Bioloogia õpik vastab riiklikule õppekavale, ta on lihtsalt järgitav, ent samas sisult põhjalik ja õppeprotsessi toetav. Õpik aitab kujundada terviklikku loodusteaduslikku maailmapilti ning seob teaduse praktiliste igapäevaelu probleemidega.

• Teaduslikku maailmapilti avavad tekstiosad.
• Selgelt eristuvad mõisteseletused.
• Huvitavad faktid loodusest.
• Kaunid visuaalid.
• Teemat kinnistavad kordamisküsimused.
• Küsimused klassiruumis arutlemiseks.

„Pintsu ja Tutsiku lugemik“ on loodud eesmärgiga rääkida ilukirjanduse kaudu hoolimisest, pere ja lemmikloomade hoidmisest ja üldisemalt loodushoiust. Selle keskmes on 2008. ja 2009. aastal ilmunud kahest lasteraamatust tuttav perekond Maikelluke ja nende väikesed sõbrad – kass Pints ja koer Tutsik. Õpikus on tutvustatud kaheksat laiemat valdkonda (nt kodulugu, merendus, töö ja karjäär jne) ning iga teema juures on valdkonda kirjeldavad tekstid ja luuletused. Teooria on edasi antud lühidalt ja ülevaatlikult ning selle omandamist toetavad teooriat esindavad näited (ilukirjandustekstid, teksti- või lausenäited).

• Funktsionaalset lugemisoskust ja eneseväljendusoskust arendav mitmekesine materjal
• Läbiv teema on hoolimine oma lähedastest ning loodushoid üldisemalt.
• Iga lugemispala autori ja tema loomingu lühitutvustus, keerulisemate sõnade seletused.
• Teooria on esitatud lühidalt ja selgelt koos vastavate näidetega.
• Erineva tasemega ülesanded, rühma- ja klassitööd, andekatele lastele mõeldud kirjanduspähklid.

Pintsu ja Tutsiku lugemik on loodud eesmärgiga rääkida ilukirjanduse kaudu hoolimisest, pere ja lemmikloomade hoidmisest ja üldisemalt loodushoiust. Selle keskmes on 2008. ja 2009. aastal ilmunud kahest lasteraamatust tuttav perekond Maikelluke ja nende väikesed sõbrad – kass Pints ja koer Tutsik. Õpikus on tutvustatud kaheksat laiemat valdkonda (nt kodulugu, merendus, töö ja karjäär jne) ning iga teema juures on valdkonda kirjeldavad tekstid ja luuletused. Teooria on edasi antud lühidalt ja ülevaatlikult ning selle omandamist toetavad teooriat esindavad näited (ilukirjandustekstid, teksti- või lausenäited).

• Funktsionaalset lugemisoskust ja eneseväljendusoskust arendav mitmekesine materjal.
• Läbiv teema on hoolimine oma lähedastest ning loodushoid üldisemalt.
• Iga lugemispala autori ja tema loomingu lühitutvustus, keerulisemate sõnade seletused.
• Teooria on esitatud lühidalt ja selgelt koos vastavate näidetega.
• Erineva tasemega ülesanded, rühma- ja klassitööd, andekatele lastele mõeldud kirjanduspähklid.

Maia Punaku näidendikogumik on tänuväärne materjal pidevas repertuaarivaeguses kannatavatele kooliteatritele. Kogenud kooliteatrijuhina on autor osanud valida põhikooliõpilastele sobivad teemad ning näidendid on jõukohase mahuga. Samuti on nende komponeerimisel asjatundlikult arvestatud sellega, et näidendis ei oleks üht kandvat ja silmatorkavalt suuremamahulist peaosa, vaid rollimahud on jaotatud suhteliselt võrdselt, mis väheste kogemustega näitlejatele on tehtavamad.

Žanri poolest leidub kogumikus erinevaid tekste: siin on muinasjuttude lootusetu sassimineku farss, koolikiusuteemalisi noortetükke ja suhtedraamasid, sekka paar loomtegelastega jõulunäidendit ja isegi absurdisugemetega draama. Näidendite dialoogid on humoorikad ja sündmused kaasahaaravad. Sageli esineb fantastilisi elemente: nõiad, haldjad, majavaimud või rääkivad mänguasjad, mõtetelugemismasin või võlubinokkel, mis annavad lugudele vürtsi ja noorematele näitlejatele-vaatajatele põnevust. Noorema vaataja jaoks on näidendites ka õpetlik iva. Kõige tõsisemates näidendites jäädakse elu tegelikkusele truuks ja keskendutakse realistlikele valikutele, mis tänapäeva noore ees seisavad. Mõned nendest näidenditest sobiksid tänu eetilisele probleemipüstitusele ka põhikooli kirjandustundi lugemiseks-analüüsimiseks.

Ivika Hein
Miina Härma gümnaasiumi eesti keele, kirjanduse ja draamaõpetaja

• Koondab tänapäeva noori kõnetavaid värske sisuga näidendeid nii lugemiseks kui ka laval esitamiseks.
• Sihipäraselt kirjutatud tekstid suunavad tähelepanu eri hoiakutele ning empaatia arendamisele.
• Keelekasutus on moodne ja humoorikas, nii et teismelistel on lihtne samastuda ja mõnus mängida.
• Kõiki kogumiku tekste on laval suure menuga esitatud.
• Sobib kasutamiseks nii näiteringides, eri ainetundides kui ka draama­õpetuse tundides.

Gümnaasiumi kunstiajaloo esimese kursuse õpiku „Kunstiajalugu esiajast realismini“ abil saavad noored teha põneva ringkäigu kunstiajaloo radadel alates esiaja kunstist kuni realismini. Iga õpikus toodud illustratsiooni kohta on lisaks põhiinfole (nimetus, autor, aeg) ka teavet, miks teos tehti või miks on see oluline, mida seal lähemalt vaadata (nii sisu kui ka kunstiline külg), millist rolli on see mänginud omal ajal või hiljem, jne. Teadlikult on loobutud kunstnike teiste tähtsate tööde nimekirjadest juhul, kui neist õpikus rohkem juttu ei ole. Õpikus toodud materjal seostub ka teiste õppeainetega – eeskätt ajalooga, aga ka ühiskonnaõpetuse, kirjanduse ja muusikaajalooga, samuti valikainetega, nagu filosoofia ajalugu, religioonilugu ja kultuurilugu. Õpiku iga peatüki lõpus on rubriik „Mõtle!“, mis kutsub arutlema erinevate kunstiteoste vaheliste seoste ja paralleelide üle.

• Kogenud ja tunnustatud autorid.
• Väga põhjalik kunstiteose analüüsi osa.
• Rubriik „Mõtle“ aitab õpilasel teksti üle arutleda ning uut ja vana kunsti seostada.
• Kunstiteoseid seostatakse ühiskondliku, filosoofilise ja kultuuriloolise taustaga.
• Lisaks Euroopa kunstile kajastab põhjalikult ka Eesti kunsti.

Ladusalt ja muhedalt kirjutatud 8. klassi füüsikaõpiku materjal on vastavalt ainekavale jagatud kaheks suuremaks teemaks: valgusõpetus ja mehaanika.

Valgusõpetuse osa algab valgusallikate ja valguse levimise käsitlusest ning lõpeb optiliste riistade kirjeldustega. Mehaanika osa defineerib esmalt liikumise mõiste ning lõpetab võnkumiste ja lainete uurimisega.

• Iga teema puhul välja toodud ainult oluline.
• Teemad paigutatud ühele paarislehele ehk kogu teema on õppimise ajal silme ees.
• Teoreetilisele osale järgnevad erineva raskusastmega küsimused ja ülesanded.
• Teemad iseseisvaks uurimiseks.

Gümnaasiumi uuendatud ainekava esimesele kursusele vastav õpik on jagatud neljaks põhiteemaks: sissejuhatus füüsikasse; füüsika uurimismeetod; füüsika üldmudelid ja printsiibid; kinemaatika.

Füüsika gümnaasiumi esimene kursus on olnud õpetajatele väljakutseks, kuna selle materjal on teistest füüsika kursustest abstraktsem ning pakub vähem võimalusi praktiliste tööde, arvutusülesannete või näitlike katsete tegemiseks.

Õpiku autor Indrek Peil lähtus õpiku koostamisel oma praktilisest kogemusest selle kursuse õpetamisel. Välditud on õpilastele üle jõu käivaid või materjali liiga mahukaks paisutavaid teemasid.

Füüsikat kui teadust sissejuhatavate peatükkide järel alustatakse mehaanikaga.

• Õpilastele jõukohased eri tüüpi ülesanded.
• Teemat avavad näited loodusest ja igapäevaelust.
• Praktiliste tööde soovitused.
• Teemade lõpus kokkuvõte ja kontrollküsimused.
• Indeks, arvutusülesannete vastused ja valemiteleht õpiku lõpus.

Mauruse esimese klassi üldõpetust toetavasse õppekomplekti kuulub kümme põhimaterjali.

Aabits
Aabitsa töövihik
Kirjatehnika vihik
Lugemik
Lugemiku töövihik
Matemaatika tööraamatu I, II ja III osa
Loodusõpetuse tööraamat
Jutulinna muusikaaed (veebipõhine muusikaõpik koolidele)

Jutulinna 1. klassi õppekomplekt annab võimaluse täielikuks üldõpetuslikuks meetodiks, kuid on kasutatav ka tavapärase tunniplaaniga, sest arvestab õppeainete nädala mahtu. Ka töökava on üles ehitatud seda järgides. Üldõpetuslike päevade korral saab aga õpetaja tõsta soovitud tegemisi ning teemasid enda soovi kohaselt ümber.

Materjal võimaldab luua kolm üldõpetuslikku teemapäeva nädalas – kaks teemat on aabitsateksti- ja/või loodusteema-põhilised ja kolmas keskendub liiklusele. Aabitsas on eraldi liikluslehed valminud koostöös Transpordiametiga – Jutulinna aabitsa kõrval pole eraldi liiklusaabitsat tarvis kasutada. Üldõpetuslikke teemapäevi toetab ka matemaatika.

Kahel järjestikulisel üldõpetuslikul päeval ühte teemasse süvenemine jätab õpetajale aja keskenduda just sellele osale, mis lastele huvi pakub. Samas annab see ruumi lisada sobivaid meisterdusi, lisalugemisi ja teemaarendusi.

• Väärtuskesksed lugemispalad
• Suulist kõnet arendavad pildid
• Dialoogid algajale lugejale
• Häälimisharjutused
• Loovust toetavad ülesanded
• Mängud keeleteemade õppimiseks
• Liikluslehed

Kirjatehnika vihikus õpetatakse lapsi kirjutama traditsioonilisel viisil. See tähendab, et esmaseid kirjutamisega seotud oskusi õpetatakse jäljendamise ja kopeerimise meetodil: tähe kirjutamine üksikult ja sõna koosseisus. 

• Tähe kirjutamine üksikult ja sõna koosseisus.
• Lause kirjutamise harjutused.
• Aabitsa ja töövihikuga lõimitud harjutused.

Teise poolaasta eesti keele lugemikus on kasutatud eripalgelisi tekste eri aegadest: rahvaluulest ja ennemuistsetest juttudest naljakate Leiutajateküla lugude ja tänapäeva lastekirjanduse nüüdisklassikuteni (Andrus Kivirähk, Leelo Tungal, Ilmar Tomusk, Piret Raud jt). Ilukirjanduse kõrval leidub ka tarbetekste. Ilmekust ja rollimängu arendavad lisaks lühinäidendeile ka dialoogil põhinevad lugemispalad. Väga suures osas on lugemispalad seotud loodusega. Oluline teema on eesti kultuurilugu, rõhutatud on rahvaluulet: nii rahvalaule ja -jutte kui ka lühivorme.

• Tekstid rahvaluulest kuni tänapäeva lastekirjanduseni.
• Tarbetekstid.
• Lühinäidendid, dialoogid.

Töövihiku harjutused lähtuvad 1. klassi lapse eakohasest loomulikust huvist mängu ja õppimise vastu. Õpitahet toetab soov samastuda tuttavate tegelastega. Näiteks on töövihiku tegelastel erinev lugemisoskus: Albert oskab lugeda, Lottel on tähed selged ja Brunol lähevad mõned tähed veel sassi. See aitab lastel mõista, et kõik need variandid on aktsepteeritavad, enamik lapsi saab end samastada Lotte või Albertiga või määratleda end kuskil nende kahe vahel.

• Mängulised eri raskusastmega ülesanded.
• Tuttavad tegelased.

Lugemiku töövihik toetab kõigi keeleliste osaoskuste arengut. Lugemispaladega rööpselt arendatakse lapse sõnavara, sõnade tähenduste ja omaduste tundmist, sarnas- ja vastandsõnade omandamist ning asjade ja nähtuste seoseid. Muu hulgas omandatakse lühikese ja pika hääliku, mitmuse tunnuse, ainsuse ning mitmuse pöördetunnuste, koha- ja isikunimede esisuurtähtede õigekirja jm. Laps õpib täitma tabeleid ja koostama mõistekaarte, kirjutama kirja ja kutset.

• Sõnavara arendamine. 
• Grammatikaülesanded.
• Tabelite ja mõistekaartide koostamine.
• Kirja ja kutse kirjutamine.

Kirjatehnika vihikus õpetatakse lapsi kirjutama traditsioonilisel viisil. See tähendab, et esmaseid kirjutamisega seotud oskusi õpetatakse jäljendamise ja kopeerimise meetodil: tähe kirjutamine üksikult ja sõna koosseisus. Kirjutamise harjutamiseks mõeldud tekstid on igati eakohased ning toetavad aabitsa ja selle töövihiku sisu.

• Tähe kirjutamine üksikult ja sõna koosseisus.
• Aabitsa ja töövihiku tekste toetavad harjutused.

Vastavalt õppekavale teeme matemaatika tööraamatutes tutvust arvude maailma, mõõtmisülesannete ning geomeetriliste kujunditega. Tööraamatute eesmärk on koolieluga kohanevat last mängulise õppematerjaliga toetada ning tekitada huvi matemaatika vastu. Õppida aitavad ja seda suunavad Lottemaalt juba tuttavad tegelased; rõhk on seoste loomisel igapäevaelu ja raamatutarkuse vahel, loovusel ning lõimingul teiste õppeainetega. Tähtis osa on peastarvutamisel ja loogilist mõtlemist ning probleemide lahendamist vajavatel ülesannetel. Oluline on ka koos tegutsemise kogemus: mängime, meisterdame, katsetame ja nuputame.

• Seosed igapäevaeluga.
• Peastarvutamine.
• Loogika- ja probleemülesanded.
• Mängimine, meisterdamine, katsetamine, nuputamine.

Vastavalt õppekavale teeme matemaatika tööraamatutes tutvust arvude maailma, mõõtmisülesannete ning geomeetriliste kujunditega. Tööraamatute eesmärk on koolieluga kohanevat last mängulise õppematerjaliga toetada ning tekitada huvi matemaatika vastu. Õppida aitavad ja seda suunavad Lottemaalt juba tuttavad tegelased; rõhk on seoste loomisel igapäevaelu ja raamatutarkuse vahel, loovusel ning lõimingul teiste õppeainetega. Tähtis osa on peastarvutamisel ja loogilist mõtlemist ning probleemide lahendamist vajavatel ülesannetel. Oluline on ka koos tegutsemise kogemus: mängime, meisterdame, katsetame ja nuputame.

• Seosed igapäevaeluga.
• Peastarvutamine.
• Loogika- ja probleemülesanded.
• Mängimine, meisterdamine, katsetamine, nuputamine.

Loodusõpetuse tööraamat on mõeldud kasutamiseks terve õppeaasta vältel ja see katab kogu 1. klassi õppekava temaatika. Vastavalt õppekavale lähtub temaatika aastaaegadest ja inimese meeltest ning looduses toimuvatest muutustest. Tööraamatu eesmärk on õpetada last loodust armastama ja hoidma, luua tugev põhiteadmiste vundament ning tekitada huvi looduse objektide, nähtuste ja muutuste vastu. Tööraamat toetab õuesõpet, sest loodust ei saa õppida ainult asju ette kujutades ja pildi järgi – laps peab õpikus kujutatud asju ja nähtusi reaalselt kogema. 

• Põhiteadmised loodusest.
• Looduse objektid, nähtused ja looduses toimuvad muutused.
• Kujutatud asjade ja nähtuste kogemine reaalsuses.

Eesti keele õpiku läbiv teema on ühe kooli 4. klassi õpilased oma rõõmude, murede ning suuremate ja väiksemate arusaamatustega. Koostajate peamine eesmärk oli luua õpik, mida lapsel on lõbus avastada, mis lõimib eri valdkondade tekste ja õpetab hoidma nii ennast kui ka loodust meie ümber.

• Eri raskusastmega lustakad ja harivad tekstid, palju põnevat lugemismaterjali eri ajastutest.
• Lihtsalt ja selgelt esitatud teooria.
• Lõiming loodusõpetuse töökavaga õpetab hoidma nii ennast kui ka ümbritsevat keskkonda.
• Juhendid projektitöö algteadmiste omandamiseks.

Eesti keele õpiku läbiv teema on ühe kooli 4. klassi õpilased oma rõõmude, murede ning suuremate ja väiksemate arusaamatustega. Koostajate peamine eesmärk oli luua õpik, mida lapsel on lõbus avastada, mis lõimib eri valdkondade tekste ja õpetab hoidma nii ennast kui ka loodust meie ümber. 

• Eri raskusastmega lustakad ja harivad tekstid, palju põnevat lugemismaterjali eri ajastutest.
• Lihtsalt ja selgelt esitatud teooria.
• Lõiming loodusõpetuse töökavaga õpetab hoidma nii ennast kui ka ümbritsevat keskkonda.
• Juhendid projektitöö algteadmiste omandamiseks.

Kolme tegevõpetaja koostöös valminud töövihikus on metoodiliselt mitmekesised ülesanded, millest paljud on tihedalt seotud õpikutekstidega. Nende ülesannete juures on märge „Õ“, mis tähendab, et ülesande lahendamiseks on vaja kasutada ka õpikut.

• Rohkelt pilt- ja tekstülesandeid, põnevad eakohased ristsõnad ja muud nuputamisülesanded, mis aitavad õpitut kinnistada.
• Keerulisemate ülesannete puhul näidislahendused.

Kolme tegevõpetaja koostöös valminud töövihikus on metoodiliselt mitmekesised ülesanded, millest paljud on tihedalt seotud õpikutekstidega. Nende ülesannete juures on märge „Õ“, mis tähendab, et ülesande lahendamiseks on vaja kasutada ka õpikut.

• Rohkelt pilt- ja tekstülesandeid, põnevad eakohased ristsõnad ja muud nuputamisülesanded, mis aitavad õpitut kinnistada.
• Keerulisemate ülesannete puhul näidislahendused.

Eesti keele õpik ja töövihik on ühiste kaante vahel kaheosalise tööraamatuna, koondades nii teoreetilist kui ka praktilist osa. Selles on seitse suuremat eesti keele teemat: keelest üldiselt, häälikuõpetus ja õigekiri, sõnamoodustus, algustäheõigekiri, vormiõpetus, sõnavaraõpetus ja lauseõpetus. Tekstiliikidest on esindatud eri tüüpi tekstid: kuulutus, uudis, juhend, graafikud, katkendid ilukirjandusest, luuletused jne. Mõlemad tööraamatute autorid on oma valdkonna praktikud, st töötavad eesti keele ja kirjanduse õpetajana.

• Teoreetiline osa on esitatud lühidalt ja õppijasõbralikult koos mitmekesise harjutusvaraga.
• Ülesannete alustekstid tutvustavad Eesti eri paiku.
• Lugemis- ja kirjutamisülesanded; pilt- ja tekstülesanded; iseseisvad, paaris- ja rühmatööd.
• Eraldi tekstiõpetuse peatükid koos eri tüüpi näidetega.

Eesti keele õpik ja töövihik on ühiste kaante vahel kaheosalise tööraamatuna, koondades nii teoreetilist kui ka praktilist osa. Selles on seitse suuremat eesti keele teemat: keelest üldiselt, häälikuõpetus ja õigekiri, sõnamoodustus, algustäheõigekiri, vormiõpetus, sõnavaraõpetus ja lauseõpetus. Tekstiliikidest on esindatud eri tüüpi tekstid: kuulutus, uudis, juhend, graafikud, katkendid ilukirjandusest, luuletused jne. Mõlemad tööraamatute autorid on oma valdkonna praktikud, st töötavad eesti keele ja kirjanduse õpetajana.

• Teoreetiline osa on esitatud lühidalt ja õppijasõbralikult koos mitmekesise harjutusvaraga.
• Ülesannete alustekstid tutvustavad Eesti eri paiku.
• Lugemis- ja kirjutamisülesanded; pilt- ja tekstülesanded; iseseisvad, paaris- ja rühmatööd.
• Eraldi tekstiõpetuse peatükid koos eri tüüpi näidetega.

Harjutuskogumik „Valmistu eesti keele riigieksamiks“ sobib nii koolitundidesse kui ka iseseisvaks harjutamiseks. Selles on ortograafiat kordavad harjutused, levinumaid stiilivigu käsitlevad harjutused ja kirjutamisülesanded ning valik kolme viimase aasta eksamivariantidest ja riigieksami hindamisjuhendid. Ortograafia osas on enne iga uut teemat lühike ülevaade peamistest keelereeglitest ja kogumiku lõpust leiab ülesannete vastused.

• Kordamiseks enne riigieksamit.
• Sisaldab valikut eelmiste aastate eksamivariantidest.

Maailmas, kus info hulk on üüratu ning interneti kaudu kõigile ja kõikjal kättesaadav, oleme kõik meediatarbijad ja seetõttu eri meediakanalite kaudu mõjutatavad. Õpik „Meedia ja mõjutamine“ aitab õpilasel lugeda, mõista ja mõtestada sõnumeid, mida vahendatakse meediaväljaannete, sotsiaalmeedia või reklaamide kaudu. Selle eesmärk on tõsta õpilase meediapädevust ja arendada kriitilist lugemisoskust.

Õpikus on 12 peatükki, millest igaüks käsitleb mõnd kindlat aspekti, kuidas meedia meie igapäevaelu võib mõjutada. Iga teema juures on arutelule ja juhtumianalüüsile suunavad ülesanded.

Maurus soovitab: teema jätkuks sobib lisalugemiseks „Valede paljastamise käsiraamat“, mis õpetab, kuidas eristada tõde väljamõeldisest ning kaitsta end veebirobotite ja libakontode poolt levitatava eksiteabe eest.

• Õpik aitab lugeda, mõista ja mõtestada sõnumeid, mida vahendavad meediaväljaanded, sotsiaalmeedia või reklaamid.
• Lähtuvalt uuest õppekavast ja aktuaalsena püsimise eesmärgist on õpikut põhjalikult uuendatud.
• Kõik peatükid käsitlevad mõnda kindlat aspekti, kuidas meedia võib mõjutada igapäevaelu.
• Iga teema juurde on toodud kaasaegseid ja noortele mõistetavaid näiteid nii Eestist kui ka mujalt maailmast.
• Ülesanded suunavad arutelule ja juhtumianalüüsile.
• Huvilistele on antud rohkelt lisalugemise viiteid.

Õpik selgitab keeleteaduse erinevaid tahke ja rõhutab ühtlasi üksikasjalikult eesti keele struktuuri võrreldes teiste keeltega. Õpik on teoreetilist laadi, kuid iga peatüki lõpus on ka ülesanded, mis aitavad omandatud materjali kinnistada ja teha materjaliga iseseisvat tööd. Samuti leidub rühmatöid, mille käigus saavad õpilased keeleteaduse teemade üle arutleda. Eri teemasid on kirjeldatud erinevate keelte ja kultuuride kaudu – tervet õpikut läbib maailma rahvaste keelte ja ühiskondade mitmekülgsus. Nii õpib õpilane ka teisi kultuure ja keeli tundma ning oskab nende vahel seoseid leida.

• Uued teemad keeleteaduses (nt mitmekultuursus ja -keelsus).
• Tänapäeval olulised teemad (blogid, netisuhtlus, keeleline etikett, mitmekeelsus jms)
• Põnev lugemismaterjal ja tekstinäited ääretekstides.
• Aineregister õpiku lõpus.
• Digiõpet toetavad ülesanded.
• Palju valikuvõimalusi teemakäsitlusel.
• Toetavad tabelid ja skeemid.

Õpiku on kirjutanud oma valdkonna üks tuntumaid praktikuid. Õpik katab ära ainekava põhilised punktid: keel suhtlemise vahendina, stiili elemendid ja funktsionaalstiilid, teadlik kirjutamine ja teadustekst. See on mõeldud kasutamiseks gümnaasiumikursusele, kuid peaks sobima igale keelekasutajale, kes soovib uurida elegantse ja arusaadava kirjutamise põhitõdesid ning nende rakendamist. Õpikust leiab huvitavaid ja ilmekaid näiteid suhtlussituatsiooni eripärast ja sellest, milliseid keelelisi valikuid nendest sõltuvalt teha. Teoreetilist osa toetab rikkalik valik harjutusi ja loovülesandeid.

• Ainus gümnaasiumi stilistikaõpik.
• Sisukas ja hea stiilitunnetusega tekst.
• Palju ilmekaid tekstinäiteid.
• Metoodiliselt mitmekesised ülesanded.
• Põhjalik mõistesõnastik.

„Keelemeel“ on käsiraamat igale keelekasutajale, kellel on vaja õigesti kõnelda, kirjutada ja tekste koostada. See koosneb neljast suuremast teemavaldkonnast: sõna, lause, tekst ja keeleabi, teemad jagunevad omakorda alapeatükkideks. Raamat on lihtne ja selge, aitab õppida ning õpitut meelde tuletada. „Keelemeel“ on oluline õppevahend nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilasele, samuti saavad sellest raamatust abi eesti keele kursustel osalevad õppijad.

• Põhjalik eesti keele käsiraamat.
• Hea ja lihtne liigendus.
• Mõeldud igale keelekasutajale.
• Ülesanded iseseisvaks harjutamiseks.
• Raamatu lõpus aineregister.

Gümnaasiumi valikkursuse õpik „Draama ja teater“ tutvustab noortele teatrimaailma erinevaid tahke ning õpetab nägema erinevate kunstiliikide koostööd lavastuse sünni juures. Õpikus käsitletakse nii klassikalisi kui ka uudseid teatriga seonduvaid mõisteid (klassikaline teater, postdramaatiline teater, performance jms).

• Ainus omataoline õppematerjal Eestis.
• Analüüsitakse teatrielu kõiki tahke.
• Põhjalik ülevaade teatri ajaloost ja teatriga seonduvatest ametitest.
• Eesti suurimate teatrite ja tuntumate lavastajate tutvustus.
• Valik kirjanditeemasid ja teatrietenduse analüüsi näiteid õpiku lõpus.
• Arvukas fotomaterjal Eesti lavastustest.

Õpiku autor Jan Kaus on kirjanik ja tõlkija, endine õpetaja ning aktiivne kaasamõtleja haridus- ja kirjanduselus. Õpiku eesmärk on mõtestada kirjanduse rolli ühiskonnas ja ühiskondlike suhte kajastumist kirjanduses ning vaadelda erinevate ühiskonnavormide seoseid kirjasõnaga. Õpikus on 25 peatükki. Iga peatükk avab ühe arutlusteema, kutsudes lugejat kaasa mõtlema ja nägema kirjandust kogu tema mitmekesisuses.

Käsitletakse ühiskondlikke teemasid, ärgitades oma seisukohti ja väärtushinnanguid kujundama.

• Lühikesed, kompaktsed peatükid
• Palju arutlusülesandeid.
• Palju viiteid lisamaterjalidele.
• Lõiming teiste õppeainetega.

Õpik annab ladusas jutustavas stiilis valikulise ülevaate 20. sajandit mõjutanud ja kujundanud kirjanikest, tutvustades neid ja nende ajastut mõne kindla teose kaudu. Õpik loob põnevaid ja inspireerivaid seoseid tuntud kirjandusteoste vahele, valgustades maailmakirjanduse paremikku uue ja huvitava nurga alt. Õpik annab ka häid lugemissoovitusi – peatükkides on esile tõstetud maailmakirjanduse kuldvaramusse kuuluvaid teoseid.

• Tuntud ja tunnustatud autor.
• Kompaktsed, hõlpsasti haaratavad peatükid.
• Praktiku koostatud ülesanded.
• Võimalus teemade vahel valida.
• Palju viiteid lisamaterjalidele.
• Põhjalik ajajoon ja mõisteregister.

Jan Kausi õpik „Uuem kirjandus“ kuulub kohustuslike gümnaasiumikursuste juurde ja pakub avarat ja põhjalikku ülevaadet kirjanduslikest suundumustest 20. ja 21. sajandil. Kirjanduslugu on käsitletud kirjanikule omases ladusas jutustamisstiilis lühiesseede kaudu. See on esitatud klassikute loomingu kaudu erinevaid arutlusteemasid ja vaatenurki tõstatades, mitte kronoloogilises järjestuses. Põhiteksti ilmestavad ülevaated olulisematest kirjandusloolistest sündmustest, mis aitab õpiku lugejal kirjanikke ja kirjandusvoole paigutada ajaloolisse konteksti.

• Tuntud ja tunnustatud autori isikupärane kirjelduslaad.
• Kompaktsed, hõlpsasti haaratavad peatükid.
• Koolis töötava praktiku koostatud ülesanded.
• Võimalus teemade vahel valida.
• Palju viiteid lisamaterjalidele.
• Põhjalik ajajoon ja mõisteregister õpikute lõpus.

Õpik sisaldab gümnaasiumi kohustusliku kursuse „Kirjandus antiigist 19. sajandini“ materjali ja lisaks tutvustab ka idamaade kultuurilugu. Õpikus tutvustatakse kirjandusvoolude ajastuomaseid eripärasid ja kirjanduslooliselt tähtsaid ühiskondlikke muutusi. Eesmärk on selgitada õpilasele kirjandusliku mõtte kujunemist ja ärgitada mõtlema, kuidas 21. sajandil hinnata kirjanduslikku pärandit. Õpik toetub riiklikule õppekavale, kuid selles on ka õppekavaväliseid teemasid, mis laiendavad õpetaja valikuid ja pakuvad õpilasele võimalusi uurimistöö materjaliks või lisalugemiseks.

• Uued teemad keeleteaduses (nt mitmekultuursus ja -keelsus).
• Euroopa ja Aasia kirjanduse ülevaade.
• Ülevaade olulisemast kirjanduspärandist.
• Võimalus teha valikuid.
• Ilmekad näited aja- ja kirjandusloost.
• Viited lisamaterjalidele.
• Olemas ajajoon ja mõisteregister.

„Maailm veetilgas“ on kohustusliku gümnaasiumikursuse „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“ õpik. Õpik aitab tajuda lugemist loomingulise tegevusena ja teadvustada lugeja rolli teksti kaasloojana. Õpiku autorite lähenemine on uudne – kirjandusteadust uuriva semiootikuna läheneb Eva Lepik kirjandusele värske pilguga, Edward Kessi kogemus nii õppematerjalide koostajana kui ka õpetajana väljaspool Eestit annab tekstile lisaväärtuse.

• Olulisemate kirjandusterminite ja -žanrite selgitused.
• Uudne kirjandusteoreetiline lähenemine.
• Avar vaade kirjanduslukku.
• Palju lugemistekste.
• Ilmekad tekstinäited.
• Rohkelt illustratiivset materjali.

„Kirjandus ja selle liigid“ on kohustusliku gümnaasiumikursuse „Kirjanduse põhiliigid ja -žanrid“ õpik. Materjali eesmärk on tutvustada erinevaid kirjandusžanre ja muid liigitusi, näidata, kuidas žanr mõjutab autori loometegevust ja seda, milliste ootustega lugeja teosele läheneb.

• Tunnustatud autor.
• Terviklik ülevaade kirjandusliikidest.
• Ilmekad ja huvitavad tekstinäited.
• Põnevad ülesanded.
• Põhjalikud servatekstid.
• Mõisteregister õpiku lõpus.

Gümnaasiumi valikkursuse õpiku eesmärk on esitada lihtne müüdikäsitlus, toetada õpetajat müüdi ajaloo õpetamisel ja õpetada lugejat suhtuma kriitiliselt meid ümbritseva elu mütologiseerimisse. Õpiku põhiautor on noor ja värske mõtlemisega oma valdkonna ekspert, kes annab hea ülevaate nii ajaloolisest kui ka tänapäevasest materjalist.

• Näited ilukirjandusest, ajaloost ja kunstiajaloost.
• Müüditeooria mitmetahuline analüüs.
• Head illustratsioonid ja tekstinäited.
• Suurepärane visuaalne teostus.

Gümnaasiumi kirjanduse valikkursuse e-õpik „Kirjandus ja film“ annab põhiteadmised filmi olemusest ja filmitegemise etappidest, sisaldades erinevaid teemasid, nagu kaader, montaaž, kompositsioon, helikujundus jm. Filmist räägitakse nii tegijate kui ka vaatajate kontekstis, avardades õpilaste arusaama sellest, mis on film. Kursusel on praktiline väljund: selle käigus on igal õpilasel võimalik luua ka päris oma lühifilm. E-õpiku materjal on valminud koostöös Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudiga.

• E-õpiku tarbeks toodetud originaalmaterjal.
• Interaktiivsed, mitmekesised ülesanded.
• Lihtsalt kasutatav platvorm.
• Hea õppevahend algajale filmitegijale.
• Põhjalik filmiterminite register.

Draamaõpetuse käsiraamat, mis sisaldab praktilisi nõuandeid alustavate draamagruppide töö kavandamiseks ja korraldamiseks ning rikkalikult abimaterjali, sh draamaharjutusi ja -mänge. Õpiku on kirjutanud oma valdkonna üks tuntumaid praktikuid, kes on olnud palju aastaid koolis näiteringi juhendaja.

• Esimene eestikeelne draamaõpetuse käsiraamat. 
• Põhjalik ülevaade draamaõpetuse olemusest.
• Palju juhendmaterjali draamatunni tegemiseks (ülesanded, rollimängud jm).
• Õpiku autor on tuntumaid kooli draamaringi juhendajaid.

5. klassi õpiku autorid leiavad, et ainekavas nimetatud teemasid tuleks käsitleda eelkõige Eesti ajaloo näitel. Eesti ajaloo teemade valikul ja avamisel soovivad autorid aidata õpilastel ehitada silda mineviku ja tänapäeva vahele – näidata, kuidas kauged minevikusündmused mõjutavad tänapäeva inimese igapäevaelu, kombeid, arusaamu ja valikuid. Õpik on kujundatud ja illustreeritud lähtuvalt Karolina ja Terje enda välja mõeldud ideest. Nii algab iga peatükk põneva fotoga, mis sobib hästi teema avamiseks – õpetajal on nende abil hea luua eelhäälestavaid ja arutlevaid küsimusi. Õpik on oma ülesehituselt lihtne, sarnanedes rohkem lugemikuga. Õpiku lõpust leiab ülevaatliku Eesti ajaloo ajajoone.

• Ainuke 5. kl ajalooõpik, mis käsitleb vaid Eesti ajalugu.
• 5. klassi õpilast kõnetav ja eakohane.
• Peatükid koosnevad ühest terviktekstist.
• Humoorikad illustratsioonid. 
• Eesti koolides populaarne. 

Viienda klassi ajaloo töövihik moodustab koos õpikuga ühtse terviku. Töövihik on samamoodi kronoloogilis-temaatiline nagu õpikki, milles on aluseks võetud tähtsamad Eesti ajaloo sündmused. Töövihiku abil õpib laps täitma kontuurkaarti, töötama erinevate ajalooallikatega ning arutlema minevikusündmuste üle. Töövihiku ülesanded sisaldavad silmaringi laiendavat lisainfot ning aitavad õpilasel teema tagamaid sügavamalt mõista. Õpetaja saab erinevate küsimuste ja ülesannete vahel valida ja seeläbi hõlpsasti õppetööd diferentseerida.

• Õpilane töötab erinevate ajalooallikatega.
• Tähelepanu on pööratud kodukoha ajaloo uurimisele.
• Rohkesti erinevaid ülesandetüüpe.
• Ülesanded suunavad õpilasi arutlema.

Kuuenda klassi kaheosalise ajalooõpiku autori arvates tuleks ajalugu lastele õpetada nii, et seda oleks võimalik ka erinevate meeltega tunnetada. Nii leiab õpikust näiteks (õuna) muumia valmistamise õpetuse ja kiilkirjas matemaatikaülesande. Kuuenda klassi õpilased ei oska veel abstraheerida, seepärast tuleb olla konkreetne ja kirjeldada protsesse võimalikult täpselt. Kuuenda klassi õpilane peab õppima ka oma arvamust avaldama, seepärast on õpikus palju küsimusi püstitatud teemal „Mida arvad sina?“. Sellised küsimused võimaldavad õpetajal ja õpilasel harjutada dialoogi – kumbki ei pea kartma eksimist, sest siin ei ole õigeid ja valesid vastuseid.

• Põhikooli ajaloo-olümpiaadi kirjandus (vanad idamaad).
• Fotod ja joonised originaalesemetest.
• Mänguline.
• Ajalooprotsesside täpne kirjeldus.
• Lõiming erinevate ainetega.
• Palju illustreerivat materjali.

Töövihikuid koostades oli eesmärgiks luua materjal, mis võimaldab diferentseeritud õpet. Materjale ja ülesandeid on rohkem ning õpetaja saab nende seast valida. On oluline, et 6. klassis arendataks õpilaste arutlusoskust ning neil tekiks huvi kaasa mõelda – et õpilased oskaksid luua silda minevikusündmuste ja tänapäeva vahele. Õpikus käsitletavad teemad ja kesksed mõisted kinnistatakse töövihikus konkreetsete ülesannete abil. Näiteks on heaks visuaalseks ülesandetüübiks faktikastid „Pean meeles!“, kuhu õpilased kirjutavad tähtsamad märksõnad ja aastaarvud. Töövihikus on väga olulisel kohal ka info leidmise ja selles orienteerumise oskuse kujundamine.

• Õpilane töötab erinevate ajalooallikatega.
• Lõiming geograafia ja loodusõpetusega.
• Ülesanded, kus õpilane saab arendada käelist tegevust.
• Loovust arendavad ülesanded.
• Õpitut kinnistab faktikast „Pean meeles!“.