas ära tehtud mõistatust ja võrrelda, kas see tundub sama keeruline kui esimest korda lahendades. Rubriigis „Kas tead?” on võimalik leida uut teavet selle kohta, kuidas inimese aju probleeme lahendades töötab.
6. Stephanie Roberts „Segadusest vabaks. Kuidas oma kodu ja elu üle kontroll saavutada.” Tammerraamat, 2009
Ülesanded või mängud võivad olla seotud meie igapäevaste tegevustega. Miks mitte näiteks koristamisega?
Kas oled kunagi mõelnud, miks on korralagedusest nii raske vabaneda ka siis, kui sa seda tõepoolest tahad? Probleeme ei tekita mitte asjad ise, vaid sinu suhtumine neisse.
Saad teada:
- miks ei saa koristada n-ö laupäevaku stiilis;
- kuidas segadus sinu kodu feng shui’d mõjutab;
- neli levinud segaduse müüti, ja põhjused, miks neid mitte uskuda;
- kuidas paberikuhjadest, riidekappidest, pikaajalistest panipaikadest jagu saada;
- kuidas leida lähedastelt tuge ja teha nendega koostööd;
- kuidas mitte lükata asju edasi ja viia töö lõpuni.
Raamat sisaldab rohkem kui 140 sammu, päevikuküsimust ja nippi, mis aitavad sul segadusest jagu saada. Alustades iseendast.
7. Anu Sööt „Loovmäng”. Väljaandja Eesti Tantsuhariduse Liit, 2011
Siia raamatusse on koondatud 99 nime-, usaldus-, rüselemis-, koostöö-, julguse proovilepanemise, jooksu-, kulli-, püüdmis-, tähelepanu-, keskendumis-, nutikuse-, mõtte-, äraarvamis-, heli- ja rütmimängu.
Loovus tähendab lahenduse leidmist uues, tundmatus, mittestandartses olukorras. Pannes kokku loovuse ja mängu, saame loovmängu, mis võiks tähendada osalejate vabal tahtel toimuvat tegevust – mängu ning lahenduse leidmist uues, tundmatus olukorras. Mänguolukorrad on alati uued ja peegeldavad reaalset elu.
Miks peaksime mängima loovmängu? Et ennast ja teisi tundma õppida, õppida tundma oma seesmisi ja välimisi piire, õppida suhtlema teiste, meist erinevate inimestega, õppida tundma ümbritsevat. Kes mängu kaasahaaravust ja spontaansust on tundnud, mõistab, et mänguolukorras toimuvad protsessid vahetult ja varjamatult, justkui „mängeldes”.